- 23 sáý. 2016 00:00
- 241
Oqýshylardy kitap oqýǵa úndeý
Qaraǵandy qalasy
№10 jalpy bilim beretin orta mekteptiń
qazaq tili men ádebıeti páni muǵalimi
Týleýova Aıgýl Týleýovna
25 sáýir – dúnıe júzilik oqý kúni. Osy kúni elimizdiń barlyq aımaqtarynda, barsha bilim ordalary men bilim oshaqtarynda kitap oqý uıymdastyrylady. Bul kúndi arnaıy atap ótýge basty sebep – jastardyń kitap oqýǵa qyzyǵýshylyqtarynyń tómendep ketýi. Qazir tehnıkanyń damyǵan kezi bolǵandyqtan, oqýshylarǵa kitaphanaǵa baryp kitap alyp oqyǵannan, uıaly telefondar, kompúter, planshet jáne t.b. elektrondyq quraldardy qoldaný ońaıǵa soǵyp tur. Iaǵnı urpaǵymyz tehnıkaǵa baǵynyshty bolyp bara jatqan sıaqty. Bul qazirgi kezde aldyn alý qajet bolǵan úlken indet. Osy indettiń aldyn alý maqsatynda elimizdiń keı jerlerinde atalǵan issharany qalaı uıymdastyryp, qalaı ótkizý týraly dárister berilip, tájirıbe júzinde oryndalyp kórýde.
İssharany qalaı uıymdystyryp, qalaı ótkizý ár mekemeniń enshisine berildi. Árkim ár túrli ádispen júrgizedi, biraq ortaq maqsat bir: jastardy kitap oqýǵa shaqyrý. Kitapty zyryldatyp oqyp qana qoımaı, odan ózine kerekti málimetterdi túrtip alyp otyrady. Berilgen áńgimeniń tárbıelik jaǵyna asa nazar aýdarylady. Berilgen shyǵarmada balaǵa qajetti jaqsy is-áreketter bolýy kerek. Igi ister men ónegeli ósıet, ulaǵatty sózderi mol áńgime alǵan jón.
Ózimiz kishkentaı kezimizde oqyp, oqyǵandy kóńilimizge toqyp óstik. Bastaýysh synypta oqyǵanda sýretke qarap oqyp, óse kele ertegi men ańyz áńgimelerdi, odan ary qaraı jazýshylardyń úlgili shyǵarmalaryn oqyp, taldap otyrdyq. Neshe túrli ádebı kórkem shyǵarmalar men ańyzdardy tyńdap óstik. Ondaǵy negizgi keıipkereg eliktep, sol sıaqty aqyldy, nemese batyr, batyl, nemese shynshyl bolýǵa tyrysyp baqtyq. Endeshe, jastardy da osylaısha úndep, úıretý kerek.
Kez kelgen shyǵanmanyń, meıli ol ertegi, meıli ańyz áńgime, meıli shaǵyn áńgime, nemese úlken roman bolsyn unamdy jáne unamsyz keıipkerleri bolady. Sol keıipkerlerdiń is-áreketterine taldaý jasaı otyryp, jaqsysyn úırenip, jamanynan jırenip otyrýǵa úırenedi. Jaqsy men jamannyń, dos pen qastyń, aq pen qaranyń aıyrmasyn basty nazarǵa alady. Sonymen qatar, qıalǵa berilip, arman kóginde qalyqtaıdy. Áńgimede berilgen naqyl sózderdi esinde saqtap qalyp, ómirde qajetine jaratady. Til baılyǵy artyp, ádebı sóıleýge, óz oıyn birneshe sınonımder arqyly jetkizýge tyrysady.
Dana halqymyz «Oqýsyz bilim joq, bilimsiz kúniń joq», - dep tekke aıtpaǵan. Kitap betin ashpaǵan, ony qolyna alyp oqymaǵan oqýshynyń bolashaǵy qalaı bolady? Mine, sondyqtan, «Oqy, oqy, jáne oqy» dep urandatyp, damyǵan zaman jastaryn kitap oqýǵa jumyla shaqyrý kerek. «Jumyla kótergen júk jeńil» demekshi, bir jeńnen qol, bir jaǵadan bas shyǵaryp, birigip jumys jasasaq, alǵa qoıǵan maqsatymyzǵa jetemiz. Oqýshylardy kitap oqýǵa úıretip, dúnıe júzi boıynsha aldyńǵy qatarly oryndardy ıelenýge arnalǵan issharalar óz nátıjesin kórsetedi.