Omonımder, kóp maǵynaly sózder týraly
Qazaq tili
Sabaq taqyryby: Omonımder, kóp maǵynaly sózder týraly
Sabaqtyń maqsaty: Oqý baǵdarlamasy talaptaryna saı bilim alýshylardyń leksıka, omonımder jáne kóp maǵynaly sózder týraly alǵan bilimderin is tájirıbede qoldana alýǵa baǵyttaý.
Sabaqtyń mindetteri:
Bilimdilik: leksıka týraly málimet berý, bilimderin tereńdetý, omonım jáne kóp maǵynaly sózder týraly alǵan bilimderin is tájirıbede qoldana alýǵa úıretý.
Damytýshylyq: leksıkalyq taldaý barysynda qosymsha ádebıet jáne t. b. aqparat kózderimen jumys jasaýǵa úıretý, logıkalyq oılaý, taldaý, qorytyndylaý daǵdylaryn damytý.
Tárbıelik: sabaq barysynda bilim alýshylardy eljandylyqqa, ujymshyldyqqa tárbıeleý. Bilimdi, básekege qabiletti, shyǵarmashyl, sóıleý mádenıeti joǵary jeke tulǵa qalyptastyrý.
Sabaq tıpi: Jańa bilimdi meńgertý
Sabaq túri: Praktıkalyq
Oqytý tehnologıasy: STO, jańa tehnologıalyq ádis - tásilder (Toptyq, shyǵarmashylyq izdenis t. b.).
Sabaqtyń ádis - tásilderi: jeke, toptyq, juptyq jumystary, jınaqtaý, salystyrý, suraq - jaýap, túsindirý.
Sabaqtyń kórnekiligi: oqýlyq, maqal - mátelder, syzba kesteler t. b.
Sabaqtyń tehnıkalyq quraldary: ınterbelsendi taqta, slaıd
Pánaralyq baılanys: ádebıet, pedagogıka
Ádebıetter tizimi:
1) Saǵyndyquly B. Qazirgi qazaq tili. Leksıkologıa. İ - bólim. – Almaty, 2003.
2) Orazov M. Qazaq tiliniń semantıkasy. – Almaty, 1991.
3) Qalıev B. Sóz maǵynalarynyń negizderi. – Almaty, 2002.
4) Qalıev Ǵ. Bolǵanbaev Á. Qazirgi qazaq tiliniń leksıkologıasy men frazeologıasy. – Almaty, 2003.
Sabaqtyń qurylymdyq jospary:
1. Uıymdastyrý kezeńi.
2. Sabaqty ózektendirý, motıvasıalaý
3. Úı jumysyn tekserý
4. Jańa bilim negizderin ıgertý
5. Bilim, bilik, daǵdyny bekitý
6. Qorytyndylaý
7. Bilim, iskerlik jáne daǵdyny baǵalaý
8. Úıge tapsyrma, stýdenttiń ózdik jumysyna nusqaý
9. Oqý is - áreket refleksıasy
Sabaqtyń modýli:
VI. Uıymdastyrý kezeńi. Bilim alýshy nazaryn sabaqqa aýdarý, oqý - quraldaryn túgendeý.
1. Amandasý
2. Kezekshini tyńdaý
3. Sabaq maqsatymen tanystyrý
İİ. Sabaqty ózektendirý, motıvasıalaý
Qyzyǵýshylyqty oıatý:
Ómir - máńgi, ýaqyt - múmkin, eles,
Kel, bolashaq! Saýyq qur kúlkińe kósh!
Bir kún shyqsa, bir kúnniń batýy anyq,
Eki kúnniń turýy múmkin emes!- dep aqıyq aqyn Muqaǵalı jyrlaǵandaı, sóz qudiretiniń mánin túsinip, ádemi de ádepti, sulý da oıly sóıleı bilýge úıreneıik!
Árıne ádebı sóıleýdiń negizgi bulaǵy – kitap. Endeshe sender, kitapty jaı oqyp qoımaı, ondaǵy sóz, sóılemderge nazar aýdaryńdar. Qazirgi sátten bastap osy sózdiń syry óz qoldaryńda.
Toptastyrý ádisi.
1. «Leksıka» taqyrybyna baılanysty oıyńyzǵa kelgen sózder men sóz tirkesterin jaza berińiz. (toppen jumys júrgiziledi.)
2. Berilgen ýaqyt bitkenshe top ıdeıalardy toptastyryp jazady.
Top músheleri oıyn qorytyp, jazǵandaryn taqtaǵa iledi. Ár toptyń lıderi shyǵyp, leksıka taraýyna qatysty sózderdiń anyqtamasyn tolyq aıtyp shyǵady.
İİİ. Úı jumysyn tekserý
Shyǵarmashylyq tapsyrma. Shaǵyn mátin qurastyrý: «Men mamandyǵymdy maqtan tutamyn». Mátinniń ishinde omonım, sınonım sózder, maqal - mátel men turaqty sóz tirkesteri bolýy tıis
İV. Jańa bilim negizderin ıgertý
Dáris jospary:
1. Tiltanymdaǵy omonımıa qubylysy týraly túsinik. Kóp maǵynaly sózder men omonımderdiń jasalýyndaǵy erekshelikter.
2. Leksıkalyq omonımderdiń jasalýy, túrleri. Leksıkalyq omonımderge uqsas tildik qubylystar. Sóıleý áreketindegi qoldanystyq erekshelikteri.
Sóz jáne maǵyna
Til - tildegi sózder dybystar tirkesinen turady. Dybystar tirkesi belgili bir zańdylyqtar men erejelerge baǵyna tirkesedi. Sózdiń dybystyq jaǵy onyń syrtqy beınesi bolsa, maǵynasy – ishki mazmuny. Buǵan qarap barlyq sózderde maǵyna bolady deýge de bolmaıdy. Tilde maǵynasynan aıyrylǵan sózder de kezdesedi. Shylaý, kómekshi sózderdiń naqty maǵynalary joq, tek ataýysh sózdermen tirkesip, olarǵa qosymsha maǵyna ústeıdi.
Sóz maǵynasy – belgili bir zat, qubylys, san, sapa, mólsher, kólem, shama, qımyl, áreket týraly túsinik beretin dybystar, qımyl, áreket týraly túsinik beretin dybystardyń júıeli tirkesi.
Sózderdiń maǵynasy – tildiń uzaq damý kezeńderiniń nátıjesi. Maǵyna ózgerip, jańaryp, joǵaltyp ta otyrady. Qazirgi qazaq tilinde qoldanylyp júrgen sózderdiń birqatary alǵashqy maǵynasyn saqtasa, endi bireýleri qosymsha, ústeme maǵynalarmen ózgergen. Sózderdiń beretin leksıkalyq maǵynalary, ózgerý erekshelikteri, shyǵý tekteri túsindirme, etımologıalyq, dıalektologıalyq sózderde kórsetiledi.
İV. Bilim, bilik, daǵdyny bekitý
Baqylaý suraqtary
1. Leksıka degenimiz ne?
2. Omonım sózder
3. Omonımder men kóp maǵynaly sózderdiń aıyrmashylyǵy
Stýdentterdiń aýdıtorıada oryndaıtyn tapsyrmalary.
9 - tapsyrma. Ǵasyrlar boıy qalyptasyp, tulǵasy turaqty sıpat alǵan frazeologıalyq tirkesterdiń, maqal – mátelderdiń quramyn orynsyz ózgertip, maqsatsyz aýystyrý tilbuzarlyqqa aparady. Qazirgi kezde turaqty tirkesterdiń, frazeologızmderdiń quramyn maqsatsyz buzyp qoldaný baspasóz betterinde, radıo, telehabarlar tilinde de ushyrasyp otyrady. Solardyń bir túrin tómende arnaıy kórsetip otyrmyz. Turaqty tirkesterdiń burys (jol jaqsa) jáne durys nusqasyn salystyryp, jazbasha taldaý jasańyz.
Ótirikti sýdaı aralastyrdy – ótirikti sýdaı sapyrdy.
Tasy taýǵa domalaǵan – tasy órge domalaǵan.
Tósek jańartty – tósek jańǵyrtty.
Aıaqkıim tar bolsa, dúnıeniń keńdiginen ne paıda – óz etigiń bar bolsa, dúnıeniń keńdiginen ne paıda.
Kún bir jaýsa, aǵash eki jaýady – kún bir jaýsa, terek eki jaýady.
Otbasy shyrqyn saqtaý úlken paryz – otbasy shyrqyn buzbaý úlken paryz.
Janyn shytqa túıý – janyn shúberekke túıý.
Qyltasy qaltyrap – tizesi qaltyrap.
Kóleńkesinen qaltyraǵan – kóleńkesinen qoryqqan.
Júregine muzdy sý quıyp jibergendeı – tóbesinen muzdaı sý quıyp jibergendeı.
Murtyn balta kespeıdi – murtyn balta shappaıdy.
Elmen kórgen uly toı – kóppen kórgen uly toı.
Abyroıyn aırandaı aqtaryp aldy – abyroıyn aırandaı tókti.
Jibek shyttaı úlbiregen – jibek matadaı úlbiregen.
Kóńili qaıysty – qabyrǵasy qaıysty.
Bir aıaǵyn eki etikke tyǵyp – eki aıaǵyn bir etikke tyǵyp.
Alaqandaǵy aıalysy – alaqandaǵy aıaýlysy.
Habaryna kirip – shyqpady – qaperine kirip – shyqpady.
Kózdiń jaýharyn alady – kózdiń jaýyn alady.
10 - tapsyrma. Sóz tirkesi, frazeologızm jáne kúrdeli sózderge úsh - úshten mysal keltirińiz. Kóp núkteniń ornyna kerekti sózderdi qoıyp, maqal – mátelderdi kóshirip jazyńyz.
1. Aıtýshy aqyldy bolsa,... dana bolady.
2. Aqpaqulaqqa aıtqan sóz aǵyp ketedi,... atqan sózdi quıyp alady.
3. Aıta bilmes..., tyńdaı bilgen qulaq artyq.
4. Ataly sózge... jaýap qaıyrady.
5. Bilimdiden shyqqan sóz... bolsyn kez.
6....... az sóılep, kóp tyńdaıdy,
7. jylqy jaqsysy az ottap, kóp sýsaıdy.
8. Sóıleýge sóz taptym da, tyńdaýǵa... tappadym.
9. Sý saǵasy -...,
10. Sóz saǵasy – qulaq.
11. Sózińdi aıt...,
12. Aıtyp – aıtpaı ne kerek,
13. Qulaǵyna maqta....
14. Tyńdaýshysy bolmasa... jetim.
15. Kerenaý kerdeń, bir....
Kerekti sózder: bulaq, sóz, quımaqulaq, kisi jaqsysy, arsyz, qulaq, tyńdaýshy, uqqanǵa, kerim, talaptyǵa, tyqqanǵa, aýyzdan.
Leksıkalyq taqyryptarǵa baılanysty deńgeılik tapsyrmalar
II deńgeı
3. Berilgen sózderdiń árqaısysy omonım bolatyndaı etip, sóılem qurańyzdar.
Er, jaq, jaryq, qoryq, qoı, syı, tús, qal, shash, iri.
III – deńgeı
1. Sınonımder qataryn túze
Úlgi: Tóbe shashy tik turdy, záresi ushty, júregi tas tóbesine shyqty, qoryqty, úrikti.
It ólgen jer__________________________________________________
Kózdi ashyp jumǵansha___________________________________________
Júrek jutqan__________________________________________________
III deńgeı
3. Berilgen tirkester quramyndaǵy sózderdi týra jáne aýyspaly maǵyna bildirýine qaraı bólip jazyńdar:
1. Jaqsy sóz, jaqsy adam, jaqsy oı, jaqsy kún, jaqsy bala, jaqsy ómir.
2. Tereń saı, tereń bilim, tereń qudyq, tereń sý, tereń sezim.
3. Doly daýyl, doly kúsh, doly jel, doly adam, doly teńiz
II deńgeı.
1. Túsindirme sózdikti paıdalanyp, berilgen sózderden omonımdik qatar qurańyz:
Baqyr, bastaý, burshaq, dana, jastyq, qas, jaý, qys, ot, jalyn, jar, qoryq, jaı, toı, tom, jińishke, bolys, zaýal, keńes, baspaq, maqta, arba, arna, eń, es, saý, sor, shym, jıren, kósh, jarý, sal, tap, baq, bı, qyryq, syı, qoı, shash, nan, til, qulaq, kóz, qol, aıaq.
2. Omonımderdi taýyp, astyn syzyńyz.
Aman bir mezgilde Qasendi erte shyqty. Shógel erte turyp, shaı kelgenshe, Ermekbaımen áńgimelesip otyrǵan. Shabyn bıyl óresen bitik. Onyń qasyndaǵy qalyń bet, bitik kóz qazaq, jas ta bolsa, aýyr otyryp, solǵyn amandasty (Ǵ. Mustafın). Ústinde qyzyl torǵyn shapan, omyraýynda altyn alqa (I. Baızaqov). Ánim bar alǵys atty, mahabbatty, Alqa top aldyn kórgen jerde aıtylar (Q. Amanjolov).
3. Maqal - máteldegi aıtylmaı turǵan sózdi taýyp, qaı sózben antonımdik maǵyna quraıtynyn aıtyńyz.
Qys arbańdy saıla,
... shanańdy saıla.
Arqanyń uzyny jaqsy,
Áńgimeniń... jaqsy.
Dushpanǵa tastaı qatty bol,
... baldaı tátti bol.
Joldasy jaqsy joldy bolar,
Joldasy... qoldy bolar.
Aqyl - dos, ashý -....
Aqymaq ishken - jegenin aıtady,... kórgen - bilgenin aıtady.
III – deńgeı
1. Myna sózderdiń omonımdik maǵynalaryn anyqtap, túsinik berińiz.
Ana, ara, arna, asyq, baý, biz, er, erik, jara, jas, kúl, mal, maqta, min, san, jeń.
2. Myna sózderdiń sınonımin ózderińiz oılap tabyńyzdar.
Abyroı, alasa, jaqyn, qıyn, úlken, sabyrly, óte, tamaq, las, aqyl, qart, sulý, záýlim.
III deńgeı
3. Qaramen jazylǵan sózderdiń týra ne aýyspaly maǵynada qoldanylyp turǵanyn ajyratyp, eger aýyspaly maǵynada qoldanylsa, onyń týra maǵynasyn ózderińiz oılap tabyńyzdar.
Par at aıdap jatqandarǵa óziń bas - kóz bol. Qaǵazyńyz myqty eken, Boqa. Biraq isińe myqty bol, shyraq. Ol jaǵyn suraı kórme, aǵataı, ishime myqtap túıgem. Osy denedegi esil qaırat kózi ashyq adamǵa bitse, taý qoparar edi. Sender bolsańdar mynaý, osyndaıda durystap qol ushyn da bermeısińder (Ǵ. Mustafın). Osy ashýdyń álegimen Raýshannyń ótinishine sańyraý boldy (B. Maılın ).
III deńgeı
3. Berilgen tirkester quramyndaǵy sózderdi týra jáne aýyspaly maǵyna bildirýine qaraı bólip jazyńdar:
1. Jaqsy sóz, jaqsy adam, jaqsy oı, jaqsy kún, jaqsy bala, jaqsy ómir.
2. Tereń saı, tereń bilim, tereń qudyq, tereń sý, tereń sezim.
3. Doly daýyl, doly kúsh, doly jel, doly adam, doly teńiz
Tapsyrma. Berilgen maqal - mátelderdiń taqyrybyn anyqtańyzdar.
Ólimnen uıat kúshti. Oınap sóıleseń de, oılap sóıle. Túıedeı boıyń blǵansha, túımedeı oıyń bolsyn. Óner aldy - qyzyl til. Birlik bolmaı, tirlik bolmas. Bilekti birdi jyǵar, bilimdi myńdy jyǵar. Qyna tasqa bitedi, bilim basqa bitedi. Er namysy - el namysy. Basqa elde sultan bolǵansha, óz elińde ultan bol. Jaqsyda kek joq, kektide tek joq.
V. Qorytyndylaý
Aınalym paraqshasyn toltyrý
• Bilim, iskerlik jáne daǵdyny baǵalaý
Top jumysyn baǵalaý
• Úıge tapsyrma, stýdenttiń ózdik jumysyna nusqaý
Omonım, kóp maǵynaly sóz taqyrybyn oqý, jattyǵý jumysy
VIII. Oqý is - áreket refleksıasy
«333» ádisi boıynsha sabaqty qorytyndylaımyz
Sabaqqa belsendi qatysqan úsh stýdent
Jańa taqyryptan túıgeni
Kelesi sabaqqa úsh usynys
Omonımder, kóp maǵynaly sózder týraly júkteý
Sabaq taqyryby: Omonımder, kóp maǵynaly sózder týraly
Sabaqtyń maqsaty: Oqý baǵdarlamasy talaptaryna saı bilim alýshylardyń leksıka, omonımder jáne kóp maǵynaly sózder týraly alǵan bilimderin is tájirıbede qoldana alýǵa baǵyttaý.
Sabaqtyń mindetteri:
Bilimdilik: leksıka týraly málimet berý, bilimderin tereńdetý, omonım jáne kóp maǵynaly sózder týraly alǵan bilimderin is tájirıbede qoldana alýǵa úıretý.
Damytýshylyq: leksıkalyq taldaý barysynda qosymsha ádebıet jáne t. b. aqparat kózderimen jumys jasaýǵa úıretý, logıkalyq oılaý, taldaý, qorytyndylaý daǵdylaryn damytý.
Tárbıelik: sabaq barysynda bilim alýshylardy eljandylyqqa, ujymshyldyqqa tárbıeleý. Bilimdi, básekege qabiletti, shyǵarmashyl, sóıleý mádenıeti joǵary jeke tulǵa qalyptastyrý.
Sabaq tıpi: Jańa bilimdi meńgertý
Sabaq túri: Praktıkalyq
Oqytý tehnologıasy: STO, jańa tehnologıalyq ádis - tásilder (Toptyq, shyǵarmashylyq izdenis t. b.).
Sabaqtyń ádis - tásilderi: jeke, toptyq, juptyq jumystary, jınaqtaý, salystyrý, suraq - jaýap, túsindirý.
Sabaqtyń kórnekiligi: oqýlyq, maqal - mátelder, syzba kesteler t. b.
Sabaqtyń tehnıkalyq quraldary: ınterbelsendi taqta, slaıd
Pánaralyq baılanys: ádebıet, pedagogıka
Ádebıetter tizimi:
1) Saǵyndyquly B. Qazirgi qazaq tili. Leksıkologıa. İ - bólim. – Almaty, 2003.
2) Orazov M. Qazaq tiliniń semantıkasy. – Almaty, 1991.
3) Qalıev B. Sóz maǵynalarynyń negizderi. – Almaty, 2002.
4) Qalıev Ǵ. Bolǵanbaev Á. Qazirgi qazaq tiliniń leksıkologıasy men frazeologıasy. – Almaty, 2003.
Sabaqtyń qurylymdyq jospary:
1. Uıymdastyrý kezeńi.
2. Sabaqty ózektendirý, motıvasıalaý
3. Úı jumysyn tekserý
4. Jańa bilim negizderin ıgertý
5. Bilim, bilik, daǵdyny bekitý
6. Qorytyndylaý
7. Bilim, iskerlik jáne daǵdyny baǵalaý
8. Úıge tapsyrma, stýdenttiń ózdik jumysyna nusqaý
9. Oqý is - áreket refleksıasy
Sabaqtyń modýli:
VI. Uıymdastyrý kezeńi. Bilim alýshy nazaryn sabaqqa aýdarý, oqý - quraldaryn túgendeý.
1. Amandasý
2. Kezekshini tyńdaý
3. Sabaq maqsatymen tanystyrý
İİ. Sabaqty ózektendirý, motıvasıalaý
Qyzyǵýshylyqty oıatý:
Ómir - máńgi, ýaqyt - múmkin, eles,
Kel, bolashaq! Saýyq qur kúlkińe kósh!
Bir kún shyqsa, bir kúnniń batýy anyq,
Eki kúnniń turýy múmkin emes!- dep aqıyq aqyn Muqaǵalı jyrlaǵandaı, sóz qudiretiniń mánin túsinip, ádemi de ádepti, sulý da oıly sóıleı bilýge úıreneıik!
Árıne ádebı sóıleýdiń negizgi bulaǵy – kitap. Endeshe sender, kitapty jaı oqyp qoımaı, ondaǵy sóz, sóılemderge nazar aýdaryńdar. Qazirgi sátten bastap osy sózdiń syry óz qoldaryńda.
Toptastyrý ádisi.
1. «Leksıka» taqyrybyna baılanysty oıyńyzǵa kelgen sózder men sóz tirkesterin jaza berińiz. (toppen jumys júrgiziledi.)
2. Berilgen ýaqyt bitkenshe top ıdeıalardy toptastyryp jazady.
Top músheleri oıyn qorytyp, jazǵandaryn taqtaǵa iledi. Ár toptyń lıderi shyǵyp, leksıka taraýyna qatysty sózderdiń anyqtamasyn tolyq aıtyp shyǵady.
İİİ. Úı jumysyn tekserý
Shyǵarmashylyq tapsyrma. Shaǵyn mátin qurastyrý: «Men mamandyǵymdy maqtan tutamyn». Mátinniń ishinde omonım, sınonım sózder, maqal - mátel men turaqty sóz tirkesteri bolýy tıis
İV. Jańa bilim negizderin ıgertý
Dáris jospary:
1. Tiltanymdaǵy omonımıa qubylysy týraly túsinik. Kóp maǵynaly sózder men omonımderdiń jasalýyndaǵy erekshelikter.
2. Leksıkalyq omonımderdiń jasalýy, túrleri. Leksıkalyq omonımderge uqsas tildik qubylystar. Sóıleý áreketindegi qoldanystyq erekshelikteri.
Sóz jáne maǵyna
Til - tildegi sózder dybystar tirkesinen turady. Dybystar tirkesi belgili bir zańdylyqtar men erejelerge baǵyna tirkesedi. Sózdiń dybystyq jaǵy onyń syrtqy beınesi bolsa, maǵynasy – ishki mazmuny. Buǵan qarap barlyq sózderde maǵyna bolady deýge de bolmaıdy. Tilde maǵynasynan aıyrylǵan sózder de kezdesedi. Shylaý, kómekshi sózderdiń naqty maǵynalary joq, tek ataýysh sózdermen tirkesip, olarǵa qosymsha maǵyna ústeıdi.
Sóz maǵynasy – belgili bir zat, qubylys, san, sapa, mólsher, kólem, shama, qımyl, áreket týraly túsinik beretin dybystar, qımyl, áreket týraly túsinik beretin dybystardyń júıeli tirkesi.
Sózderdiń maǵynasy – tildiń uzaq damý kezeńderiniń nátıjesi. Maǵyna ózgerip, jańaryp, joǵaltyp ta otyrady. Qazirgi qazaq tilinde qoldanylyp júrgen sózderdiń birqatary alǵashqy maǵynasyn saqtasa, endi bireýleri qosymsha, ústeme maǵynalarmen ózgergen. Sózderdiń beretin leksıkalyq maǵynalary, ózgerý erekshelikteri, shyǵý tekteri túsindirme, etımologıalyq, dıalektologıalyq sózderde kórsetiledi.
İV. Bilim, bilik, daǵdyny bekitý
Baqylaý suraqtary
1. Leksıka degenimiz ne?
2. Omonım sózder
3. Omonımder men kóp maǵynaly sózderdiń aıyrmashylyǵy
Stýdentterdiń aýdıtorıada oryndaıtyn tapsyrmalary.
9 - tapsyrma. Ǵasyrlar boıy qalyptasyp, tulǵasy turaqty sıpat alǵan frazeologıalyq tirkesterdiń, maqal – mátelderdiń quramyn orynsyz ózgertip, maqsatsyz aýystyrý tilbuzarlyqqa aparady. Qazirgi kezde turaqty tirkesterdiń, frazeologızmderdiń quramyn maqsatsyz buzyp qoldaný baspasóz betterinde, radıo, telehabarlar tilinde de ushyrasyp otyrady. Solardyń bir túrin tómende arnaıy kórsetip otyrmyz. Turaqty tirkesterdiń burys (jol jaqsa) jáne durys nusqasyn salystyryp, jazbasha taldaý jasańyz.
Ótirikti sýdaı aralastyrdy – ótirikti sýdaı sapyrdy.
Tasy taýǵa domalaǵan – tasy órge domalaǵan.
Tósek jańartty – tósek jańǵyrtty.
Aıaqkıim tar bolsa, dúnıeniń keńdiginen ne paıda – óz etigiń bar bolsa, dúnıeniń keńdiginen ne paıda.
Kún bir jaýsa, aǵash eki jaýady – kún bir jaýsa, terek eki jaýady.
Otbasy shyrqyn saqtaý úlken paryz – otbasy shyrqyn buzbaý úlken paryz.
Janyn shytqa túıý – janyn shúberekke túıý.
Qyltasy qaltyrap – tizesi qaltyrap.
Kóleńkesinen qaltyraǵan – kóleńkesinen qoryqqan.
Júregine muzdy sý quıyp jibergendeı – tóbesinen muzdaı sý quıyp jibergendeı.
Murtyn balta kespeıdi – murtyn balta shappaıdy.
Elmen kórgen uly toı – kóppen kórgen uly toı.
Abyroıyn aırandaı aqtaryp aldy – abyroıyn aırandaı tókti.
Jibek shyttaı úlbiregen – jibek matadaı úlbiregen.
Kóńili qaıysty – qabyrǵasy qaıysty.
Bir aıaǵyn eki etikke tyǵyp – eki aıaǵyn bir etikke tyǵyp.
Alaqandaǵy aıalysy – alaqandaǵy aıaýlysy.
Habaryna kirip – shyqpady – qaperine kirip – shyqpady.
Kózdiń jaýharyn alady – kózdiń jaýyn alady.
10 - tapsyrma. Sóz tirkesi, frazeologızm jáne kúrdeli sózderge úsh - úshten mysal keltirińiz. Kóp núkteniń ornyna kerekti sózderdi qoıyp, maqal – mátelderdi kóshirip jazyńyz.
1. Aıtýshy aqyldy bolsa,... dana bolady.
2. Aqpaqulaqqa aıtqan sóz aǵyp ketedi,... atqan sózdi quıyp alady.
3. Aıta bilmes..., tyńdaı bilgen qulaq artyq.
4. Ataly sózge... jaýap qaıyrady.
5. Bilimdiden shyqqan sóz... bolsyn kez.
6....... az sóılep, kóp tyńdaıdy,
7. jylqy jaqsysy az ottap, kóp sýsaıdy.
8. Sóıleýge sóz taptym da, tyńdaýǵa... tappadym.
9. Sý saǵasy -...,
10. Sóz saǵasy – qulaq.
11. Sózińdi aıt...,
12. Aıtyp – aıtpaı ne kerek,
13. Qulaǵyna maqta....
14. Tyńdaýshysy bolmasa... jetim.
15. Kerenaý kerdeń, bir....
Kerekti sózder: bulaq, sóz, quımaqulaq, kisi jaqsysy, arsyz, qulaq, tyńdaýshy, uqqanǵa, kerim, talaptyǵa, tyqqanǵa, aýyzdan.
Leksıkalyq taqyryptarǵa baılanysty deńgeılik tapsyrmalar
II deńgeı
3. Berilgen sózderdiń árqaısysy omonım bolatyndaı etip, sóılem qurańyzdar.
Er, jaq, jaryq, qoryq, qoı, syı, tús, qal, shash, iri.
III – deńgeı
1. Sınonımder qataryn túze
Úlgi: Tóbe shashy tik turdy, záresi ushty, júregi tas tóbesine shyqty, qoryqty, úrikti.
It ólgen jer__________________________________________________
Kózdi ashyp jumǵansha___________________________________________
Júrek jutqan__________________________________________________
III deńgeı
3. Berilgen tirkester quramyndaǵy sózderdi týra jáne aýyspaly maǵyna bildirýine qaraı bólip jazyńdar:
1. Jaqsy sóz, jaqsy adam, jaqsy oı, jaqsy kún, jaqsy bala, jaqsy ómir.
2. Tereń saı, tereń bilim, tereń qudyq, tereń sý, tereń sezim.
3. Doly daýyl, doly kúsh, doly jel, doly adam, doly teńiz
II deńgeı.
1. Túsindirme sózdikti paıdalanyp, berilgen sózderden omonımdik qatar qurańyz:
Baqyr, bastaý, burshaq, dana, jastyq, qas, jaý, qys, ot, jalyn, jar, qoryq, jaı, toı, tom, jińishke, bolys, zaýal, keńes, baspaq, maqta, arba, arna, eń, es, saý, sor, shym, jıren, kósh, jarý, sal, tap, baq, bı, qyryq, syı, qoı, shash, nan, til, qulaq, kóz, qol, aıaq.
2. Omonımderdi taýyp, astyn syzyńyz.
Aman bir mezgilde Qasendi erte shyqty. Shógel erte turyp, shaı kelgenshe, Ermekbaımen áńgimelesip otyrǵan. Shabyn bıyl óresen bitik. Onyń qasyndaǵy qalyń bet, bitik kóz qazaq, jas ta bolsa, aýyr otyryp, solǵyn amandasty (Ǵ. Mustafın). Ústinde qyzyl torǵyn shapan, omyraýynda altyn alqa (I. Baızaqov). Ánim bar alǵys atty, mahabbatty, Alqa top aldyn kórgen jerde aıtylar (Q. Amanjolov).
3. Maqal - máteldegi aıtylmaı turǵan sózdi taýyp, qaı sózben antonımdik maǵyna quraıtynyn aıtyńyz.
Qys arbańdy saıla,
... shanańdy saıla.
Arqanyń uzyny jaqsy,
Áńgimeniń... jaqsy.
Dushpanǵa tastaı qatty bol,
... baldaı tátti bol.
Joldasy jaqsy joldy bolar,
Joldasy... qoldy bolar.
Aqyl - dos, ashý -....
Aqymaq ishken - jegenin aıtady,... kórgen - bilgenin aıtady.
III – deńgeı
1. Myna sózderdiń omonımdik maǵynalaryn anyqtap, túsinik berińiz.
Ana, ara, arna, asyq, baý, biz, er, erik, jara, jas, kúl, mal, maqta, min, san, jeń.
2. Myna sózderdiń sınonımin ózderińiz oılap tabyńyzdar.
Abyroı, alasa, jaqyn, qıyn, úlken, sabyrly, óte, tamaq, las, aqyl, qart, sulý, záýlim.
III deńgeı
3. Qaramen jazylǵan sózderdiń týra ne aýyspaly maǵynada qoldanylyp turǵanyn ajyratyp, eger aýyspaly maǵynada qoldanylsa, onyń týra maǵynasyn ózderińiz oılap tabyńyzdar.
Par at aıdap jatqandarǵa óziń bas - kóz bol. Qaǵazyńyz myqty eken, Boqa. Biraq isińe myqty bol, shyraq. Ol jaǵyn suraı kórme, aǵataı, ishime myqtap túıgem. Osy denedegi esil qaırat kózi ashyq adamǵa bitse, taý qoparar edi. Sender bolsańdar mynaý, osyndaıda durystap qol ushyn da bermeısińder (Ǵ. Mustafın). Osy ashýdyń álegimen Raýshannyń ótinishine sańyraý boldy (B. Maılın ).
III deńgeı
3. Berilgen tirkester quramyndaǵy sózderdi týra jáne aýyspaly maǵyna bildirýine qaraı bólip jazyńdar:
1. Jaqsy sóz, jaqsy adam, jaqsy oı, jaqsy kún, jaqsy bala, jaqsy ómir.
2. Tereń saı, tereń bilim, tereń qudyq, tereń sý, tereń sezim.
3. Doly daýyl, doly kúsh, doly jel, doly adam, doly teńiz
Tapsyrma. Berilgen maqal - mátelderdiń taqyrybyn anyqtańyzdar.
Ólimnen uıat kúshti. Oınap sóıleseń de, oılap sóıle. Túıedeı boıyń blǵansha, túımedeı oıyń bolsyn. Óner aldy - qyzyl til. Birlik bolmaı, tirlik bolmas. Bilekti birdi jyǵar, bilimdi myńdy jyǵar. Qyna tasqa bitedi, bilim basqa bitedi. Er namysy - el namysy. Basqa elde sultan bolǵansha, óz elińde ultan bol. Jaqsyda kek joq, kektide tek joq.
V. Qorytyndylaý
Aınalym paraqshasyn toltyrý
• Bilim, iskerlik jáne daǵdyny baǵalaý
Top jumysyn baǵalaý
• Úıge tapsyrma, stýdenttiń ózdik jumysyna nusqaý
Omonım, kóp maǵynaly sóz taqyrybyn oqý, jattyǵý jumysy
VIII. Oqý is - áreket refleksıasy
«333» ádisi boıynsha sabaqty qorytyndylaımyz
Sabaqqa belsendi qatysqan úsh stýdent
Jańa taqyryptan túıgeni
Kelesi sabaqqa úsh usynys
Omonımder, kóp maǵynaly sózder týraly júkteý
You Might Also Like
-
Meniń týǵan aýyl Keńes Odaǵynyń Batyry Nurken Ábdirovtyń týǵan aýyly. Aýyldyń ornalasqan jeriniń tabıǵaty óte baı. Aınalasy 4 - 5 shaqyrymdaı jerde bıik - bıik taýlarmen kómkerilgen. Aýyldyń eki jaǵ...
