InfoHub Logo

Shyǵys Qazaqstan oblysy, Borodýlıha aýdany
«Zýbaır orta mektebi» KMM tarıh páni muǵalimi
Kızataeva Gýlnýr Nýrbekovna

Mátindi grafıkalyq beıneleý tásilderi

Kirispe:
Qoǵamdyq - gýmanıtarlyq pánderdi oqyp úırený - oqýshylardy derbes zertteý qyzmetine talaptandyratyn, olardyń óz tujyrymdary men paıymdaýlaryn taldaýǵa yntalandyratyn, óz oıyn bildirý qabiletin damytatyn belsendi proses. Adamdardyń burynǵy urpaqtary jınaqtaǵan tájirıbesin paıdalaný tarıhtyń negizgi áleýmettik mindeti bolyp tabylady. Dúnıemen qarym - qatynasta jınaqtalǵan bilim tájirıbede shyǵarmashylyq turǵyda júzege asyrylady. Tarıhı bilimniń mazmunynda jergilikti, ulttyq, ortaazıalyq jáne álemdik tarıhtyń elementteri úılesim tabýy qajet. Osy elementterdiń durys sáıkes kelýine qol jetkizý negizgi mindet bolyp tabylady. Tarıhqa tarıhı jáne logıkalyq taldaý elementterin úılestiretin erekshe tanym tán. Muǵalim dúnıetaný materıalyna, qoǵamnyń damý teorıasyna qatysty kózqaras alýandylyǵyn beıneleıtin materıaldarǵa:
- ǵalymdar eńbeginiń nátıjelerin sıpattaýǵa;
- zertteletin nysandardyń qasıetterin ashýǵa;
- ár túrli modelderdi, uǵymdar men teorıalardy paıdalanýǵa;
- ekologıalyq máselelerdi beıneleýge;
- teorıalardyń, modelderdiń, zańdardyń qoldaný sheńberin túsindirýge kóńil aýdarý qajet.
Oqytý oqýshynyń shynaıy ómirdi túsinýine kómek beretin qubylys retinde qarastyrylady. Bundaı zamanaýı kózqaras. Qazirgi ýaqytta zaman talabyna saı ózdiginen bilim ala alatyn jáne óz bilimin ómirde qoldana alatyn azamat tárbıeleý negizgi mindet retinde qoıylyp otyr.
Tarıh sabaǵynyń negizgi aqparattyq kózi - mátin. Oqýlyq mátini bolyn, hrestomatıadan úzindi bolsyn - oqýshynyń taldaýyn qajet etedi. Oqýshylardyń qabyldaý erekshelikterine baılanysty keıbir oqýshylarda estý arqyly qabyldaý damysa, keı oqýshylarda beıneli jady oryn alǵany belgili. Oqýshylardyń osyndaı jady erekshelikterine baılanysty, ózimniń jumysymda beıneli jadysy damyǵan oqýshylarmen jumys jasaýǵa beıimdelgen grafıkalyq oqytý tásilderine toqtalǵym keledi.

Negizgi bólim.
Qazirgi ýaqytta bilim salasyna qoıylatyn joǵary talaptar bilim berý júıesin túrli ádis - tásildermen tolyqtyrylýyn qajet etip otyr. Solardyń biri – syn turǵysynan oılaý tehnologıasynyń ádisteri. Kóptegen oqýshylar úshin olardyń aqparatty qabyldaý erekshelikterine baılanysty mátindi grafıkalyq túrde beıneleý óte qajet.
Olardyń arasyndaǵy eń tanymaly - klaster.
Klaster - ( aǵylsh.. cluster – úzim) belgili bir mátinge baılanysty týyndaıtyn oılaý úrdisterin kórneki túrde beıneleıtin tásil. Klaster qurý áreketteriniń qatary qarapaıym jáne logıkalyq:
1. Taza bettiń (synyp taqtasynyń) ortasyna mátinniń «júregi» bolyp tabylatyn kiltti sóz nemese tezısti jazamyz.
2. Jan - jaǵynan taqyrypty bildiretin ıdeıalar, faktiler men sóılemderdi jazamyz.