InfoHub Logo

Kiriktirilgen bilim berý salasy: «Komýnıkasıa - Shyǵarmashylyq»
Kiriktirilip uıymdastyrylǵan oqý is - áreket bólimderi: «Sóıleýdi damytý - Aplıkasıa»
Blok taqyryby: «Zattyq álem»
Apta taqyryby: «Úıdi nemen turǵyzamyz»
Taqyryby: «Men qurylysshy bolamyn», «Biz úı salamyz»

Maqsaty:
Bilimdilik: Ár túrli mamandyq týraly bilimderin keńeıtý, túrli mamandyqqa, jumys túrlerine qatysty sózderdi (qurylysshy, muǵalim) aıta bilý. Qurylysshy mamandyǵymen jáne olardyń eńbegimen tanystyrý; qurylys materıaldarynyń bólshekterin ajyratýǵa úıretý. Geometrıalyq fıgýralardy qıýǵa jáne olardan qalaǵan nysandaryn qurastyrýdy úıretý.
Damytýshylyǵy: Tájirıbe eksperımenttik áreket arqyly tanymdyq qabiletterin damytý. Turmystyq zattardy uqypty paıdalanýǵa tárbıeleý. Jalpy uǵym beretin úı, qala t. b sózderdi qalaı túsingenderin anyqtap, qaıtalap otyrý, sózdik qoryndaǵy sózderdi ár túrli gramatıkalyq formada (jekeshe, kópshe) túrde qoldana bilýge úıretýdi ári qaraı tereńdete jalǵastyrý. Qıý tehnıkasyn, uqyptylyqty damytý.
Tárbıelik: Ár túrli mamandyqqa qyzyǵýshylyǵyn týdyrý jáne eńbek adamdaryna qurmet sezimmen qaraýǵa tárbıeleý. İs - árekettiń kez kelgen túrine shyǵarmashylyqpen kelýdi tárbıeleý.
Ádis - tásili: Túsindirý, kórsetý, suraq jaýap, áńgimeleý, sýretpen jumys.
Kórnekiligi: Mamandyqtardyń sýretteri, úı, dıdaktıkalyq materıaldar, aq qaǵaz, jelim, túrli - tústi qaǵazdar, kórneki sýretter, AKT
Bılıngvaldy komponent: Men qurylysshy bolamyn – ıa býdý stroıtelem, úı - dom, qurylys - stroıka.

Júrý barysy:
Sálemdesý – tárbıeniń basy,- dep qonaqtarmen amandasý.
- Sálemetsizder me!
- Zdravstvýıte!
- Good morning!
Shattyq sheńber.
Kún kúlimdep nur tókti, bizge joldap...
Balalar: Sálem!
Jaqsy sózder nur septi, bizge joldap...
Balalar: Sálem!
Eske saqtap keńesti, dostarǵa syıla...
Balalar: Sálem!
Kel, qosylyp aıtaıyq bir - birimizge...
Balalar: Sálem!

Tárbıeshi: Balalar qazir jyldyń qaı mezgili?
Balalar: Kúz mezgili.
Tárbıeshi: Kúz mezgiliniń neshe aıy bar?
Balalar: 3 aıy bar. (qyrkúıek, qazan, qarasha)
Tárbıeshi: kúz mezgiliniń qandaı erekshelikteri bar?
Balalar: salqyn bolady, jaýyn jaýady, japyraqtar sarǵaıyp jerge túsedi, qustar jyly jaqqa ushady.

Tosyn sát. Qyzyl telpekti qyz keledi.
Qyzyl telpek: Sálemetsizder me qurmetti balalar! Men Qyzyl telpekpin. Ormanda sańyraýqulaqtar terip júrip mynadaı ádemi hatqalta taýyp aldym. Bunyń ishinde sheshimi kúrdeli de qıyn jumbaq jasyrylǵan. Men bul jumbaqtardyń sheshimin taba almaı osy jerge senderden kómek suraı keldim. Káne, sender jumbaq sheshkendi jaqsy kóresińder me? Olaı bolsa maǵan kómektesińdershi...
Tárbıeshi: Balalar Qyzyl telpek qyzymyzǵa jumbaqtyń sheshýin tabýǵa kómektesemiz be?
Balalar: Árıne.

Jumbaq jasyrý:
1) Mekteptiń júregi,
Bilimniń tiregi. (Muǵalim)
2) Saýyqtyrar syrqatty,
Jyly únmen til qatty. (Dáriger)
3) Qalpaǵy aq qarasań,
Dáriger emes, biraq ol.
Dám mázirin qalasań,
Alǵa usynyp turady ol. (Aspaz)
4) Ósken shashty jaratpaıtyn,
Qaıshysy bar jalaqtaıtyn. (Shashtaraz)
5) Qolynda qalaǵy
Záýlim úı salady
Ol kim? (Qurylysshy)

Tárbıeshi: Jaraısyńdar, balalar. Jumbaqtyń sheshimin taptyńdar. Olaı bolsa bulardy bir sózben qalaı ataımyz?
Balalar: Mamandyqtar.
Tárbıeshi: Balalar, muǵalim – balalardy oqytyp, tárbıeleıtin maman ıesi.
Dáriger – aýyrǵan adamdardy emdep jazatyn maman ıesi. Aspaz – dámdi taǵamdar pisiretin maman ıesi. Shashtaraz - shashymyzdy ásemdep, qıatyn maman ıesi. Qurylysshy – ásem úıler men balabaqsha t. b ǵımarattardy salatyn maman ıesi.
Olaı bolsa balalar osy mamandyqtar arasynan biz búgin «Qurylysshy» mamandyǵymen tereńirek tanysamyz.
Qyzyl telpek: Balalar qurylysshy mamandyǵy qandaı mamandyq?
Tárbıeshi: Qurylysshylar úı qalaıdy. Qurylysta úı jobasyn jasaıtyn – sáýletshi, tas qalaýshy, temirlerdi baılanystyratyn - dánekerleýshi, aǵash sheberi, sylaqshy, kranshy, shatyrlaýshy eńbek etedi.
- Senderdiń úılerińde osyndaı jumys jasaıtyn adamdar bar ma?
(ata - anasy, ata - ájesi qandaı jumys jasaıtyndary týraly áńgimelep aıtady).

Dıdaktıkalyq oıyn: «Ár mamandyqtardyń tıisti quralyn taýyp belgile?»
Maqsaty: Balalardyń mamandyq ıeleriniń quraldaryn ajyrata bilýin damytý.
Oıynnyń sharty: Balalardyń aldyna sýret beriledi, ár maman ıesiniń quraldaryn syzba arqyly qosý.

Tosyn sát: Qurylysta jasaıtyn qurylysshy maman keledi.
Qurylysshy aǵaı: Sálemetsizder me, balalar! Men qurylysta qyzmet etemin. Ádemi kirpishterden úı salamyn. Úıdi salý kezinde birinshi irgetastan bastaımyz. Odan keıin tas qalaımyz, tóbesin aǵashtarmen jaýyp, ústine qańyltyrmen shatyryn ornalastyramyn. Esik, terezelerin qondyramyz.

Zattyq dıdaktıkalyq oıyn: «Qurylysshynyń quralyn tap?»
Maqsaty: Qurylysshynyń quralyn ajyrata bilýin damytý.
Oıynnyń sharty: Barlyq quraldar arasynan qurylysshyǵa qajet quraldy taýyp aıtý.
Qımyldy oıyn: «Óz úıińdi tap»
Maqsaty: Balalardy eptilikke, shapshańdyqqa tárbıeleý. Tez oılaý qabiletterin jetildirý.
Sharty: Áýen oınalyp balalar serýendep júredi. Áýen toqtap, jaýyn jaýǵan kezde, kóp qatarly úıge qyz balalar, bir qatarly úıge ul balalar óz oryndaryn tabady.
Shyǵarmashylyq - Aplıkasıa
Olaı bolsa túrli - tústi qaǵazdan ádemi úıimizdi japsyramyz ( úıdi japsyrý joldary túsindiriledi).
Sergitý sáti:

Qortyndy: Balalar, bizder qyzyl telpekke jumbaqtyń sheshýin tabýǵa kómektestik.
Qurylysshy mamandyǵy qandaı bolatynyn bildik pe?
Úı salý úshin qandaı qurylys materıaldary kerek eken?
Qandaı quraldar qajet eken?
Balalardyń jaýaby:
Saý bolyńyzdar!

Atyraý qalasy.
№33 «Kórkemaı» balabaqshasy
Komýnaldyq memlekettik qazynalyq kásiporyn
Eresek top tárbıeshisi Esbergenova Saltanat Asqatovna