InfoHub Logo

CABAQ JOSPARY
Geometrıa 10 synyp
Sabaq taqyryby: Prızma men pıramıdanyń jazyqtyqpen qımalaryn salý
Maqsaty:
Bilimdilik.
- Oqýshylardy kópburyshtyń jeke túrlerimen jáne keńistiktegi fıgýralardy beıneleýge qoıylatyn talaptarmen tanystyrý;
- Kópjaqtardyń qımalary týraly túsinik berý;
- Kópjaqtardyń qımasyna arnalǵan jattyǵýlardy oryndaý negizinde oqýshylardyń boıynda keńistik elestetý qabiletin qalyptastyryp, damytý;
Damytýshylyq: Pánge degen qyzyǵýshylyǵyn, belsendiligin arttyrý, shyǵarmashylyǵyn, oılaý qabiletin damytý, qıalyn ushtap, bilimin shyńdaýǵa jeteleý.
Tárbıelik: Toppen jumys isteı bilý daǵdylaryn qalyptastyrý. Oqýshylardy alǵyrlyqqa, tapqyrlyqqa, shapshańdyqqa, oıyn ashyq jetkizýge, berilgen tapsyrmany jaýapkershilikpen oryndaı bilýge, eńbeksúıgishtikke tárbıeleý.
Sabaq túri: jańa sabaq
Sabaqtyń kórnekiligi: deńgelik tapsyrmalar.
Qanatty sózder: Bilim asyl qazynaly sandyq, ony alatyn kilt – eńbek. (P. Býast)
Sabaqtyń ádisi: jekeleı jáne toppen jumys
Sabaqta qoldanylatyn ádis - tásilder:
• Bilimdi jetkizý: kórnekilikterdi qoldaný arqyly
• Praktıkalyq (aýyzsha jattyǵý jumystaryn oryndatý kezinde jáne syzba jumystary kezinde)
• İshinara izdenýshilik (shyǵarmashylyq tapsyrmalar oryndatý)
• Oqytýdyń aqparattyq tehnologıalaryn qoldaný (kompúter, elektrondy oqýlyq).

SABAQ BARYSY:
Uıymdastyrý kezeńi:
a) Sálemdesý
á) Oqýshylar tizimin tekserý
b) Sabaqtyń maqsatyn nusqaý

ÓTKENDİ QAITALAÝ
- KÓPBURYSHTAR
- KÓPJAQTAR
- JAZYQTYQTYŃ BERİLÝ TÁSİLDERİ
- PARALEL TÚZÝLER
- PARALEL JAZYQTYQTAR
- PARALEL PROEKSIALAÝ

JAŃA SABAQ (Bilim berý)
Kópjaqtardyń tek eki túrin: paralelepıped jáne tetraedrdi qarastyramyz.
Tikburyshty paralelepıped: 6 jaǵy, 12 qyry, 8 tóbesi, barlyq jaǵy tiktórtburysh, derbes túri: kýb (barlyq jaǵy kvadrat).
Tetraedr (úshburyshty pıramıda): 4 jaǵy, 6 qyry, 4 tóbesi, jaǵy - úshburysh, barlyq jaǵy teń bolsa - durys tetraedr.
Kópjaqtyń qımasy degen ne?
Eger kópjaqtyń eń bolmaǵanda eki núktesi \ jazyqtyqtyń ártúrli jaǵynda jatsa, onda osy jazyqtyq\ kópjaqty qıady deıdi. – qıma jazyqtyq.
Kópjaq pen qıma jazyqtyǵynyń ortaq núktelerinen turatyn fıgýrany berilgen jazyqtyqpen kópjaq qımasy dep atalady.
Tetraedrdyń tórt jaǵy bar sondyqtan onyń qımasy úshburysh nemese tórtburysh bolady.
Paralelepıpedtiń qımasy ne bolady?
Paralelepıpedtiń alty jaǵy bar. Onyń qımasy úshburysh nemese tórtburysh, besburysh, altyburysh bolyp tabylady.
Paralelepıpedtiń tabandarynyń dıogonaldary arqyly ótetin jazyqtyqpen qımasy – dıagonal qıma dep atalady.

Mysaldar qarastyrý (Túsiný)
Esep. K, R, T núkteleri tetraedrdiń bir tóbesinen shyqpaıtyn úsh qyrynda jatyr. Osy núkteler arqyly ótetin jazyqtyqpen tetraedrdiń qımasyn salý.
Esep. K, R, T núkteleri kýbtyń úsh aıqas qyrlarynyń ortasy. Osy núkteler arqyly ótetin jazyqtyq pen kýbtyń arasyndaǵy qımasyn salý.

Baǵalaý.
Úıge tapsyrma. Test jumysy 10 esep
Prızma men pıramıdanyń jazyqtyqpen qımalaryn salý júkteý