Qustar - bizdiń dosymyz
Synyptan tys is - shara, 5 - 7 synyptar aralyǵynda ótkizildi.
Qustar - bizdiń dosymyz
Maqsaty: Oqýshylarǵa jalpy qustardyń paıdasy týraly, olar jóninde maǵlumat berý. Negizinen olarǵa qamqor bolýǵa, qustardy aıalaýǵa beıimdeý. Ásem qustarmen tanystyrý. Mine mynaý kóńildi kóktemde qustardyń oralýyn, olardyń azaıyp ketkenin habardar etý. Oqýshylardyń qustar týraly oı óristerin, túsinikterin damytý. Otanyn, jerin, ormanyn, kólin, tabıǵatyn súıýge baýlý.
Kórnekiligi: ınteraktıvti taqta, slaıdtar, býkletter «Qustar – bizdiń dosymyz!», naqyl sózder, qustardyń sýreti, úntaspa, qanatty sózder, shar, gúl, kóktem kórinisi.
Keshtiń barysy:
Aqbota:
Sálemetsizder me, qurmetti ustazdar men qymbatty dostar! Sizderdi kóktem merekesimen quttyqtaımyz. Bul mereke tabıǵattyń qysqy uıqydan oıanýyn tanytatyn kóktem habarshysy - qustyń kelýine baılanysty. Sondyqtan búgingi keshimizdi «Qustar - bizdiń dosymyz» dep ashýymyzǵa ruqsat etińizder.
Qustar, qustar keledi,
Jerdi shýǵa bóledi.
«Kóktem keldi»- dep bizge,
Jaqsy habar beredi.
Tórehan:
Iá, Aqbota men jyl mezgilderiniń ishinen kóktemdi jaqsy kóremin, sebebi kóktemde jer dúnıeniń barlyǵy qulpyryp, gúldenip, keremet kúıge enedi. Sonymen birge bizde úıde otyra bermeı, dalada oınaýǵa múmkindik bolady.
Sáýir keldi mine jaılap,
Kóktemniń bul aıy.
Qus bitkennen tógilgen án,
Beıne kóktem jyrlary.
Saǵynyshpen jetken,
Qýanta ber, kóktem!
Aqbota:
Nelikten « 1 - sáýir qustar kúni» dep belgilengeni týraly bizdiń dostarymyz ne biledi eken?
Tórehan:
Onda kezekti qustardy qurmetteıtin dostarymyzǵa bereıik.
1 oqýshy:
1927 jylynyń kókteminde jas natýralıserdiń Q. A. Tımırázev atyndaǵy ortalyq bıostansıasynda búldirshinderdiń qustarǵa arnalǵan tuńǵysh merekesi - qustar kúni ótkizildi. Bul merekege aldyn - ala ázirlenip, qustarǵa uıa jasaıdy, plakat, uran jazady, qabyrǵa gazetterin shyǵarady, qus maskalaryn daıyndaıdy. Tabıǵatta da adam ómirinde de qustardyń máni óte zor. Qustar áýezdi ásem saıraǵyshtyǵymen, symbatty da sulý, alýan túrli syrtqy kórinisimen ormandardy, saıabaqtardy, shalǵyndardy jáne tabıǵattyń sánin keltirý arqyly adamdardy estetıkalyq lázzatqa bóleıdi.
2 - oqýshy:
Adam qustardy sportqa jáne ár túrli maqsatta qolǵa úıretip, baptaıdy. Qustar ataýlynyń bári paıdaly. Qustardyń – qaısysyn bolsa da qorǵaý kerek. Qustardyń saıabaqqa, baý baqshaǵa, egistikter men baqtarǵa úıirilýine múmkindik jasap, usaq qustarǵa qysta jem shashar, jazda uıalaǵysh úıshikter daıyndaý arqyly qamqorlyq jasaý - tabıǵatty kórkeıtip, qustardy aıalaı bilýdiń negizgi sharty, Qustardyń uıasyn buzyp jumyrtqasyn jarýdan aýlaq bolyńdar.
Aqbota:
Rahmet, dostar. Rasynda qustardyń paıdasyn ata - babalarymyz erteden - aq bilgen. Qustardyń adam ómirindegi mańyzy týraly qazaq halqynyń tamasha maqal – mátelderi qanshama deseńshi!
Tórehan:
Maqal - mátelder halyqtyq pedagogıkanyń úlken bir arnasy. Qustar týraly maqal - mátelderde barshylyq. Kezekti sol maqal – mátelderge bereıik.
Aqbota:
Olaı bolsa, men maqaldyń alǵashqy bóligin aıtaıyn, al dostar, sizder maqaldy ári qaraı jalǵastyryńyzdar.
1. Aqqý qussyz – kól jetim,
Aıtylmaǵan sóz jetim.
2. Qarǵa baptanyp, suńqar bolmas,
Esek maqtanyp, tulpar bolmas.
3. Qus qanatymen ushady, quıryǵymen qonady.
4. It tamaǵy úshin júgiredi.
Qus tamaǵy úshin ushady.
5. Toty qus boıyna qarap zorlanady, aıaǵyna qarap qorlanady.
6. Qyran qus shashyp jeıdi, qara qus basyp jeıdi.
7. Qyran qustyń balasy ushsa kelmes uıaǵa.
8. Japalaq maqtansa,
Jardan qoıan aldym der.
Jaman maqtansa,
Jaqsynyń jaǵasynan aldym der.
9. Qaz kelse, jaz keler,
Qarǵa kelse, qatqaq keler.
10. Shaǵala kelmeı jaz bolmas,
Shańqan kelmeı, boz bolmas.
11. Qarǵa qarǵanyń kózin shuqymas.
12. Qyran qus qısyq ushyp, túzý iler.
13. Óleńge ense - sóz sulý,
Aqqý júzse - kól sulý.
14. Aqqý qusqa oq tıse, qanatyn sýǵa tıdirmes,
Er jigitke oq tıse, qınalǵanyn bildirmes.
15. Jylqyda ót joq, qusta sút joq.
Tórehan:
Jaraısyńdar, dostar! Qustar adam ómirine sán – saltanat berip, ásem sazdy únimen jandy raqatqa bóleıdi. Sondyqtan, atadan balaǵa mura bolyp kele jatqan halyq shyǵarmashylyǵynda adam boıyndaǵy eń sulý erekshelikterdi qustarǵa teńep, «aqqý moıyn», «qasy qarlyǵashtyń qanatyndaı», «búrkit tumsyq», «qaz daýysty»t. b. dep sıpattasa, «Qarlyǵash», «Sandýǵash», «Búrkitbaı» dep balalaryna at bergen. Qustar týraly sizder qandaı málimetter bilesizder.
1 - oqýshy
Elimizde 500-ge jýyq qustyń túri bar. Olar tabıǵatty zıankesterden qorǵaıdy. Sondyqtan olar tabıǵat emshileri. Olar tirshilik ıeleri. Olar urpaq órbitedi. Balapandaryn qanattandyryp jaýlarynan qorǵaıdy.
2 - oqýshy
Qustar tabıǵatqa sán beredi. Olardyń áýeni tabıǵatty qulpyrtyp,
adamdardyń kóńil - kúıin kóteredi. Qustardyń túrleri óte kóp. Onyń ishinde jyl qustary týraly áńgimelesek.
3 - oqýshy
Jyl qustary degenimiz - Salqyn túse jyly jaqqa ushyp ketip, kóktemde qaıta ushyp keletin qustar. Ol qustarǵa kókek, qarlyǵash, aqqý, qaratorǵaı, bulbul, toqyldaq, úırek, qaz, tyrna.
4 - oqýshy.
Qustar týǵan jerge top - tobymen ushyp kelip jatyr. Olar jolda talaı qıyndyqtardy bastan keshiredi. Bıik asýlardan asady. Ózderiniń tanys joldarynan adaspaǵan.
5 - oqýshy
Qarlyǵash adamǵa saýlyq, jaqsylyq tilep júretin jáne qaýip qaterden qorǵap júredi. Úı salýdy da adamdar qarlyǵashtan úırengen.
Qarlyǵashpyn men
Adamnyń turaǵymyn
Meken etip turamyn
Tazalaımyn úı - ishin
El aýzynda maqtaýly
Tazalyqshymyn tóselgen
Qustar - bizdiń dosymyz
Maqsaty: Oqýshylarǵa jalpy qustardyń paıdasy týraly, olar jóninde maǵlumat berý. Negizinen olarǵa qamqor bolýǵa, qustardy aıalaýǵa beıimdeý. Ásem qustarmen tanystyrý. Mine mynaý kóńildi kóktemde qustardyń oralýyn, olardyń azaıyp ketkenin habardar etý. Oqýshylardyń qustar týraly oı óristerin, túsinikterin damytý. Otanyn, jerin, ormanyn, kólin, tabıǵatyn súıýge baýlý.
Kórnekiligi: ınteraktıvti taqta, slaıdtar, býkletter «Qustar – bizdiń dosymyz!», naqyl sózder, qustardyń sýreti, úntaspa, qanatty sózder, shar, gúl, kóktem kórinisi.
Keshtiń barysy:
Aqbota:
Sálemetsizder me, qurmetti ustazdar men qymbatty dostar! Sizderdi kóktem merekesimen quttyqtaımyz. Bul mereke tabıǵattyń qysqy uıqydan oıanýyn tanytatyn kóktem habarshysy - qustyń kelýine baılanysty. Sondyqtan búgingi keshimizdi «Qustar - bizdiń dosymyz» dep ashýymyzǵa ruqsat etińizder.
Qustar, qustar keledi,
Jerdi shýǵa bóledi.
«Kóktem keldi»- dep bizge,
Jaqsy habar beredi.
Tórehan:
Iá, Aqbota men jyl mezgilderiniń ishinen kóktemdi jaqsy kóremin, sebebi kóktemde jer dúnıeniń barlyǵy qulpyryp, gúldenip, keremet kúıge enedi. Sonymen birge bizde úıde otyra bermeı, dalada oınaýǵa múmkindik bolady.
Sáýir keldi mine jaılap,
Kóktemniń bul aıy.
Qus bitkennen tógilgen án,
Beıne kóktem jyrlary.
Saǵynyshpen jetken,
Qýanta ber, kóktem!
Aqbota:
Nelikten « 1 - sáýir qustar kúni» dep belgilengeni týraly bizdiń dostarymyz ne biledi eken?
Tórehan:
Onda kezekti qustardy qurmetteıtin dostarymyzǵa bereıik.
1 oqýshy:
1927 jylynyń kókteminde jas natýralıserdiń Q. A. Tımırázev atyndaǵy ortalyq bıostansıasynda búldirshinderdiń qustarǵa arnalǵan tuńǵysh merekesi - qustar kúni ótkizildi. Bul merekege aldyn - ala ázirlenip, qustarǵa uıa jasaıdy, plakat, uran jazady, qabyrǵa gazetterin shyǵarady, qus maskalaryn daıyndaıdy. Tabıǵatta da adam ómirinde de qustardyń máni óte zor. Qustar áýezdi ásem saıraǵyshtyǵymen, symbatty da sulý, alýan túrli syrtqy kórinisimen ormandardy, saıabaqtardy, shalǵyndardy jáne tabıǵattyń sánin keltirý arqyly adamdardy estetıkalyq lázzatqa bóleıdi.
2 - oqýshy:
Adam qustardy sportqa jáne ár túrli maqsatta qolǵa úıretip, baptaıdy. Qustar ataýlynyń bári paıdaly. Qustardyń – qaısysyn bolsa da qorǵaý kerek. Qustardyń saıabaqqa, baý baqshaǵa, egistikter men baqtarǵa úıirilýine múmkindik jasap, usaq qustarǵa qysta jem shashar, jazda uıalaǵysh úıshikter daıyndaý arqyly qamqorlyq jasaý - tabıǵatty kórkeıtip, qustardy aıalaı bilýdiń negizgi sharty, Qustardyń uıasyn buzyp jumyrtqasyn jarýdan aýlaq bolyńdar.
Aqbota:
Rahmet, dostar. Rasynda qustardyń paıdasyn ata - babalarymyz erteden - aq bilgen. Qustardyń adam ómirindegi mańyzy týraly qazaq halqynyń tamasha maqal – mátelderi qanshama deseńshi!
Tórehan:
Maqal - mátelder halyqtyq pedagogıkanyń úlken bir arnasy. Qustar týraly maqal - mátelderde barshylyq. Kezekti sol maqal – mátelderge bereıik.
Aqbota:
Olaı bolsa, men maqaldyń alǵashqy bóligin aıtaıyn, al dostar, sizder maqaldy ári qaraı jalǵastyryńyzdar.
1. Aqqý qussyz – kól jetim,
Aıtylmaǵan sóz jetim.
2. Qarǵa baptanyp, suńqar bolmas,
Esek maqtanyp, tulpar bolmas.
3. Qus qanatymen ushady, quıryǵymen qonady.
4. It tamaǵy úshin júgiredi.
Qus tamaǵy úshin ushady.
5. Toty qus boıyna qarap zorlanady, aıaǵyna qarap qorlanady.
6. Qyran qus shashyp jeıdi, qara qus basyp jeıdi.
7. Qyran qustyń balasy ushsa kelmes uıaǵa.
8. Japalaq maqtansa,
Jardan qoıan aldym der.
Jaman maqtansa,
Jaqsynyń jaǵasynan aldym der.
9. Qaz kelse, jaz keler,
Qarǵa kelse, qatqaq keler.
10. Shaǵala kelmeı jaz bolmas,
Shańqan kelmeı, boz bolmas.
11. Qarǵa qarǵanyń kózin shuqymas.
12. Qyran qus qısyq ushyp, túzý iler.
13. Óleńge ense - sóz sulý,
Aqqý júzse - kól sulý.
14. Aqqý qusqa oq tıse, qanatyn sýǵa tıdirmes,
Er jigitke oq tıse, qınalǵanyn bildirmes.
15. Jylqyda ót joq, qusta sút joq.
Tórehan:
Jaraısyńdar, dostar! Qustar adam ómirine sán – saltanat berip, ásem sazdy únimen jandy raqatqa bóleıdi. Sondyqtan, atadan balaǵa mura bolyp kele jatqan halyq shyǵarmashylyǵynda adam boıyndaǵy eń sulý erekshelikterdi qustarǵa teńep, «aqqý moıyn», «qasy qarlyǵashtyń qanatyndaı», «búrkit tumsyq», «qaz daýysty»t. b. dep sıpattasa, «Qarlyǵash», «Sandýǵash», «Búrkitbaı» dep balalaryna at bergen. Qustar týraly sizder qandaı málimetter bilesizder.
1 - oqýshy
Elimizde 500-ge jýyq qustyń túri bar. Olar tabıǵatty zıankesterden qorǵaıdy. Sondyqtan olar tabıǵat emshileri. Olar tirshilik ıeleri. Olar urpaq órbitedi. Balapandaryn qanattandyryp jaýlarynan qorǵaıdy.
2 - oqýshy
Qustar tabıǵatqa sán beredi. Olardyń áýeni tabıǵatty qulpyrtyp,
adamdardyń kóńil - kúıin kóteredi. Qustardyń túrleri óte kóp. Onyń ishinde jyl qustary týraly áńgimelesek.
3 - oqýshy
Jyl qustary degenimiz - Salqyn túse jyly jaqqa ushyp ketip, kóktemde qaıta ushyp keletin qustar. Ol qustarǵa kókek, qarlyǵash, aqqý, qaratorǵaı, bulbul, toqyldaq, úırek, qaz, tyrna.
4 - oqýshy.
Qustar týǵan jerge top - tobymen ushyp kelip jatyr. Olar jolda talaı qıyndyqtardy bastan keshiredi. Bıik asýlardan asady. Ózderiniń tanys joldarynan adaspaǵan.
5 - oqýshy
Qarlyǵash adamǵa saýlyq, jaqsylyq tilep júretin jáne qaýip qaterden qorǵap júredi. Úı salýdy da adamdar qarlyǵashtan úırengen.
Qarlyǵashpyn men
Adamnyń turaǵymyn
Meken etip turamyn
Tazalaımyn úı - ishin
El aýzynda maqtaýly
Tazalyqshymyn tóselgen
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
-
Naýryzym memlekettik tabıǵı qoryǵy Qazaqstannyń erteden kele jatqan qoryqtarynyń biri, ol 1931 jyly uıymdastyrylǵan. Qazirgi kezdegi alańy 1914, 0 myń gektardy quraıdy. Ákimshilik jaǵynan Qoryq Qost...
