- 19 sáý. 2015 00:00
- 250
Oqý
Búgindegi jastarǵa oqý mindet,
Tek kana oqýmenen óner bilmek,
Óner-bilim, adaldyq, ar-namysty
Joıatyn nadandyq qoı emsiz indet.
Bar qıyndy tek qana ǵylym jeńbek,
Oqysa baska elderdeı qatarǵa enbek.
Bilimge el bop ańsap qumarlansa,
Jetilmek az-aq jylda joǵary órlep.
Kórshi elder ónersizdi qorlap kúlmek,
Oqý men birlik bolsa, kózine ilmek.
Qarańǵy Qarynbaıdaı nadan bolsań,
Baılyǵyńa ıelik bermes kúndep.
Ónerli el bar muqtajyn jerden embek.
Ónermen tehnıkaly jumsap eńbek.
«A, qudaı, ózi berden» túk shyqpaıdy,
Talaptanyp, talpynsań sonda bermek.
Aldyńǵy el malǵa emes, jerge senbek,
Bar muqtajy adamnyń jerden ónbek.
Basqaǵa malaılyqqa jekken kúshti
Jumsasaq óziń úshin shyndap terlep.
Ónerge saı bop kelsin birlik, erlik,
Sonda ǵana alarsyń sen de teńdik.
Nadandyqtan ekenin bilesiz be,
Kóringenge bolǵanyń semiz jemdik.
El bolýǵa aldymen bilim tirek,
Bir sózdi, bir aýyzdy namys kerek,
Jalǵyz ǵana oqýmen teńelmeısiń,
Alty aýyz-azǵyn bolsań qoıan júrek.
Qajyrly el jannan aryn artyq kórmek,
Ónerge umtylatyn ańsap-shóldep.
Qorǵaıdy elin, jerin kanymenen,
Bolmaıdy jannan qorqyp basyn ımek.
Nadandy árkim jeıdi nandaı ılep,
Jyrtqysh ilgen úırekteı tiri júndep.
Ógeı bala sekildi tesik ókpe
Jalǵanda teddik kórmeı jany kúımek.
«El» deıtin adal basshy ázir sırek.
Kópshiligi tabansyz, qorqaq kúırek.
Eli úshin qurbanǵa shalsa razy
Kim bar edi tý ustaǵan elin súırep?!
Tóre kórse jalań bas shulǵyp, bılep,
Báıek bop áýlıedeı izin súımek.
Elge kelse, ótirik maqtanatyn:
«Qorqaıyn ba, ulyqqa aıttym sóıdep».
El úshin eńbek etseń, halqyń súımek,
«Biz úshin otqa, sýǵa túsip júr» dep.
Er ólse de, eńbegin el óshirmes,
Neshe myń jyl ótse de tarıh bilmek!
Tek kana oqýmenen óner bilmek,
Óner-bilim, adaldyq, ar-namysty
Joıatyn nadandyq qoı emsiz indet.
Bar qıyndy tek qana ǵylym jeńbek,
Oqysa baska elderdeı qatarǵa enbek.
Bilimge el bop ańsap qumarlansa,
Jetilmek az-aq jylda joǵary órlep.
Kórshi elder ónersizdi qorlap kúlmek,
Oqý men birlik bolsa, kózine ilmek.
Qarańǵy Qarynbaıdaı nadan bolsań,
Baılyǵyńa ıelik bermes kúndep.
Ónerli el bar muqtajyn jerden embek.
Ónermen tehnıkaly jumsap eńbek.
«A, qudaı, ózi berden» túk shyqpaıdy,
Talaptanyp, talpynsań sonda bermek.
Aldyńǵy el malǵa emes, jerge senbek,
Bar muqtajy adamnyń jerden ónbek.
Basqaǵa malaılyqqa jekken kúshti
Jumsasaq óziń úshin shyndap terlep.
Ónerge saı bop kelsin birlik, erlik,
Sonda ǵana alarsyń sen de teńdik.
Nadandyqtan ekenin bilesiz be,
Kóringenge bolǵanyń semiz jemdik.
El bolýǵa aldymen bilim tirek,
Bir sózdi, bir aýyzdy namys kerek,
Jalǵyz ǵana oqýmen teńelmeısiń,
Alty aýyz-azǵyn bolsań qoıan júrek.
Qajyrly el jannan aryn artyq kórmek,
Ónerge umtylatyn ańsap-shóldep.
Qorǵaıdy elin, jerin kanymenen,
Bolmaıdy jannan qorqyp basyn ımek.
Nadandy árkim jeıdi nandaı ılep,
Jyrtqysh ilgen úırekteı tiri júndep.
Ógeı bala sekildi tesik ókpe
Jalǵanda teddik kórmeı jany kúımek.
«El» deıtin adal basshy ázir sırek.
Kópshiligi tabansyz, qorqaq kúırek.
Eli úshin qurbanǵa shalsa razy
Kim bar edi tý ustaǵan elin súırep?!
Tóre kórse jalań bas shulǵyp, bılep,
Báıek bop áýlıedeı izin súımek.
Elge kelse, ótirik maqtanatyn:
«Qorqaıyn ba, ulyqqa aıttym sóıdep».
El úshin eńbek etseń, halqyń súımek,
«Biz úshin otqa, sýǵa túsip júr» dep.
Er ólse de, eńbegin el óshirmes,
Neshe myń jyl ótse de tarıh bilmek!