InfoHub Logo

Kýrstyń birinshi betpe-bet kezeńinde oqý men oqytýdaǵy ózgerister jaıynda, sonymen birge oqytýdaǵy jańa ádis-tásilderdi meńgerip, teorıalyq bilimimdi arttyrdym.Úırengen ádisterimdi naqty nátıjege jetý úshin mekteptegi is-tájirıbeden ótý barysynda qoldanýdy jón kórdim.

Orta merzimdi josparlaý úshin qyrkúıektiń basynda memlekettik standartqa saı etip jasalǵan jospardan tizbektelgen tórt sabaǵymnyń taqyryby ( 4-synyptyń ana tili pánindegi «halyq aýyz ádebıeti» taraýynan)  «Aqqý, shortan hám shaıan», «Ara men Shybyn», «Arystan men tyshqan» jáne «Arasha» mysaldaryn aldym. Taqyrypqa baılanysty jazylǵan sabaq josparyma «7 modýldi qalaı kiriktirip ótýge  bolady?» dep jan-jaqty  izdendim. Orta merzimdi josparlaý úshin kúndelikti sabaqta yntymaqtastyq atmosferasyn quryp, topqa bólip, balalardyń qyzyǵýshylyǵyn arttyrý maqsatynda  men 7 modýl ishindegi «Oqytý men oqýdaǵy jańa tásilderdi» sabaqtarymda kóbirek qoldanýdy jón kórdim. Tizbektelgen  sabaqtarymnyń toptamasynda synyptaǵy dıalogtyń mańyzdylyǵyna mán berip, dıalogtik tapsyrmalardy kóbirek paıdalanýdy josparladym. A. Baıtursynovtyń «aqqý, shortan hám shaıan», Ospanhan Áýbákirovtyń «Ara men Shybyn» jáne Qastek Baıanbaevtyń «Arasha» mysaldarynda oqytýda oqýshylardyń shyǵarma keıipkerleriniń obrazyn ashý maqsatynda róldik oıyn tapsyrmasyn oryndatamyn.

Oılaý týraly oılana otyryp, mańyzdy máselelerdi oqýshylar óz arasynda talqylaý men tájirıbe júrgizý arqyly oı eleginen ótkizýdi qamtıdy.

Sondyqtan syn turǵysynan oılaý stategıalarynan: «Oı qozǵaý»,  «Toptaý», «Insert», «Oılaný, jupta talqylaý», «Álemdi sharlaý», tolǵanýdy tıimdi etýge laıyqtalǵan «Bes joldy óleń», «Venn dıagramsy», «Erkin jazý», «Djıkso-ujymdyq oqytý ádisi» sıaqty strategıalaryn ár sabaqtyń ereksheligine, aýyr-jeńildigine qaraı laıyqtap  qoldanýdy josparladym. Olar oqýshylardyń bir-birimen oı almastyrýy, oı túıistirýin qamtamasyz etedi. Ár oqýshy óz shyǵarmashylyǵyn kórsete alady.   Sabaqtarymda formatıvti jáne jıyntyq baǵalaýdy qatar  qoldanýymnyń maqsaty oqýshynyń bilimin ári qaraı yntalandyryp, nege qabiletti ekendigimen baǵa arqyly óziniń derbes oılaýyn, oqytý qorytyndysyn shyǵarý jáne olardyń oqýyna yqpal etýge arnalǵan senimdiligin arttyrý bolyp tabylady. Sabaq barysynda aqparattyq komýnıkasıalyq tehnologıalardy tıimdi paıdalaný muǵalimniń jumysyn edáýir jaqsartady dep oılaımyn. AKT-ny oqýshylardyń jas ereksheligine saı qoldaný arqyly sabaqqa yntysymen qyzyǵýshylyǵyn arttyrýǵa bolady. Oqýshylardyń talanty men qabiletin ashyp, olardy oqytý barysynda damytý óte mańyzdy. Óz betinshe jumys jasaı biletin, top ishinde belsendiligin tanytyp , kóshbasshylyǵyn kórsete biletin balalardyń boıynan daryndylyq qabiletterin  baıqaýǵa bolady. Onyń osy daryndylyǵyn qabiletin shyńdaý maqsatynda jeke jumystar júrgizip, qosymsha kúrdelilek oılanýdy qajet etetin tapsyrmalar berip otyramyn.  Bastaýysh synyp muǵalimi bolǵandyqtan negizgi pánderden ózim beremin, sondyqtan kúnige 3-4 saǵat balalar kóz aldymda bolǵandyqtan únemi áńgimelesý, suraq-jaýap, baqylaý arqyly oqýshylarymnyń talanty men darynyn  baıqap júremin. Synybymdaǵy oqýshylar 9-10 jastaǵy balalar bolǵandyqtan tapsyrmalardy olardyń jas ereksheligin eskerip josparladym. Bul modýl basqa modýldermen  tyǵyz baılanysty. Sebebi balanyń jas ereksheligi ártúrli jas shamasynda ózindik baǵalaýdaǵy zerdelilikti talap etedi. Oqytýdaǵy  basqarý men kóshbasshylyq qasıet muǵalim boıynan jumys isteý úshin balany  jan-tánimen súıý, pedagog boıynda pedagogıkalyq  baıqaǵyshtyq pedagogtik  ádeptilik, uıymdastyrýshylyq qabilet, oqýshylarmen qarym-qatynas jasaı otyryp, durys talap qoıa bilý kerek dep túsinemin.

Keleshekte  syndarly oqytýdy óz sabaqtaryma qoldana otyryp, tıanaqty jumys júrgizgim keledi. Jeti modýl arqyly  barlyq oqýshyny sabaqqa yntalandyrýda, óz oılaryn   ashyq aıta otyryp belsendilikterin arttyrýda paıdasy  kóp ekendigine   kóz jetkizdim.

 

Paıdalanylǵan ádebıetter 

1.Muǵalimge arnalǵan nusqaýlyq . (2012). NZM

2.1-betpe-bet kezeńindegi dáris materıaldary.

---