InfoHub Logo

Bılálova A. B.
Mektep jasyna deıingi balalardyń eske saqtaý qabiletin damytýǵa arnalǵan oıyndar men jattyǵýlar.
Igry ı ýprajnenıe dlá razvıtıa památı ý deteı doshkolnogo vozrasta

Kirispe
Qazirgi ýaqytta oqý - aǵartý salasynda mektepke deıingi mekemelerde balanyń jeke basynyń damýyna, onyń qabiletterin damytýǵa asa kóńil aýdarylýda.
Adamnyń tal boıyndaǵy barlyq qabilet - múmkindikteriniń arasyndaǵy eń biregeıi — onyń eske saqtaý qabileti. Alaıda búgingi tehnologıa ǵasyryndaǵy basty indettiń biri – jastyń da, jasamystyń da kúnnen - kúnge eske saqtaý qabiletiniń nasharlaýy.
Bul tek jasy egde tartqan jandar úshin ǵana emes, sonymen qatar balalardyń arasynda da beleń alyp bara jatyr. Qazirgi jańa zaman ýaqytynda İT tehnologıalardyń damýy balanyń jeke qasıetterine, qabiletterine, psıhologıalyq úderisterine keri áser etkizip jatyr. Balalardyń eske saqtaý qabileti jyldan – jylǵa tómendep bara jatyr, olardyń barlyq nazary ınternet, smartfon, gadjettar men planshetterde. Berilgen materıaldy eske saqtaýynyń tómendeýi, balanyń, es úderisiniń joǵalýyna ákelip tur. Munyń ózi mektepke deıingi jańa
psıhodıagnostıkalyq metodıkalarmen qamtamasyz etýdi qajet etedi.
Bizdiń árbir tolǵanymsyz, áserlenýimiz ben árekt - qylyǵymyz sanamyzda birshama ýaqyt (uzaq, qysqa) saqtalyp, qajetti jaǵdaılarda qaıta jańǵyrtýǵa keletin izder salatyny barshaǵa málim. Ótken tájirbıemizden qalǵan izderdi jadymyzda qaldyryp saqtap, keıin buryn bilgenderimizdi joıyp almastan, olardy qaıta tanyp, jańǵyrtýmen aqparat toptaýymyz es dep atalady.
Adam óziniń ómirde qórip - estip bilgenderin, basynan keshirgenderin, túrli oılary men sezimderin, árqıly is - áreketterin umyta bermeıdi. Olar mıda saqtalady jáne qajet ýaqytta qaıta jańǵyrtylyp, eske keledi.

Sonymen, adamnyń buryn qabyldaǵan nárseleri men qubylys beıneleriniń, kóńil - kúıleriniń oıda saqtalyp, qajet kezinde qaıta jańǵyrýy es úderisi dep atalady. Júıke úderisiniń ýaqytyna baılanystary negizinde burynǵy qabyldanǵańdar eske túsedi. Esti bul kúıi qaıta jańǵyrtý delinedi. Qaıta jańǵyrtýda taný men eske túsirý qyzmeti birin - biri tolyqtyryp otyrady.
Qabyldanǵan nárselerdiń eske qalǵany estiń materıaly delinse, al eske saqtalyp, qaıta jańǵyrǵany estiń mazmuny bolyp sanalady. Adam óziniń, basqalardyń oıy men bastan keshken sezimderin, is - áreketterin sóz arqyly qaıta jańǵyrtady. Estte qaldyrý, qaıta jańǵyrtý, taný es úderisteri bolyp sanalady. Es adam
tirshiliginde mańyzdy oryn alady. Eske qaldyrý adamnyń ómir tájirıbesin baıytady.
Adamnyń esi únemi damyp, jetilip otyrmasa, onda ol jańa týǵan náreske dárejesinde qalyp qoıar edi. Ómir tirshiligine qajetti nárselerdiń bariniń es úderisinsiz bolýy múmkin emes. Es osy zamanǵy psıhologıa ǵylymynyń damý satysynda ózekti máseleniń biri bolyp sanalýymen qatar, tehnıkalyq ǵylymdar salasyńda da erekshe mańyzdy orynda. Esti osy zamanǵy psıhologıa ǵylymy turǵysynan zertteýde negizgi ári jandy bolyp otyrǵan — eske qaldyrýdyń mehanızmi.

Qazirgi kezde es týraly túrli anyqtamalar men teorıalyk boljamdar bar. Alaıda, turaqty túrde tujyrymdalyp, bir júıege túsken teorıa joq. Bul jaıt es úderisiniń osy kózge deıin ártarapty qyzý zerttelgendigin, ol jóninde birneshe ǵylymı joramaldar men konsepsıalar jáne ártúli ıdeıalar bar ekendigin kórsetedi. Sońǵy jyldary es psıhologıadan basqa ǵylym salalary arqyly da qarastyrylýda. Osy oraıda, búginde estiń mehanızmi men onyń zańdylyqtary jaıynda qalyptaskan psıhologıalyq jáne neıropsıhologıalyq burynǵy baǵyttarǵa qosymsha úshinshi baǵyt — bıohımıalyq turǵyda izdestirý qosylyp otyr.
Es - burynǵy tájirbıeni uıymdastyrý jáne saqtaý úderisteri; osy arqyly burynǵy tájirbıeni qaıtalap paıdalaný nemese sana salasyna qaıta oraltý júzege asyrylady.
Es sýbektiniń basynan ótkenin qazirgisimen jáne bolashaqtyǵysymen baılanystyrady jáne damytý men oqytýdyń negizi bolatyn asa mańyzdy tanymdyq fýnksıa bolyp tabylady.
Es bir – birimen ushtasqan dara bólikterden quralǵan kúrdeli psıhıkalyq úderis. Es adamǵa óte qajet jan qubylysy. Onyń arqasynda sýbekti jeke basynyń ómirlik tájirbıesin jınaqtap, saqtap sońǵy paıdasyn jaratady.
Es aınalamyzdaǵy bizge áser etetin dúnıeni, ondaǵy zattar men qubylystardy júıkemizde sáýlelendirýdiń bir túri. Qorshaǵan ortanyń áserimen mıda paıda
bolǵan beıneler iz - tússiz joǵalyp ketpeıdi, kópke deıin saqtalyp turady.
Negizinen, talantty adamdardyń beıneli esi men emosıalyq esi kúshti damyǵan bolyp keledi. Ásirese, sýretshilerdiń, kompozıtor - lardyń beıneli esi óte joǵary.
Al, emosıalyq es adamnyń rýhanı ósýiniń óte qajetti sharty.
Es úderisine zertteýler júrgizgen ǵalymdar:
G. Ebbıngaýz - Taza es zańdylyqtaryn ashty
E. Krepelına - Este qaldyrý (jattaý) áreketterin tekserdi
G. E. Múller - Estiń bekýi jáne qaıta jańǵyrýyn zerttedi
L. S. Vygotskıı - Estiń joǵary formalaryn júıeli zerttedi

J. Aımaýytov: “... Eske
túsirý óneri degenimiz – oılaý óneri... Baılanystardyń máni - oılaý degen sóz”
****
K. D. Ýshınskıı: «Budan
buryn jattap alǵandardy sol aýdarmaı, aıtýdyń esh qajeti joq…kezdeısoq
kezdeskendi, jattap alý áldeqaıda paıdaly»
****
Sh. Ýalıhanov: «Tek aqıqat
bilim ǵana kúdik týǵyzbaıdy, ol ómirdi baǵalaýǵa, turmys qurýǵa úıretedi»
****
A. Ianýshkevıch:
“Qazaqtardyń aqyl - oı qabiletiniń keremetine barǵan saıyn kózim jetip jatyr...”
****
A. P. Chehov: «Tárbıeli
adamdar adamnyń jeke basyn ardaqtaı biledi..»
****
J. Aımaýytov:
“... Adam balasy ushqyr oı, kóp aqyl, ótkir sezim, qaırattyń arqasynda ǵylym, bilim óner taýyp, dúnıe júziniń qojasy bolyp otyr”

Mektep jasyna deıingi balalardyń eske saqtaý qabiletin damytýǵa arnalǵan oıyndar men jattyǵýlar.

«Tórt qubylys» oıyny
Maqsaty: es pen qımyl áreketti damytý.
Oıyn sharty: Balalar sheńbermen turady. Júrgizýshi «sý» - dese qoldaryn aldyna sozady, «aýa» dese joǵary kóteredi, «ot» degende eki qolyn aınaldyrady, «jer» degende qoldaryn túsiredi.
Kim shatassa oıynnan shyǵarylady.

«Kóńildi sheńber» oıyny
Maqsaty: balalardyń es pen zeıinin damytý. Oıyn sharty: Balalar sheńber jasap otyrady. Bir - birine muqıat qaraıdy. Júrgizýshi belgi bergende balalar kózderin jumady. Sol kezde júrgizýshi otyrǵan balalarǵa ár túrli zattardy qystyryp qoıady (gúl, oramal, kózildirik t. s. s.). Balalar kózderin ashqanda ne ózgerdi? – dep suraıdy.
Eń zeıindi balaǵa syılyq berýge bolady.

«Ornyńdy tap» oıyny
Maqsaty: eske saqtaýǵa jáne bir - birimen qarym - qatynasty ornatý.
Oıyn sharty: Balalar sheńberge turady. Ár bala óziniń janyndaǵy balany esinde saqtap, qarap alýy kerek.
Júrgizýshiniń birinshi belgisi boıynsha, bólmeniń jan - jaǵyna tarap ketedi (belgi: shapalaqtaý, barabanmen beriledi). Ekinshi belgi boıynsha sheńberge bastapqyda qaı orynda, kimniń qasynda turǵanyn esinde saqtap, qaıta sheńber túzedi. óz orynyn tappaǵan balalar oıynnan shyǵarylady.

«Oıynshyqty sıpatta» oıyny
Maqsaty: balalardyń es pen zeıinin damytý.
Oıyn sharty: Júrgizýshi balalarǵa qolyndaǵy oıynshyqty muqıat qarap alýǵa usynady (1 mınýt). Alynatyn oıynshyqtar túrli - tústi jáne bólikteri birnesheý bolýy shart. Oıynshyqty jasyryp, balalardan sol oıynshyqty kórgendegi túr - túsi, kólemi, pishini, dene bólikterin esinde saqtaǵanyn sıpattap berýdi talap etedi. Oıynshyqty dál, naqty sıpattap bergen bala oıyndy ári qaraı jalǵastyrady.

«Sózdi esińde saqta» oıyny
Maqsaty: eske saqtaýyn damytý.
Oıyn sharty: Júrgizýshi balalarǵa 7 qosarly sózderdi oqıdy. Balalarǵa muqıat tyńdaý usynylady. Birinshi sózdi júrgizýshi aıtady, balalar kelesi sózdi esinde saqtap qaıtalaıdy. Osylaısha
qalǵan sózderdi túgel aıtyp shyǵý kerek. Mysaly:
• kóktem – jańbyr
• jaz
• – kún shyqty
• aspan – bult
• jer – shóp

«Sıqyrly saýsaqtar»
oıyny:
Maqsaty: balalardyń
eske saqtaýyn jáne qol bulshyq etterin damytý.
Oıyn sharty: balalarǵa bes túrli qıyl qozǵalystar atalady, balalar olardy esterine saqtap tez - tez oryndaýlary qajet.
1. Tań qalý (eki qoldyń bas barmaǵyn kóterý).
2. Ózińdi kórsetý (bir saýsaqpen).
3. Sálemdesý (qoldy joǵary kóterý).
4. Qorqytý (suq saýsaqpen).
5. Jeńis! (eki qoldy joǵary kóterý).

«Meniń elim» oıyny
Maqsaty: balalardyń týǵan jerleri men qalasy týraly aqparatty eske saqtaýǵa arnalǵan.
Oıyn sharty: Otany, týǵan jeri, qalasy týraly suraqtar qoıylady, balalar bul suraqtaǵa múdirmeı jaýap berý qajet.
1. Qaı elde turasyńdar?
2. Qazaqstannyń qandaı qalalaryn bilesińder?
3. Sen qandaı qalada turasyń?
4. Bizdiń qalamyzda nemese aýylda qandaı kósheler bar?
5. Sen qaı kóshede turasyń?
6. El, jer, Otan týraly qandaı maqal - mátel bilesiń? jáne t. b.

«Sóz monshaqtar» oıyny:
Maqsaty: sózderdi eske saqtaýda damytý.

Oıyn
sharty: Júrgizýshi balalarǵa bir sóz aıtady, ol sózdiń basynda qandaı árip esitiletinin suraıdy. Sońǵy áripke sáıkes kelesi sóz oılap ony bala
jalǵastyrady. Osylaısha «jipke tizgen monshaqtaı» sóz monshaqtaryn tizip aıtýǵa jattyǵady. Qaı bala kóp sózdi esinde saqtap, kóp sóz oılasa, sol bala jeńiske jetedi, ol jańa sózdi ózi bastap oıyndy júrgizedi.

«Sandar men sózderdi este saqtaý» oıyny
Maqsaty: balalardyń sandar men sózderdi eske saqtaý qabiletin damytý.
Oıyn sharty: Balalardy oıyn oınaýǵa shaqyryp, olarǵa sandar men sózder qataryn tyńdap, esinde qalǵandaryn qaıtalaý tapsyrylady.
1 - shi jattyǵý. Sandardy este saqtaý qabiletin damytý
Baladan siz jazǵan alty sandy ataýyn surańyz: 7, 3, 6, 1, 9, 4. (ár sandy esine saqtap alýyna eki sekýnd beriledi). Sosyn odan sandardy kez - kelgen retpen jatqa aıtýyn suraý kerek.
Sandar qataryn qaıta jańǵyrtý tapsyrmalaryn birneshe varıantta jasap alýǵa bolady.
Zertteý operatıvti esti jáne zeıindi anyqtaýǵa baǵyttalǵan, olar eki bólimnen turady: sandar qataryn este saqtaý jáne sandar qataryn oń jáne keri qaraı qaıtalaý.
Tapsyrmany oryndaý nátıjelerin baǵalaǵan kezde jatqa durys aıtylǵan sandar sanynan qate aıtylǵan sandardy bastapqy retimen atap shyqsa, nátıjesine taǵy bir bal qosýǵa bolady.