InfoHub Logo

poves

Aýyl syrty... Jumashtyń basynyń qasqasynan aýmaıtyn taqyr aıra-jaıra asyq. Balaqty tobyqtan túrip tastap, asyq oınap jatyrmyz. Sheship qoıǵan eki par báteńke taqyr shetinde qulaqtary erbıip-erbıip tur. Oı, jalańaıaqtanyp ap, asyq oınaǵanǵa jer ústindegi bir de bir raqat jetpeıdi. Maı topyraq taban qytyqtaıdy. Asyqty jalań aıaq oınaǵannyń taǵy bir tamashasy bar. Biz shetimizden julymyrmyz. Al julymyr bala kıgen báteńke ońa ma, ókshe jeline-jeline biri ońǵa, ekinshisi solǵa qısaıyp ketken. Qısyq taban báteńke kıgen bala asyqty da qısyq kózdeıdi. Al qısyq kózdep kór, áp-sátte-aq baryńdy sypyryp alady. Sondyqtan mana taqyrǵa ilige bere óńkeı qısyq taban báteńkeni atyp urǵamyz.

Úshbas, Úshekeń — qasqabas Jumashtyń tóbesine kótergen tuńǵyshy qoıar emes. Moınyn qýdaı sozyp jiberip, on kózin qysyp qoıyp, quljany ıire atyp jibergende, tizilip turǵan asyqtar baýyrsaqsha shashylyp, ár jerde tyraıyp-tyraıyp jatady.

İsh alaı-dúleı. Ózek órtenip barady. Mana qos qalǵany asyqqa lyqa toltyryp, birdeńeden qur qalǵandaı taqyrǵa qos aıaqtap shapqylap, jetýin jetip-aq kelip em. Qazir eki qalta bos.

Úshbas eger osy jerde bylbyrap pisken qoıdyń basynyń qulaǵyna aınala qalsa, olla-bille, túk oılanbastan qylǵı salar edim. Ákesi ólgendeı osynshama oısyratyp utpasa, aqysy kete me eken? Óziniń moıny da, qoly da tertedeı uzyn. Eńkeıe berip, sozylyp qalǵanda, qandaı alys turǵan asyqtyń dop ústinen úńireńdep shyǵa keledi. I-ıı, anaý oıqy-shoıqy bas terisi netken syıyqsyz! Qudaı shirkin adamdardy jaratyp kelip, kezek Úshbasqa jetkende qatty sharshap qalǵan bilem, qalǵyp-shulǵyp otyrǵanda qatelesip ketip, tóbe dep shúıdeni tompıta salsa kerek. Sosyn Tileshtiń — shyn aty ǵoı — óńdelip bitpegen basyn alaı-bylaı biraz domalatyp: «Áı, tóbe degen shúıdeden alys jatpaýshy ma edi» dep, bylqyldaǵan eńbekti shodyraıta qoıypty. Ol da unamaı, aqyry shúıde men eńbektiń arasynan tóbe shyǵarypty. Bári de durys. El jamany, qudekeń shúıde men eńbektegi qate ketken eki tompaqty jazyp, jaımalap, qalpyna keltirýdi apash-qupash qarbalasta tars umytypty.

Basy úsheý, tórteý álde altaý bola ma, Tilesh oǵan pysqyrmaıdy da. Klastan klasqa qatyryp kóshedi, asyqty qatyryp oınaıdy. Qysqasy, jalǵandy jalpaǵynan basyp júr. Osy turǵanda: «Shirkin, menen keıin bir ini týa qalsa, ózi Úshbastan asqan qıtar bolsa-a...— dep qıaldap qoıamyn..— Óse kele kúnderdiń kúni Úshbastyń ishin keptirip turyp utar edim, bálem! Áıtpese, jaqyn-juraǵattardaǵy murynboqtardyń arasynan sondaı bireý shyqsa. Átten, ondaı bala jaqyn-juraǵat túgil, bútkil Aqqumda joq, joq. Kishkentaı bala ataýly shetinen jaınap kóz páleler».

... Úshbas qampıǵan qaltasyn syrtynan uryp qalyp edi, kóp asyq: «Biz mundamyz, tórt kóz túgel, saspańyz» degendeı kútir-kútir ete qaldy.

— Káne, bar ma asyq? Bolsa, tasta! — Ushekeń baıaǵysyndaı jalaq-julaq etedi. Qıtary da, túzý kózi de jurq-jurq etip, óńmenimnen ótip barady. Ondaıda ózinen birtúrli seskenip qalasyń.

Qaltany aýdaryp em, ash esektiń qulaǵy qusap salbyraı qaldy. Tek mamamnyń janyn koımaı: «Kınoǵa bılet alaıynshy, balalar opyr-topyr kirip jatqanda, men ylǵı súmireıip turamyn»,— dep qyńqyldap júrip surap alǵan elý tıyn jarq etip jerge tústi.

Úshbas mańdaıynan jelkesine deıin sydyrtyp sıpap ótip edi, alaqany sansyz oıqyl dánderde qarǵyp-qarǵyp ketti. Jany ashyǵansyp, betime birer mınýt músirkeı qarady. Men oǵan bosańsı qoıǵanym joq. Ótirik jany ashyp júrip úptep ketetin Úshbastyń syryn kim bilmeıdi!

— Qaıtemiz? - Kúrsinip saldy.- Áı, jaǵdaıyń qıyn-aı, kıyn. Sumdyq! Bere ǵoı endi elý tıynyńdy. Ár asyq — eki tıyn!

Eki ýys asyqty taqyrǵa kerenaý shasha saldy. Kóbi meniki. Áne, Aqtós mújigen — aqyry mújigen eken, neǵyp qylǵı salmaǵan — synyq murt saqam kózge kúıik bolyp, ompy túsip jatyr.

Amal joq, moınymdy oń jaqqa buryp turyp, sarymaıdaı saqtap júrgen tıyndy ustata saldym.

— Sdash erteń!— dedi tıyn qaltasyna túskesin Úshbastyń daýsy lezde qataıyp. —Tiz asyqty! Utqan men, áýelgi kezek meniki!

Búkeńdeı júrip, asyqtardy tizdim de, shetke shyǵyp, myńqyldańqypap:

— Al... at! — dedim.

Úshbas qulja saqany úıire laqtyryp jiberip, qaǵyp aldy da, túkirip-túkirip tastady álgi jerde.

— Á, qudaı, qandy basyńdy beri tart! Qaq júregiń tusy dep, eı, Dosantaı, óler jeriń osy dep...

Kózdi jumyp ala qoıdym. Syptaı tizilgen asyqtardyń keler sekýndta bet-betine ushyp ketkenin kórgim joq. Mamamsha aıtqanda, «nervim buzylady». Bir, eki, úsh, bes... on... qyryq... O, toba, baqandaı mınýt ótse de, saq etken qulja dybysy estilmedi. Tań-tamasha kúıi kóz ashsam... Úshbas tizesin qushaqtap, taqyrdyń ortasyn oıyp otyr. Betin aýyl syrtyndaǵy azyq-túlik dúkenine beripti. Moıyn ishke kirip ketken.

— Áı, Tilesh, atpaısyń ba?

Tilesh — Úshbas maǵan áreń buryldy. Kózindegi jarqyl sónipti.

— Dosan!— dedi betin ári salyp. Úni ázer estiledi,— Dosan, araq ishkim kep tur.

Shoshyp ketip, shorshyp tústim.

— Araq? Onyń ne? Qaıdaǵy araq?!

Shyn-eı, zárem qalmady. Araǵy nesi? Bul Úshbas asyq oınaımyn dep, ábden buzylǵan eken. Áneýkúni taqyrdan shań-shań kúıi túngi saǵat onda úıge kirip kelgende: «E, balam, jaradyń! Asyq oınaǵan azar, dop oınaǵan tozar. Alǵan betińnen qaıtpasań, osy ekeýiniń bireýinen shyǵyp qalarsyń»,— dep edi mamam. Sol azý men tozýdyń aıaǵy araq ishýge tirelip júrmesin.

— Ana magazınniń araǵyn aıtamyn da. Araqtyń bárin men iship qoısam, papama túk qalmas edi,—Úshbas ornynan áreń turyp, shalbarynyń shańyn qaqpastan, aıaǵyn súırete basyp, aýylǵa bettedi. Júrisi týra Kárteńbaı aqsaqal. Bir mınýtta qartaıyp ketti.

Tileshtiń papasy — kasır Jumash, qasqabas Jumash dúken etegin basa ótip, aýyldyń arǵy shetine shyǵatyn qasqa jolǵa túsken eken. Aıaq alysy qyzyq. Bes-alty adymdy adam sıaqty durys alady da, áldebireýdi kórip qalǵandaı, joldyń oń jaǵyna teńseleńdeı, tapyraqtaı umtylady. Keýde, bas alda, aıaq artta. Sodan jol jıegine shyqty da: «Oý, jaqsy dos, kóre almadym-aý ózińdi, jer jutyp ketti me? Qaıdasyń, janym, kórinshi kózime!»— degendeı ańyryp turyp qaldy. Basy qalt-qult. Keler sátte joldy kese táltirektep, sol jaq betke enteledi. Aıaǵy maqta, shúberek, rezeńke tárizdes jumsaq materıaldardan jasalǵan birdeńege aınalǵan ba, buralańdap, bir-birimen aıqasyp ketedi.

Oıhoı, bizdiń aýyldaǵy jol ataýly kól-kósir ken ǵoı, shirkin! Kendigi sondaı, «DT-20», «Belarýsten» bastap, alyp «Kırovester», tipti oń-solǵa táltirektep, áldekimdi tentirep izdep júrgen Jumash ataı da syıyp kete barady. Bárin kóteredi.Aýyldaǵy ár shofer, traktorıstiń qasqa jolǵa janasalap salyp alǵan óz joly, óz izi bar. Avtoınspektor alysta, aýdan ortalyǵynda. Kim qalaı júrgisi kelse, óz erki. Jer jetedi. Máselen, qyzyl taıynsha «DT-20»-ǵa ıe Qasen kók «Belarýsti» Semeıhannyń izimen ólse de júrmeıdi. Óstip-óstip bizdiń kósheler kóshe emes, on traktordy jarystyryp qatar salsa, bylq demeıtin ken de jazıra, aıdaý qara jolǵa aınalǵan. Sol neshe túrli nán tehnıkalar, on Semeıhan men bes Qasen traktorlarymen qosa túsip ketse, qyńq demeıtin aıdaý jolǵa Úshbastyń papasy syımaı barady.

Báteńkemdi aıaǵyma apyl-tupyl ile salyp, Úshbastyń sońynan saldym.

Sol mınýtta Semeıhannyń kókqasqa «Belarýsi», qyzyl jalaýyn jelbiretip, kósheniń aıaǵynan «tyr-rt, tyrt!» dep, qaqalyp-shashalyp, oınaqtap shyǵa bermesi bar ma. Semeıhan qyzyl jalaýdy kapotqa bıyl qadaǵan. Shópti aldy-artyna qaramaı, bas kótermesten shaba beremin, shaba beremin dep, jurttyń aldyna shyǵyp ketipti. Traktor muzdaı kók, jalaý qyzyl, nesin aıtasyń, ápkeme jezdem saı, kelisip tur. Sol kók, qyzyl kózine ottaı basyldy ma, Jumash kasır qos qolyn joǵary kóterip, joldyń naq ortasyna taltaıyp tura qaldy. Abajadaı «Belarýs» jaqyndaı kele jaqsy dos álde jaqyn týysyna uqsap ketken bolý kerek, sekýnd ótkesin qushaǵyn aıqara ashyp, arqyrap tónip qalǵan kók traktorǵa dalbańdap kep umtyldy. «Bitti!»— dedim ishteı.

Kók traktor qorqaq eken. Shoshyp ketip, jol shetine jalt berip edi, jıektegi telegraf baǵanasyn kapotyna ilip kete jazdady. Semeıhan qyzyl jalaýdy bekerge qadap júrgen joq, traktordy alaı da, bulaı da oınaqtatyp, baǵanany áýpirimmen aınalyp ótti.

Bul kezde Úshbas ta ákesiniń qoltyǵyna jarmasyp edi. Balaǵym jalpyldap, men de eleýrep jettim qastaryna. Qarap turaıyn ba, shap berip, kasırdiń ekinshi qoltyǵyna jarmastym. Jumash aǵa úndiniń bıshi qyzyndaı basyn oń, solǵa bylq-sylq buryp, Úshbas ekeýmizge kezek qarady. Kózi qantalap ketken. Sońsoń eki aıaǵymen tik turyp bılegen kengýrýdi kórgendeı qatty ejireıip:

— E-eı,— dep, suq saýsaǵyn betime taqap, aýaǵa shym-shytyryq oıý syzdy. Áý basta: «Osy kisi meni sıqyrlap turǵan joq pa?»— dep, seskenip qalyp em, baqsam, saýsaq bezegen túri eken,— Eı, sen, sen... aǵash aıaqtyń balasy-sy... İıa, iıa,— dep, yqylyqtap aldy.

Kúıip ketip, ash kúzenshe shaq ete qaldym:

— Bolsaq, bolarmyz. Al siz kimniń ákesi bolarsyz?

Já degen brıgadır kókemdi aǵash aıaq dep kemitkeni janǵa batyp barady. Saý aıaǵyn salyp beretindeı qaqyldaı qalǵanyn qaraı kór.

— Sýyrdyń aıǵyry... Aǵash aıaqtyń balasy dep kim aıtar. Betin qarashy, tabaqtaı... — Eńkeıip, kastróldiń qaqpaǵy sekildi jalpaq betin kózimniń qaq aldynda jaıymen arly-beri dóńgelete bastady.

— Basqanyn betin basyńyzǵa jaǵasyz ba? Áýeli óz betińizge qarap alyńyz,— dep, naqpa-naqtaı bastap em, bireý oıda-joqta qos qoldap keýdemnen ıterip qaldy.

Shalqamnan túse jazdadym. Oınaqshı qalǵan óz esimdi áreń taýyp, boı túzesem... Úshbas! Kókshil kózi arǵy-bergimnen ótip tur. Júzi yljyrap pisken búldirgendeı qanqyzyl.

— Áı, ne... — Sháńkildeı bastap em, Úshbasty búgin túlen myqtap túrtipti, atylyp kep, keýdemnen jáne ıterip qaldy.

— Sen, sen... quıysqanǵa qystyrylma! Shataǵyn bolmasyn bizde! Áıtpese bar ǵoı, áıtpese...— Áıtpese ne isteıtinin ózi de bilmeıdi eken, tutyǵyp, ot almaǵan traktordaı qaqalyp-shashalyp qaldy.

Úshbas túgil, jetibasty jalmaýyzǵa aınalyp ketse de, bir surapyldy bastap jibereıin dep edim. Átteń, kóshe ortasy kúsh synasatyn aýyl syrtyndaǵy aq taqyr emes. Aq taqyr, aq taqyr, áı, taqyr-aı... Qadirińdi qazir bilip turmyn-aý! Kósheniń eki qaptalyndaǵy syńsyǵan qalyń úıdiń terezelerinen, sharbaǵynan, esik aldyndaǵy qaz-qatar oryndyqtardan bizge kemi on par kóz qurtyn salyp qarap otyrǵanyn jelke, arqa, ıyq, omyraý, tipti qarynymmen sezip turmyn. Ol on shaqtynyń bireýi klastaǵy uldardy da, qyzdardy da, ózin de ylǵı tártipke shaqyryp júretin kózildirikti Kábıra bolmasyna kim kepil.

Kúnige on dostasyp, on qastasyp jatatyn qaıran aq taqyr, aman bol! Tiri júrsek, saǵan da bir jetermiz, sosyn Úshbas shyraq, áýseleńdi kórip alarmyz.

— Chao!— dedim Úshbastyń kúrshek tumsyǵyn tistep alardaı tóne túsip. — Chao, Úshbasık! — Kilt burylyp, maı topyraqty ese jóneldim.

* * *

Kasırdiń jańaǵy sózderi shymbaıyma qatty batty. «Sýyrdyń aıǵyry... Aǵash aıaqtyń balasy dep kim aıtar. Betin qarashy, tabaqtaı...» Júregim aınyp, kilkip aýzyma kele qaldy. Aýyldaǵy basqa balalar yza qos ókpeden qysa jónelse, shekisip alady, qyzdar jylap-syqtaıdy. Al meniń júregim aınıdy. Sabaq ekesh sabaqtan eki alsam, júrektiń tusyn basqan kúıi tysqa ata jónelemin. Muǵalimderdiń de oǵan ábden eti úırenip alǵan. Mysaly, tarıhtan oqytatyn Era Ekpinich ekini qonjıtar kezde on, qolyndaǵy qalamdy jýrnaldaǵy tizimge taqaı berip, sol qolymen shyǵar esikti nusqaıdy.

— Júgir, eki aldyń, Atymtaev, júgir, ruqsat, ruqsat!

Balany sabaqtan qýyp shyǵa berý qaı muǵalimge unasyn, obaly ne kerek, ekini az qoıýǵa tyrysady. Júrek aınıtyn osy qasıetim, bir esepten, sabaqty jaqsy oqýǵa septigin tıgizip júr. Tórt kózi túgel klass aldynda loqsý kimge abyroı áperetin qasıet. Al óıtpeý úshin ekilik aýylyna jolamaǵan jón, taqta aldynda qamshy syldyrmaý qajet.

Jumashtyń aıtyp júrgen «aǵash aıaty» — baıaǵy meniń kókem de. Ana jyldary «mashınasynyń esigin aınadaı ǵyp», shofer bolyp júrgende qysta boranda qalyp qoıyp, aıatyn úsitip alǵan. Qazir shópshilerdiń brıgadıri. Qasen, Semeıhandardy bir shybyqpen aıdaıtyn bastyq. Kókemniń beti jalpaq ekeni endi... jalpaq. Men de bet jaǵynan ol kisiniń aýzynan túse qalyppyn. Aýyldaǵy biraz jaqsy adamdardyń beti jalpaq. Jumashtyń óziniń beti de bes gektar. Endeshe, jańaǵy mazaǵyna, oıbaı, ne joryq?

— Bó-oý!

Iilip ketken basymdy julyp alsam, qarsy aldymda Qara Bonby moınyn ishke ala aıyr múıizin tosyp tur. Uzyndyǵy esik pen tórdeı bul oqtaýdaı jumyr qara buqanyń aýylǵa ańyz bop taraǵan shataq minezi bar: aldyna kóldeneń kele kórme, kelseń, bitti, múıizine iligesiń, ilikpeseń, bas-kóz demeı, tapap júre beredi. Kóldeneń kelmegen janda sharýasy joq. Tank sekildi qyzyq-aq janýar. Sol minezine saı aýyl ózine Qara Bonby dep aıdar taqqan. Kasır Jumashqa qanym qaınap kele jatyp, Qara Bonbyǵa kóldeneń kelip, ádepsizdik jasappyn. Qaıta, «Bó-oý!» dep eskertý jasaǵanyn aıtsaıshy.

Shetke yrǵyp túsip, qolymdy eki márte jaıqap, reverans jasadym. Qara Bonbyn qos múıizin aspandata kótergen kúıi, maǵan pysqyryp qaramastan, tuıaǵy syrtyldap kete bardy. Reverans jasaǵanǵa ózin buqalardyń korolimin dep uǵyp qalsa kerek. Qara Bonby baıaǵydan koról bolǵysy kep, buzylyp júrgen buqa ǵoı. Áıtpese, aldynda kim tur dep kóz qıyǵyn salmaı ma? Álde bul shirkin osy aýyldaǵy bir jas qunajynǵa ǵashyq bolyp qap, mıy ashyp júr me?

Buqa ekesh buqa da basyndy.

Eńkeıip, balaǵymdy sart-surt qaǵyp em, balaqtaǵy shań basynyp, basyma shyqty. «Ne ózi? Men qyrsyqpyn ba, búgingi kún qyrsyq pa? Juldyzym terisinen týdy da turdy. Qoltyǵynan demeıin dep kasırdiń qasyna shaýyp baryp eń, alǵys aıtqannyń ornyna ıt terindi basyńa qaptady. Qaltadaǵy bar asyqty qotaryp, elý tıynyma deıin qaǵyp bersem de, Úshbas: «Quıysqanǵa qystyrylma!»— dep jekidi. Bireýge jaqsylyq jasaǵyń kelse, álgi jaqsylyq ózińe jamandyq bolyp tıip, shekeńdi isirip júr».

Men osy tuzy jeńil balamyn. Aldyn kúni Áıesh ápkeme janym ashyp: «Kınodan qaıtqanda Qasen men Semeıhandy qaqpaǵa deıin ertip kelmeı, burylysta tastap ketseıshi. Mamam kórip qoısa, qaıtesiń?»— dedim. Áıesh júzin qubyltyp jiberip, qalyń qara shashyn qushyrlana pytyr-pytyr tarap tastady da: «Kóringen tesikke tumsyǵyńdy suǵa berme, jaraı ma, Dosanık!»— demesi bar ma.

Sanap tursam, biriniń aýzyna biri túkirip qoıǵandaı úsh adam súıdepti.

Áı, ózimde de bar. Ońtaıly tesik bolsa, tumsyqty suǵyp alǵym kep turatyny ras. Osynyn kesirinen baıaǵyda muǵalimnen sóz estı jazdaǵam.

Sol kúni Era Ekpinich Pýnıkalyq soǵystardy túsindirgen. Karfagenniń qolbasshysy Gannıbal Alpi asyp, Italıaǵa basyp kirip, ábden elirip ketken legıonerlerdi qan-josa qyrsa kerek, bálem. Muǵalim Gannıbaldy, onyń qolbasshylyq ónerin jer-kókke syıǵyzbaı maqtady da, rımdikterdi súmireıtip saldy. «Rımdikterge osynshama óshikkeni nesi? Era aǵaıdyń jetpis jetinshi babasyn rımdikter quldyqqa aıdap ketken joq pa eken?» degen shataq oı jylt-jylt ete qaldy. Sol muń, basymdaǵy bir tetikter qyzyp sala berdi. Men ózi sondaı balamyn, shataq oı oılasam bitti, basym qaradaı qyzyp, ishinde birdeńeler byqsyp janyp, ári-beriden soń mıym balqýǵa aınalady. Til ushy dýyldap qyshyp, áldekim qulaǵyma: «Al sóıle, sóılep qal! Demeseń, endigi ǵumyrynda kezek tıýi ekitalaı»,— dep, janyǵyp sybyrlaı bastaıtyndaı. Sonymen, bárin aıt ta birin aıt, álgi sybyrǵa qulaq salyp otyryp, qol shoshaıta qoıyppyn.

— Al sóıle, Atymtaev!— Muǵalim qapersiz.

— ?!

— Sabaqty tolyq túsindiń be? Taqyryp, búgingi taqyryptan shyqpaı sóıle!

Meıli, búgin taqyryptan shyqpaı-aq qoıamyn. Aýzyń barda asap qal, Atymtaev!

— Siz jana Gannıbaldy maqtadyńyz. Al Gannıbal tynysh jatqan Italıaǵa tıisip, basyp kirdi. Endeshe, karfagendikter basqynshy emeı...

Era Ekpinich áýeli Gannıbal taban astynda tirilip ketkendeı kózildirik ústinen maǵan ejireıip qarady. Jaqsylap jaýap bergen, jaqsylap suraq qoıǵan oqýshylarǵa ol kózildiriginiń ústimen qaraıtyn. Judyryǵyna eki-úsh ret jótkirindi.

Stol ústinde shalqaıyp jatqan kitap betin sýdyrlatyp aýdaryp tastady. Sosyn taǵy maǵan qarap, «Adıdaý, daı-dadý-daý-daýlap» yńyldaı berdi de, kilt tyndy. Kózildirigin alyp, qaıta kıdi. «Khiń!» dep:

— Onyń ózi bylaı... Karfagen Rımniń báribir túptiń túbinde tynysh qoımaıtynyn bilgen. Bilgen... Iaǵnı eki kelmegen janda sharýasy joq. Tank sekildi qyzyq-ak janýar. Sol minezine saı aýyl ózine Qara Bonby dep aıdar taqqan. Kasır Jumashqa qanym qaınap kele jatyp, Qara Bonbyǵa kóldeneń kelip, ádepsizdik jasappyn. Qaıta, «Bo-oý!» dep eskertý jasaǵanyn aıtsaıshy.

— Gannıbal basyp kirdi ǵoı, kirdi. Legıonerlerge qosa beıbit halyqty qosa qyrdy ǵoı, qyrdy,- dep, qosanjarlasyp men de qoımadym. «Bir pále bastalmaı turǵanda, oıbaı, qoıa qoı, qoı!» dep sıgnaldar mıymda jazylýyn jazylyp jatyr. Átteń, bastyń ishindegi álgi bir tetikter ábden qyzyp, óz aýzym ózime baǵynýdy qoıǵan. Legıonerlerge qosa beıbit halyqtyń da qatty qyrylǵanyn keshe túnde tarıh kitabynan oqyp alǵamyn. Men tarıh, ádebıet, geografıa sıaqty sabaqtardan ylǵı da muǵalimnen bir taqyryp alda júremin. O, ol jatqan shylqyma qyzyq! Klastaǵy barlyq oqýshy dym sezbeı, kózderi baqyraıyp, muǵalimniń aýzyn baǵyp otyrǵanda, sen bárin bilesiń, bárin aldyn ala túsinip alasyń. Ondaıda álgi kóp bilimnen saqınasy sýyrylǵan granatadaı jaryla jazdap, áreń otyrasyń da, aqyry shydamaı, qaı-qaıdaǵy suraqtardy tóbeden túskendeı muǵalimge qoıyp kep qalasyń. Era Ekpinich kitapty tars japty da, kózildirigin saýsaq ushymen tóbesine qaraı kóterip jiberip, maǵan áınektiń týra astynan shaqyraıyp qarady. «Eki» alǵan balańa ol kózildiriginiń astynan qaraıtyn.

— Bul suraqtyń sabaqqa esh qatysy joq. Ol týraly myna kitapta eshteńe jazylmaǵan. Jazylmaǵan... Al oqýlyqta jazylmaǵan nárseni men, Atymtaev, satan qoınymnan sýyryp bere almaımyn. Sen, Atymtaev, sen bar ǵoı, kóp aptyqpa. Mine, myna qalyń kógenkóz qonyraý qashan soǵylady dep typyrshyp otyr. Biraq qanshama typyrshyǵanmen, qońyraý oz ýaqytynda, 1-den 5 mınýt ketkende tana soǵylady. Kúte bilseń, bári óz ýaqytynda, óz ornymen keledi. Asyǵyp-aptyqsań, birdeńeni aqyr aıaty búldirip tynasyń. «Jelip kele jatqanda, túsip kettim apanǵa...» Sol maqaldy bilemisiń, áı?— dep, maǵan taǵy shaqshıyńqyrap qarady.

«Túsip kettim «apanǵa...» Apany nesi? Áı, apan dep toqsan qorytyndysyn aıtyp turmasyn. «Baıqa, tarıhtan toqsandy «ortashaǵa nemese «jamanǵa» aıaqtap qalyp júrme, pysyqsyna berme» degeni. Osyny oılaǵanda, zárem zár túbine ketip, mańdaıym sýyp sala berdi. «Sizdi jaqsy, óte jaqsy, óte jaqsy túsindim. Era Ekpinich! Qarańyzshy, mine, jýasydym» degen qalyp tanytyp, múláıimsip tómen qarap, parta betin tyrnaq úshimen syzǵylap kettim.

Era Ekpinichtiń qaı «apandy» mezgegenin búgin uqtym. Ol kisiniń aıtqany aınymaı keldi. «Birdeńeni búldirip alma»,— dep edi, búldirip tyndym.

Kasır: «Sýyrdyń aıǵyrynsha shaqyldama!», Áıesh: «Kóringen tesikke tumsyǵyńdy suǵa berme!», Úshbas: «Quıysqanǵa qystyrylma». ...Búldirý osy emeı, nemene. Úsheýi de jatym emes, týys, aýyldas adamdar. Birdeńeni bilmese, búıtip janǵa batyryp aıta ma. Álekedeı jalanyp, ánsheıin izdenesiń de júresiń. Shók, shók, ózine de sol kerek, Atymtaev!

* * *

Úıge kelsem, mamam aýlaǵa kóldeneń tartylǵan kerme jipke kilemdi asyp qoıyp, velosıpedtiń nasosymen sartyldatyp qatyp tur. Siltegen saıyn qalaıy nasos batyp bara jatqan keshki kúnge shatylysyp, shaqyraıǵan aq sáýlesin kózge suǵyp-suǵyp aldy. Kilemnen anaý aıtqandaı burqyldap ushyp jatqan shan joq. Iren, ıren, ırenbaı oıý-aıshyqtary jarqyraǵan osy kilem úıge kirgen kúni-aq mamam aýlaǵa shyǵaryp qatyp alǵan. Sol qatyp-soǵý sodan beri jıilemese, sıremedi. Jáne de mamam kilemdi el jumystan, mal óristen qaıtyp, kósheni mol ıý-qıý alǵan keshki mezgilde qaǵady. Áne, kilemdi kóshe bettegi sharbaqqa asyp jatyr.

— Dosan-aý, aı qarap turmaı, kómektesseı. Kilemi qurǵyry zildeı eken,—dedi. «Kilem» degende ándetińkirep aldy. — Kóshe-kóshege qaraı salbyratyp il!

Kilemniń qulaǵyna jarmasyp júrip:

— Mam dese, odan da ishke nege jaımaımyz? Qalyń shań qaıta qonady. Aýladan qasqyr jep kete me? Árli-berli ótken sıyrlar jalmap tastasa, maǵan ursasyz, — jamanshylyqty taqatyp qoıdym.

Mamam jymıdy da:

— Kóp bilseń, tez qartaıasyń, qulynym,— dep, jarylqap tastady. Qyzyq, men «a» desem, mamam «b» deıdi. Bilgeni qalaı, tez qartaıǵany nesi? Onyń kilemge nendeı qatysy bar? Áı, bul úlkenderdiń syryna kim jetken.

Baıqaımyn, kósheden ótken adamdar sharbaqty erttep minip alǵan kilemge kóz salmaýǵa tyrysady. Sharbaqqa jaqyndaı bere bastaryn tómen tastap jiberip, moıyndy ishke alyp, jyldam-jyldam basyp, tez ótip ketip jatyr. Qasqa sıyr ǵana toqtalyp, kilemge zeıin salyp qarady. Jaltyraǵan kóp aıshyq-oıýdan kózi shubartyp ketti me, basyn shaıqap qoıyp, múıizin tosyp, beri bettedi. Sol eken, mamam kóshege atyp shyqty.

— Ák, úı, ók! Myna qarasan kelgir kilem kórmegen be. Áı, Dosan, ók deshi! Kilemdi múıizine ilip keter, táıiri!

Dáýdirep, qasqa sıyrdy nasospen qaqpalap, biraz jerge tyrqyratyp qýyp tastady.

Sosyn aýlaǵa kirdi de:

— Ulym-aý, neǵyp unjyrǵań túsip ketken, ne boldy?— dedi múldem basqa únmen bıazy sóılep Úshbas, kasır oqıǵasyn jasyrmaı, qulaǵynan tizip aıtyp berdim.

— E, Jumash shirkin kássiniń býyna shydaı almady. Semizdikti qoı kóteredi. Kóılek kók, tamaq toq. Tıyndy kim sanap jatsyn. Qalyn qumnyń qoınaýynan aıyna, jylyna bir keletin qoıshylar aqshanyń kesegin qaltaǵa basady, tıyn-tebenin tastap júre beredi. Jumysyna myqtysy myqty, tasaıaqtaı qatystyrady. Myqtylyǵyn qaıteıin. Jumeke, Jumeke dese, atynan domalap túse qalatyn baıǵus. İshpese, táp-táýir adam. İshse boldy, syǵannyń aty qusap oınap shyǵa keledi, —dep, men úshin maǵynasy buldyr sózderdi tógip-tógip tastady. Nazaly. Jumashty maqtap tur ma, dattap tur ma, aıyra almaı, ábden dal boldym.— Úshbasyń: «Quıysqanǵa qystyrylma!»— dese, qystyrylma! Qyzyp alǵan adamda ne aqyl bar. Jazataıym qoly bata tımese, qaǵa tıip ketse qaıtesiń. Ákeńdeı adam. Úlkenmen jaǵalaspa, tilimdi alsań,— Kádimgideı keıip tur,— Jyltyńdama, úıge bar. Qarasaıdan bóle ápkeń kelgen, sálem ber.

«Jyltyńdaıyn dep turǵan eshkim joq» degendi mamam ajyrata almastaı muryn astynan myńǵyrladym da, úıge bettedim. «Úlkenmen jaǵalaspa, tilimde alsań!» Oı, alla, bul Úshbastyń manaǵy «Quıysqanǵa qystyrylma!»— degen sózi ǵoı. Ol tóbeden túıip qalǵandaı saq etkizip edi. Mamam tigisin jatqyzyp, jyly-jumsaqtap jetkizip tur — aıyrmashylyǵy sol ǵana. Áıtkenmen, maǵynasy bir. Jumash, Úshbasy bar, mamam bar bir keshte úsh adam sóıledi. Soǵan qaraǵanda, minezimde kisige jaqpaıtyn ıt qasıetter buǵyp jatyr-aý, buǵyp jatyr. Tumsyqta bar pále. Suǵatyn tesik qaısy dep izdenip, etegi jelbireıdi de turady. Eriksiz qolym murnyma baryp qaldy. Uzarmapty da, qysqarmapty da, ejelgi tálpish, tańqy qalpy, tipti jýyq arada ustata qoısyn. «Jo-joq, pále tumsyqta emes, basqa jerde... Tumsyqta turǵan ne bar, tumsyq ottegi tartyp, kómir qyshqyl shyǵarý úshin, tańq-tańq sińbirýge, súrtýge, tymaý juqqyzýǵa jaralǵan, ony kim bilmeıdi» degen shartty-butty oıǵa battym.

Qara kóleńke uıyǵan aýyz úıde aıaq astynan az qaýym sát soqyr bolyp qap, áldene zatty qaǵyp em, taýdan tas qulaǵandaı keremet qańǵyr-kúńgir bastalyp berdi. Ý-shýdan qashyp, tor úıge zyp berip em, Áıesh aına aldynda Qyz Jibekteı kerilip tur. Aınaǵa qaraǵan kúıi:

— Aha, aha! Bul qaı torpaq eki keshtiń arasynda oqyralap júrgen?— dedi jaıbaraqat qana. Qatyrdym dese kerek, aınadaǵy kelbetinen bir sekýnd ta kóz aıyrmastan, mıyǵynan jymıyp qoıady. Ózinin kózinde bir pále bar. Ylǵı uıqysy ábden qanyp, tósekten jańa turǵan adamnyń kezi sekildi jyp-jyly bop jaltyldaıdy da turady. Osy Áıeshim bul kúnde basqa Áıesh, ózgergen Áıesh. Buryn hal-jaǵdaı suraǵysh edi. Kúnde úzilgen túımemdi túgendep, kúndeligimdi aktaratyn. Qatyrma jaǵamdy sógip, jýyp, qaıta tigip berýshi edi. Bas qatyratyn esep bolsa, shashyn shashyma tıgize qatar otyra qalyp shyǵaryp beretin. Bıyl mektep bitirip, aýyldaǵy kitaphanaǵa ornalasqaly onyń bári bylaı qaldy. Áıeshtiń baıaǵydan beri boıjete almaı, armanda júretinin kim bilipti. Mektepti qalaı bitirdi,— solaı sumdyq ózgerdi. Sóziniń kemi teń jarymyn aınaǵa telmirip qarap turyp aıtady. Onyń kóbi jáne kekesin, mysqyl esepti. Túıme, jaǵa jaıyna qaldy. Aınaǵa qarasa boldy, bul dúnıeni, Dosandy, áke-shesheni umytady. Ondaıda áldene deseń, oǵan túk qatysy joq birdeńeni qoıyp qalady. Mysaly, keshe: «Áıesh, Áıesh dese, otyn jaratyn balta qaı jerde?»— deı qalyp em: «Búgin keshke ózi... qandaı kıno bolady? «Mahabbat maýsymy» emes pe?»— dep tebe shashymdy tik turǵyzǵan. Áıtpese, qoıǵan suraǵyńdy eki-úsh qaıtalatyp baryp, áreń jaýap beretinin qaıtersiń. Tas estimeı de qoıady. Al shaýyp al, shamań kelse. Mamam aıtqandaı: «Osy jaman qyzdy saıtan túrtip júr... Qyz Jibekshe kergıdi». Bul endi mamamnyń eptep qýlyq jasap, qyzyn bizge bildirmeı astyrtyn maqtap alǵany. Endi she! Kez kelgen qyz Jibekshe kergip kórsin, qolynan kelse. Mamam bar ǵoı, mamam tegin adam emes. Aıtpaıdy, aıtsa, týra tóbesinen túsirip aıtady. Áıeshtiń júzine uzaq tesile qarasan, shynynda da, kózi me, erni me, áıteýir betiniń bir jerleri fılmdegi Qyz Jibekke uqsap turady. Mundaı uqsastyqtardy ne dep ataıtyny til ushynda tursa da, jelkesinen naq basa almaı, sendelip júrýshi edim, ony áneýkúni oıda joqta bilip qaldym.

Mektepten sharshap-shaldyǵyp, ábden qajyp shyǵyp, qarnym shurqyrap kele jatyr edi, qoltoqpaqtaı qyzyl traktor buryshtan atyp shyǵyp, sońyma túsip berdi.

Rúlde— jyndy Qasen! Soıǵan túlkideı tisin aqsıtyp, yrjyń-yrjyń etedi. Meni astyq qoımasynyń buryshyna qýyp tyqpaq, sirá. Men de tegin adam emespin, shybyn jan da qajet, oń búıirge jaltaryp ketip, qasymnan zý ete túsken traktordyń artyna sart jabystym. Qasen jan dármen tormozdy basyp qalyp edi, ońtaıly sátti qur jibereıin be, baspen jelkeden perip kettim.

— Onyń ne, eı?!— dedi jelkesin ustaǵan kúıi ajyraıa qarap.

— Al seniki ne?

Qasen oılanyp otyrdy da:

— Áı, seniń ápkeń ádemi osy. Pah, pah!— dep, tańdaıyn taq-tuq qaqty da, gazdy baj etkizip, alǵa bir-aq ytqydy.

Oı, jyndy! Áıesh ádemi eken dep, meni traktordyń aldyna salyp, taýyqtaı tyrqyratyp qýa ma eken?! Ápkeń ádemi bolsa, kóretin osyndaı da qorlyqtar bar-aý, á? Áıeshtiń ádemiligi basyn shyn qatyryp júrse, traktorynyń tegin rýlin maǵan berip almaı ma. Aýyldy aınalyp, aıdarymnan jel bir esip qalar edi, shirkin!

Sol ádemi ápke kekilin taldap tarap:

— Tize búgip, otyrsaı-sha-a,— dep yńyrsydy,— Ǵaısha-aý, álgi Dosan degen qara qojalaq inimiz osy bala. Kókemniń atyn shyǵaratyn jalǵyzymyz,— dep ernine qystyrǵan shash qystyrǵyshymen meni nusqady.

Sóıtsem, qara kóleńke buryshta judyryqtaı qyz ıiskep álde jalap tur ma, áıteýir, Áıeshtiń ıis sýyn betine taqap ustap tur. Áıesh kókeme tartqan: uzyn boıly, tolyq. Ondaı palýan qyzdyń qasynda judyryqtaı Ǵaıshaǵa kún kórý qaıda, jaý qýǵandaı kirip kelgen bette ózin baıqamappyn da.

Men baıqamasam da, bóle ápkem manadan beri meni baǵyp tursa kerek.

— Ý-ý, Dosan inishek, sen be ediń? Aınalaıyn, men bóle ápkeńmin, Ǵaısha dep ataıdy, bilip qoı,— dep, umtylyp kep, shurqyrap túse qaldy. Retin taýyp, jeıdemniń jeńin be, óńirin be, sıpaǵysy keletin sıaqty. Sál sheginip, jaltaryp kettim de:

— Neshe atadan qosylasyń?— dedim máseleniń tótesine kóship. Myna qyz qazirden álekedeı jalanyp tur, keıin qaı tamtyqty qaldyrar deısiń. Jalpy, ápkelerdiń tym kóbeıip ketkeni jaqsylyqqa bastamaıdy.

— Ibaı-aý, ıbaı,— dep qaldy Ǵaısha,— men biletin shyǵar desem... Eki atadan qosylamyz. Osy úıdegi ápkemiz, sol bar ǵoı meniń mamamnyń týǵan sińlisi...

— E, onda túbir astyndaǵy ápke ekensiń,— dep mekirendim nemquraıdy túrde.

Ǵaısha aýzyn ashyp qaldy.

— Túbir astyndaǵy ápkeń ne, Dosan-aý? Algebrany bárimiz de oqyǵamyz. Búırekten sıraq shyǵarmaı, túsindirip aıtpaısyń ba bylaı,— dep, Áıesh án bastady.

— Eki atadan sharshap qosylsaq, túbir astyndaǵy ápke bolmaǵanda. Mysaly, Áıesh, sen birge týǵan naǵyz ápkesiń, al týmaǵan siz...— dep áńkildeı berip, kilt toqtadym. Ǵaısha meni adamǵa sanap, qulaq aspasa, toqtamaǵanda qaıtemin. Tap bir qashyp keterdeı Áıeshtiń bileginen qymqyryp ustap alyp, shyqylyqtap bersin kep.

— Oıpyr-oı, Aqqum dese — aq qum eken. Avtobýstan osy úıge jetkenshe týflıim topyraqqa lyq toldy. Túý, qalyń topyraqtyń astynda qalaı kómilip qalmaı júrsińder ózi?

Kóńilim qatty qulazydy.

Ádemi Áıesh, ádemi emes Ǵaısha, qysqasy, qos ápke meni muryn shúıirip, mensinbeıdi — áńgime qaıda?! Ǵaısha bet-báden jaǵynan Áıeshten on shaqyrym alys jatsa da, bu jaǵynan ekeýi quıyp qoıǵandaı. Áne, Aqqumnyń topyraǵynyń tarıhyn túgespeı jatyp, dereý fransýzdyń átirine, bolgardyń lagine aýysty. Ózi búgin ortamyzǵa qalaı top ete qalsa, áńgimesi de sol: turaq joq, ár shóptiń basyn bir shalady.

Buryn naǵashy jurt jaıly estigenim bolmasa, men de, Áınesh te eshbirin tústep kórgen emespiz. Tek kókem kóktemde sovhozdan suranyp: «Kórshi oblystan bajamdy Qarasaıǵa kóshirip ákelemin»,— dep, on shaqty kún joǵalyp ketken. Kókem sol sapardan oralǵasyn kezek mamama tıgen. Kózine jas alyp otyryp: «Gúldeı ápkeden detdomǵa ótkennen beri kóz jazyp qalyp edim. Taýyp bergen gázıtke myń da bir raqmet. E, túbin túskir soǵys ne istemedi?! Atany iniden, apany sińliden aıyrdy. Ýh, kókiregim qars aırylyp barady, Hal-jaǵdaılaryn bilip, kórisip qaıtaıyn»,— dep qoı soıdyryp, bas-sıraǵyn úıitip, qorjynyn arqalap, Maı merekesin dáldep tartyp otyrǵan. «Gúldeı táte bizge bóten be, biz de ersek...»— dep qyńqyldaǵan Áıeshke: «Já, shoshańdama! Áýeli emtıhandy myqtańdar. Naǵashy jurt jer shetine aýyp ketpes. Jazǵa qaraı, kókeń bar, úı-ormanmen osharylyp, erýlik alyp baramyz»,— dep toıtaryp tastaǵan.

Apta ótkesin jadyrap, jasaryp oraldy. «Aman-saý bári de. Bir qora jıenimiz bar. Áıesh shamalas Ǵaısha degen jıenimiz qolqanatqa jarap qalypty. Jezdemiz de aǵylyp-tógilgen aqjarqyn, jaıdary adam eken. «Týǵan jerdiń pushpaǵyna iligýin iliktik. Birtindep jyljyp, qudaı qalasa, Aqqumǵa da jetermiz»,— dep ańyrap otyr. Áı, kókesi, estımisiń ózin?»— dep, biraz syrdyń tıegin aǵytqan.

Kókem asa yjdahatpen tyńdasa da jaq ashpaǵan. İle shópshilerin ertip qumǵa sińip ketip, sodan ustatpaı júr. Mamam Birlikke arnaıy baryp, pul-mata, kór-jer satyp ákelip, ázir otyr. Bir-eki toqtyny kúndiz-túni jemge baılap, jegenin aldyna, jemegenin artyna qoıǵamyz. Endi kókem qashan shópten keledi dep, kózimiz tórt. Kelse boldy: «Ýa, Qarasaı, ýa, naǵashy jurt, qaıdasyń?»—dep, dúr qozǵalmaqpyz.

Ǵaısha ápkem Qarasaıda jatyp ol ıtis-tartysty qaıdan bilsin. Erýlikti tosýǵa shydamaı, Gúldeı táte kórshi aýylǵa qydyryp ketkende, Aqqumnan bir-aq shyǵypty.

...Túbir astyna túsip qalǵan ápkem Áıeshpen alǵashqy kúnnen qoıan-qoltyq aralasyp, dos bolyp alǵysy keldi me, áıteýir sózsheń, kóńildi, qoldy-aıaqqa turmaıdy.

Aına aldynda áli de aınalshyqtap kete almaǵan Áıeshtiń qalyń qara shashyn tarap, kekilin ádemilep áýre.

— Mine, búıtseń, mandaıyn ashylyp, keneıe túsedi. Óziń sulý ekensiń. Osy Aqqumnyń adamdary birtúrli. Kúnine tabaqtap qazy-qarta jep, keselep qymyz iship júrgendeı shetterinen qyp-qyzyl. Ehe, seniń alma betińdi maǵan berse...— dep, Áıeshtiń bilegin aıalaı sıpap qoıdy. Qany tamyp turǵan betin sıpaýǵa batyly jetpedi,— Qylaıaǵy Dosan da qyzyl shyraıly jigit bop ósip keledi.

— Aldyńgúni mektepte parta syrlap júrip bir saýyt qyzyl boıaýdy ishe salǵamyn. Betim sodan qyzyl...— Qarap turaıyn ba, Ǵaıshany tirsekten qaǵyp jatyrmyn.

— Nemene, betin qyzyl bolsa, Qarasaıdyń mektebin tastap keter me ediń...— Áıesh syńq etti. Oı, ǵajap, osy mınýtta mamama qalaı uqsap ketti ózi! Mamam da betalbaty sóılemeıdi, al sóıleı qalsa, týra túbin túsiredi. Buryn ańǵarmaýshy em, ápkem boıjetken saıyn mamama tartyp keledi eken.

— Mektepti tastaı qoımaspyn. Biraq bitire sala shekesinen shertip turyp, kúıeýge tıip alatynym haq.— Túbir astyndaǵy ápkem miz baqpady,— Ras aıtamyn, ne jep qyp-qyzyl bop júretinderińdi bilsem, buıyrmasyn. Aýyldaryń shylǵı maı topyraq...

— Qaıdam, topyraq bolsyn, qum bolsyn, eshkimge jerińnen bólip bere gór dep jalynǵan joqpyz,— Áıesh betin sylap-sıpap jatyp, Ǵaıshaǵa ońdyrmaı shah berdi.

— Shelekti tóńkerip, qoljaısań ǵyp ketken qaısyń? Sen be, Dosan?— Sóıleı kirgen mamam Áıeshtiń sońǵy sózderin estip qoıdy ma, plasınkany aýdara qoıdy,— Aqqumnyń upaıyn túgendep qaıtesińder. Áıda, úıde omalyp otyrmaı, odan da kıno-sınolaryńa baryńdar. Erteń ekeýiń de Ǵaıshajanǵa erip, naǵashy jurtty kórip, aýnap-qýnap qaıtasyńdar. «Jıenderdiń bet-júzin de bilmeımiz. Kánekólge shyqsa, kelip qaıtsyn. Sybata saqtaýly»,— dep ólip-óship, Ǵaıshadan sálem aıtypty.

Álgi kisi etekke túse jatsa, biz de izderińdi basyp baryp qalarmyz.— Samaýyr kóterip, syrtqa shyǵyp ketti.

«Álgi kisi» — kókem. Bul kúnde aýyl shetine tıip turǵan qalyń qumnyń arǵy betinen oıdan oıyp, qyrdan qyryp, shóp shaýyp júr. Úıge oqta-tekte soǵady. Onda da, «erigip júrgen eshkim joq», zapas bólshekter izdep, shópshilerge azyq-túlik alyp qaıtady. Sońǵy joly shópke ala ket dep biraz qyńqyldatamyn. Kókemniń aýyl arasynda jer silkinse qozǵalmaıtyn shoıyn adam degen laqap dańqy bar. Qarny shurqyrap ashyp keldi me, dastarqan basyna qatty qabaryp otyryp, ıisi tanaý qytyqtaǵan úndi shaıyna ábden qanǵasyn, moınyn, tósin túkti oramalmen aıqysh-uıqysh súrtip tastap, maǵan alaryńqyrap bir qaraǵan. Basqa lebiz joq. Kókemniń syry belgili. Alaryp qaraǵany jek kórgeni emes, qaıta: «E-e, qara shunaǵym, aýzym shaıda, qulaǵym sende. Uqtym, túsindim. Oılasalyq» degeni. Jańaǵy alarýdan keıin men qaıtyp tyqaqtamadym.

Erteńinde oıansam, kókem jatqan ornynda joq. Boztorǵaı shyrylynan turyp, brıgadasyna qaıqaıyp otyrypty.

— Mamasynyń tilin alyp júrsin. Qasqa sıyrdy keshke qaraı aldynan tosyp alsyn, jońyshqaǵa túsip ketedi. Áıeshti kınoǵa jalǵyz jibermeı, birge baryp, bylaı bas-kóz bolmaı ma.— Osy aıtqanynan shyqsa, keler aptada erte ketemin dedi álgi kisi.

Men shybyndaǵan attaı basty ızep-ızep jibergenmen, ishteı pyrs-pyrs kúlemin. Jońyshqany jaqsy kóretin qasqa sıyrǵa daýa joq. Al Áıesh jaıly jańaǵy sózdi kókem eshqashan aıtpaıdy. Kókem ápkemdi baıaǵyda mamamnyń qaramaǵyna basy bútinimen bergen. Mamam ánsheıin janynan shyǵarǵan buıryǵyn kókeme ádeıi tatyp otyr. Sóıtse, Dosan zyr júgirip ketedi dep oılady, men tilin almaı júrgendeı.

Kókemniń Áıesh ekeýimizge degen buıryq-tapsyrmasyn mamama aıtyp ketetini ras. Ol minezin mamam da barynsha sarqyp paıdalanyp batady. Óstip, óz buıryqtaryn kókemdikine qosyp aıtyp jiberetin usaq qýlyqtary bar. Ony kim bilmeıdi. Áýeli dese, Áıesh te biledi. Biraq bilgishsinip, «E-e!» dep bas ızep qoıamyz.

Meıli, mamam da ázin qý ekemin, aqyldy ekemin dep máz bolyp qalsyn.

Kóz baılanyp, juldyz jamyrady. Aýla-aýladaǵy shelektiń saldyry men saýylǵan súttiń kúrpili tynyp, keıbir ápke men apalardyń: «Áı, qarasan kelgir, qoraǵa kir dep qaqpaılasa, dalaǵa qashqanyn ne? Jylanyń kúni boıy jalmańdaǵanda qaıtpady ma?». «Áı, Qobylandy, buzaýdy baıla degende, baıla!» repettes shań-shuń tynǵan shaq. Tuqymy túrli-túrli sıyrlar yńyranyp qoıyp, aýyz qısańdatyp, jappaı kúıseýge kirisip ketken. Keshki aýa óristen qaıtqan mal tuıaǵy kótergen shańnan arylyp, jańa saýǵan súttiń jupar ıisi saýlaı bastaǵan. Sút ıisinen barlyq shóptiń ıisi shym-shym seziledi. Dáý de bolsa óriste qyrt-qyrt julǵan shópke ilese qońyz, qumyrsqa, jarty ýys qum aýzyna qosa túsip ketse kerek.

Naǵyz ápkem, túbir astyndaǵy ápkem úsheýmiz qońyr qazdaı tizilgen kúıi sondaı jarasyp, klýbqa bettep kelemiz.

Aqqumnyń klýbyn keshke qaraı biz túgil, aýylǵa alǵash kelgen adam kózin jumyp júrip taýyp alady. Saǵat segiz bolsa bitti, klýb mańdaıyna qadalǵan aq shelek reprodýktordan kınomehanık Tursyn: «Bis, ekis, ús...» dep ysyldaı bastaıdy. Onysy — reprodýktordyń buzyq-túzigin teksergeni. Al ysyldaıtyny — kınomehanıktiń tisi ketik. Kúrek tisiniń jartysyn qaı jerde joǵaltqanyn qaıdam, áıteýir, biz es bilgeli Tursyn sóılese, ysyly qosa shyǵady. Ashý qysyp, ıakı kerisinshe jelpinip, qatty sóılep jiberse, eptep ysqyryńqyrap ta jiberetini bar.

Kóp uzamaı Tursyn tamaǵyn kenep: «Búgis klýbtas «Brıllıantovaıa rýkas» fılmis kórsetiles. Seans saǵas toǵyssa bastalas»,— dep, qulaktyń quryshyn qandyryp tastady. İle «Gákký» shyrqaldy. Áneýkúni Tursyn «Bonı M» degen zirkildek ansámbldiń ánin televızordan jazyp alyp, erteńinde aldymen sony qoıyp jiberip edi, sol kúni qyrsyqqanda kınoǵa rabochkom aǵaı da bara qalypty. Erteńine Tursyn rabochkomnyń kabınetinen moınynan sý ketip, júdep shyǵypty. Sodan bastap reprodýktor jónine kóship, pismillany halyq ánderinen bastap júr.

Úsheýimiz klýbqa tike shyǵatyn kóshege túskesin ár buryshtan aq kóılekter kórinip qaldy. Meniń samaıym eptep ysı bastady. Áıeshke erip kınoǵa barsam, aq jeıde men qara shalbardan kóretin boldym kóresini. Bári de kúnde kórip júrgen aǵaılar osy aýyldaǵy. Kúndiz kóshede kóbi baj-buj etken mashına, traktordy oınaqtatyp júrip, basyp kete jazdaıdy. Al keshke taman shetterinen yzdıǵan, sypaıy. Tilderin tistep sóılep, meniń hal-jaǵdaıym, alǵan batamdy suraıdy. Mektep dırektorynan beter asty-ústimdi jezdeı qaqtap bitkesin, Áıesh jaqqa óńmendeńkireı qarap, ystyǵy kóterilgen jan qusap, birdeńeni mińgirleı bastaıdy. Olarǵa qoı dep júrgen Áıesh joq. Qaıta jymıyp kúledi. Áıeshtiń ornynda men bolsam: «Áı, Doseke, tezirek júreıikshi, kınodan qalamyz»,— dep, aıatymdy tez-tez alyp, aldy-artyma qaramaı, klýbqa kirip keter edim.

Aq jeıde, qara shalbardyń birer pary álden ýaqytta bizben qatarlasa qalypty. Kim deısiń, baıaǵy Qasen men Semeıhan. Uzyntura Semeıhan oń jaqty aldy. Qyzyl jalaýly «Belarýsi» qusap eki ıyǵynan demalyp, ys-ys etedi. Al saman kirpishke uqsas tórtbaq Qasenniń qaı ýaqytta kıip ketkenin qaıdam, Áıesh pen meniń arama túsip úlgeripti.

Semeıhan qyzyl jalaýly «Belarýsin» kúndiz kóshede bir izden aýdyrmaı, qalaı túp-túzý júrgizse, ózi de sondaı tártippen sanap basyp, baıaý adymdap keledi. Mańdaıyna qulatqan qoıý shashyn ýqalap qoıady. Al Qasen qasqa óziniń astyndaǵy «DT-20», ıaǵnı aýyl qyzyl taıynsha dep atap ketken traktor sekildi pyt-pyttap, aýyz jabar emes.

— Pah, pah, Doseke, osy kún sanap sereıip ósýińdi qashan qoıasyń, eı? Jigit, jigit, ohoý, naǵyz jigit! Qyz izdep, klýbqa qaraı jelip kele jatqanyn qarashy,— dep, meniń astyma kópshik tastap qoıdy. «Iá, shirkin, ótirigińe bereke bergir, óziń shyǵar qyz izdep qymyńdap kele jatqan!»— dep, kúbir ettim. Abyroı bolǵanda, eshkim estimedi. Shylǵı jaǵympazdyq bári de. Sereıip ketkenim shamaly — klastaǵy taıpaqtardyń bel ortasyndamyn. Beseneden belgili qýlyq ta. Áýeli meni maqtap alady. Soǵan sene qoıatyn meni aqymaq dep oılaı me eken? Sosyn Áıeshke syqsıa qarap, qulaqqa kirmeıtin bolymsyzdy aıtyp, qaýqyldap kúle bastady.

Semeıhan tamatyna tary turyp qalǵandaı:

— Y-h,— dep jótkirinip qoıdy.

— Dosan dep ózińizdi aıtyp kele jatqan joqsyz ba?— Túbir astyndaǵy ápkem des bergende aıaq astynan tirile qaldy. Qasen ony estimegen syńaı tanytty, Áıesh jaqqa moınyn sozyńqyraı:

— Áıesh, bıyl qaı oqýǵa barasyń?— dedi.

— Qaı oqýǵa baratynynda ne qaqyńyz bar? Oqýǵa túsireıin dep pe edińiz?— Túbir astyndaǵy ápkem Qasenniń izine sham alyp tústi. Bul qareket Semeıhannyń janyna jatyp ketti me:

— Iá, Áıesh,— deı berip, ázirlep qoıǵan sózin umytyp qaldy bilem,— ıá, ihm, ihm,— dep aqyry bojyrap, aıdalada qaldy.

Molodes, túbir astyndaǵy ápkem! Eki-aq sóılep, Qasenniń aýzyna eki ýys qum quıdy. Ózin túbir astynda buqtyra bermeı, shyǵara salsam ba? Áıtkenmen, kóz qıyǵymmen júzine qarap em, álgi nıetimnen jat ta jeridim. Qarasaıdan kelgen ápkemniń kózi ánsheıin quıqyljyp kúlip tur. «Sóıleńder, qyzdyra túsińder áńgimeni, biz daıyn» degendeı jyltyńdap eki jigitke kezek qaraıdy. Áıesh únsiz. Sóıtse de, Áıeshtiń únsizdiginiń ózi sóıleı me, eki jigit sonyń aýzyn baǵýly. Klýbqa taqaǵanda ǵana Áıeshke til bitti:

— Semeıhan, baıqa, aryqqa túsip ketpe!

Sol muń, Semeıhan ǵajap ózgeriske ushyrady. Baıaý, salmaqpen sanap basyp keledi degen Semesh Ertisten qarǵyp ótkendeı adymyn oǵash tastap, sekirip-sekirip tústi. Túbir astyndaǵy ápkem kúlip jiberdi. Qysylyp qaldy ma, Semeıhan eńkeıe qalyp, týyrlyqtaı balaǵyn tarsyldatyp qaǵa bastady. Álden soń jelke jaqtan:

— Raqmet, Áıesh!— degen ólsheýsiz meıirimge toly daýys estildi.

Qasen de qalyspaı:

— Áıesh, Birlikten keshe jańa plasınkalar satyp ákelgenmin. Erteń kún demalys, kelinder, tyńdaıyq,— dep sýyryla jónelip edi, Ǵaısha qoshýaq bola qaldy:

— O, jaqsy boldy. Baramyz!

Qasymyzǵa jańa jetken Semeıhan da:

— Plasınka?! Ǵajap! Ǵajap!— dep jatyr.

Naq osy jerde aıla-amaldy asyrmasam, myna «Plasınka?! Ǵajap! Ǵajap!» pen qyt-qytqa qosylyp, qazir kınoǵa kiretinimizdi, klýbta jarasyp qatar jaıǵasatynymdy, onymen qoımaı, tizilip úıge deıin birge qaıtatynymdy bile qoıdym. Qyt-qytty qoıshy, oǵan onsyz da juldyzym qarsy. Semeıhan da odan asyp turǵan joq: «O, ǵajap! Ǵajabyn!» bas-kóz demeı, kez-kelgen jerde tópeleı beredi. Klýbqa kirip fılm kórip otyryp: «O, kıno! Ǵajap! Ǵajap»— dep salmasyma kim kepil.

Eki mınýttan soń álgi aıla basta qaınap pisti. Shekesine elektr shamyn ilgen klýbqa da entelep kelip qalǵan ekemiz, endi qımyldamasam, kesh. Naǵyz qulannyń qasýyna myltyqtyń basylýy deıtin ońtaıly sát! Dereý sol jaq shetke yrǵyp túsip, baq ete qaldym.

— Oıbaı!

— O ne?

— Onysy nesi? Ne boldy?

Tórteýiniń taban astyn nusqap:

— Jylan! Jylan!—dep, baıbalamǵa basyp jiberdim.

Ábden qartaıyp, aljyǵan jylandar ma, aýyl shetine deıin empeńdep kep, moınyn soza qulaıtyn qumnyń sarjolaq ıreńbaılary keıde kóshege kirip ketetin. Aýyldaǵy kóp maýbas buzaýdyń biri aptap ystyqta búıideı tıgen bógelekten bas saýǵalap júrip, bas jibin joǵaltyp alǵan ba, áıteýir, tórteýiniń aıaq astynda ala arqannyń úzigi shubatylyp jatyr edi.

Qyzdar shyńǵyryp jiberip, klýbqa qaraı eshkishe yrshydy.

— Tas, tas tap! Baıqa, shaǵyp almasyn!

— Ǵajap! O, ǵajap!

Alasurǵan eki jigit álgi jerde jer tyrnap, oń-solǵa sekirip, álek-shálegi shyqty. Joq jylanmen arbasyp jatqan olarda sharýa qansha, quıyndatyp, qos ápkemniń sońynan saldym. Qasen men Semeıhan buzaýdyń bas jibin tastyń astyna alyp, «óltirip» kelgenshe, murtymnan kúlgen men ápkelerdi alǵa salyp, kınoǵa kirip te ketip em.

Áıesh boıjetkeli meni oı men ýaıym basyp ketti. Ápke degen ápke emes, baryp turǵan pále eken. Al ápkeń Áıeshteı ádemi bolsa, quıryǵyna qońyraý baılandy deı ber. Qaı inge kirseń de álgi qońyraý: «Men Áıeshtiń inisimin, qarap qalyńdar, jarandar!»—dep shyldyrlaıdy da turady. Áıekeń boıjetpeı turǵanda ýaıym da, qaıǵy da joq, óz betimmen oınap, tynysh júre beretin em. Qıqý Áıesh onynshy klasqa kóshkesin bastaldy. Túk kórmegen Qasen adyranbaı qyt-qytpen shybyn-shirkeı qýatyn boldy. Semeıhan múldem kerisinshe, kóshede kezdese qalsa, traktoryn buryp, jol beredi. Toq eteri, tirlikteri tirlik emes. Úıde amal joq, úıden tys klýb, kıno, bı degen páleli jerde Áıeshten bes shaqyrym aýlaq júreıin desem, mamam: «Ápkeńniń izin baq. Kim kóp, kósheniń qaǵylǵan-soǵylǵany kóp bul kúnde. Senen basqa qorǵap-qolpashtaıtyn qaı aǵa, qaı inisi bar?»— dep, shoshyna qalady.

Bir ápkege qalaı ıe bolamyn dep áńki-táńkim shyǵyp júrgende, kózi, qasy oınap turǵan Ǵaısha ústemelep qosyldy. Qunandaı qos qyzdyń qaı jaǵyna shyǵyp, qalaı qaıyramyn sonda?

Móńkiseń de, ókirseń de mindet bireý — ekeýin de qanattyǵa qaqtyrmaı, tumsyqtyǵa shoqyttyrmaý qajet. Al bizdiń aýylda qanatty da, tumsyqty da jyrtylyp aırylady.

...Klýbtan shyqqasyn ókshe kóterip, moıyn sozyp, tórt qubylaǵa tónip qarap em, qos ápkeme qyzyǵyp turǵan eshkim shalynbady. Ekeýiniń oıynda túk joq, qoltyqtasyp alyp:

— Nıkýlın pále eken!

— Svetlıchnaıa qasyn qaı týshpen boıady eken, a?— dep áńgime soǵyp, byrt-byrt basyp, esh alańsyz ketip bara jatyr. Týflı taqasy bizdiń aýylda tarsyldamaıdy, maı topyraqqa tolarsaqtan batyp, jaı ǵana byrtyldaıdy.

Qos qyz bizdiń kóshege bet túzeı berip edi, men qoı qoralaıtyndaı qulashty jaıyp jiberip, qarsy aldaryna dik etip tura qaldym.

— Toqtańdar!

— Onyń ne, Dosanık?

— Osy bala qaıtedi ózi?

— Syrt kóshege túseıik, Áıesh!

— Syrt kóshede at basy altyn jatyr dep kim aıtty?— dep Ǵaısha qadala qalyp edi:

— Jol uzartyp qaıtemiz, Dosanık. Úıge tezirek jeteıik,— dep, Áıesh te qostady. Ánsheıin montansyp tur. O, Áıesh úndemeı júrip bárin de ishteı toqyp júredi. Nege syrt kóshege búıregim buryp turǵanyn sezedi ǵoı, sezgende qandaı. Álgi bir uzyn, bir qysqa qazir bizdi bas jip jatqan jerde tosyp turmasa, Dosan atymdy basqa qoısyn. Bilemin, tosyp alǵasyn olar dereý jańaǵy kórgen kınonyń oqıǵasyn qaıta ezip baıandap, ótirik-shyndy tańdanyp, bas aýyrtyp, mı ashytady. Úıge jete bere kıno hıkaıasyn kenet short úzip: «Dosan, uıqyń kelgen joq pa? Sendeı kezimizde uıqynyń basyn isirýshi ek. A, Doseke?»— dep, meni arbaıdy. Men Áıeshti úıge súıresem, ana ekeýi birdeńe dámetkendeı joq-bardy aıtyp, jýyq arada kete qoımaıdy. Ol ıtis-tartysty Áıesh bilmeı turǵan joq. Biraq sony ózi eptep qyzyq kóre me, nemene? Áıtpese, inisi aqylmen júr dep turǵanda ápkesi shaýyp ketpeı me?

Bir mınýt oılanǵasyn, aqyry ekeýin aldyma salyp beretin amaldy taptym:

— Jylan jatqan kóshemen barǵylaryń kelse, jol áne. Jeti ret kesse de, jylannyń kesirtkelik áli bar. Bálem, bashpaılaryńdy tistep alsyn. Ana ekeýi jylandy óltirgen de joq, bet-betine qasha jónelgen,— Qyltıa qalǵansyp, syrt kóshege qaraı saldym.

Ápkeler sybyr-kúbir:

— Shyn bolyp júrmesin.

— Sol aty jamannan qorqatynym-aı!

— Qoı, endeshe, páleden mashaıyq qashyp qutylypty!

Sońymnan erdi. Men mázbin. «Atymtaev, jaraısyń, áı, molodes, Atymtaıchık! Qazir ǵoı Qasen, Semeıhandar: «Áıesh pen tańdaıy tańdaıyna tımeı taqyldaıtyn qara qyz osy shyǵar»,— dep, klýbtan shyqqan ár boıjetkendi bir qýyp, qarańǵyda kóleńke aýlap júrgen shytar. Jolda jatqan tegin qyz joq, solaı, jezdeler!».

«Qarańǵyda qasqyr qutyrady» deýshi edi mamam. Qarańǵy tússe, jigitter qutyrmasa da, myqtap jeligedi eken. Jáne ózderi bireýi ekeýge, ekeýi tórteýge kóbeıip ketedi. Qos traktorısti jer qaptyryp, qutylyp kettim dep jelip kele jatqanda, qosalqy kósheden eki aq jeıde, qara shalbar qylt etti. İshim shuryldap sala berdi. Alshań basyp, qańǵyr-kúńgir sóılesedi. Alǵashynda Qasen, Semeıhan ba dep, júregim sý ete qalyp edi, joq, jaqyndaı kele baıqasam, uzyn, qysqa emes, boı jaǵynan qaraılas jigitter.

— Erteń shatyrdy osy aýylǵa jaqyn ákelip tigeıik. Búgingi qonys aýyz Sýdan alys eken,- Bul kisi, beri alǵanda, ferma meńgerýshisi, ary alǵanda, sovhoz dırektorynsha salmaqpen sóıledi.

— Qarasaıda ózi... bulaq kóp edi. Myna selo jalǵyz artezıan qudyǵyna qarap otyr,— Ekinshiniń úni báseń. Aldyńǵyǵa qaraǵanda dene turqy anaǵurlym jińishke.

Qarasaı degende túbir astyndaǵy ápkem ushyp kete jazdady. Álgi qańǵyr-kúńgirge «Sarjaılaýdy» tyńdaǵandaı qulaq salyp turdy da:

— Betim-aý, gıdrologtardy qara!— dedi.

— Qaıdaǵy gıdrologtar?

— Qarasaıdyń sýyn ólshep-piship júrgen gıdrologtar...— Ǵaısha ókshesin kóterińkirep, buǵan deıin onyń aýzynan men estimegen sybyzǵy ún shyǵaryp: — Ir-la-an aǵa-a-oý! Siz be, siz?— dedi.

Aq jeıde men qara shalbarlar qalt toqtady.

— Bolsaq, bolarmyz. He-he... Aq júzi atqan tańdaı búl qaı perishte?— dedi bireýi aýany dirildete kúrkirep.

Zárem ketti. Mynaý kúrkireýik Qasen, Semeıhandardy úsh oraıtyn qaýipti de qudiretti jaý bilem. Sózin kórmeısiń be, sózin: «Aq júzi atqan tańdaı bul qaı perishte?» Mundaı názik ári noıys sózdi Áıesh ekeýmizge Aqqumnyń eshbir jigiti batyly jetip aıtqan emes. Ǵaısha ǵoı jatqan jylannyń quıryǵyn basqan. Bas aman, qos ápkemniń tórt kózi túgel turǵanda tezirek bul mańaıdan taban jaltyratý kerek. Ǵaıshanyń qolynan tartyp:

— Ǵaısha ápke, kettik úıge!— dedim ysyldap.

— Oı, qoıshy, óziń aıaqqa oratyla bermeı!— dedi ápkem jaman kózimen jalt qarap. Qolymdy qaǵyp jiberdi me, qalaı? Sosyn meni tań-tamasha qaldyryp, álgi áýezdi únge qaıta kóshti:— Tanymadyńyz ba, Erlan aǵa? Men Ǵaıshamyn, Qarasaıdaǵy Ǵaıshamyn...

Ápkege ókpeli ini bylaı istese durys-aý degen oımen bir shetke oıysyp kettim. Qarap turaıyn ba, juldyz sanadym. Oı ár tarapty sharlap júr. Nesin aıtasyń, keıingi kezde aıtaqtaǵan ıtim keri shaýyp júr. Búgingi kesh pen túngi oqıǵalar solaı deıdi. Úshbas-Tórtbas keýdeden ıterip, shalqadan túsire jazdady. Kasır Jumash: «Betiń tabaqtaı!»— dep, jer-jebirge jetti. Túbir astyndaǵy Ǵaısha jańa ǵana jekip aldy: «Aıaqqa oratyla berme!». Bas jipti jylan dep jer soqtyrǵanym úshin Qasen, Semeıhan da kúni erteń bastan sıpap, arqadan qata qoımas. Keıde osy baıypty bala bolaıyn, zyr júgire bermeıin dep, ońashada óz-ózimdi qaǵyp-silkip alamyn. Mamam aıtqandaıyn: «Ash qulaqtan tynysh qulaq». Áı, qaıdam! Bir oqıǵanyń qulaǵy qyltısa bitti, álginiń bárin taza umytyp, etekti belge qystyryp, bilek sybanyp, qaq ortaǵa túsip ketip, shyrkóbelek aınalyp júrgenimdi bilemin. İshimde bir túrt-túrt saıtan bar — ol anyq. Ondaıda tilim ushy qyshyp, qol-aıaǵym josyqsyz erbeńdep sala beredi.

Bir mysal. Byltyr tamyz aıynda Kártenbaı aqsaqal taıaǵy tarsyldap, tal túste qarsy aldymnan shyǵa keldi. Úshbastyń inisin jetegine alypty. Álgi qaradomalaqtyń kózi bylaýdaı, beti kir-qojalaq. Bir shataqtyń bastalyp kele jatqanyn seze qoıdym. Sol muń eken, tilim qyshyp, qol-aıaǵyma diril júgirdi. Taq aldaryna tura qap, sartyldaı jóneldim:

— Ata, jol bolsyn, qaıda barasyz?

— Myna Jumashtyń júgirmegi... Oıbý, belim! Sodan tal túste az qarbyzǵa jaýdaı tıip... Alla, segizkózim! Sony muǵalimderińe... Shandaryn qaqpasam... Oý, qý jan-aı!- dep, biraz jerge baryp aldy da, kózin qalqalap, dáp qasynda tursam da, betime úńireıip kep úńildi,— Shyramyta almadym, qaraǵym, qaı balasyń? Olla, janym!

— Mektep dırektoryn bilýińiz bar ma? Sol úıdiń balasy bolamyz,— dedim betim shylp etpeı. Saltaq betke: «Dymyń ishinde bolsyn!» degendi ymdap, kóz qysyp qoıdym. O da ishten oqyp týǵan bala ǵoı, qorsylyn tyıa qoıyp, túıme kózderi jyltyraı qaldy.

— Á, Qabylqaqtyń kartasymyn de. Hosh, hosh! Ol úıden órgen balalar óńkeı kórgendi dep estigem. Sodan, janyp turǵan qudaıdyń myna kúninde júgirmekpen jarysyp... Alla, belim!

Kárteńbaı ata osyndaı. Allasyn aýzynan tastamaı júrip, kóktemde qarbyz egedi, jaz boıy kolonkadan shlangimen sý jetektep, tún ishinde sýarady, kúzde qyp-qyzyl qarbyzdy jaıratyp jaryp sap, dánin qaǵyp jep otyrady. Bir qap qarbyzy sosyn bir-bir toqtyǵa aıyrbastalyp, shash etekten paıda túsiredi. Allalap júrip, Úshbastyń inisi sekildi jelaıaqtardy retin taýyp qolǵa da túsiredi.

— Ata,— dedim álgi jerde ańqyldap,— atajan, myna ystyqta bul balamen alysyp qaıtesiz. Bala emes, pále ǵoı ózi. Men aparaıyn mektepke.

— Qabylqaqtyń qarǵasymyn de...— Ataı myqtap oılandy. Qarbyz jarǵysh nemeni muǵalimderdiń qolyna tapsyra alatyn qarǵamyn ba, joq pa, soǵan mıy jetpeı, sý bop tur. Aqyry: «Alla, segizkózim! Qoı, derekterdiń qarǵasyna senbegende, kimge senemin»,— dep sheshse kerek:— Qaraǵym, Qabylqaqtyń óz qolyna tapsyr. El qoı qurttasa, meniń qarbyz qurttaıtynymdy bilesiń... Ala jaz qanatymmen qalaqtap sý tasımyn... Ýh, janym- aı!— Kemsendegisi keldi me, kemıektenip turyp-turyp, keri buryldy. Taıaǵyna erip, úıine bettedi.

Bylaı shyqqasyn, Úshbastyń inisi ókirip jiberdi.

— Áı, saǵan ne joq?— dedim ótirik tańyrqap.

— Aǵa-oý, baqshaǵa túspeımin. Pıonerlik sózim...

— Shyn ba?

Úshbastyń inisi údeı tústi. İshin tartyp, óksip-óksip jibergende, tóbe quıqam shymyrlady. Kózin ýqalaǵan qolyn tartyp qalyp em, sizge ótirik, maǵan shyn, kirpigine tamshy jas ilinbepti. Jaǵamdy ustadym. Úshbastyń inisi oǵan aıylyn jımady. Qaıta:

— Shyn emegende,— dep, konsertin qaıta bastaı berip edi:

— Bar, endeshe. Kárteńbaıdyn qolyna, meniń kózime qaıtyp túspe! Tússeń, dádeńdi qolyńa beremin!— dep, maı quıryqtan bashpaı úshimen súıkep jiberdim. Ol shý qaraquıryq dep, kósheniń aıatynan bir-aq shyqty.

Qanshama ret quıysqanǵa qystyrylyppyn, sonda alaı-bylaı eseptep baıqasam, onyń ıgiligin Úshbastyń inisi ǵana kóripti. Qaltany ózime de, basqaǵa da qyp-qyzyl zıan bolypty. Men túgil, Era Ekpinich túsindirip bere almaıtyn birdeńe áıteýir...

...— Al qaryndastar, qarlyǵashtar, shyǵaryp salaıyq sizderdi,— Tórteýi qaz-qatar tizilip, bek jarasyp, beri bettedi. Oıbý, men oıǵa batyp, juldyz sanap turǵanda eki jigit, eki qyz biraz jerge baryp qalypty. Uzyntura jińishkesi Áıeshti ıektegen. Sonda baǵýsyz jatqan mal bar degeni me? Kimdi basynǵany? Mundaı qorlyqqa biz shydaı almaspyz. Qol-aıaǵym selkildep sala berdi. Kele bergende uzyntura nemeni ıyǵymmen qaǵyp jiberdim de, Áıesh ekeýiniń ortasyna túsip aldym.

— Oho-paı, bul qaı batyr?— dedi túbir astyndaǵy ápkemniń arǵy qanatyndaǵy dáý túbi túsken shelekteı dáńgirlep. Úrdis shabýyl esin tandyryp, til-aýzyn baılap tastaǵan ba, uzynturada ún joq.

— Dosan atty inimiz — osy jigit. Klýbqa bir izben ákelip, bir izben qaıtaratyn myqtyńyz osy kisi,— dep, Ǵaısha qoltyǵyma sý búrkip jatyr.

— Oho-ho! Onda tars-turs tanysyp qoıalyq. Men Erlan deıtin aǵanmyn!— Álgi dıý aǵaǵa zar bop turǵandaı kúrekteı alaqanyn qoltyqqa ma álde búıirimniń bir jerine me, tyqpalap jatyr,— Anaý aryqsha aǵań — Murat. Ol da sen sıaqty boıdaq batyr. Gıdrologpyz. Qastaryńa búgin kóship kelip, qaýjańdap jatqan jaı bar. Já degen qudaıy kórshimiz. Erteń erýlik ákelińder,— dep, alaı bir, bylaı bir ketip, arqyrasyn kep.

— Nege aldydan samsap shyǵa keldińder? Nege qorqytasyńdar?— dedim sháńkildep. Artynsha orynsyz tıiskenimdi sezip, til tistedim. Amal ne, aıtylǵan sóz — atylǵan oq. Qorqytyp-shoshytaıyn dep júrgen bular joq. Túbir astyndaǵy ápke ǵoı, «Gıdrolog aǵa-oý!» dep, shaqyra qoıǵan. E, qaıtemin. Kınodan qaıtqan saıyn Áıeshti shyr-pyr qorǵaımyn dep shash aǵardy. Bizdiń aýyldaǵy aǵalar da qyzyq. Bir-birlep, bylaı sypaıy tildesý qaıda, Áıesh jep qoıatyndaı eki-úshten keledi. «Áı-úı!» dep, bir-birin qaǵyta edireńdep, izdene bastaıdy sosyn. «Bıyl qaıtse de oqýǵa túsemiz, qalada kómektesetin aǵa-jaǵamyz bar»,— dep, bet aldy daýryǵady. Atam zamanda bitip ketken bir qyrǵyn tóbeleske tamsanyp, keńk-keńk kúledi. Kóbine áńgime aıaǵy daýǵa aınalyp, sol arada keý-keýlesip qalyp qoıady. Biz jaıymyzǵa ketemiz. Byltyr tormozy ustamaı qalyp, bizdiń, úıdiń buryshyn perip ketken Qasenniń traktoryna uqsady ózderi. Áıeshke jýyp ketse, keń dúnıeleri nege tarylyp sala beretinin qaıdam!

Áıesh kitaphanasyn tastap, kúndizgi oqýǵa ketip qalsa, qulaqtan qıqý keter edi. Ápkeme jigit jolatpaımyn dep klýb, kınodan shyqpaıtyn boldym. Oqýǵa ketse, klýbtan qol bosap, taza sabaq, asyqpen aınalysar edim.

...— Oý, Doseke, tasta ashýdy. Bizde jazyq joq. Kınodan shyqqasyn qudaı dep, qaryn sıpap, qara qos qaıdalap, jelip bara jatqamyz. Ǵaısha qaryndas qoı shaqyryp alǵan.

Osy Ǵaıshaǵa ne joq, qap-qarańǵyda atalap qıqý salatyndaı?!

— Oı, aǵaı, siz de...— dep qaldy Ǵaısha burtıǵansyp.

— Jo-ǵa, Dosekene shekispeıik, mámilege keleıik degenim de. Meniń de qalada saǵan qaraılas inim bar. Semá bar. Al Murat aǵań — praktıkant-stýdent. Az kún qonaqpyz, kel, tatý bolaıyq,— dep, Erlan terte sıaqty uzyn qolyn usyndy. Sózi jyly. Kúmpildegen qoıý únin esepke almasa, jaman kisi emes, shamasy. Ashý tarqaı bastady. Praktıkant-stýdent Murat ta qyzdarǵa qaqtyqpaı-soqtyqpaı, jyrqyldap kúlmeı, anda-sanda jaılap sóılep qoıady. Eren qalyń shashy jeldi kúngi shómeledeı bobyrap tur. Álde qarańǵyda shash qalyń ári qap-qara bop kórine me? Sońyna taman kórip otyrǵan adam qalǵyp ketetin kınolarda tártipsiz qylyǵy joq, aqyry oqyp-oqyp, úlken ǵalymǵa aınalatyn jigitter bolýshy edi, Murat ata anyq sol sorttan. Stýdenttigi unap qalmasa, Áıesh mundaı jýas jigitti aıatyna otyrǵyza qoımas. «Bizdiń Áıesh úndemeı júrip jatyp atar ǵoı. Bir qarasa, bitti, kimniń ishinde ne jatqanyn bilip qoıady»,— dep oılap em, marqaıyp qaldym.

Erlan, Murat aǵalar shynymen Aqqumnyń asty-ústin jezdeı qaqtap, sý tabý úshin jer túbinen kelgen gıdrologtar eken. Aýdanda mal myńǵyryp kóbeıip barady. Qarasaıdaǵy az bulaqty sanamasa, bul ólke basqa sý kózinen ada. Qarasýdyń borsyǵan sýyn jylqy túgil, esek te ishpeıdi. Baıaǵyda ár aýyl saıyn qazylǵan kolonkalar aýyz sýdan artylmaıdy. Eger Erlan, Murat aǵalar osy joly kóp-kóp jer asty sýlaryn taýyp qaıtsa, keleshekte tórt túlik mal sýdan kende qalmaıdy.

Sý tabylsa, biz de qarq bolar edik. Shilińgir ystyqta jalǵyz kolonkanyń basyna arasha úımelegenshe, álgi kóp artezıandy bir-birden basybaıly ıelenip almaımyz ba. Búgin ǵana Úshbastyń inisin Kártenbaı ata kolonka basynan qýalap júrgen. «Bir-birine sý shashyp, qalyn el qarap otyrǵan qudyqtyń basyn borsyǵan batpaqqa aınaldyryńdar. Ýh, segiz kózim!»— dep, shyj-byj. Tún ortasynda búkeńdep, shlangimen qarbyz sýaratyn Kártenbaıdyń da sýǵa degen suǵy qaıtar edi.

...— Úı, mine, ataılar. Shyǵaryp saldyńyzdar, kóp raqmet!

Áıeshtiń maqpal túnge astasqan bıazy únin estigende baryp boıymdy jınadym. Sý týraly ádemi áńgimeni tyńdaımyn, qıaldaımyn dep, saqtyqty tas umytyppyn. Túshirkenip ketip, praktıkant-stýdentti kózben qolma-qol tintip izdep em, áıteýir, Áıeshten ońasha tur eken. Turmaı kórsin, bálem, taban astynda shataq shyǵaraıyn. «Áıtse de, qapy qalma, Dosan! Áńgimeni uıytyp qyzyq aıtady eken myna Erlan dáý. Sen ekesh, sen de saýysqandaı saqtyǵyńdy umyta jazdadyń. Eki shoqyp, bir qara, Dosan!»— dep, oısha ózimdi qamshylap aldym da:

— Qaıta berińizder, mamam áli jatpaǵan shyǵar,— dep taqatyńqyrap qoıdym.

Túbir astyndaǵy ápkem stýdentke taman yǵysa túsip:

— Qazir jarqyrap aı shyǵady,— dep, ár qıyrǵa salmaq edi, men:

— Aqtós, Aqtós! Bar, ornyna jat, qoı deımin! Bul kisiler qazir ketedi,— dep baqyldadym. Jarqyrap shyǵatyn aıdy tosatyndaı ıne joǵaltqan joq.

Aqtós shirkin aıqaı shyqsa, qulpyryp sala beredi ǵoı, qoraǵa qasqyr túskendeı sol sekýndynda arsyldaı abalap, shynjyryn úzip kete jazdady.

Gıdrologtar asyǵys-úsigis qoshtasa bastady.

— Dosan-aı, ıtińe qazy-qarta berip asyraısyń ba, táıiri? Qarqyny joıqyn eken. Qoı, qaıtaıyq. Jumys bastan asady. Erte jataıyq,— dep, Erlan ata dáý tulǵasyn arly-berli qozǵap qoıdy. Praktıkant-stýdent meniń alaqanymdy jiberińkiremeı:

— Dosan, bizge soǵyp tur. Alys emes. Qarasýdyń jaǵasyna, sıyr bazyna qos tiktik. Keshke qol bos. Gıdrologtardyń aspabyn kórsetemin. Jaqsy kıno qoıylsa, aıt, biz de kelip turaıyq klýbtaryńa,— dep qıyldy.

Sonymen, astyńǵy erni qybyrlap, ústińgi erni jybyrlap, stýdentke de til bitti. Áı, qylmıyp júrip, qýsyn-aý, Murat aǵa! Bylaı qaraǵanda sózin maǵan baǵyshtap tur. Tún jasyrady deı me, Áıesh jaqqa japa-japaq qarap qoıady. Qarańǵyda meniń mysyqtaı kóretinimdi qaıdan bilsin. Áıesh mektep sahnasynda án salyp turǵan kishkene qyz qusap, qolyn aldyna ustap alypty. Synyqsyp tur. Eki shoqyp, bir emes, bir shoqyp, eki qara, Dosan! Mynalar ma, mynalar Qasenge de, Semeıhanǵa da uqsamaıdy. Aýzyńdy artyna qaratyp ketpesin. Murat qolymdy jibermeı: «Keshke qolymyz bos. Soǵyp tur!»— dep qıylǵanda, maǵan ishi eljirep turǵan joq. Artyna kelgendi teýip, aldyna kelgendi tistep, alasatyp turǵan Dosan qyrshańqyny qaıtsin. Qos ápkege: «Kelemiz. Tosyńdar» degen ym da. Bytyqy-shytyqy oılar basymda kınolentasha syrǵıdy. Osy jigitter jolap ketse boldy, Áıeshti eshkimge qımaı, qyzǵyshtaı qorıtynym qalaı? Jaıshylyqta onyń biri joq. Sharmaıaqtasyp, kerek dese, ókpelesip te qalamyz.

Bilmeımin, bilmeımin...

Stýdent qolyn Áıeshke soza berip edi, ápkemnen buryn umtylyp baryp ustap alyp, silkip-silkip jiberdim.

— Saý turyńyzdar! Saý turyńyzdar! Bizdiń aýyldyń ıtteri úndemeı kelip etekten ala túsedi. El jata bárin shynjyrdan bosatyp qoıa beremiz. Bóten adamdarǵa keremet ósh, týra kósheden kóshege qýalap júrip qabady,— dedim sańqyldap.

Ekeýi ketýge aınaldy. Áıtse de:

— Qosh aıtyspaımyz, qaryndastar!

— Kórisip turamyz...— dep qoıady.

— Aýyl arasy jaqyn, umytyp ketpeńizder!— Eki atadan qosylatyn ápkem olardan asyp túsip jatyr.

Qaqpany qan qaqsatyp jylatyp aýlata kire bergende, keri burylyp:

— Murat, eı, erteń Áıesh, Ǵaısha úsheýimiz Qarasaıdaǵy naǵashyǵa baramyz. Bir aı sonda bolamyz,— dep, qaıdan shyqsa, odan shyqsyn, perip qaldym. Bilip qoısyn, Ǵaıshanyń da, Áıeshtiń de jýyq arada ózderine joq ekenin. Aı júretinimiz ótirik. Apam mana ary ketse apta degen. Adamdy aldaý jaqsy emes. Biraq Murat ta jańa «aspap-maspap kórsetemin» dep, meni aldaýsyratty. Endeshe, esep 1:1!

— Bala emes, pále ǵoı!— Erlan atanyń daýsy.

Qos saýsaqty urtqa tyǵyp, jer-dúnıeni jańǵyryqtyra ysqyrdym kep. Onymen qoımaı:

— Aıtaq, aıtaq, Aqtós!— dep, aıqaı-súrendi saldym. Bala emes, pále bolsam, páleniń kókesin kórsin, bálem!

Aljyp qalǵan ekeý-úsheýin eseptemese, Aqqum ıtteri aıqaı shyqsa alaqaılap, attandap ketedi. Al ysqyryqty estimesin de. Estise, tóbe shashy, jo-joq, aza boıy qaza bolyp, ár tal túgi tik turady. Aıtqandaı abalaǵan, sháńkildegen, arpyldaǵan san túrli aýsar ún qabattasa shyǵyp, Aqqum lezde azan-qazannyń astynda qaldy.

— Nege aıtaqtaısyń? Nege ysqyrasyń, oı, bala?— Ǵaısha bilegimnen mytı ustap, julqyp qalyp, ishke engizip jiberdi. Etpettep túse jazdap, búkeńdeı júgire túsip, áreń boı túzedim. Myna qyz qaıtedi, áı?! Qarshadaı bolyp kúshtisin óziniń.

Áıesh ondaı-ondaıda buryn syńq-syńq kúlip qoıatyn. Áıtpese: «Tentek bolma, Dosanık. Beri jaqyndashy, jaǵań qısaıyp tur, jóndep jibereıin»,— dep, qasyna shaqyratyn. Bul joly úndegen joq. Jeńil kúrsindi de, úıge bettedi.

Syrtta ótirik kúıbeńdep júrip aldym. Quryǵanda eki ápkemniń bireýi: «Dosan, úıge kir de, tamaq iship, jata qal, erteń erte jol júremiz, uıqtap qalarsyń»,— deıtin shyǵar, ini ekenim ras bolsa. Ún joq. Aqtósti shynjyrdan bosatyp em, kerilip turyp dúr silkinip edi, ústinen burqyrap ushqan shań ókpe qapty. Qaqpany ashqanda dýaldan bir-aq qarǵyp, kóshedegi qurby-qurdastaryn izdep ketti. Kúnde áýeli erkelep, keýdeme asylýshy edi. Bul joly quıryq ta bulǵańdatpady.

Jaman jalǵyzsyradym.

Kárteńbaıdyń shıfer shatyrly úıiniń tóbesinde otyrǵan bireý sheti jemtir-jemtir qyzǵylt qońyr nannyń jartysyn álpeshtep joǵary kóterip otyr.

Joǵarylaǵan saıyn álgi jartykesh taba nan qyzǵylt qońyr tústen aıyǵyp, kádimgi appaq sary aıta aınalyp kele jatty. Aýyl syrtynan shyqqan «Ah!» degen bir apaıdyń ashshy daýsy áýelde qatty shoshytyp edi, ile saqyldaǵan kúlkige aýysty. Aıdy mańdaıǵa japsyryp alyp, sheksiz oıǵa battym. Áıeshti ókpeletip aldym. Áı, ókpeledi, ókpeledi. Úndemedi — ókpeledi. Ózim de qatyp ketkendeı qatty elirdim búgin. Erlan, Murat aǵaılardyń betinen alyppyn. Qasen, Semeıhandardy aldadym. Bilgenimdi isteppin. Endi Áıesh ókpeli me, joq pa, ony maǵan apta ótkesin bildiredi. Onda da sylap-sıpap qana qaǵytyp, sypaıy sóıleıdi. Jalpy, ókpelese, keremet sypaıy bola qalady. Mysaly: «Bizdiń Dosan keı kezde ápkelerin aǵash atqa mingizip jiberedi. Solaı ma, Dosan?» Sol sypaıylyǵy óltiredi meni. Odan góri Ǵaısha qusap oıyndaǵysyn irikpeı, saldyr-kúldir aqtara salsashy. Boıjetken saıyn, qyzyq bolyp barady bizdiń Áıesh. Buryn ókpesi qanshama qatty bolsa da, bir-eki kúnge jetpeıtin. Boıjetip alǵannan beri bólsinip-sánsinýi aptadan asatyn boldy. Jáne betińe týra aıtpaıdy. Kekeıdi. Búıte berse, eki-úsh jyldan keıin ishimdegini tap deıtin taza tympıǵa aınalatyn shytar.

...Temir shelektiń tutqasyn shıqyldatqan eki qyz úıden shyǵyp, qaqpaǵa bettedi.

- İshke kir, Dosan. Sorpa stolda. İsh te, jata ber.

Aıttym ǵoı, Áıesh ápkem sýyp bara jatyr dep. «İshke kir de jat» dep dúrs-dúrs etedi. Ápke inige búıte me? Mundaı sózderdi kez kelgen boıjetken qyz aıta alady. Jańa ǵoı Erlan, Murat atalardyń aldynda maıysa qaldy. Qyzdardyń syryna túsinip kór. Buryn meni, «Qorqamyn»,— dep, kolonkaǵa ala ketýshi edi. Bul joly tosa tur demedi. Áı, endi me, endi Áıeshti Qasen, Semeıhan, Murattardan shyr-pyrym shyǵyp qorǵasam, Dosan atymdy basqa qoısyn. Syıǵa syı, syraǵa bal, ápketaı! Boldy, bitti — esh tesikke tumsyq suqpaspyn, kez kelgen quıysqanǵa bet aldy qystyrylmaımyn. Badyraq kóz, sen tımeseń, men tımen. Ne bolar eken, ony da kóreıik. Budan bylaı Atymtaev ylǵı da pas, dostar jáne ápkeler!

Úıge kirsem, stol ústinde maıly sorpasy meımildegen tárelka, nan, qasyq, kese, aıran dirildep tur. Ózderi tyńqıyp alsa kerek. Áıeshte mundaı qylyq joq edi. Shúńkildesek te, kúńkildesek te, asty ápke-ini qusap birge ishetinbiz. Maǵan kórsetken qyry ma sonda? Eregiskende, ilgekti salyp qoısam ba? Ekeýi sosyn, amal joq, esik qaǵady. Mamam oıanady. «Nege kesh júrsińder?»— dep keıip alady. Áı-áı, bul baryp turǵan qastyq. Ese alýdyń basqa bir ádil ádisin qarastyrý qajet.

Sorpaǵa jýyǵamyn joq. On jaq bólmege óttim de, tósekke qulaı kettim.

Sálden soń anyq dúnıe buldyrap, kishireıe kelip, kirpik astyna tyǵyldy. Kirpiktiń ár taly bir-bir syryu. Áldekimniń kórinbeıtin alaqandary qos qulaǵymdy basyp, dybys ataýly álsirep bara jatty. Shelek saldyrlady. Shaltaı ólkede esik sart jabylyp, ilgek syrt etti.

— Sýlaryń kermek tatıdy ǵoı, Áıesh? Mıneraldy sýdan aınymaıdy.

— Qaıdan bileıin. Aqqum sýy baıaǵydan sondaı.

Typ-tynysh...

* * *

— Ehe-heı, qyzyqty qara!

Sol kózimdi ashyp, onyń ózin de syǵyraıtyp qarasam, túbir astyndaǵy ápkem men shalqalap jatqan oryndyqtyń arqalyǵyna úńilip tur.

Ǵaıshadan qalysamyn ba, túzelip otyryp, uzynnan-uzaq qaǵylǵan arqalyq aǵashtarǵa men de shuqshıdym. E, Aqqumnyń alty jasar balasynan alpys jasar shalyna deıin belgili kóne jazýlar: «Janar + Alık = lúbov!». «Almas Qojabergenov. 2/5. 1979 j.» «Proshaı, Akkým! Kanaf...» Bári de báki júzi, shege úshimen ystyqtan boıaýy shatynap ketken kóldenen aǵashtarǵa qıqy-shoıqy oıylyp jazylǵan. Janar, Almas — bári de aqqumdyqtar. Keıingi urpaq bile júrsin degen be, attaryn aıamaı jazypty. Bul oryndyq, bir esepten, aýyldyń Qurmet kitaby sekildi. Qý ózderi. Qaıdaǵy qıyr shette eleýsiz qalatyn jópsheńki oryndyqtar emes, kúnige júz adam quıryq basyp demalyp, júz adam kóretin aıaldamadaǵy oryndyqqa jazyp salǵan.

Osyny aıta qoıaıyn dep, «A-a!» dep aýyz asha berip em — «Aqqumnyń adamdary» demek em — Ǵaısha tóteden kıip-jaryp júre berdi:

— Aqqumnyń balalary kórgensiz eken,— Qyzyq bolǵanda, Ǵaısha da sózin «A» árpinen bastady. Ápkemniń sartyldaǵan sózi me, júris-turysy ma, áıteýir, maǵan tartqany tartqan. Oǵan qaraǵanda, qaıta Áıesh ekeýimiz minez jaǵynan alystaý jatyrmyz. Bóle de jazbaı uqsaı beredi eken.— Jap-jańa oryndyqty qıqalap, búldirgeni netkeni?

Jybyrlaǵan jazýlar tistep alardaı eki qolyn arqasyna ustaǵan kúıi tizesin urshyǵynan keıin maıystyra túsip, eńkeıip tur.

«Oǵan seniń neń shyqty?» dep qala jazdap, óz-ózimdi áreń tejedim. Qonaq ekemin dep Ǵaıshanyń tizgin tartatyn túri joq. Tór túgil, basqa shyǵyp barady. Aqqumnyń balalaryn oryndyqtaǵy jazýlarǵa bola kórgensiz dep jazǵyrady. Kórshi aýyldan oryndyq túgil, úı qabyrǵalaryna syzylyp qalǵan uıat jazýlardy kórgenbiz. Dosekeń de jumaqta turǵan joq. Aqqumda dúnıege kelip, ósken, endeshe, Ǵaıshaǵa salsa, men de kórgensiz ekemin. Álde baıqamaı sóılep qaldy ma? Ǵaısha ańǵal sóıledi degenshe, aspandaǵy aı jerge gúrs qulap, byt-shyty shyqty degen durys.

— Ózińiz ne dep tursyz? Aqqumnyń tarıhyn nege mazaqtaısyz?

— Qalaı daýys kótergenimdi baıqamaı qaldym. Uıqy qanbaı, qalǵyp-múlgip otyrǵan kezde buryn da qalaı bolsa, solaı sóıleı salýshy em. Daýys kóterýin kótergenimmen, ishteı az-muz qysyldym da.

Ádepsiz sóz aıtyp qoıǵandaı Ǵaısha betime bajyraıa qarady (eger qysyq kóz bajyraıady dep eseptesek).

— Tarıhy nesi?

— Tarıh pa?— Ol — mynaý!— Túregeldim. Jaılap basyp, anadaı jerde jatqan taldyń qýraǵan butaǵyn aldym. Oryndyq qasyna keldim. Sol qolymdy arqaǵa qaıyryp tastadym da, óksheni kótere shánıip tura qalyp, shańq ettim. Era Ekpinich sóıtetin. Ásirese soǵys týraly taqyrypty ótkende qatty shańqyldaıtyn.— Máselen, mynany alsaq...— Butaq ushy «Janar + Alık = lúbovtiń!» «lúbovin» tyrnap tur,— Muny erikken bireý jazdy dep oılamańyz. Kók qaqpaly úıde turatyn Janar apaı men Álmaǵambet aǵaı oıǵan. Áne, ózi de shyqty!

Kók qaqpany aıqara ashyp, Álekeńniń shyta kelgeni ras edi. Ǵaısha shoshań etip, Álekeń taptap keterdeı, keıin sekirip tústi. Álekeń aıtýly nán kisi-tin. Uzynnan da, kóldeneńinen de. Shara beti qyp-qyzyl. Iegine qaraı eki taram bop salbyraǵan qalyń qara murty bar. Qazir ulpa murt eptep jelbirep turýǵa tıis, óıtkeni qyza bastaǵan qum jaqtan ystyq lep lekı jónelip edi. Jel jelpise, jelbireı qalatyn ondaı ushqalaq murtty biz shalǵy murt deımiz. Álekeń bizdi qaperine almastan, eńirete esinep edi, murt ushtary etti kelgen erniniń astynan qosyla qalyp, etpetteı jyǵylǵan «S» árpinen aýmaı qaldy. Sosyn baǵana basyna qonaqtaǵan reprodýktordyń «Raz, dva, trı!» degen komandasy boıynsha otyryp-turyp: Ah-úh!»— dep, yrsyldap ketti.

— Ártis eken! — Ǵaısha mıyǵynan kúldi. «Óziniń aýzyn ashyp, tilin kórer me edi,— dep oılaı qaldym,— Tiliniń qotyry bar shytar».

— Álekeń de jigit bolǵan. Ózi Janar apaıdy qatty unatypty. Ony kóp ýaqyt boıy aıta almapty. Bir kúni túnge qaraı óristen qaıtpaı qalǵan sıyrdy Janar apaı satyrlatyp qýyp kele jatpaı ma. Bir burylysta apaıdyń sońynan Álekeń túsip beredi. Shoshyp ketken Janar apaı qaltyrap-dirildep: «Sol-laı ma?»— depti. Sıyr jaıyna qalypty. Álekeń álgi jerde qýanǵanynan qaltasynan báki shyǵaryp, jańa ornatylǵan oryndyqqa osy jazýdy oıyp...

Ǵaısha lypyldaı jónelgen meni bel ortadan úzip tastady:

— Bizdi adam ǵurly sanasaıshy. Ártistigimen qosa, baqytty jan, á? Baqyttylar ǵana basqaǵa nazar aýdarmaıdy.

Sol eki ortada kók qaqpanyń ar jaǵynan:

— Áı, shal, kóp kúshene berme. Myqtylyǵyńdy aýlaǵa kirip kórset. Elden uıat bolady,— degen syzylǵan ún shyqty. Janar apaı da. O kisi basqalarmen adam sıaqty sóılesedi. Al Álmaǵambet aǵaımen óstip syzylyp sóılesedi. Sekýndtan soń apaıdyń áni sál qataıdy,— Sapar, túregel endi! Sıyrdy sheship, tabynǵa qos! Julqynyp tur, bas jibin úzip keter.— «Ie-e, dál so- o-olaı!» degendeı, sıyrdyń azan-qazan úni qosa shyqty.— Anar, shaı qoıyp jiber! Papań búgin Birliktiń bazaryna baram dep, kúsheıip tur. Gúlge sý quıa qoıshy, Shynarjan! Eki kúnnen beri tamyryna tamshy sý tımedi, qýrap keter. Áı, Danıar, kózińdi kilbıte bermeı, ash, káne. Ótirik uıqtap jatqanyńdy kim bilmeıdi. Anar apaıyń, áne, saǵan qaımaq qatqan shaı qaınatyp bermek. Betti shaı da, otyn jaryp bere ǵoı. Oıbý, meniń Aınurjanym múldem bylq-sylq, ákem. Televızordaǵy bıshi apaılarynan aýmaıdy myna Aınurka! Káne, bir, eki, úsh, jastar — alyp kúsh, tura sal endi, papasy en jaqsy kóretin qyzymnyń betinen súımeı bazarǵa barmaımyn deıdi. Men Amandy emizýge kettim. Áne, ózi de qyńqyldy bastady...— Amanǵa kelgende apaı qaıta ándetip ketti.

Ǵaısha kúlip jiberdi.

— Sapar, Anar, Shynar, Danıar, Aınur, Aman... Atamyz Janar apaıdy shynymen jaqsy kóredi eken,— Kók qaqpaǵa jyly ushyraı, durysy, qyzyǵa qarady. Álgi jerde: «Túbir astyndaǵy ápkem mektep bitirgesin kúıeýge qashsa, qashyp ketetin shyǵar»,— dep oıladym.— Dosan, ózi sonda ne? Myna oryndyq Áleken men Janar apaıdyń qyz-jigit kezinen qalǵan oryndyq pa? Oryndyq tozbaı ma, synbaı ma?

— Qaıda-a... Odan beri neshe oryndyq synyp, neshe oryndyq jańalandy.

Ǵaısha ań-tań.

— Synǵan oryndyqpen birge jazý qosa ketpeı me? Jazý qalaı saqtalǵan?

— Jańa oryndyq ornatsa bitti, erteńine báribir «Janar + Alık = lúbov!» jazylyp qalady. Kim shyt jańa kúıi oıyp jaza qoıady, ózimiz de bilmeımiz.

— Qyzyq eken... Al mynalar she?

Ǵaısha «Proshaı, Akkým! Kanaf...» degen jazýǵa tónip tur.

— E, bul ma? Bul áskerge attanyp bara jatyp Qanafıanyń jazyp ketkeni.

— Qanafıań durys delik. Kanafıy nesi?

— Avtobýs dúrildep kelip qap, aıaqqy «ıa» býynyn, aı, kúnin, jylyn jazýǵa úlgermepti. Qanafıa sondaı bala. Ylǵı birdeńeden keshigip, birdeńege úlgermeı júredi.

— Ehe, túndegi Almasty qara!— Ǵaısha «Almas Qojabergenovtiń» janynda tebitip tur.— Maımaq Almas qoı.

Sóıtti de, tizesin maıystyra sál búgip, kere adymdap, oryndyqty aınalyp shyqty. «Almas Qojabergenovtiń» býyn-býynyna serippe salyp qoıǵandaı, eńkildep, elpildeńkirep júretini ras edi.

Ǵaısha saıqymazaqtyń túbin túsiredi eken. Sekektep qasyma keldi de, ımıgen kúıi ıtinip tura qalyp, saýsaqtarynyń basyn búristire qudıtyp usynyp, kózin ejireıte:

— Omonsozdar mo, korondostor? Tonosop qoıaloq, Olmos,— dedi kúńgirlep.

Meniń ishek-silem qatty.

— Sol, sol, Olmos — sol.

— Túnde tanysyp edi. Orıgınalnyı jigit.

Qastarynan qarǵa adym shyqpap edim, bul qý ápke Almaspen qashan tanysyp úlgergen?

— Aqqumnyń jigitteri shynymen orıgınal. Shetterinen taýdaı-taýdaı. Mine, mynandaı!— Qushaǵyn jazyp, bes-alty qapshyq aýanyń kólemin kórsetti,— Qyzdary da iri. Qyzyq...

İri qyzy — Áıesh, árıne.

Kimdi aıtsa, sol keledi. «Orıgınaldyń» biri — Qasen qyzyl traktorynyń sońynan shandy shubata súıretip, buryshtan atqyp shyqty.

— Geý-geý! Áı, qaryndas! Áı, qý bala! Ekeýińe de prıvet, prıvet!- Qolyn kóterdi de, gazdy baj etkizip edi, qyt-qyt qatty shamyrqanyp, tońqań-tońqań oqyralaı jóneldi. Biz appaq shańnyń astynda qaldyq.

— Fı!— Ǵaısha ústin qaqqyshtap, álek-shálegi shyǵyp jatyr,— Aqqum, Aqqum degende aldyńa jan salmaısyń. Ne aǵash, ne sý joq. Atkópir maı topyraq. It baılasań turmaıtyn jer. Jigitteri de áýleki, ylǵı ǵashyqtyq qysyp, qıtyǵyp júrgen bireýler.

Boıdy býǵan namys qalshyldatyp jiberdi.

— Bir Aqqumǵa eki Qarasaıyńdy aıyrbastar ma ekemiz biz. Al qaıtesiz? Jańa ǵana jigitterdiń bárin orıgınal dep maqtaǵanyń qaıda? Apaılarymyzdyń da betinen qan tamyp tur. Al qaıtesiz.

— Qoıdym, qoıdym. Ashýlanba! Óziń maǵan tartqansyń-aý!— Ǵaısha túzýlep qıǵan kekilimdi sıpaǵysy kelip, qolyn sozyp edi, jaltaryp kettim. Sıpaı qoıatyn tegin basty tapqan eken,— Áı, qoıshy! Jer, qum, taý dep bólinbeıdi. Týǵan jer, jat jer, áne, solaı bólinedi. Aqqumdy jaratpasam, Qarasaıdy saǵynyp qalǵan shyǵarmyn. Já, qoıdyq! Sen de, men de,— Ary qarap, aýzyn kólegeılep, esinep aldy.— Áıeshti aıtamyn da. Qazir ǵoı uıqynyń jaǵyn aıyryp jatyr. Áıesh búgin qýlyǵyn myqtap asyrdy.

Mamam mana tańerteń meni turǵyzyp alyp: «Bar, oıat ápkelerińdi. Ekeýiniń túndegi kúbir-sybyry jaman edi, kúzetten kelgendeı qatyp qalypty»,— degen. Tóp úıge kirip barsam, oryn jetpegendeı Áıeshtiń tóseginde ekeýi aıqara qushaqtasyp, uıqyny soǵyp jatyr.

Ekeýi de menen úlken. Endeshe, kerisinshe, bular erte turyp, meni oıatýy kerek edi. Túndegi kórsetken qorlyqtary álgi jerde jáne eske túspesi bar ma. Uıqymnyń qanbaǵandyǵyn oılap edim, aıaq astynan jynym kelip, jamylǵyshqa jat ta jarmastym. Bastaryn julyp alyp, uıqyly-oıaý kúıi, jyljyp bara jatqan jamylǵyshqa mysyqsha jabysty.

— Turyńdar káni! Túske deıin uıqtap, mılary shaıqalǵan ba dep ursyp jatyr mamam,— dedim dikildep. Ózinin kózi joqta mamanyń bedelin alǵa salyp, qoqılanyp alatyn ádetim bar edi, aıanaıyn ba, soǵan bastym.

— Quldyq, taqsyr! Krýgom marsh, ary qarap tur!— Ǵaısha, obaly ne kerek, tósektiń serippesin syqyrlatyp jatyr. Kóp uzamaı jyp etip syrtqa shyǵyp ketti.

Áıesh kózin asha almaı ýqalap otyrdy da, bir ýaqytta jastyqty qushaqtap qaıta qulady. Jamylǵyshqa qoldy taǵy saldym. Áıesh basyn julyp alyp, tesile qalyp edi, oıpyr-aı, kezi shatynap tur. Seskenip qalyp, eriksiz shegine berdim. Ollahı, búıtip ashýlanǵanyn bıylǵy jana jyldan beri kórip turǵanym osy.

— Sen, sen...— dedi tutyǵyp,— Sen qashan qoıasyn osy ádetińdi?

— Qaı ádet?

— Qaı ádet? Jamylǵyshty nege... Meni besinshi klasta oqıtyn shúregeı qyz dep pe eń? Kózińdi ashyp qara! Mektep bitirdim, kitaphanashymyn. Mamama aıtyp, jynyńdy qaqtyryp alaıyn ba osy?

Áıeshtiń aıaly kózderi botalap tur. O toba, onysy nesi?! Mektep bitirdim deıdi. Kitaphanashymyn deıdi. Maǵan salsa, Áıesh sol baıaǵy Áıesh. Ózgergen eshteńesi joq. Besinshi klasta da, jetinshi klasta da Áıesh bolatyn. Qazir de sol Áıesh. Álde on jeti jyl boıy bir maǵan ápke bola berý ábden jalyqtyryp, ápkelikten taza-taqyr qutylǵysy bar ma? Qutylyp kórsin, mamam, kókem bolyp, áýselesin kórip alaıyq. Kitaphanashymyn dep, tanaýdy osynshama kóterýge bola ma? Ápkege, onyń ishinde týǵan ápkege men erkelemesem, kim erkeleıdi?

Alǵashynda myqtap abyrjysam da, sońǵy oılar maǵan ǵajap kúsh berdi.

— Kitaphanań ózińe. Nege turmaısyń?— dep, edireńdeı berip em (ishim, árıne, Áıeshtaı dep, báribir eljirep tur ǵoı), Áıesh jamylǵyshty tumshalaı oranyp aldy da, tósekke taǵy etpetinen tústi. Jamylǵy astynan áldene dep burqyldap jatyr.

— Ne?

— Ne, ne? Aýyryp jatyrmyn. Basym...

Sol mezette kirip kelgen mamam:

— Ekeýin jumyrtqany jańa jaryp shyqqan shóje qusap, shekisip jatyrsyńdar ma? Ǵaıshadan uıat emes pe?— deı berip edi, Áıeshtiń keteýi múldem ketti.

— Oı, mama-oý...— Úni múldem álsiz.

Mamam birden jýasydy.

— O, ne Áıesh?— Qasyna typyńdap jetip bardy. Áıeshim álgi jerde kerilip-sozylýdyń myń túrin bastap jiberdi. Áýeli murny pysyldap, myrsyldap jylady. Onysy ótirik endi. Sálden soń jamylǵysh astynan bilegin shyǵaryp, qolyn sozdy,— Mam, á, mam... Alaqanymdy ustashy. Janyp tur ma? Basym aınalady. Denem ap-aýyr...

— Alla, alla! Ne boldy, Áıeshjan? Ne jazdyq?- dep, mamam shybyn janyn qoıar jer tappap edi, osy aıtqanym yp-ras, Áıesh óz ótirigine ózi uıaldy ma, daýsyń jaılatyp:

— Qoıshy, mam! Túk emes, jaı ánsheıin. Keshe kınoda... jeldetkishi ashyq terezeniń tusyna otyryp edik... Mam deımin... Búgin Qarasaıdy qoısam qaıtedi? Ana Dosan barsyn,— dep qońyrsytty.

Ehe, bári belgili boldy...

— Iá, ótirik aýyryp...— dep sypsyńdaı berip em, mamam:

— Táıt, salǵylaspa! Syrqat adamnyń bir aıaty jerde, bir aıaǵy... The, the, tilim tasqa! Qaıdaǵyny aıtqyzyp... Kishi ekemin dep alasaratyn kúniń bar ma seniń? Túımedeı bolyp, túıedeı ápkeńniń jaǵasyna jarmasasyń da jatasyń,— dep, maǵan qıǵylyqty saldy. Áıesh jaıyna qaldy. Amalym taýsylyp, sútke tıgen kúshikteı súmireıip, syrtqa zyttym.

Aýla ortasynda turyp, qapa boldym ábden. «Ómir ádiletsiz! Áıesh sekildi mıaý-mıaý jalqaý qyzdy maǵan ápke qylǵan dúnıe qyrsyq. Tuńǵyshtyǵyn betke salyq etip, ondy-soldy paıdalanyp bitti. Qashan turady, Qarasaıǵa barady, barmaıdy, ózi biledi. Kenjeliktiń kúni qurysyn. Bári aqyl aıtyp, ursyp alǵysy kelip, tilderi qyshyp turady. Ata bolyp, kádimgideı kisimsinip, ursyp, zekip, qurys-tyrysty jazyp alatyn ini de joq. Úshbastyń úıinde shapqylaǵanda shań boratatyn, Kárteńbaıdyń baqshasyna tıisetin kóp ini meniń mańdaıyma jazylmaǵan, al qaıtesiń».

Tańerteń bitip ketken is osy.

...Tistenip, tóńirekke qaradym. Ǵaısha anadaı taqyr jerde týflıine túıir shań jolatpaı, eshki sekildi seksıip tur. Kún qamshy saby kóterilipti. Aýyldyń ár tusynan traktor daryldap, ot alyp jatyr. Álekeń aýlasynan «Qyrǵ-qyrǵ!» dep, bir qora qaz-úırek qyryp tastardaı ýralap, qıqýlap, shubyryp shyǵa berdi. İle kók qaqpanyń ar jaǵynan shıqyldaǵan shójelerin ertken qurqyldaq aq taýyq ta edireńdep kórinip qaldy. Biriniń izin biri basqan qaz, úırek aýyl ortasyndaǵy kolonkaǵa tike tartsa, aq taýyq shójelerin shoktaı ıirip, úı irgesindegi qalaqaıǵa bettedi. Álekeń qaqpasy bir ashylsa, jýyq arada jabylmaıdy eken. Kóp uzamaı Sapar, Shynar, Danıar kórinip, aldyńǵy ekeýi sıyr men buzaýdy aýyldyń eki shetine qýalaı jónelse, Danıar velosıpedtiń úzeńgisine aıaǵy jetpeı, esik aldyndaǵy oryndyqqa shyǵyp, tyrbańdap jatyr.

Men eńirete esinemek oımen aýyzdy Nil krokodılinshe kere berip em, tý syrttan:

— Oıbý, áne, aýzyńa shybyn kirip ketti. Jap káne, bol tez!— degen daýys shyqty. Sasqanda jaq qarysyp qala ma, nemene, sol sátte shyqshytymnyń bir jeri tyrs etip, kerilgen aýzymdy jaba almaı qor bolaıyn. Bireý ıegimniń astynan nuqyp qalyp edi, tisim tisime saq ete qaldy. Qarasam — Úshbas!

— Áı, seǵ qaıdat dúrzin? Dań atpaı?— Shyqshyt áreń qozǵalyp, aýzyma kishigirim judyryqtaı ashshy kúrt salyp soryp turǵandaı áreń sóıledim.

— Keshe seni maıadaı baqyrtyp, elý tıyn utyp alǵanymdy bilesiń ǵoı. Birlikke baryp, sony saýdaǵa salamyn.

— Jo-joq, sen qyljaqtamaı, shynyńdy aıt,— dep, ózeýremek bolyp em:

— Basqa qandaı shyndyq kerek,— degen Úshbastyń jana tana oınaqshyp turǵan qarashyǵy qata qaldy. Baıaǵy zamanda bul ózi qyljaqbas, oıynpaz bala edi. Ákesi ishkeli beri jańaǵydaı qyljaqty bastaýyn bastap alady da, orta jolda kilt ózgerip, shytynap shyǵa keletin aýrý tapqan.

Qoı, ilinispeıik. Keshe túnde basqanyń isine bet aldy kirispeımin degen sert jóne bar. Sóz degen kómeıimde lyqyldap, keptelip tur. Áıtkenmen, amal joq, serttiń aty sert.

Aqqum, Qarasaı sovhoz da, Birlik — osy ekeýiniń ortasyn oıǵan úlken poselke, aýdan ortalyǵy. Avtobýs patrýbkasynan álsin-áli birdeńeni part ta purt atqylap, Birlikti mańdaıǵa aldy. Artqy oryndyqta Úshbas ekeýimiz eki jaqqa bedireıip qaradyq ta otyrdyq.

E, bedireıe bersin. Oǵan meniń nem ketti. Ádiletke júginsek, ol emes, meniń bedireıgenim jon edi. Keshe asyqty taza-taqyr sypyryp aldy — bir. Ákesiniń qoltyǵynan súıeı bergenimde keýdemnen ıterip qaldy — eki. Elý tıyn kózden bulbul ushyp, ol ketti — úsh. Sóıtip turyp maǵan ótkizip qoıǵandaı qodyraıady kep. Ákesi Jumash ta kesheden bergi ekeýimizdiń qylyǵymyzdy esepshotqa salsa, sóz joq, men jaqqa shyǵar edi. «Esep bilmegen — esek» degen osy.

Avtobýs toqtap edi, ústinen bult ushyp ótkendeı ishte bir sát qara kóleńke ornaı qaldy. Bul bizdi Birlikke deıin sobalańdap qýǵan, biraq moınyn qansha sozyp qýsa da jete almaı, jer qapqan avtobýs shańy edi. Tura berip em, Úshbas kenet búıirime biz suǵyp aldy,

— Óı, ne?

Shoshyp ketip, údireıe qarasam, joq, biz emes, bas barmaq pen balaly úırektiń arasyna qystyryp alǵan tıynmen túrtipti. Úshbastyń san qıly sotanaq qylyǵy zárezep etken meniń ózime qos kórinipti.

— Elý tıynnan sdash!— dedi tıyndy soza túsip.

— Keregi joq. Báribir erteń utyp alasyń.— Ádeıi almadym. Ákemiz ýys-ýys aqta sanaǵan kasır bolmasa da, «elý tıynnan qalǵan sdashqa» qaral qalmaǵanymdy bilip qoısyn.

— Qol súımen satyp alamyn. Bizdiń aýyldyń magazıninde joq. Soǵan jetpeı tur edi.

Úshbas basyn ishke alyp, mińgirlep sóıledi. Sýyrdyń aıǵyryndaı shaqyldaıtyn shaqarlyǵy qaıda qalǵan? Birdeńeni búldireıin dep júrmesin osy bala.

— Súımendi qaıtpeksiń?

Úshbas edáýir qıpaqtady.

— Kerek... Sharbaq toqıyq dep em... Sonyń symyn buraımyn,— Sýyq shalǵandaı jaýyryny aspanǵa shyǵyp, sońyna burylyp qaramastan, avtobýstan túsip ketti.

Ári-sári oıǵa kettim.

«Sharbaq toqıyq dep ek...» Ótirigińe ne aqy alasyn, Úshbasym! Qojanasyr bolmasa, jaz ortasynda esi durys adam sharbaq toqýshy ma edi. Qojekeńniń ózi de baıqap-baıqap baryp toqyr. Onda da toqı alsa... Súıegi qatyp ketken taldan sharbaq toqımyn deý ne, symnan órmekshiniń órmegin salamyn dep jynyǵý ne, ekeýi bir. Úshbas qyrsyqtyqty qatyrsa da, ǵumyry ótirik aıtpaıtyn. Endeshe, janaǵy qıpaǵy men ótirigi ne?

Túbi shıki.

Avtobýstan túse qýyp jetip: «Áı, ótirik aıtyp, seni ne qara basty» demek bolyp, biraz tolqydym da, úlken qatege uryna jazdaǵanymdy artynan ańǵardym. Keshe óz-ózime bergen sert qaıda? Aıtqan sóz — atylǵan oq. Úshbasık, badyraq kóz, sen tımeseń, men tımen, ótirik aıtpaq túgil, aıta ushyp ket, meniń sharýam joq.

...Avtobýstyń patrýbkasy bastyrmalatyp, ústi-ústine partyldap aldy. Áldekim avtobýstyń ábden qyzǵan karterine ýystap júgeri salyp, qýyryp jatqan sekildi. Yńyranyp qozǵala bergende, alty oryndyqta shashyn tóbesine seksıtip túıip alǵan sary qyzben áńgimeni jeldeı gýletken Ǵaısha jalt qarap:

— Dosan-aı, myqtap usta deımin, murnyńdy soǵyp alma!— dep kósemsip, ıt jynymdy keltirdi. Avtobýstaǵylar maǵan tesile qaldy. Betimniń oty shyqty. Yzadan jaryla jazdap, tutyǵyp qaldym. Aı-kúnniń amanynda arqalyqqa muryn soǵatyndaı Dosandy táı-táı basqan bala deı me. Ne deısiń, baıaǵy, jolaýshylarǵa: «Kórdińder ǵoı inishekti qalaı-qalaı qysyp alatynymdy» degen bóspeligi de. Ápke degen osy. Ótirik qamqorsyp, qaıda ótkizerin bilmeı júrgen aqyldaryn óstip iske jaratyp alady. Qarasaıdaǵy naǵashy jurttyń bári Ǵaıshadaı bolsa, qap-qap aqyldan Aqqumǵa ishim keýip qaıtar.

Qol qýsyryp, aldyńǵy oryndyqtyń astyna kósilip jiberip, eshkimge esesi ketpegen adamsha kózdi ejireıtip otyrmyn. Týǵany bar, túbir astyndaǵysy bar, ápkelerge degen ókpem qara qazandaı. Ol ókpeni eshkim qaperine almaǵasyn, «Alla-aı, búıtip nege búlindiń, jarqynym» dep músirkep suramaǵasyn, qaınap-qaınap sýy taýsylǵan samaýyr qusap, aqyry qoıady ekensiń. Álgi eki arada jelkesi tarta qalǵan basym jazylsynshy degen oımen mańdaıdy áınekke tirep em, kózim kókjıektiń qaq ústinde qalqyǵan irkes-tirkes kóshti shalyp qaldy. Kirpikti jypylyqtatyp jiberip, qaıta aınalyp qarap em, kósh emes, avtobýs yshqynyp yzǵyǵan saıyn, boı kóterip, zoraıa túsip, udaıy bıiktep kele jatqan taý silemderi eken.

* * *

— Oho!— Ókpeni aýaǵa toltyryp alyp:— O-o!— dedim.

— Oho! Men «O-o!»-ny Aqqumǵa qaıtqansha kemi on ret qaıtalaıtyn shyǵarmyn. Semeıhan aıtpaqshy: «O, ǵajap!».

Shoqy taýlar qaz-qatar tizeleı shógip, kúısep jatqan túıelerden aýmaıdy. Boılary kók tiregen jasyl túıeler... Tóskeı-tóskeıde uıysyp turǵan qaraǵaılar etekke taman sıreı túsip, Úshbas sekildi qyńyr biren-sarany aýyl shetin jıektegen saı tabanyn ala aǵyp jatqan ózenge entelep kelip, jarqabaq shekesinde shanshylyp qalypty. Shoqylardyń naq ortasyn dóńgelek aýyl alǵan. Ár úıdiń jany kókpeńbek atash. Ýatylǵan áınek shashyp tastaǵan sekildi kóshe-kóshede áldene jyltyraıdy. Sóıtsek, sý qýalaǵan aryqtar eken. Bir úıir bala ózen jaǵasyndaǵy tostaǵan tospada topalańdy salyp sý shashysyp, aıran-asyr.

— Qalaı bizdiń aýyl, Dosanık?!— dedi Ǵaısha Aqqumnan týflıine toltyryp ala shyqqan topyraqty tógip jatyp. Jymyńdaǵan júzi, qymyńdaǵan kózi: «Áýseleńdi kóreıin, qý bala! Maqtamaı kórshi!»— dep tur.

— Nıchevo...— dedim jumyrtqadaı jumyr tasty teýip qap,— Nıchevo...— Keler sekýndta kilt ózgerip, jerden jeti qoıan tapqandaı saldyr-gúldir dáńgireı jóneldim,— Ápke deımin, bar ǵoı, áneýkúni televızor Alataýdy kórsetti. Ózi Almatynyń dál qasy eken. Shalǵyny, mine, myna jerden!— Alaqannyń qyrymen belimdi orap tústim,— Oı-oı, taýy sondaı bıik! Medeý muz aıdyny ala jaz erimeı, tas qatyp jatady eken. Túk bolmaǵandaı kónkı tebe beresiń. Vo, jer dese, jer! Jumaq!— Bas barmaǵymdy kózimniń deńgeıine ákep, shoshaıta qoıdym.

Bóle ápkemniń kózindegi qymyń óshe berdi.

— Bilemiz, bilemiz. Alataý men Aqqumǵa bu dúnıede jer jete me? Aıtpaǵyń sol ǵoı. Maqtaýyń bitse, kettik!— dep, alǵa tústi. Ókshesi attaǵan saıyn tyqyldap, barabandatyp barady... Aqqumda ǵoı myna týflı tolarsaqtan topyraqqa batyp, tyqyldamaq túgil, áreń alynýshy edi. Aqshataýdyń tasyna deıin teýip qalsań, dedek qatyp, áýdem jerge júıtkip jetip baratyn júırik eken.

...Aınadaı ǵyp sypyrylǵan aýla ishinde qolyndaǵy shórkeni shyrkóbelek oınatyp, shotpen tyq-tyq shaýyp otyrǵan bir japyraq jigitke sálem berdim. Eshki bas jigit ernin qybyrlatty da, Ǵaıshaǵa ysqyrynyp berdi:

— Keldiń be? Joǵalttyq dep otyr ek. Myna qalqanqulaq qaran kim?

«Eshki bet kisi jeı me?»— dep oıladym.

— Dosan degen jıeniń osy bolady, kóke.

Jigit qolynan shot túsip ketti. Shórke tumsyǵymen jer súzdi. Elp etip yrǵyp túsip, qasyma keldi, eki samaıymnan qos alaqanymen qysyp aldy. Sonda baıqadym, jigitim júzi shımaı-shımaı shal eken. Alystan ájimderi kózge shalynbaǵasyn, jasaryp kórinipti. Mańdaıymnan súıdi.

— Qaıtsin, qara tartyp kelgen ǵoı. Shydamaǵan da. Bir jaǵanyń kiri, bir kógenniń tóli... Uldaı baldyzdyń, bajanyń deni-qarny saý ma?— dep, kórgen-kórmegeni bar, bizdiń jaqyn-juraǵattardy on mınýt boıy qulaǵynan tizdi. Toqtala ma dep em, shalda sharshaý joq eken, atyla berdi,— Shaltaı jezdeń men bolamyn. Dosan baldyz sen ekensiń,— dep tastady da, úıge jetekteı jóneldi,— Pismilda, tabaldyryqty on aıaǵyńmen atta! Ǵaısha, kórpe sal! Baryńdy as! Jas ta bolsa, Dosantaı joly úlken qonaq. Baldyzdarǵa baǵyshtap, belgi tatyp, jemge baılap otyrǵan toqtymyz bar. Keshke qol-aıaǵyn baılap, bálem, alyp urarmyz,— dep qaýqalaqtap, kóp uzamaı bastalyp ketetin mol berekeniń shetin shyǵaryp qoıdy.

Jezde tabylsa, baldyz bolý raqattyń raqaty. Ǵumyry shyǵyp kórmegen tórge jambas tıdi. İshteı eptep qysylamyn. Oıda joqta tórge shytý úzdik oqýshynyń partasyna ruqsatsyz otyryp qoıǵanǵa teń birdeńe eken, astymnan sý shyqqandaı qozǵalaqtaı berdim. Jańa ǵana shórkeniń qasynda myjyraıyp otyrǵan jezdem qoltyǵyna qos qanat baılap alyp ushyp júr. Aýzynda tynym joq:

— Álgi Gúldeı týǵan jerdiń shetine ilikkesin, shylaýyshyn sypyryp tastap, báldý, báldý qyz bop ketti. Týys-týǵan da bir rý eken, kóship kelgen kúni qaı zatymyz kimniń qolynda ketkenin bilmedik, táıiri. Tún ortasy aýa tor úıden taýyp, túgendep aldyq. Mine, bir aıdyń júzi, Gúldeı kebisin sheshýdi qoıdy. Balkan taýdyń basynan bálenshe, Tesken taýdyń qasynan túgenshe týysy tabylady da turady. Mana: «Ǵaısha Uldaıdan qaıtqansha Qaıqandaǵy qudashama kirip shyǵaıyn»,— dep, balalardy aldyna salyp, qýyp ketken. Shal shyn kerek bolsa, qaıda keter deısiń, bir oralar,— dep kózin qysyp qoıdy.— Jylap kórisetin naǵashy jurt jaqpady ma, Ǵaıshajan? Qaıdam, barýyńnan qaıtýyń tez boldy, aha-aha...

Aha-ahalap kúlip turyp, ózinshe qaǵytqany.

— Oı, kóke, aıaqtyǵa jol, aýyzdyǵa sóz bermeıtinińiz- aı... Yrǵalyp-jyrǵalyp, keıin kelemiz dep otyr.

Jezdeı dúrildegen bastyq eken, ázirge buıryq-jarlyqtan murnyna sý jetpeı júrgen kórinedi. Erýliktiń basy dep, myna qorjyndy óńgerip jiberdi,— Ǵaısha avtobýstan úıge deıin meni myqshyńdatyp, qara terge túsirgen tok búıir rúkzakti buryshqa dúrs etkizip tastaı berdi.— «Qalyn baldyzdyń basy osy, myqty bolsa, asty-ústine túse bersin»,— dep, myna Dosandy ertip jiberdi.

Tórde tompıyp otyryp, tań-tamasha boldym. Qyzy ákesine, ákesi qyzyna qalaı aýmaı tartqan, áı! Ekeýi bir qalam, bir sıa, bir oqýshynyń qolymen jazylǵan kórkem jazý dápteriniń eki joly sıaqty aınymaıdy-aý, aınymaıdy. Ekeýi de judyryqtaı. Sóılegende aldaryna jan salmaıdy, júrgende aıaqtary aıatyna tımeıdi.

Ashyq qalǵan esikten kórip otyrmyn, Ǵaısha samaýryn kóterip dedek qaqsa, jezdekem shyrpy usaqtap áýre-sarsań. Kórgendilik tanytyp, syrtqa shyǵyp, jezdekem qolyńdaǵy baltaǵa jarmasa ketsem dep, talpyndym da: «Áı, qoıshy, asatpaı jatyp quldyq dep, syr bildirip almaıynǵa» kóshtim.

Bir kelisinde Ǵaısha basyma jastyq tastap ketti.

— Avtobýs soǵyp tastaǵan shyǵar, kóz shyrymyn al, Dosantaı.

İsh jylyp qaldy. O basta apy-kúpi kóringenmen, ózi meıirimdi qyz eken. Máselen, Áıeshtiń aýzynan Dosantaı degen soz sırek shytady. Ol mundaıda kergińkirep: «Uıyqtamaımysyń...»— dep, qas qaıshylaıdy. Arǵy jaǵyn qalaı uqsań, solaı uq — uıyqtaısyń ba, joq pa,— ózin bil, jarqynym. Ǵaısha ápkem kóńili tússe, aǵyl-tegil eken. Ashýlansa, adam qusap qatyryp turyp ashýlanady. Keshe túnde bilekten mytyp ustap tartyp qalyp, etpetimnen túsire jazdap edi, búgin basyma jastyq tastap, shyr-pyr. Soǵan qaraǵanda, qaıtýy da shapshań-aý. Ózin túbir astynda buqtyra bermeı, túpkilikti shyǵaryp jibersem be?

Jo-joq, sabyr túbi — sary altyn. Ázir qoıa turaıyn. Baıqastaıyq. Jastyq tastap, quraq ushsa, qonaqpyz.

Keıin alda-jalda ursysyp qalsań, bir shyǵyp ketken túbir astyna qaıta kirmeı, shataq shyǵarar.

«Túbir asty, túbir asty, túbir, túbir...». Kóz aldyma býaldyr perde tartyla bastady. Arǵy jaǵy aqy berseńizder de esimde joq.

* * *

...— Hı-hı-hı!

Bireý qıqyldap kúledi kep, kúledi. Kózi jaltyraǵan dáý kók kesirtke quıryǵyn arly-berli bultańdata súıkep, tabanymdy tynymsyz qytyqtaıdy. «Kish! Ket, eı, ári!»— dep qýyp tastaýǵa ál joq, qol-aıaǵym qara jerge shegelenip qalypty.

Ǵaısha qaıda júr, myna qutyrǵan kesirtkeni qýyp tastamaı?! On aıaǵymdy baýyrǵa jınap aldym bir kezde. Kótere berip, jylmańdaǵan kesirtkeni bastan teýip qalyp em, rıza bolyp ketti me, sý-sý tilin tabanyma japsyra qoıdy.

— Ǵaısha! Ápke!— Aıqaıǵa basyp em, kesirtke zyp berdi. Kózimdi ashtym. Tas tóbede elektr shamy jarqyrap tur. Iaǵnı tórde qol-aıaǵym tórt jaqqa ketip jatyr ekenmin. Shyntaqpen jer tirep, bas kótersem, aıaq jaǵymda sylqyldaı kúlip Ǵaısha otyr. Kıiz ústi kóljaısań: aıran ba, qymyz ba, aq tógilipti. Anaý jerde observatorıanyń kúmbezinen aýmaıtyn kárlen kese jantaıa qulap jatyr. Daýdyraı sóılegen Shaltaı jezdekem ishke kirip keledi:

— Attan salǵan kim? Ne búlindi?!— Kózi alaq-julaq. Qatty kóterilip alypty.

Ǵaısha sylqyldap:

— Atandaı aqyryp, atyp turǵan myna baldyzyńyz... Oıataıyn dep... tabanyn qıaqpen qytyqtap em... kárlen keseni qymyzymen qosyp teýip jibergeni. Nervisi tozǵan, qudaı biledi... asaý eken baldyzyńyz,— dep, jetisip jatyr.

— Ǵaıshajan, estip te oınaı ma? Daýsy jaman shyqty. Ol túgil, syrtta júrgen men shoshyp kettim.

Júregi jarylyp ketse, qaıtesiń? Ondaı da bolǵan. Júr, Dosantaı, syrtqa shyǵyp, óz-ózińe kel!— Jezdekem kúńkildeı júrip, tórde mylja-myljam shyǵyp otyrǵan meniń qoltyǵyma jarmasty.

Ǵaısha atyp turdy. Iegin qaǵyp edi, kekjıe qaldy. Onsyz da qıyq kózi múldem bitip, qos syzyqqa aınaldy. Tik shanshylǵan kúıi syrtqa bettedi.

— Qytyqtasa ne? Jat emes, jaý emes, bóle. Oıyn kótere almaı ma? Qytyqtan zıan shekpegen sekildi. Bastyǵyrylyp, maldaı baqyryp jatqan jerinen oıatyp aldym. Nesi bar, Qarasaıda qaqyratyp armansyz bir baqyrdym dep Aqqumǵa aıta barsyn.

Etikti bosaǵaǵa tars laqtyryp edi, tóbedegi sham shaıqaldy.

— Myna qyz ba, myna qyz kisi óltiredi,— dep aq kóılek, aq kóńil Shaltaı jezdem seldir saqalynyń ushyn saýsaǵyna oraǵyshtap otyr.

«Endigári qytyqtap kór, maldaı baqyratyn men be, sen be, kóreıik, káni!»— dep, jaǵalasa ketsem be? Qoı, qoı, qoıa tur. Kelmeı jatyp, shı shyǵarmaıyn. Ǵaısha keshe túnde salǵan shataqtarymdy umyta almaı, egesip júr, odan basqa ne deısiń. Al qıaqpen tabandy qytyqtady. Onda turǵan ne bar? Ápke, ini bolyp oınaıyn degen shytar. Kiltıpan basqada. Men tap qazir óz-ózimnen shoshımyn da. Bala ataýly tabanyn qytyqtasa, saqyldap turyp kúledi. Al men maıadaı baqyryp, jer-dúnıeni basyma kóterippin. Jáne uıqy ústinde baqyryppyn. Tegin emes. Bul degeniń qabyrǵaǵa súıep qoıǵan velosıped qońyraýyn eshkim baspasa da shyldyrlap qoıa beretini sekildi tótennen kelgen pále ǵoı. Ǵaısha aıtsa, aıtqandaı, nervim tozǵan. Áneýkúni emtıhanǵa jatpaı-turmaı daıyndalyp em. Sonyń shalyǵy tıdi me? E, oqý rasymen ınemen qudyq qazǵandaı eken. Atalarymyz qalaı bilip aıtqan. Syńaıy oqý olarǵa da ońaı tımese kerek.

Jer betindegi neshe túrli shóptiń ıisi bólmeni kernep alǵan. Tanaýdy tartyp-tartyp kórsem, kıizge tógilgen qymyz jaqtan jymysqylanyp jetip turǵan sıaqty.

— Qap, qap! Rásýa, rásýa! Obal. Qasqa qulynnyń aýzynan jyryp, tańdaı jibitken qymyz edi. Já, Ǵaıshany jibere qoıaıyn. Jýyp, súrtip alsyn. Dosantaı, sen syrtqa shyǵyp, boı jazyp qaıt. Kóp uzamaı qýyrdaq, shaı da kelip qalar.

Shaltaı jezdem, kári jezdekem qalaı lyp etip kirip kelse, solaı lypyldaı shyǵyp ketti.

«Jezdekem, oı, jaqsy kisi,— dep oıladym tóbeden salbyraǵan shamǵa qaraǵan kúıi esinep. Ońashada óstip eńirete esinep almasa bola ma,— Dápterdiń jazý túspegen, sıa tambaǵan taza betine uqsaıdy». Táýir teńeý tapqanyma qýanyp ketip, atyp turyp, uıqy ashar jattyǵý jasadym. Alǵashynda býyn álde súıek, áıteýir tize, tobyq, jambas, ıyq, shyntaqtarym shytyr etkesin shoshyp qalyp em, sálden keıin velosıpedtiń solıdol jaqqan podshıpnıkteri qusap aıaq-qolym zypyldaı bastady. Kóńil sergidi. Aıaǵymdy kótere basyp, syrtqa shyqtym.

Aýla ortasynda jez samaýryn Olımptiń otyn kótergen S. Belov qusap, jalyn tili jalaqtaǵan qara murjany aspandata eki ıyǵynan demalyp tur. Qazan asylypty. Ǵaısha murja óńeshine álsin-áli usaq jańqa tastaıdy. Ashyq jatqan qaqpa esiginen aýlaǵa bir vzvod aqymaq qoı barqyrap kirip kelip edi, Ǵaısha aldynan júgirip shyǵyp, qoraǵa qaraı ıkemdep, qaqpalaı jóneldi. Tabanymdy armansyz qytyqtamaǵanyna ókpeli me, til joq. Erki ózinde. Jápildese qoıýǵa men de qumartyp turǵan joqpyn. Bul ápkemen baıqap-baıqap oınamasań, oıynym osylyp qalatynyn keshe sezgemin.

Beıtanys kóshege edireńdep shaýyp shyǵa kelýge dátim shydamady. Esi bar pıoner gotovalná satyp alarda eń aldymen ashyp-jaýyp, túgin koımaı tekserip alady. Men de sharbaqqa súıenip, Qarasaıdyń kóshelerine tańsyq kózben barlaı qaraımyn. Arqasyna qolyn aıqastyryp alǵan jezdeı qasymnan óte berip, ózine me, maǵan ba:

— Túıe shaldy shaqyryp keleıin. O kisi — ózdiginen qozǵalmaıtyn qara tas. Otyrsa, tura almaıtyn, tursa, otyra almaıtyn kárilik ıt-oı!— dep kúbirlep, qaqpa syrtyna shyqty da, kóshe boıyn qýalap ketti.

Taıpalǵan buzaýdy jaıdaq mingen on bir, on ekidegi pań patshazada jáne onyń shashbaýyn kótergen kákir-shúkir bala sandaldary sartyldap, qıqýlaı jarysyp ótti. İshindegi eń taltaǵy júgirip bara jatqan kúıi maǵan bet-aýzyn tyrjıta qoıdy. «İshi tolyp júretin Úshbasqa tartqan pálesiń-aý!»— dep qoıdym. İle jańaǵy kákir-shúkirge muryn ba, kózi me, qysqasy, bir músheleri uqsas eresek balalar velosıpedterin bult-bult qıqalaqtatyp, aldyna salǵan sıyrlardy qorqyldata qýyp kete bardy. Toqal qońyr qunajynnyń quıryǵyn ustaǵan jalaqsary kirpishash kózin qysyp qaldy. Onysy: «Dos bolaıyq, ıakı esebin taýyp, seni de kúnderdiń kúninde jalpańnan túsirermin» degeni me, dál aıyra almadym.

Tirkemesi saldyrlaǵan eki-úsh «Belarýs», qaz-qatar tisteri jarqyraǵan shynjyrtabanyn kósheniń kók tasyna qashyr-qashyr qajatyp «DT» tóńirekti basyna kóterip ketti. Qasen shirkin bizdiń qaqpanyn aldynan óte qalsa, traktoryn uzaq-uzaq bajyldatpasa, ishi aýyratyn. Jalpy, qyzy bar úıdiń qaqpasyn kórse, qany basyna shaýyp júre beredi. Al aqshataýlyq aǵaılar ondaı áýlekilikten at boıyn alys ustaı ma, traktordy bajyldatpaı, baqyrtpaı, yńyrsytyp qana ótip jatyr. Sol eki arada kórshi úıdegi boıjetken qaqpa aldyna shyǵyp, jaqtaýǵa súıenip, súzilip tura qalmasy bar ma. Ózi Áıeshten aýmaıdy. Tek kózi úlken. Kózin áreń kóterip, jaqtaýǵa súıenip tur. Sol muń, kórgendi aǵaılar ońaı buzyldy. Gúril ataýly kúsh alyp, traktordyń aldynan da, artynan da kók tútin atqylady. Sańqyldaǵan sergek daýystar shyǵyp qaldy:

— Ǵalıa, hal neshik?

— Oqýǵa qashan júresiń?

— Keshke klýbqa kel. Vo, qatqan kıno! «Temir maskaly adam...».

Tákappar qyz jaýap qatqan joq. Qaptaǵan qalyń paradty qabyldaımyn dep ábden sharshap qalǵan qolbasydaı jaı burylyp, aýlaǵa kirip ketti. Televızorda kolbasy paradtyń sálemin alýshy edi. Ǵalıa apaıdyń minezi qolbasydan qıyn ba, shyn júrekten shyqqan kóp jyly lebizdi qulaǵyna ilmedi. Oı, alla-aı, aıny qatesiz Áıesh!

Eı, myna Qarasaıǵa Aqqum uqsaı ma deımin. Sıyr qýyp, buzaý minip tepeńdep ótken balalar, úlken kózin kótere almaı turǵan Ǵalıa apaı, oǵan suraq pen sálemdi qarsha jaýdyrǵan aǵaılar... Uqsas, ollahı, uqsas...

Sol eki arada, «Biraz oıǵa batqandyqtan basyń aýyrǵan shyǵar, bala. Eptep taza aýa jut, boı sergit!» degendeı, ózen qumyǵa gúrildep jatqan saı ańǵarynan salqyn samal lekı jóneldi. Jana jylda mektep zalyna ornatylatyn jasyl shyrshanyń jupar ıisi: kıizge tógilgen janaty qymyzdyń tanaý qytyqtaıtyn ıisi deısiń be; Birliktiń bazarynda stakandap satylatyn badanadaı búldirgenniń ıisi bar, áıteýir, káýsar da ádemi aýa keńsirik jaryp, basymnyń esik-tesigin ashyp jibergende tunshyǵyp qala jazdadym. Káýsar aýaǵa da tunshyǵady ekensiń. Áıeshtiń san túrli átirleri syńsyp turatyn aınasynyń tusynan ótkende bir sátke basym aınalyp qalýshy edi. Aqshataýdyń aýasy Áıeshtiń átirinen asyp túspese, kem soqpady.

Qarsy bettegi jasyl túsi jýylyp, qara on ala bastaǵan qalyń qaraǵaı arasynan saýysqan janyǵyp shyqylyqtap edi, «senen qalysam ba?» degendeı, jyndysúreı bir karta ondy-soldy qarqyldap, tegi, qarq bolyp qaldy. Keshki taza aýa dyńyldap, án salyp tur.

«Oıboı,— dedim qaıta buzylyp,— oıboı, qalaı aıtsań, olaı aıt, taý taý da, qumnyń aty qum eken». Kóńilim qulazydy. Aqqum taý, syńsyǵan atash, bulaq, ózeni bar Qarasaıǵa qaraǵanda biraz qasıetterden qur qalyp qoıypty. Aqqumnyń menshik maly keshki óristen qaıtqanda kilegeı shań kilkip turyp alýshy edi. Shańnyń kókesi san qıly traktorlar kóshege yryldap kirip kelgende kóteriletin. Úshbas tárizdi alkeýde bireý shalqadan jyǵyp salyp, kóz ben tanaýǵa topyraqty sebelep turǵandaı sezilýshi edi ondaıda. Áıesh klýbqa bararda bet-qolyn bir, klýbtan qaıtqanda eki jýyp, álek-shálek bolyp jatatyn. Mamam da sý men súttiń betin dákemen jaýyp, kilemin ár apta saıyn aýlaǵa shyǵaryp, qaǵyp-silkip jatqany. Qaptaǵan qoı-eshkiniń kóshege shubyryp kire bere jamyraı mańyraıtyny da sodan. Qoıý shań kóz ben kirpik, tumsyqty qosa qabat tutyp alǵasyn: «Oıbaı-aı, oıba-aı, mynany qaıttik, qaıttik-o-oı!»— dep azynaı beretin bolsa kerek.

Qarasaıdyń kósheleri, kerisinshe, tastaq, taqyr. Mal tuıaǵynan túıir shań setinep ushpaıdy. Sıyrlary kóp ókirip móńiremeıdi de. Syrbaz, tártipti soldattar qusap, tuıaqtary syrtyldap, ara-tura ádeppen «M-mm!» dep yńyrsyp, qaqpalarǵa kirip jatyr. Túk-túginiń arasyn shań alyp, janyn kózine kórsetip, qyshyta ma, bizdiń sıyrlar onsyz da shyqpa janym, shyqpa dep, áreń qalqaıyp qara kórsetip turǵan sharbaqtarǵa súıkenip,-japyra jazdaıdy da, aqyry ondy-soldy ushqan taıaq pen tas tıip, zorǵa bas saýǵalaıtyn. Birazynyń Qara Bonby sekildi súzegen, nervisi juqa bolatyny sol sebepten be eken? Jáne ózderi ústerine qalyń shan men topyraq qonyp alǵandyqtan, ylǵı sur tústi kórinetin.

Qarasaılyq balalardyń velosıped ekesh, velosıpedine deıin aty aq, kógi kók, jarqyrap tur. Bizdiń sý jańa degen velıkterdiń podshıpnıgi kópke shydamaıdy. Qum jep qoıady. Pedali bosqa aınalyp, kósheniń qaq ortasynda qaqıyp turyp qalyp, onsyz da az abyroı aırandaı tógiletin. Bul jaqtyń velıkteri sypyldap, zýyldap ótip jatyr. Aýa móldir, salqyn. Móldirligi sonshalyq, saýsaq ushymen shertip qalsań, aýadan syńǵyr-syńǵyr ún shyǵaratyn sıaqty.

Ejelgi pysyqtyǵymnan Qarasaıǵa kelgeli kóz jazyp qalǵandaımyn. Qara albasty eki ıyqtan basty. Basqan emeı nemene, qaǵynyp, kárlen keseni teýip, qymyz tóktim. Qarasaılyq balalarmen qoıan-qoltyq aralasyp kete almaı, aǵash qorshaýdyń ishinen telmirip, mine, syrtqa kóz satyp turmyn. Qoıan-qoltyqty bylaı qoı, áneý taltaq pen kirpishash jalaqsary mazaqtap ketti. Aqqumda Dosan kimge esesin jiberýshi edi. Máselenkı, keshe túnde san qıly aıla jasap, Qasen, Semeıhan, Erlan, Murattardy taqyr muzǵa otyrǵyzyp kettim. Tek Úshbasqa amalym júrmedi. Keıingi kezde qabaǵy ashylmaıdy, al ashýshań adamǵa amal jasaý qıyn, aıla asyryp, arbamaq túgil, qasyna jolaýǵa qorqasyń.

Aqqumda qalpaqty alshysynan kıetin Dosan, endi, mine, Qarasaıda sútke jarymaǵan buzaý qusap aýla ishinde jaýtańdap tur. Endeshe, eregiskende buzaýsha tumsyqty kóterip tastap, «Mó-óýý!» dep móńirep te salar ma edim, kim bilsin.

Aqqum qaıdasyń dep tartyp ketkim keldi. Araǵa kún salmaı jatyp, ólip-óship saǵyna qalady ekem dep kim oılaǵan? Myna Qarasaı shyt jańa, bóten, jat. Kileń jarqyraǵan, biraq qandaı zattar ekenin óziń bilmeıtin jıhazy samsap turǵan baı magazınge kirip ketkendeısiń. Bóten, bóten, jat...

Sıyrlary sıyr qusap azan-qazan móńiremeıdi. Kil úndemes, moınyn ishke alǵan montany, qý sekildi. Podshıpnıgi shashylyp qalǵan velıkti alyp uryp, kóshe ortasynda jóndep jatqan eshkim kórinbeıdi.

Shań deısiń, Aqqumnyń qalyń shańy áli talaı keremetti shyǵaryp júrmesin. Shany temir tatysa, kim biledi, Aqqum astyna kileń temir men altyn-kúmisti basyp jatqan shyǵar.

Oı-oı, bas aýyrdy, aýyrmaq túgil, qatyp ketti.

...— Túı aǵa, Uldaı baldyz ben bajanyń úıinen qolaqpandaı ókil kelip otyr. Tumsyqtyǵa shoqyttyrmaı, qanattyǵa qaqtyrmaı otyrǵan jalǵyz uly,— Nán bireýdiń qoltyǵyna asylyp kele jatqan Shaltaı jezdekem. «Pa, shirkin, aıta tús!— dep oıladym,— Ie, saǵan, túmsyqtyǵa shoqyttyrmaıdy! Mıymdy eń aldymen ózderi shoqyp qoıatynyn jezdem, tegi, bilmeıdi-aý».— Jıenderdiń jolashary Gúldeı kelgesin jasalady.

Búgin jaı yrym. Aýyldyń tóbesine áspettep kóterip otyrǵan aqsaqaly ózińiz, tórdi toltyryp otyryńyz bir. Qomsynbańyz. Bala bolsa da, Aqqumdaı irgeli aýyl, qalyń týys arasynan sýyrylyp kelip otyr.

Qaýqyldaǵan jezdem jetelegen álgi nán jaqyndaı bere:

— Assalaýmaǵaleıkým!— dep, maqamdap turyp, sálem berdim.

Jonylmaǵan, kedir-budyr jýan taıaqty tyqyldatqan túıedeı kisi til qatpady.

Jezdekem, obaly joq:

— Álgi Dosan baldyz...— dep, aldyn oraı berip edi, shal:

— İhm-mm...— dep, saryldap-gúrildep, tamaq qyrdy. Jezdekemniń aýzy jabyldy. Túıekeń jerden kózin almaǵan kúıi taıaǵymen tabaldyryqty bir uryp, úıge kirip ketti.

Qarasaılyq shaldar shataq pa deımin.

— İshke kir, Dosantaı! Ana kisiler izdep qalar,— Qazan-aıaqpen alysyp jatqan Ǵaısha samaı shashyn saýsaq ushymen qaıyryp qoıdy.

— Kirem qazir. Myna dáý kisi kim?

— Onysy kim taǵy? E, Túıe ata ma? Qarasaıdyń paıǵambary. Jasy júzge jeteqabyl. Aıtpaqshy, ózi sender jaqtan. Báıbishesi qaıtqasyn, Qarasaıdaǵy balalary qolyna kóshirip alypty. Aqqumnyń adamdary ne jep semirip júr degende, osy Túıe ataǵa qarap aıtqamyn. Oıbý, áńgime buzaý emizedi, buzaý taıaq jegizedi. Tyqyldamaı, úıge barshy óziń. hah-hýp!— dep, tasyp, kenerinen asyp, otqa pyshyldap tógilip jatqan súttiń betin úrgilep ketti.

Taýly jerdiń túni tym tez túsedi eken. Tas tóbeni mol etegimen túgel búrkep alyp, jerge úńilgen aspannyń qara kók shapanynyń óńiri jypyrlaǵan qalyń juldyz. Ortalyq jaqtan reprodýktor: «Klýbqa tez kirý suralady. Qazir fılm bastalady»,— dep gúmpildep jatty. Aýa jańa saýylǵan sút ańqıdy, tútin sasıdy. Balquraq shópke qosa et pe álde ishek-qaryn, bir sózben aıtqanda, malǵa jolap ketseń, keńsirik jaratyn qolańsa ıister qym-qıǵash aralasyp ketken. Yzdıǵan eki par qyz-jigit ádeppen kúlip, túzý basyp, klýbqa bettep barady. Aýyl shetinen oıyn soqqan balalardyń ý-shýy estiledi. Uqsaıdy, rasynda da Qarasaı túni Aqqum túnine uqsap tur. Jalpy, túnniń qara alaqany jaqqan qoshqyl boıaý biraz ózgeshelikterdi sylap-sıpap, jymdastyryp, joqqa aınaldyryp jibere me deımin. Áıtpese, Aqqumnyń Qarasaıǵa úsh qaınasa sorpasy qosylmaıdy ǵoı. Al qazir juldyzdary jymyńdaǵan aspanyna deıin aýmaı qalypty.

Tek Aqqumdy shyr aınalyp, jeldeı esetin jýsannyń kermek ıisi Qarasaıdan taptyrmaı tur.

Jýsanǵa arnalǵan ańsaý Áıesh, kókem, mamam, eń aıaty Úshbasty da eske túsirdi. Aqtóstiń barqyldaǵan arpyly qaıda? Eleńdep, qalqaıǵan eki qulaǵym tas tóbemde turǵan maǵan áldekim: «Áı, Dosan-n, qoı- saıshy-y...»— dep estiler-estilmes sybyrlap ketti. Ońǵa bir, solǵa bir qarasam, tiri jan joq. Álde jel me? Jo-joq, Áıesh, anyq Áıeshkanyń bıazy úni. Kóldeneń sulap jatqan qyrat-taýlardy qarǵyp ótip, qulaǵyma qalaı jete qaldy, á? Áıeshtaı, meniń jan degende jalǵyz týǵan ápkemdi Qasen, Semeıhandar sumdyq tákappar qyzǵa sanap júr. Al shyndyǵynda tek sál-pál tuıyqtaý, oıyn o degennen ashyp aıtpaıdy — bar bolǵany sol. Máselen, meniń Áıeshti ókpeletip alatyn qylyqtarym az emes. Ol sonyń bárin qulaǵynan tizip, qazymyrlanyp jatpaıdy. «Áı, Dosan-ı, qoısaı...»— dep, soza salady. Arǵy jaǵyn qalaı túsinseń, solaı túsin. Ol «Áı, Dosan-aı, qoısaıdyń» ne maǵynada aıtylǵanyn san suraqty satylap qoıǵanda baryp bilesiń. Men: «Áıesh, jańa neni qoı dediń?». Ol: «Tentektikti qoı, mamamnyń tilin almapsyń». Men: «Iá, ótirikti soq, qaı jerde?». Ol: «Sý ákelmepsiń»... Endi bar ǵoı, aıaǵyna jetkenshe ejelep, ólip kete jazdaısyń. Sondaıda yza býyp turyp: «Áı, Áıesh, ózi Qasen men Semeıhan — eki dúrdiń qaısysyna tıesiń; sozbaı, qysqa aıtshy!»— dep salǵyń keletini bar. Aıtyp kór. Áıesh kóp te emes, az da emes, bir jyl boıy tildespeı qoısyn. Qasen men Semeıhannyń basy kúni-túni qatyp júrse, otan, bir esepten, Áıesh kináli. Bireýine móldirep turyp, týra qarap: «Seni unatamyn»,— dep aıtyp salmaıdy. Al meniń jańaǵy ádisimmen ejelep suraýǵa ana ekeýiniń ne batyly, ne aqyly jetpeıdi. Osynyń kesirinen áli kúnge deıin elge kúlki bolyp, kúr bosqa dalbaqtap júr.

Áıesh... Sol ápkem búgin bizden nege qalys qalyp qoıdy? Muratqa erip, kınoǵa baryp qoıyp júrmesin. Ótirik aýyrǵany tegin emes...

Áıeshten bastap, oryndyq arqalyǵyna jazylǵan «Janar + Alık = lúbovka» deıin kórgim kep ketti. Ókshe kóterip, moıyn sozyp, Aqqum jaqqa asatyn jol sorabyna kóz maıyn taýysyp qarap em, túk kórmedim. Alyp jotalar asý bermedi.

— Dosan, kókem shaqyryp jatyr!

Samaýrynnyń ystyq býyna bet sharpytqan Ǵaısha úıge qaraı dedektep barady.

* * *

Et jelindi, shaı ishildi. Betin on jaǵyna buryp, tis shuqyǵan Shalta jezdem qaıdaǵy bir batyrlardyń tarıhyn qazbalap, Túıe atany suraqpen sabap otyr. Atamyz Túıe dese, túıe eken. Tórdi jalǵyz jaılap, soraıǵan eki tizesi ıegine tıedi. Jezdemnen, máselen, bir jarym ese bıik. Bet pishinin olaq músinshi onsha qınalmaı, atashty baltamen shaýyp-shaýyp jasaı salǵan sekildi. Sóılegisi kep aýyz ashsa, kómekeıi sar-gúr, qyr-r dep, adamdy qorqytyp jiberedi. Saqal, shashy appaq, ájimderi saı-saı. Betiniń ushynda uıyp qalǵan solǵyn qyzyl bar.

— Túıe aǵa, jaý kórseńiz, naıza úńiltip, tyrqyratyp qýalaı jóneletin shynjyr balaq, shubar tos batyr atanypsyz kezinde. Qum arasynda úsh bandymen jalǵyz alysyp, bárin baılap-matap, bir arqanǵa kógendep, tizip ákelipsiz. Sol ras pa?— dep jezdem sózdi jańalap pilteleıdi.

Túıe ata qaqyryndy. Tizesine jaıyp qoıǵan kóldeı oramalymen mandaıyn jalǵyz-aq sypyryp, shypyldap shyqqan terdi joq qyldy. Saqalyn ekige aıyryp, qos qoldap saýmalady. «Qazir, bálem, hıkaıanyń kókesi bastalyp ketetin shytar»,— dep, eki kózim shoktaı jaınap men otyrmyn. Kóz, qulaq, jelke, jon arqany kim kórgen, biraq ıegi ilgeri ketip, ortaǵa taman ıtinip otyrǵanyma qaraǵanda, eki kózim shoqtaı jaınaýǵa tıis.

Túıe ata biraz mınýtty alǵa salyp baryp, kúrekteı alaqanyn jaıalyqtaı qulaǵyna tosyp:

— Ne sóz, bala?

«Bala»— Shaltaı jezdem tizesimen oıýly kıizdi egeı túsip, jyljyp baryp, Túıe atanyń muzdatqyshta kóp turyp qalǵan túshpara sekildi byt-shyt qulaǵyna aıqaılap jatyr.

— Baıaǵyda úsh bandyny baılap-matap tastapsyz...

Ataı kóp oılandy. Múmkin túk te oılamaýy. Birazdan soń:

— Bolǵan shytar,— dedi jaıbaraqat. Júzinde túk ózgeris joq. Sol úsh bandy ataıdyń esinen Nıkolaı zamanynda shyǵyp ketken-aý nemese Túıe ata ol úsh esersoqtan basqa da kóptegen bandylardyń túbine jetip, esepten jańylyp otyrǵan bolý kerek.

Jezdekem ońaılyqpen beriser emes:

— Kim edi... Qyzylqıany jastanyp jatyp, myń jońǵarǵa júz sarbazben qarsy turǵan qas batyr kim edi? Til ushynda turǵanyn qarashy.

Shaı jasap jatqan Ǵaısha:

— Oı, kóke, atany sonsha qýalaıtyndaı batyrlarda qaı aqyńyz ketip edi? Batyr kerek bolsa, otyr ǵoı qarsy aldyńyzda,— dep saldy. Zilsiz, naz retinde aıtty. Jezdekemniń aldynda Ǵaısha ózin bastaýysh klastyń muǵalimi sıaqty ustaıdy eken. Jezdeı qaıtpady:

— Ótken soǵysta batyr atanǵan Nurjan Aqberdın de osy tóńirekten eken. Jalǵyz ózi kókbolat tankke qasqaıyp qarsy shyǵypty.

Jezdekemniń batyrlyq degende qanbaı qalǵan bir shóli bar sekildi. Bizdiń aýyldyń tyrtıǵan áljýaz balalary sport dese erni erinderine juqpaı, pýlemetshe saqyldap turatyn. Jezdeıdiń boıynda da sol shamalas qyzyq qasıeti bar eken.

Al soǵysta Otan úshin erlikpen qaza tapqan Nurjan aǵany jaqsy bilemiz. Jeńis kúni týǵan-týmalary mektepke kelip, kezdesý ótkizgen.

— Jezde, ol kisi Aqqumnan, bizdiń aýyldan. Soǵys qarsańynda kókemderge sabaq beripti, muǵalim bolypty.

Shaltaı meni elemedi. Eki kózi Túıe atada. Suranshaq kózdiń suǵyna batyr ata aqyry shydamady, irkilip-irkilip sóz bastady:

— E, Qaımekeń patsha aǵzammen arystansha alysty, jolbaryssha julqysty... Aqqumnyń qoınaýynda jelbiretip tý tigip, aqyryp atoı salǵanda...— Aýyr qozǵalyp, múdirip qaldy. «Á, bere gór, Qaımekeń patsha aǵzamnyń áskerin qan sasytyp qyryp salatyn shyǵar, bálem» degen esek dámemen júregim lúpil qaǵyp, aıqulaqtana qalyp em, Túıe atadan: «E, zaman-aı!»— dep, saı-súıekti syrqyratqan kúrsinisten basqa eshteńe shyqpady. Sonymen támám.

— Aqqum qoınaýy deısiz. Nurjan Aqberdın — Aqqum, Qaımaq batyr — Aqqum, siz de Aqqum topyraǵynda týyp-ósipsiz. Aqqumda batyrlardy baǵyp-qaǵatyn ferma bar ma, nemene?— dep jezdekem shalystaý sóılep, maǵan kózin qysty. Sosyn Ǵaıshaǵa eńserile túsip:

— Qyzym-aý, búgin Aqqumdy kórip keldiń. O jaqtyń adamdary ne jep, ne ishedi eken, baıqamadyń ba?— dedi kólgirsip.

Ǵaısha ıyǵyn qıqań etkizdi:

— Baıqaıtyn nesi bar? Biz ne jesek, olar da sony jeıdi. Bal qosylǵan sary maıǵa arda qulynnyń etin qýyryp jegen eshkimdi kórmedim. Biraq tamaq dese, tóńkerilip túse qalatyn qomaǵaı eken. Aldyna kelgendi sypyryp-sıyryp soǵa beredi,- Tóbe quıqam shymyr etti. Jalǵyz sózben sileıtip saldy myna Ǵaısha. Jana nege ǵana ashtan kelgendeı tabaqqa qoldy jıi soza berdim eken,— Esikti keýdesimen soǵyp ashyp, soǵyp jabatyn eńgezerdeı bireýler. Bári jabylyp, bir kolonkadan sý alady. Sýy kermek pe, ashshy ma, áıteýir, tańdaıyma tatymady.

Ǵaısha bizdi maqtap álde dattap otyr ma, soǵan mıym jetpeı, dal boldym. Maqtady desem, aldymyzǵa as toqtatpaıtyn jalmaýyz ekemiz. Dattady desem, esikti keýdemen soǵyp, ashyp-jabatyn nán boldyq. İshetin sýymyz temir tatıdy. Túsinip kór endi Ǵaıshany!

Maqtasa da, dattasa da, sóziniń jany bar.

Rasynda da, bizdiń adamdar iri dese, iri. Mysaly, Semeıhan... Álmaǵambet aǵanyń ózi jarty túıenin etine jetip qalady. Kókem de eshkimnen qalysaıyn dep turǵan joq. Alasa Qasenniń ózi tórtbaq. Aýdandyq jarystarda N. Aqberdın atyndaǵy mekteptiń balalary ishten shalyp jyǵyp salatyn qazaqsha kúresten, perip jiberetin bokstan aldyna jan salmaıdy. Ábden qaýsap, jeter jerine jetip otyrǵan Túıe atanyń ózi qazir jezdekem ústine jyǵyla ketse, qudaı biledi, tyrp etkizbeıdi.

Basymnyń ishinde birdeńeler dúbirlep shaba jóneldi. Bul — mı isteı bastady degen sóz. Bizdiń aýyldyń topyraǵynda bir syr bar, bar... Ol ne syr? Toqta, toqta...

— E,— dedi Túıe ata bata qaıyryp, bet sıpaǵasyn,— temir etikti teńge, temir taıaqty teben qylǵan qaıran jastyq qaıtyp bizge oralar ma?— Oqys shyqqan daýys bárimizdi jalt qaratty. Ataı tirilipti. Búgilgen beli jazylǵan. Taıaqty qos qoldap ustap, qaq aldyna naızasha shanshyp otyr. Sóılegen saıyn óshi qalǵandaı syrmaq betin nuqyp qoıady,— Quldyrap qashqan jelaıaq zaman-aı! Aqqumnyń bir kese sýy qamshy sabyndaı qalǵan qysqa ǵumyrymda qaıtyp buıyra ma, joq pa! Batyr-batyr dep ulardaı shýlaısyńdar, sol batyrdyń bári Aqqumnyń jeti qabat jer astyndaǵy zámzám sýyn iship erjetken kózelder. Át-teń, Batılash bu dúnıeden baqı keshpese, Qarasaı aıaq basar jer me edi. Ybylys sýyn urttap tógip, sasyq keńirdek bolǵan túr mynaý... Súıegim Aqqumnyń topyraǵyna buıyrsa dep, qars urǵan qaıran arman?!

Ary qaraı zyndan túbinen shyqqandaı kúńgirlep taqpaqtap ketti:

Balalyq óldi, bildiń be?

Jigittikke keldiń be?

Jigittik ótti, kórdiń be?

Kárilikke kóndiń be?

Botany túıe sekildi,

Qoradan shyqpaı óldiń be?

Tanaý jybyrlap sala berdi. Aqqumnyń keshke taman qara bultsha qaptaıtyn usaq ta kúlgin shirkeıiniń bir danasy kirip ketse, óstýshi edi. Amal joq, moınymdy qaıyryp, basty artqa tastap jiberip, kózdi alartyńqyrap, «Ah-ah, a!» dep áńkildep turdym da... túshkirip saldym.

Ǵaısha jaman kózimen qarady.

Sóz úzildi.

Shaltaı jezde múdirińkirep:

— Alla qýat bersin!— dedi.

Túıe ata otyrǵan jerinde qor ete qaldy.

Uıat, uıat! Uıat ta bolsa, qaıtemin. Tumshalap tastaǵan úıge shirkeı qaıdan kirýshi edi. Qaıdan jetip kelgeni belgisiz, jýsannyń ashqyltym ısin seze qalmasym bar ma. Qarasaı jýsannan ada. Jýsan ıisin álde Aqqum jaqtan maǵan arnap jel aıdap keldi me? Al Aqqumnyń jýsany tanaýǵa bir jetse, túshkirtpeı qoımaıtyn dýhı jýsan. Júz shaqyrymnyń túbinde jatqan jerden qalaı jetip keldi eken, á?

— Men bilsem, kelinińizdiń asqazanynda bir pále buǵyp jatyr, Túıeke. «Aqqumǵa iliksem, taza-taqyr qutylar em»,— dep, kúnige jarapazan soǵady. Sýy ma, topyraǵy ma, bir kıesi bar bolsa, bar shyǵar. Myna nemereńiz adamdary shetinen alyp dep, aýzyn ashyp, kózin jumyp otyr ǵoı.— Jezdem kósile shappaq bolyp, qoltyq jaza berip edi, Ǵaısha aýyzdan qaqty:

— Oı, kóke, ózińiz kip-kishkenesiz, sosyn eńgezerdeı dese, etpettep túse qalasyz. Kórgenimdi aıtamyn da,— Sosyn maǵan qarap jymıyp qoıyp, qısaıyńqyrap kelip, qulaǵyma sybyrlady,— Óstip aldyna tosqaýyl qoımasa, kókem keıde kókip ketedi. Al Aqqumnyń sýy kıeli. Osyny esińnen eki eli shyǵarma, Dosan. O, kıesi bar! Bile bilseń, Dosanık, bizdiń kórshiler Túıe ata Aqqumnan aýyp kelgeli kúrt kemip ketti desip júr.

— E,— dedi Aqqumnan kelgen Túıe ata úsh bandyny kórip otyrǵandaı buryshqa qaharlana qarap. Oıanyp ketipti. Shól qysyp otyrǵandaı ernin jalap qoıdy. Jezdeıdiń onsyz da qaımaq erini búrise túsip, moınyn sozyńqyraı, ortaǵa oıqastap shyǵyp edi, Túıe ata qos alaqanyn kóterip, biriktire qoıǵany muń, pildiń tabany sıaqty aýmaqty birdeńe jasala qaldy,— Úbir-shúbir baldaryńnyń qyzyǵyn uzaǵynan kór, Shaltaı qaraǵym! Tórt kózi túgel, deni-qarny saý bolyp, jaýǵa naıza, dosqa qaıla bolsyn! Allaý ákbar!— Ata álgi pildiń tabanymen kól-kósir betin sıpaı saldy. Et jep, tabaqty qaıyrar aldynda óstip taǵy bata jasaǵany esinen shyǵyp ketipti.

Atany súıemeldep, syrtqa shyqtyq. Áýeniń qara qazanynda jypyrlaǵan juldyzdar qaınap jatyr. Áneý eń úlkeni qol fonar qusap óship janady, óship janady. Alystaǵy planetadaǵy biz sekildi bir bala maǵan: «Dosan, hal qalaı?»— dep belgi berip turmasyna kim kepil! Odan kishirekteri altybaqan quryp, átkenshek teýip tur ma, keıbir kezderde mıdaı aralasyp, sapyrylysyp ketedi. Qaıqybas shómishten aýmaıtyn jetiqaraqshy tas tóbede asylyp tur. Qyz-jigitter aýyl syrtynda jarysa shýyldap:

Aınaldym, aqmańdaılym,

Aqyldym, bal tańdaılym,—

dep án salyp, bir belgisiz apaıdyń asty-ústine túsip maqtap jatyr.

Qaqpa syrtyna shyqqasyn jezdekem:

— Al Túıe ata... Dosan baldyz Aqqumnan avtobýs sabyltyp kep otyr. Birdeńe demeısiz be? Týǵan-týmaǵa sálem aıtsańyz...— dep qaldy.

Túıe ata taıaǵyn kóterip-aq alyp edi, baıqamaı kóktegi ilýli turǵan juldyzdyń bireýin qaǵyp ketti me, zý etip aǵyp tústi.

— Qaq bastan salyp kep jibereıin be osy?

Shaltaı jezdem shoshyp ketti. Meniń aldyma tura qalyp, qushaǵyn jaıyp jiberip:

— Batyr, batyr, ne jazdyq? Qymyzǵa qyzyp qaldyńyz ba?— dep shyryldady.

Batyry keńk-keńk kúldi:

— Oınaǵanym ǵoı. Batyr óstip oınaıdy. Shaltaı qaraǵym, týǵan-týmaǵa sálem dep tantısyń. Odan da týǵan jerge úshbý sálem aıt deseń, aýzyń qısaıyp qala ma?! Já, ázil. Qane, jaqynda bermen, Aqqumnan abtybs aıdaǵan bala!

Ataı tap ázirdegideı oqys oınap qoıa ma dep, qorqa basyp, qasyna bardym. Ataı mańdaıdan sıpady. Alaqany budyr-budyr múıiz eken, betimdi jyrtyp kete jazdady.

— Ne aıtaıyn? Qartaıǵanda týǵan jerden qańǵalaqtap júrip adasyp qalǵan ǵaripten Aqqumǵa duǵaı-duǵaı sálem aıt! At-kóligiń aman barǵasyn Aqqumnyń bir shelek sýyn Qarasaıǵa qaratyp jamyrata sal! Túıege tıe bersin de. Aýmın!

Betimdi sıpalap edi, osy úıdiń aýlasyn jalap, dóńkıip jatqan uzyn bel qaraǵaıdyń qabyǵy sekildi qatqyl birdeńe betime taǵy syrdy. Alaqanynan jýsan ıisi shym-shym seziledi.

Jezdeı Túıe atany shyǵaryp ketti. Ǵaısha jastyqtardy tompyldatyp, ishte tósek salyp júr. Qora jaqta sıyr yńyrandy. Dáý de bolsa tús kórip, túsinde irgeles qashata qamalǵan qońyr buzaýyn áýkim, áýkim, áýkeshim dep qoıyp, mekirene jalap jatyr. Itter ár tustan jarysa arpyldady da, azdan soń árqalaı áýenge kóship, talasyp, qańqyldasyp, jeke-jeke, qyzyl sheke bop ketti. Qarasaı da Aqtós sekildi alypsoq tóbetterden kende qalmaǵan tárizdi.

Aqqum demekshi, Áıesh kınoǵa baryp qoısa qaıtemin? Ylǵı kúlegesh, sýqanym súımeıtin dos qyzdar jaty Áıeshte jeterlik. Onsyz kıno men bıdiń sáni kelmeıtindeı ápkemdi klýbqa súırep, syq-syq kúlip, sybyrlasyp júrgenderi. Myń jerden dos bolsyn, olarǵa senip bolmaıdy. Keshe Ǵaısha da Áıeshti qataryna qosyp alyp, Erlan, Murattarmen qydyra qoıǵysy keldi ǵoı. Apaılardyń basy qosylmasyn da, qosyla qalsa, ásirese keshke taman qosylsa, birdeńeni búldirip tynady. Byltyr MTM bastyǵy Orashtyń qyzyn Aqqumnyń boıjetkenderi bir túnde kúıeý asyryp jiberdi. Erteńinde mamamnyń qabaǵy jazylmady. Kınodan kesh qaıtqan Áıeshtiń bas-aıaǵyn súzip shyǵyp, súıingeni ne kúıingeni belgisiz: «Óı, túrińnen... Ket ári, kózime kórinbeı!»— dep salýyn salsa da, ile: «Beri kelshi!»— dep, Áıeshti keýdesine basty. Áıesh buratylyp maıysýdy qatyryp jiberdi, álgi jerde sútke toıǵan mysyqsha kózin ashyp-jumyp, múldem bitip qaldy. Aqyry ókshe kóterip, mamamnyń qulaǵyna sybyrlaǵan. Mamam: «Táıt!»— dep, ıterińkirep, qas qaıshylap, ashý shaqyryp edi, odan túk shyqpady. Óıtkeni Áıesh kúlmesin de, kúlse bitti, nebir yzaqordyń ashýy tarqap ketedi. Al mamam ekibastan býyny bosap, tipten balqyp, táltirektep qalady. Ápkem bólmesine kirip ketkesin ǵana esin jıyp, basyn shaıqap: «Jaman qyz boıjetip qalypty. Asyqpen alysa bermeı, bir mezet ápkeńe kóz qyryn sala júr»,— degen. Keıin Áıeshten: «Mamamnyń qulaǵyna ne sybyrladyń?»— desem, «Ursa berseńiz bar ǵoı, bıyl kúıeýge tıip ketem»,— dep záresin alypty. Menińshe, kúıeýge qashyp ketý sekildi joıqyn erlik Áıeshtiń qolynan kelmeıdi. Sóıtse de saqtyqta qorlyq joq. Ylǵı ǵashyqtyq qysyp júretin Qasen qyzyl kóz keshki toǵyzdan tańǵy bes aralyǵyndaǵy kez kelgen mınýtta Áıeshti alyp qashýǵa saqadaı saı ázir. Ol qasqa, Áıesh kóne qalsa, ápkemdi tapa-tal túste qyt-qytyna teńdep, Tesken taý ótip ketýge bar.

Alla-aı, alla-aı! Neshe túrli adamdar júr ǵoı aramyzda.

...— Dosan, kel, kir de jata ber. Kókemdi tosyp, áýre bolma. Túıe atany sózben jyǵyp tynbasa, oǵan búgin uıqy joq. Mamam tezirek kelse eken ózi.— Burylyp qarasam, shashyn tarap tur.

— Ápke, maǵan tósekti syrtqa salyp bershi.

— Nege? Úıge jatsań, astyńnan sý shyǵa ma?

— Úı ystyq.

— Baıqa, taýdyń túni salqyn.

— Tońbaımyn, qymtanyp jatamyn.

— Óziń bil.

Ǵaısha ekeýmiz kórpe-tósekti qoltyqqa qysyp, qoranyń tóbesine úıilgen eski shóptiń ústine tyrmysyp shyqtyq.

— Qazir uıqyny soǵyp jatqan bolar.

— Kimdi aıtasyń?

— Áıesh te.

Ǵaısha kúlip jiberdi.

— Qyzyl bet ápkeńdi kún ótpeı saǵyna qaldyń ba? Qasqyr jemes. Ápke izdeseń, taq aldynda tur emespiz be?

— Joǵa, men ánsheıin...— Uıalyp qaldym,— Ápke, sýyq sý bar ma?

— Aýyz úıdegi shelekte. Jańaǵy et qoı seni qatalatyp jatqan.

Anaý aıtqandaı qatalap bara jatqanym shamaly. «Batyr, batyr dep ulardaı shýlaısyńdar, sol batyrdyń bári Aqqumnyń jeti qabat jer astyndaǵy zámzám sýyn iship erjetken kózelder... Ybylys sýyn urttap tógip, sasyq keńirdek bolǵan túr mynaý». Túıe atanyń sózi basymnan shyqpaı qoıdy. «Shyndyq salystyrýdan shyǵady»,—deıtin Era Ekpinich. Qarasaıdyń da sýyn iship, Aqqummen salystyryp kórelik. Qaısysy sý, qaısysy ý eken, baıqaıyn. Myń oılanyp-tolǵanýdan tyndyryp tastaǵan bir is artyq.

Tór úıden syzattap túsken sáýleniń qıyǵy shómish toly sý betinde qalt-qult júzedi. Jalbyz ıisi seziledi. Bizdiń kolonkanyń sýy ıis-mıisten taza bolatyn. Shómish shetine erin tıgizdim. Dám, tuzy joq, kádimgi sý. Meıli ashshy, meıli tushshy bolsyn, ne nárseniń óz dámi bolǵany jaqsy. Sonda esinde qalady. Al Aqqumnyń sýy dál sondaı — temir tatysa da dám, qasıet bar. Sony on úsh jyl boıy keselep, shómishtep, shelektep iship júrsem de bilmeppin. Aýyl adamdary da «nege olaı?» dep oılanyp kórmepti. Syrt kóz synaǵysh, Aqqumnyń sýy erekshe ekenin Ǵaısha meńzedi. Ushqalaqtyǵyn esepke almasa, táýir ápke taýyp alǵan túrim bar. Áıtse de, onyń sózine shylǵı sene berý de qıyn. Jalpy, úlken qyzdar óz oıyna kóbine keri sóıleıdi. Áıeshke áneýkúni sovhozdaǵylar: «Qoldy-aıaqtaı balasyń kóz aldymyzda ósken, myna jalǵyz kitaphanany júdetpeı, óziń usta»,— dep qolqa salǵanda: «Kóp kitaptyń qalyń shańyn qaǵyp qaıtem, ylǵı kózim baqyraıyp jalǵyz otyram, kóńilsiz»,— dep buldandy. Jem-jemge kelgende jyp etip, tez ornalasyp aldy. Qazir Áıesh basqasha sóıleıdi. «Oı, jaqsy eken, mama, búkil aýyldyń adamdary aldyńnan tizilip ótedi. Kitap ataýly qol astyda, oqýǵa myqtap daıyndalatyn boldym».

Toqsan jasty artqa tastap, múlgip otyrǵan Túıe ata da Aqqum, Aqqumnyń sýy degende tili shyǵyp, saırap sala berdi. «At-kóligiń aman barǵasyn Aqqumnyń bir shelek sýyn Qarasaıǵa qaratyp jamyrata sal! Túıege tıe bersin de». Toqsan sóılemes, sóılese, tegin sóılemes.

...Shópti sytyrlata aýnap túsip, juldyzdardyń sebelegen sáýlesine bet jýyp jatyrmyn. Júrek qalyptaǵydan tez-tez soǵady. Quıysqanǵa qystyrylar aldynda óstip maza qashatyn. Atama, quıysqany qurysyn. Keshe túnde qaıtyp esh quıysqanǵa qystyrylmaspyn dep sert bergemin. Qystyrylsań bitti, basyn, pálege qalady. Álde qystyryla salaıyn ba? Bastaǵy maǵan baǵynbaı, sylqyldap bos júrgen bir asaý oılar: «Esiń barda aralasyp qal, aýzyń barda asap qal!»— dep, túrt, saıtan, túrt dese, eheý, endi qystyrylmasqa amal joq.

Oı ataýly qaıyrý bermeı, bet-betine qashyp, bytysa bastady. It ulydy. Juldyzdar áli de ashyq jatqan qarashyǵyma úńilip, kirpik arasynda jyltyldap josyp júr. Kóz jumyp em, jym bolyp, ár tarapqa qashty. Álýetti bireý meni kóterip aldy da, atshaptyrym alaqanyna salyp, jaılap terbete bastady.

Jannyń raqaty...

* * *

Kózimdi ashsam, aýla ishinde qyzyl átesh qylǵynyp kep shaqyrady. Jahut kózin adyraıtyp alǵan, aıdary shótki-shótki. Kórpe jer sharynyń etegin basyp jaıǵasqan Avstralıa qusap ysyrylyp, aıaq jaqta jatyr. Sýyq aýa qoltyq, qulaq, tanaý tárizdi sańylaýǵa salqyn saýsaqtaryn jylmańdatyp, suǵyp-suǵyp alady. Juldyz sóngen. Shytysty tutas alǵan jota ıyǵynan velık dóńgeleginiń sý jańa kúmis shabaqtary taram-taram jarqyrap shyǵyp tur. Bir aınalyp qarasam, qaıdaǵy kúmis shabaq, sheti qyltıyp úlgermegen kúnniń aspanǵa sozǵan kúmis saýsaqtary eken.

Áıesh aıtatyn: «Tańerteń mamam sıratymnan sýyryp alǵanda, «Uıqy, uıqy, uıqyshym, netken tátti ediń! Shirkin, áli de jumsaq tósekti janshyp jata tursa!» degen oılar arasha talaıdy». Ony aıtqan Áıesh emes, Áıeshtiń jalqaýlyǵy da. Meni talaǵan aralar basqasha. «Sýyq, óı, sýyǵyn-aı!». Dirdektep júrip, shashylyp jatqan jeıde, shalbarǵa qazan bas pen aıaqty suǵyp jiberdim de, shóp ústimen syrǵanap tóbege, tóbeden basqyshtyń satylaryn sanap aýlaǵa tústim. Qoljýǵyshtyń shúmeginen aqqan muzdaı sý alaqanymdy tesip jibere jazdady. Qudaıǵa tapsyryp, betti shaıyp em, uıqy shaıdaı ashyldy. Bas sartyldap jumys istep ketti.

Urysta turys joq...

Esikti syqyrlatpaı úıge kirdim, aýyzǵy bólmeden ótip, odan ortańǵysynda aıaq sýytyp turyp, stol ústinde jatqan dápterdi ashtym. Alǵashqy aq betine: «Jezde, Ǵaısha ápke! Aqqumǵa kettim. İzdemeńizder. Bárin keıin túsinesizder. Áli-aq kókem, mamam, Áıesh bolyp kelemiz. Dosan» dep aıdaqtatyp jazyp saldym. Senekke shyqtym da, sóre astyna qol suǵyp edim, saýsaǵym bótelkeniń salqyn búıirin sıpady. Ǵaıshanyń: «Kóbeıip ketipti, erteń ótkize qoıaıyn»,— dep, jatar aldynda saldyratyp jýyp jatqanyn kórip qalǵamyn. Shegede salbyrap turǵan torkózdi aldym da, bótelkeniń bes-altaýyn soǵan súńgitip jiberdim.

Qaqpany ashyp, keri aınaldym da, qol kóterdim: «Chao, áteshtaı!». Moınyn qylt-sylt buryp: «Óziń kimsiń?! Ury emespisiń?! Jer-dúnıeni jańǵyryqtyryp, shaqyryp kep jibereıin be osy?!» degendeı, údireıip turǵan átesh yrshyp túsip, qanatyn qatyp-qatyp jiberdi: «Qoo-oq!»— dedi. Óz tilinde: «Joǵal ári! Keregiń shamaly. Chao bolsań, chao!»— dese kerek.

...Avtobýs usaq tastardy dóńgeleginiń astynan pyshyr-pyshyr ushyryp, pys-s toqtady. Bilegimdegi Áıeshten qalǵan kishkene saǵatqa qarasam, alty. Ǵaıshanyń: «Avtobýs tańerteń altyda keledi»,- degeni ras eken.

Oryndyqqa jaıǵasqasyn, arqalyqqa basymdy súıeı salyp, qanbaı qalǵan uıqynyń esesin alýǵa kiristim...

* * *

Iyǵymnan bireý túrtip qaldy.

— Aı, bala, keldik, túspeısiń be?

Shofer eken tónip turǵan. Tátti uıqyny bólgenine renjip qalyp, raqmet te aıtpastan (meniń ondaı ádetim de bar), moıyndy kerenaý buryp, syrtqa qarap em, aıaldamadaǵy álgi aǵash oryndyq kózime ottaı basyldy. Týǵan aýylymdy topyraq, shańy, úı-múıi, sıdıǵan telegraf baǵanalaryna qosyp qushaqtap-qushaqtap altym keldi. Qos qolymdy sozyp em, shań-shań áınekte alaqannyń taby qaldy.

— Aı, bala, uıqyńdy ash!

Tordaǵy bótelkelerdi taýdan domalatqandaı bir-birine soǵyp saldyratyp, avtobýstan túse berip em:

— Oıbý, birgádir qaınymnyń jaman ulyn qara! Tań atpaı bótelke tasyp, ne kún týdy, jarqynym?— dep nán sómke súıregen, urtynda qaraqattaı qaly bar dáý qara apa etegimnen ala tústi. Álekeń úıindegi palýan ájeı. «Tań atpaı ózińiz qaıda jybyrlap barasyz? Birgádir qaınyńyzdyń jaman ulynda ne shuǵyl sharýańyz bar? Jatpaısyz ba...»— dep betinen alyp tastaǵym keldi de, tilimdi tistedim. Onyń aıaǵy jaqsylyqpen bitpeıdi. Palýan ájeniń at ústindegi kisini julyp alatyn adýyn minezi Aqqum túgil, aýdanǵa máshhúr. Jas kezinde san toı-tomalaqta talaı apaıtós jigitti ishten shalyp, atyp uryp, qyz palýan atanypty. Qazir de kóńiline jaqpaǵan jandy astyna basyp, janshyp almasa da, kil ajarly, aıdyndy sózben aıpap-jaıpap jiberedi. Shama kelse, tezirek jaqsylyqpen qutylǵan durys. Sosyn:

— Keldir keshe qaldyr Qarasaıǵa baldyr bardym. Soldyr sodan shaldyr sharshap keldir kelemin,— dep tógip-tógip tastadym da, qoltyǵynyń astynan zý etip óte berdim.

— Oıbaı, ne dep ketti myna mundar? Aıtyńdarshy, halaıyq?!— Palýan apa tóńireginde tiri jan joq bolsa da attandy aıamaı salyp jatty.

Ýaqyt tyǵyz. Úıge de moıyn burmadym. Barsań belgili. Áýeli mamam ústime shurqyrap túse qalady: «Ne boldy? Nege erte keldiń? Bireýmen janjaldasyp qalǵan joqsyń ba, apyrym?!». «Dosan-n, bul qa-laı...» — dep Qyz Jibekshe esilip Áıesh ándetedi. Ekeýine túsindirem, ekeýinen qutylam degenshe eki saǵat zyr etip óte shyǵady. Búgin biz búıtip erige almaspyz.

Áne, Álekeńniń ashyq turǵan kók qaqpasynan bir rota úırek, qaz qańqyldap shyǵa keldi de, balapandaryn sapqa tizip, aýyl ortasyndaǵy kolonkaǵa bettedi. Álekeń úsh aıaqty motosıkldiń qulaǵynda qopańdap, jumysqa tartyp barady. Tap búgin maǵan Álekeńniń de, mamamnyń da, Áıeshtiń de qyzmeti keregi joq, maǵan keregi myna kil maımaq úırek-qaz.

Aınalaıyn úırek, qaz jańylyspady, kolonkanyń naq túbinen shyǵardy. Bizdiń aýyl álemdegi kolonkanyń báriniń shúmeginen sý kún-túni tynbaı, tolassyz shuryldap aǵyp turady dep esepteıdi. Óıtkeni Aqqumdaǵy kolonka tumyry toqtap kórgen emes, murny qurǵamaıtyn bala qusap, ımek shúmeginen sý syzdyqtaıdy da turady. Sol jylap aqqan sýdyń esebinen kolonkadan taıaq tastam oıyqta shaǵyn kólshik jınalǵan. Úırek, qaz kólshikti kórisimen dybyr-dybyr shabysty údetip, sol ekpinmen tospaǵa qoıyp ketti, esepsiz shattyqtan esteri shyǵyp, muhıttar men teńizderde júzip júrgennen qatty: «Qah! Quh!», «Ga-ga!» dep shýlasty. Men aı qarap turmadym, bótelkelerdi kezekpen shúmek astyna tyǵyp, aýzy-murnynan shyǵara shúpildetip sýǵa toltyra bastadym.

Alǵashqy bótelkeni basyma tóńkere saldym. Kenezem ábden keýip qalypty, aıaq astynan qysa qalǵan nendeı kesepat shól, ózim de bilmeımin, áıteýir, bir shól bar; Aqqumnyń sýyn muqym saǵynyppyn; arada kún ótpeı jatyp saıtansha sap etken bul netken saǵynysh, bilmeımin, áıteýir, túbine deıin tamshy qaldyrmaı, sarqyp ishtim. Dámin bilmek oımen uzaq talmadym. Sheker emes, bal emes, til ushyn sál shymshyp, temir tatyp turǵan kádimgi sý. Bal tatysyn, temir tatysyn, ata jaýmen alysqan Qaımaq, Túıe, Nurjan Aqberdın batyrlar shól basqan kıeli sý bul.

Sýdyń ekinshi bótelkesin: «Túıe ataǵa tıe bersin!»— dep kúbirledim de, Qarasaıǵa qarata yldılata shashyp jiberdim.

Bótelkelerdiń aýzyna Qarasaıdan ala shyqqan gazetti burap tyqtym. Sosyn tordy ıyǵyma salyp, Qarasýǵa shyǵatyn kóshege tústim.

Mine, ǵajap! Jolym bolatyn jigitpin ǵoı, jeńgem aldymnan shyqty. Semeıhannyń kek «Belarýsi» qyzyl jalaýyn jelpildetip, kóldeneńdeı berdi. Qol kóterdim. Áıeshtiń jar degendegi jalǵyz inisi qol kótergende qaramaýǵa kúsh qaıda, Semekeń traktoryn qyryldatyp, yryldatyp, tormozdatyp toqtady. Uzyn sıraqtaryn sıdıtyp, jerge tústi.

— O, Dosan! Sen qaıdan? Bótelke ne? Sý ne? O, ǵajap!- dep, torǵa bir, maǵan bir qarady.

Men tóteden saldym:

— Semeıhan aǵa, maǵan jezde bolǵyń kele me?

Qýanyshtan kepkisin aspanǵa laqtyryp, sekirip-sekirip túse me dep em. O, ǵajap! Shoshyp qaldy batyryń. Sypaıylyq ótip ketken jigit qoı. Tek kózi uıasynan shyǵa baqyraıyp, basynan maı-maı kepkisin sypyryp alyp, sol eki arada mańdaıyna bórtip shyǵa kelgen terdi súrtti.

— Ǵajap! O, ǵajap! Jezde... Kim jezde? Men be? Ol qalaı?— dep, oń-solǵa bulǵaqtap, sharýasy shalqaıa bastap edi, men jalǵyz aýyz sózben jónge saldym:

— Áıeshte úmitiń bolsa, dál qazir meni Qarasýǵa jetkizip tastaısyń. Saspa, Áıesh ekeýimiz erteń keshke kınoǵa baramyz. Sen de kel.

Semeıhan sol jerde sereıip qatyp turǵan kúıi sheksiz oıǵa batty. Onyń ádeti sol, tym oıshyl. Jáne úı demeı, kóshe, klýb demeı, júrip te, turyp ta oılana beredi. Áıeshti shyǵaryp salyp kele jatyp ta qalyń oıǵa belshesinen batady. Shyǵaryp salýǵa qandaı oı kerek eken? Áıtpese, Semeıhan Qasen — qyzyl kózden kósh ilgeri jigit. Ozat dese, ozat. Syryqtaı boıy bar. Biraq tym kóp oılanady. Osy joly sóılep oılanyp tur:

— Qarasý... Úsh shaqyrym... Baryp kelemin — alty shaqyrym... Ǵajap, ǵajap! Jumys bolsa, qarap tur... Shóp kúıip barady. Ár mınýt — altyn. O, ǵajap!

Quryp ketsin, únsiz oılanǵan sóılep oılanýdyń qasynda raqat eken. Esebi, kim bolsyn únsiz oılanǵan jón bilem.

— Eı!— Qoldy bir siltep, tarta jóneldim. Semeıhan kóńildi sumdyq qaldyrdy. Keshke: «Semeıhandy mańǵa jolatpa; kórshi aýylda ýáde baılasyp júrgen qyzy bar eken»,— dep, Áıeshti shoshytyp qoıaıyn. Endi she! Kúni erteń: «Mahabbat... Eki jyl... aınaldyrýy, quda túsýi bar — úsh jyl... O ǵajap! Jumys bolsa, qarap tur»,— dep aýzyna kelgendi kókip, ózimen qosa Áıeshti arylmas uıatqa qaldyrsa, qaıtemiz. Shóbin shaýyp, áli de biraz oılanyp júre tursyn.

O, ǵajap! Kósheniń aıaǵyna shyǵa bergende, jol ústinde turǵan qyzyl qyt-qyt kózime jyly ushyraı berdi. Tórtbaq Qasen eńkeńdep, tońqańdap, bakke janarmaı quıyp jatyr. Qaıdan shyqsań, odan shyq, qyt-qyttyń qasyna jetip bardym. A dep aýyz ashqansha bolmady, meni kórgen Qasen appaq tisterin jarqyratyp, arqyrap kúle saldy:

— Geý, geý! Sálem, sálem, bala! Bótelke kóbeısin! Qaı qyzdy qýyp, bezektep barasyń?

— Qasen aǵa, maǵan jezde bolǵyń kele me?

Qasekeń ushyp kete jazdady:

— O, aınaldym, baldyzjan! Aýzyńa — maı, astyna — taı! Bolǵanda qandaı! Qashan? Qazir me? Men daıyn! Qasekeńniń besinshi klastan basyn qatyryp júrgen máselesin bir mınýtta sheship berdiń. Raqmet, raqmet!— Lezde qyzyl taıynshanyń saýyrynan sypyrylyp túse qaldy,— Qane, sol baldyz, jezde jaıyn qalaı retteımiz, kel, aqyldasaıyq! Geý, geý!

«Oı, naǵyz jezde ǵoı myna Qasen! Neǵyp osyǵan deıin bilmegemin».

— Keıin, keıin aqyldasarmyz. Ýaqyt tyǵyz. Ár mınýt — altyn,— dep semeıhanshylap ketkenimdi ańǵarmaı qaldym. Jaman ádet juqqysh degen osy,— Aldymen meni Qarasýǵa jetkizip tasta!

— Áıda, otyr! Qarasý dediń be? Balqan taýdyń basyna jetkizip tastaıyn. Al aıanyp qalma, qyzyl tulparym!— dep, kapottyń saýyryn alaqanymen salyp qaldy,— Senen aıaǵan qyzyl taıynshany qasqyr jesin.

Eti seniki, súıegi meniki. Tek álgi sózińnen taıma, tas bol. Qalǵanyn maǵan ber. Qaıda, qaıda, Qarasý, káne nusqa!

«Aı-aı, jaqsy jigit, altyn jigit!— Qarasýǵa qaraı ıreńdep qashqan qara joldyń sorabyn qýalaı qos aıaqtap shapqylaǵan qyt-qyttyń kabınasynda tóbem kókke eki eli jetpeı otyr.— Áı, Áıesh-aı! Osyndaı jigitti jolatpaı... Nege jolatpaıdy, biraq Qasen shirkin Áıesh: «Qa-asen-n-aýý...» degenshe qoltyǵyna jarmasa ketip, úrkitip alady. Jolatady, Qasen, men, Aqqum, qyzyl taıynsha aman bolsa, áli-aq jolatady. Qaıda keter deısiń. Aıǵa ushyp ketpese, jolatady».

Bir ýaqytta saıtan kúlki qysyp, yq-yq deı jónelgenim. Eki qoly rúl men jyldamdyq aýystyrǵyshtyń arasynda erbeńdep, alma-kezek oınaǵan Qasen jalt qarady:

— Ne boldy, baldyzjan?

— Saý basyn saýdaǵa salyp júrgenimdi Áıesh bilse ǵoı.

Qasen de keńkildep kúlip jiberdi:

— Sene qoıdym satan... Dosannyń degenine Áıesh, pishtý, kóne qoıar. Ol óz aqyly ózine jetetin qyz. Maǵan ne? Jetkizip sal dediń, jetkizemin. Úshbas dosyń jetkiz dese de, qustaı ushyp aparyp tastar edim. Erigip júrgen joqsyń, ony órt sóndirgendeı álem-tapyryq júzińnen sezdim. Já, qoı. Óstip, baldyz, jezde bolyp oınap, ázildesip turaıyq, eı, Dosan!— Aıýdyń tabanyndaı alaqanymen arqamnan salyp qap edi, qarsy aldymdaǵy ampermetrdi múıizime ilip kete jazdadym. «Altyn jigit, altyn, altyn... Naǵyz jigit! Arqadan salyp qalý, rapaısyz keńkildep kúlý sekildi ýaq-túıek kemshilik kimde joq».

Qarasýdyń arǵy qabatyndaǵy sıyr bazy qylań bergende, Qasen:

— Baldyzjan, sen myna jańalyqty estidiń be? Magazınniń qulybyn túnde bireý súımen salyp syndyryp, tonap ketipti,— dedi jol tanabynan kóz almaǵan kúıi jaıbaraqat qana.

— Qalaı?— dedim jalt qarap.

— Qalaıy bar... Qyzyǵyn qarap qoı sen áýeli. Sabaq jip almapty. Eki jáshik araqty jerge soǵyp qıratypty da, taıyp otyrypty. Sórege soıdaqtatyp: «Araq joıylsyn!» dep aq bormen jáne jazypty. Dúkenshi: «Ittiń balasy-aı, aqyry qulyp syndyryp, esik buzǵan eken, quryǵynda bir kilemdi kóterip ketpeı me? Rastrattyń bárin soǵan jabatyn»,— dep basy-kózin tópelep uryp otyr deıdi. Qaı saıtan eken, á?

«Qaı saıtan eken?» Búıregim búlk etti. Súımen izdep, keshe «Birlikte» túsip qalǵan Úshbas esime sart ete tústi. Til ushy dýyldap qyshyp, shydatpaı barady. Áńgime magazınge qaıtalap tirelse, ashqan aýzymdy jaba almaı qalatynymdy sezdim de, ilgeri qaraı saýsaq shoshaıtyp:

— Toqtar jerimiz anaý aq shatyr!— dedim ótirik sańqyldap.

Sıyr bazasynyń irgesinde trapesıa sıaqty aq shatyr tórt taǵandap, jer baýyrlap jatyr edi. Krany qoqaıǵan avtomashınanyń qasynda eki-úsh qaraıǵan qybyrlap júr. Ánebir eńkishteý kelgen uzyny, sóz joq, Murat.

Betinde jasyl teńbilder qalqyp júretin, borsyǵan sýy baldyr, baqa, batpaq sasyp jatatyn ózendi shashyrata qaq jaryp, arǵy betke aman-esen óttik.

Qyzyl taıynsha toqtar, toqtamastan qarǵyp tústim de, bótelke lyqa torkózdi arqalaǵan kúıi, qolyna kilt ustaǵan Muratty betke alyp, enteleı bastym. Ol maǵan ańyryp qarap turdy da, buıra shashyn ýqalap tastap edi, shómele shashy lezde kepene shashqa aınaldy. Uzyn qoldaryn sozyp:

— Oý, Dosan! Kel, kel! Hal qalaı?— deı bergende, bótelke toly tordy bastan asyra kóterip:

— Sý! Aqqumnyń zámzám sýy!— dep aıqaı saldym.

...Krannyń mol kóleńkesin jambaspen janyshtaı, yǵyn ala jaıǵasqan bizdiń jarty saǵattyq abyń-kúbiń áńgimemizdi Erlan aǵa bylaı túıdi:

— Álbette, Dosan pıonerge laıyq is jasady. Álbette, týǵan jerdiń ár túıir topyraǵynan qasıet izdeý, ár tal shóbine úńile bilý azamatqa laıyq is. Al myna sýdy,— dep, qasymyzda qyrqaı túsip jatqan kóp bótelkeni ıegimen nusqady,— oblys ortalyǵyndaǵy laboratorıaǵa jiberemiz. Tekserip, sapasyn, quramyn anyqtasyn. Qarasaıdyń biren-saran shaly Aqqumnyń sýy shıpaly dep aıtqan bizge de. Sol jel sóz shynǵa aınalýy múmkin. Aqqumnyń sýy shıpaly bolsyn, bolmasyn, áńgime Dosan inishektiń izdengishtiginde, tóńirekke jiti kózben qarap, ár oqıǵaǵa úńile júretininde. Aqqum sýynan góri bul balanyń osy qasıeti meni qatty qýantyp otyr. Al Dosan, qalǵan habardy oblystan kút!— Umtylyńqyrap kelip, ıyǵyma qolyn saldy.

Jurt jabylyp maqtap jatsa, bedireıip turmaı, eptep uıalyp-qysylǵannyń yrymyn jasaǵan jón. Uıaty bar ádepti bala sóıtedi. Tómen qarap, jelke shashymdy sıpalaı berdim.

— Oı, jigit! Jaraısyń! Oı, baldyz! Abaı atamyz aıtpaqtaı, bolys boldym, minekı, pysyq boldym, minekı, bala!

Erlan aǵanyń sózine menen artyq qýanyp otyrǵan Qasen arqamnan salyp qap edi, Murat, nege ekenin qaıdam, qyzarańdap, kópene shashyna bes saýsaǵyn suǵyp jiberdi de, buıralap-buıralap tastady.

* * *

Oqý jyly bastalar aldynda oblystan hat aldym.

Aýzyma tyǵylyp, dúkildeı jónelgen júregimdi basa almaı, buzaý qoraǵa kirip ketip, konvert shetin jyrttym.

«Qadirli Atymtaev Dosan joldas! Gıdrologtar jibergen sýdy jan-jaqty tekserýden ótkizdik. Aqqum sýynan asqazan, baýyr aýrýlaryna shıpa bolatyn mıkroelementter tabyldy. Sýdyń quramy mynadaı:

Kálsı — 329,9

Brom — 4,0

Natrıı — 803,5... tatysyn taǵylar.

Bul jańalyq bizdi bek qýantyp otyr. Tıisti uıymdar Aqqum tóńireginen emdeý oryndaryn ashý jóninde joǵary jaqty qulaqtandyryp jatyr...».

* * *

Aýyldaǵy alpamsadaı jigitter men qyzyl bet qyzdardyń syry osylaı ashyldy. Atamzamannan beri búkil Aqqum: «Temir tatıdy, eı, ózi!»— dep qoıyp, kálsı — 329,9 brom, - 4,0, natrıı - 803,5% taǵy basqa biraz mıkroelementteri bar súlfatty hlor-kalsıı- natrııli sýdy elektep, shómishtep, keselep syńǵyta beripti. Shań-topyraq, bókpe qum dep júrgen týǵan jer bálenshe ǵasyr boıy bildirmeı ǵana aqqumdyqtarǵa paıdasyn sumdyq tıgizipti. Sý ekesh sýyna deıin Qaımaq, Nurjan Aqberdın batyrlardyń, Túıe atanyń boıyna kúsh-qaırat bolyp quıylypty.

Bar bolǵany osy.

Jaǵdaı jaqsy. Aqqumnyń mıneraldy sýyn iship, dúrkirep ósip jatyrmyz. Magazın, súımen oqıǵasy anyqtalǵan. Tileshtiń ózi ýchastkovyı aǵaıǵa baryp, moıyndapty. Qulypty súımenmen sol syndyrǵan eken. Ákesi bótelkelep ishe beretin araq atymen qurysyn dep syndyrypty. Ýchastkovyı ózine kóp uryspapty. Jumash kasır eki jáshik araqtyń qunyn dúkenshige tóledi. Tólepti de: «Áýeli, el-jurt, sonan soń baldarymnyń, baldarymnyń sheshesiniń, týǵan-týysqandardyń betine onsyz da qaraı almaı júr edim. Tatpaǵanym araq bolsyn!» — dep eki qolyn tóbesine qoıyp sert aıtypty. Asqazany da eptep syr bere bastaǵan eken: «Aqqumnan keleshekte salynatyn sanatorııge jatyp emdelmesem...»— dep, bolashaqqa úmit artyp júrgen kórinedi. Tilesh — Úshbas burynǵydaı yzaqor emes. Asyqty da baıqap-baıqap mólshermen uǵady jáne aqshaǵa aıyrbastamaıdy. Keshe baıaǵy qaryz elý tıyndy berip ketti. «Almaımyn!» dep jer tepkilegenime qaramady. Eptep ókinemin. Áneýkúni Birlikke barar jolda: «Súımen saǵan ne kerek?»— dep suraqty jaýdyrsam, bir kúni shekisip, ekinshi kúni bekisetin dos emes pe, shynyn aıtyp salar edi. Shynyn aıtsa, magazın qulybyn aıaǵyna jyǵylsam da syndyrtamyn ba! Álde synǵany, bir jaǵynan, durys pa deımin. Qulyp synbasa, ákesi araqty qoıar ma edi, qoımas pa edi.

Jalpy, anaý-mynaýdy syltaýratyp, quıysqanǵa qystyrylmaımyn dep, taza kisi kıik bolý jaqsy emes. Oǵan kózim anyq jetti. Másele jónimen, retimen qystyrylýda jatqan sıaqty.

Ótken aptada jezdeler jaıyn túpkilikti sheship almaq bolyp, Áıesh ońasha qalǵanda shatyp-butyp áńgime bastap em, Áıesh ómirinde alǵash ret qatty ashýlanyp: «Jap aýzyńdy! Quıysqanǵa qystyrylma!»— dep, bólmeden aıdap shyqty. Túıip jibere me dep, ózi, jaman qorqyp qaldym. Áıesh, Áıesh degenge tanaýyn kóterip, kókıip ketken qyz ǵoı. Jýyqta Murat aǵa oqıtyn qaladaǵy ınstıtýtqa syrttaı túsýge ketti. Semeıhandy sodan beri múldem oı meńdep aldy. Tabaqtaı sýreti aýdandyq gazettiń birinshi betine shyqqan kúni: «Ár sekýnd — altyn, shóp bolsa qýrap barady»,— dep, biraz adamǵa syr ashypty.

Qasen kezdesken saıyn: «Ana jolǵy ýaǵdany umytpa! Oı, baldyzjan, má traktor, senen aıaǵandy ıt jesin, bir aınalyp kel!»— dep jarylqap tastaıdy. Átteń, osyndaı jany jaısań, jomart jigitke tús jylytpaı júrgen Áıesh te qyrsyq. Áıeshten basqa taǵy bir zapas ápkem bolsa, basqa eshkimge emes, bar pysyqtyǵymdy paıdalanyp, týra Qasenge kóndirip berer edim.

Qarasaıǵa jýyqta artynyp-tartynyp baryp kelgemiz. Gúldeı apam: «Aqqum jaqsy jer ǵoı. Áne, sýyna deıin kıeli. O basta kóship barý oıda júrgen is edi. Biraq Qarasaıǵa baýyr basyp qalyppyz. Jerdiń jerden nesi kem. Aqqum da, Qarasaı da týǵan jerdiń eki pushpaǵy»,— dep qarap otyr. Ǵaısha ázirge kúıeýge qasha qoıǵan joq, aman-esen shaýyp júr.

Aıtpaqshy, Qarasaı saparynda Túıe atama arnap bes-alty bótelke sý ala barǵamyn. Sý ataǵa buıyrmady. Apta buryn aýyrmaı-syrqamaı júrip birden jyǵylyp, sol kúni qaıtys bolypty. Keter-ketkenshe: «Aqqum, Aqqumnyń bir qalaq sýy...»— dep jatqan kórinedi. Sonda tana Túıe atanyń anaý juldyzdy túni: «Aqqumnyń bir shelek sýyn Qarasaıǵa qaratyp jamyrata sal! Túıege tıe bersin de»,— dep tolǵanyp turyp aıtqan sóziniń astaryn uqtym. Kókem, mamam, jezdekem, Gúldeı táteme erip, jas qabir basyna bardym. Ekinshi kúni jalǵyz kelip: «Túıe ata, Aqqumnyń kıeli sýyn saǵynyp, ernińiz kezerip jatqan shyǵar. Siz ańsaǵan sýdy umytpaı, ala keldim. Tıe bersin, batyr ata!»— dep, bótelkelerdegi sýdy birtindep mola basyna syzdyqtatyp tóktim. Kıeli sýdy kebe bastaǵan qara qoshqyl topyraq lezde jutyp aldy...

Quıysqanǵa qystyrylatyndaı basqa oqıǵanyń qulaǵy ázirge kórinbeıdi. Áıesh, kókem, mamam, Qasen, Semeıhan, Ǵaıshalar osy ǵasyrda jer basyp júrse, ondaı oqıǵanyń kezdesip qalatynyna esh shágim joq.

Bári de bolady.

Tek aýyl, Aqqum aman bolsyn!

---