InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: Mýzyka álemniń rýhanı elshisi.
Orta Azıa halyqtarynyń mýzykasy.
Sabaqtyń maqsaty: Orta Azıa halyqtarynyń turmys - salt, ádep - ǵuryp jyrlaryn, mýzykalyq aspaptaryn taný, taldaý, ajyrata bilý.
Kórnekiligi: Slaıd, magnıtofon taspalary, án teksti, sýrettemeler.

İ. Uıymdastyrý
a) sálemdesý: Salamatsyz ba? Salamatsyz ba? (ándetý arqyly)
b) túgendeý.

İİ. Úıge tapsyrma
Balalar, ótken taqyryptar boıynsha suraqtarǵa jaýap berip kóreıik.
1. Qazaqstan Respýblıkasynyń ánin jáne sózin jazǵandar?
2. Mýzykada neshe nota bar?
3. Qorqyt ata eskertkishi qaı qalada ornalasqan?
4. Asan qaıǵynyń qandaı kúılerin bilemiz?
5. Qazaqtyń mýzykalyq aspaptary neshe topqa bólinedi?
6. Urmaly aspaptarǵa qandaı aspaptar jatady?
7. İshekti aspaptarǵa qandaı aspaptar jatady?
8. Úrmeli aspaptarǵa qandaı aspaptar jatady?
9. Tilshikti aspaptarǵa qandaı aspaptar jatady?
10. Nege urmaly aspap birinshi turady?
Óte jaqsy, balalar. Endi ótken sabaqta úırengen ánimizdi hormen oryndaıyq.
«Elim aı» ánin oryndaý (Slaıdtan kórsetý)

İİİ. Jańa sabaq
Búgingi bizdiń ótetin jańa sabaǵymyzdyń taqyryby:
«Orta azıa halyqtarynyń mýzykasy»
Orta Azıada turatyn qyrǵyz, ózbek, túrkmen, tájik halyqtarynyń tilderi, dinı nanym - senimderi, salt – dástúr, ádet – ǵuryptary bir – birine óte jaqyn bolyp keledi.
Sondaı – aq olardyń mádenıeti men óneri de bir – birimen qabysyp, ushtasyp jatady. Ol elderdiń mýzykasy men mýzykalyq aspaptarynda da kóptegen uqsastyq bar.

Ózbek halyq aspaptary:
gıdjap, sato, setor. dýtar, tanbýr, ýd, rýbab, doıra, nagara, safaıl, sıbızık, býlaman, sýrnaı, qoshnaı, naı, gadjır, karnaı.
Túrkmen mýzykalyq aspaptary: dýtar, gıdjak, túıdýk, dıllı - túıdýk, gopýz.
Tájik mýzykalylyq aspaptary: rýbab, tanbýr, dýtar, dýmbrak, naı, karnaı, sýrnaı, kýshnaı, chang, tablak, nagara, doıra, kaırak, zong, setor, pangar, blanzıkom, daf, týtak.
Qyrǵyz mýzykalyq aspaptary: qomyz, qyl qıaq, jyǵash, ooz qomyz, temir qomyz, goor, syrnaı, kerneı, dobýlpaz, dool.
Mýzykalyq shyǵarmany tyńdaý: Árbir aspaptyń oınalýyn slaıd arqyly kórsetý

İV. Sergitý

V. Ándetý jattyǵýlary
Daýys ashý jattyǵýlary:
• Daýsyńdy ádemi ári jeńil shyǵarýǵa tyrys.
• Dybysty úzbeı, sozyp orynda.
• Ándi asyqpaı, mánerlep orynda.
• Ándi muǵalimniń qolynyń qımylyna qaraı birdeı bastap, birdeı aıaqta.
Jańa án úırený: «Aq mamam» Sózi: Farıza Ońǵarsynova
Áni: Mahambet Daýylbaev
Sózin slaıd arqyly kórsetý
Qosymsha suraqtar berý

Vİ. Qorytyndylaý: Sózjumbaq «Aspaptar»
Orta Azıa halyqtarynyń aspaptarynyń ataýlary: Naı, syrnaı, gopýz, gıdjak, dýtar, rýbab, nagara
Vİİ. Baǵalaý.
Vİİİ. Úıge tapsyrma: «Aq mamam» ánin jattap, jatqa ándetý.
Orta Azıa halyqtarynyń mýzykalyq aspaptaryn taný jáne ajyrata bilý