InfoHub Logo

Oqyp-úırený prosesi árkimde erekshe júredi, alaıda barlyq adamnyń mıy jańa aqparatty birkelki qabyldaıdy. Ol qalaı jumys isteıtinin bilsek, buryn bilmegen dúnıelerdi zerttep-bilý úshin eń tıimdi ádisteme tańdap ala alamyz. Amerıka ǵalymdary adamnyń jadyn jaqsartýdyń jáne oqyp-úırený prosesin tıimdi etýdiń qupıasy nede ekenin anyqtapty.

Siz jańa tildi oqyp, mýzyka aspabynda oınaýdy úırenip nemese oqyp jatqan kitabyńyzdyń maǵynasyn túsinýge tyrysyp júrgenińizde adam mıynda bolatyn prosesterdi jaqsyraq qadaǵalaýǵa bolady. Oı áreketiniń prınsıpterin túsiný úshin myna alty faktini bilý qajet.

Biz kózben kóretin aqparatty jaqsyraq qabyldaımyz

Mı óz qorynyń 50% kórýge  jáne kórgen nárseni aqparatqa aınaldyrý prosesine jumsaıdy.

Jańa málimetterdi kózben kórip qabyldaý oqyp-úırený kezinde mańyzdy rol atqarady. Oǵan jarqyn mysal – sharapty jaqsy kóretin 54 adamǵa osy sýsynnyń birneshe nusqasyn kózin jumyp turyp dámin tatyp kórýdi usynǵan eksperıment. Qatysýshylar tapsyrmany oryndaı almady. Kórý – biz álemdi qalaı qabyldaıtynymyzdyń mańyzdy bólshegi, onyń buzylýy adamnyń ózge sezim músheleriniń jumysyn buzady.

Taǵy bir mańyzdy erekshelik – biz mátindi sýret retinde qabyldaımyz. Tipti qazir osy maqalany oqyp otyrǵanyńyzda, mıyńyz ár áripti jeke sýret retinde qabyldap túsinedi. Adam sýrettegi aqparatty qalaı qabyldaıtynyn túsiný oqyp-úırený prosesin nedáýir tıimdirek ete túsedi.

Bizdiń aǵzamyzdyń tabıǵatynyń mynadaı ereksheligi bar: biz toqtap turǵan (statıkalyq) kúıdegi (sýret sıaqty) zattarǵa emes, qozǵalystaǵy zattarǵa kóbirek nazar aýdaramyz. Sondyqtan, áńgime oqý, bilim alý týraly bolǵanda anımasıa – eń tıimdi tásil.

Qorytyndy: ózimiz oqyp-úırenip júrgen zattardyń sýreti salynǵan flesh-kartalar jasap, olarǵa sózder túrli shrıftpen jazylǵan gazet-jýrnal qıyndylaryn qosyp, qandaı da bir faktilerge kórneki qural retinde syzbalar men dıagramlardy qoldaný kerek.

Maıda detaldardan kóri, úlken «sýretter» este jaqsyraq saqtalady

Jańa túsinikke jolyqqan kezde, ózińiz dál qazir qabyldap otyrǵan aqparat aǵynynda adasyp qalý ońaı. Tym kóp aqparat júginen arylýdyń bir tásili – úlken kólemdi «sýretterge» qaıta oralý, biletinińizge jańa, buryn bilmegen faktiler ústeý.

Adamnyń mıy jańa aqparatty qabyldaǵan kezde ol buryn alynǵan aqparatqa avtomatty túrde qatystyrylady. Adamnyń mıy – sóresi kóp shkaf dep elestetip kórińiz. Onda neǵurlym kıim kóp bolsa, ony soǵurlym jıi jıystyryp, rettep, bólip ornalastyryp otyrasyz. Mysaly, bireý sizdiń sóreńizge qara jempir (jańa aqparat) salǵysy keledi. Ol ne jempirler turǵan sórege, ne qara tústi kıimderdiń qasyna, ne bolmasa qystyq, jyly kıimderdiń qasyna barady. Shyn máninde jańa jempir tek bir sórege ǵana turaqtaıdy, alaıda mıda jańa aqparat onda burynnan bar aqparatpen qatystyryla bastaıdy. Adamǵa jańa áldeneni keıin, ol burynnan belgili faktilermen baılanys ornatqannan keıin esine saqtaý ońaıyraq.

Qorytyndy: oqyp-úırený barysynda jalpy kontentti bir bette ne bir dıagramda keskindep alyp, sodan keıin mezgilimen ony jańa aqparatpen jáne tolyǵyraq faktilermen ústep otyrǵan tıimdi bolady.

Oqyp-úırenýge jáne este saqtaýǵa uıqynyń yqpaly bar

Zertteýler kórsetkendeı, áldeneni qaıtalaý men jańa dúnıe úırený arasyndaǵy túngi uıqy asa paıdaly, ol ónimdilikti arttyrady. Qalǵyp alýdyń da áseri sondaı, sonymen qatar ol oqý sapasyn da jaqsartady.

Buǵan dálel – Kalıfornıa ýnıversıtetiniń ǵalymdary júrgizgen eksperıment. Áldeqandaı testterdi oryndaý arasynda qalǵyp alǵan qatysýshylar sol aralyqta oıaý otyrǵandarǵa qaraǵanda tapsyrmany jaqsyraq oryndaǵan. Ǵalymdardyń aıtýynsha, mı jańa dúnıeniń bárin sińirip alýǵa daıyn qurǵaq gýbka sıaqty.

Qorytyndy: jańa aqparatty uıyqtar aldynda (kúndiz ne túnde) qaıtalap kórińiz, al oıanǵan kezde – esińizde qalǵannyn bárin jazyp alyp otyryńyz.

Az uıyqtaý jańa aqparatty sińirý qabiletin tómendetedi

Az uıyqtaý durys emes, óıtkeni biz uıyqynyń qanshalyqty mańyzdy ekenin tolyq uǵynbaı jatamyz. Uıqy – aqparatty saqtaý kepili. Uıqy durys bolsa, biz áıteýir birdemeni úırenip, jattap alatynymyzǵa senimdi bola alamyz. Uıqynyń jetispeýi jańa aqparatty qabyldaýdaǵy mıdyń tıimdiligin 40% tómendetetinin bile júrý kerek.

Garvard medısına mektebiniń zertteýleri myna jaǵdaıdy dáleldedi: jańa aqparatty belsendi oqyp-úırengennen keıin alǵashqy 30 saǵatta uıqy jetispeýi eńbegińizdi esh etedi.

Qorytyndy: táýlik boıy oqý degendi umytyńyz! Bilimderdi jadyńyzda saqtap qalý úshin oqýǵa uıqyńyzdy qandyryp alyp otyrý kerek, belsendi oı áreketinen keıin de uıyqtap alýdy umytpańyz.

Biz bireýlerge úıretkende ózimiz de jaqsy este saqtaımyz

Biz jańa áldeneni ózimiz úırenip, ony basqalarǵa da úıretip júrgen kezde aqparatty meńgerý tıimdiligi birneshe ese artady. Biz basqa adamǵa eń mańyzdysyn jetkizgimiz kelgendikten, ózimizdiń de jadymyzda sol qalady. Bul proses beısana túrde júredi: málimetter bizdiń sanamyzda iriktelip, bir júıege uıymdasady.

Qorytyndy: bilgenińizdiń bárin jazyp otyratyn qoıyn dápterińiz bolsyn nemese blog júrgizińiz. Túrli ıdeıalar men konsepsıalar týraly siz ony ózgelerge úıretýińiz tıis sabaq sıaqty etip jazyńyz.

Aqparat kezektesip otyrsa, oqyp-úırený de tıimdi

Ǵalym Dık Shmıdt oqyp-úırenýge degen jalpy turǵyny «blockpractice» dep ataıdy: siz bir nárseni oqyp-úırenýge bar kúshińizdi salǵanda ol praktıkaǵa shekteý qoıadv. Osy ǵalym oqyp-úırenýge degen «kezektestirý» dep atalatyn, aqparatty jáne siz meńgerip júrgen daǵdylar men mashyqtardy aralastyrý turǵysynyń avtory.  

Bul turǵyny óziniń Psıhologıalyq zerthanasynda Bob Bork ta zerttegen. Eksperıment barysynda qatysýshylar tanymal sýretshilerdiń kórkemdik stılderin zerttegen. Bir topqa bir sýretshiniń 6 kartınasyn, sodan keıin basqa sýretshiniń 6 kartınasyn qarap kórý usynyldy. Basqa topta fotosýretter kezektesip berildi. Eksperıment aıaqtalǵannan keıin qatysýshylar sýretshilerdiń dara stılin qanshalyqty jaqsy biletini tekserildi. Sýretter kezekpen berilgen toptyń tabystylyǵy 60%, al ekinshi topta –30% boldy.

Kezektestirýge mysal – sóıleý, tyńdaý jáne jazý boıynsha tapsyrylatyn shet tilderi boıynsha emtıhan.

Qorytyndy: jańa tehnıkany úırenip, ne tájirıbe júzinde endi qoldanyp júrgenińizde, ony basqa bireýimen; jańa aqparatty meńgerip júrseńiz – ony ózińizge burynnan belgili málimettermen (mysaly, shet tilin úırenýde jańa jáne eski sózderdi aralastyrý sıaqty) kezektestirip otyryńyz.

---