InfoHub Logo

Ata-babalardyń ańsaýymen, jeltoqsanshy jastardyń qaısarlyǵymen Táýelsizdik esikten enip, janymyzǵa shattyq syılaǵaly mine 30 jyl, 30 jas. Otyz jylda el jańa, elimiz kórkeıip, jerimiz jandanýda. Osy az ýaqyttyń aralyǵynda Qazaqstan terezesi teń eldermen ıyq tiresti. Bilim, ǵylym, sport, medısına, mádenıet taǵy basqa salalar aldyǵa jyljydy, ósti, damydy. Qazaqstan óz táýelsizdigin alǵaly beri elimizdiń rýhanı ómirinde kóptegen oń  ózgerister oryn aldy. Bul oń ózgerister bolashaq jastardy tárbıeleýde jańa maqsat pen mindetterdi júktep otyr. Osy otyz jyl ishinde el áskeri qurylyp, onyń is-qımyly jandandy. Jyldan jylǵa damyp, qanatyn keńge jaıyp kele jatqan áskerdiń osy tárbıe qurylymy salasynyń Qarýly Kúshterimizdiń jaýyngerlik deńgeıin arttyrýǵa qosqan úlesi óte zor dep aıtýǵa bolady. Memleketimizdiń qorǵanys qabileti artyp keledi, elimizdegi tatýlyq pen beıbit zaman, ekonomıkanyń artýy barlyǵy Qarýly Kúshterdiń jyldan jylǵa deńgeıin arttyrýǵa áser etedi. Tárbıeshi qurylymnyń ofıserleri álem men elimizdegi oqıǵalardyń barlyǵyn sarapqa salyp, jeke quramnyń moraldyq-psıhologıalyq jaǵdaıyna únemi zertteýler júrgize otyryp, komandırlerge tárbıe jumystaryna qatysty usynystar beredi eken. Jalpy, Qazaqstan táýelsiz el retinde óziniń derbes áskerin qurý isin 1992 jyldyń 7 mamyrynda Prezıdenttiń «Qazaqstan Respýblıkasy Memlekettik qorǵanys komıtetin Qazaqstan Respýblıkasynyń Qorǵanys mınıstrligi etip qaıta qurý týraly», «Qazaqstan Respýblıkasynyń Qarýly Kúshterin qurý týraly» jarlyqtary shyqqannan keıin bastap ketken eken. Osy kúni elimizdiń aýmaǵyndaǵy KSRO áskerı kúshteriniń esebindegi mekemeler, bólimder, quramalar, uıymdar, polıgondar, saqtaý bazalary, qoımalar, jyljıtyn jáne jyljymaıtyn áskerı múlikter Qazaqstan quzyretine berildi. Taǵy bir eske túsire keter jaıt, dál sol kúni general-leıtenant Saǵadat Nurmaǵambetovke general-polkovnık sheni tapsyryldy jáne ol elimizdiń Qorǵanys mınıstri bolyp óz qyzmetine kirisken.

Adamnyń moraldyq-adamgershilik qasıetteri sózderimen – rýhanı kúshimen anyqtalady. Rýhanı kúshtiń negizi: aqyl, sezim, erik kúshi. Adamnyń osyndaı qasıetterine baǵyttalǵan maqsatty jumystary tárbıe quraly bolyp tabylady». Rýhanı tárbıe degenimiz ne? . Osy suraqqa jaýap berip kóreıik. Qaı zamanda, qaı qoǵamda bolmasyn adamzat balasy jas urpaqtyń tárbıesine zor mán bergen. Qazirgi qaryshtap damyǵan elde, eń aldymen, urpaq tárbıesine asa mán berilip otyrǵany  belgili. Sebebi ulttyń búgini de, bolashaǵy da óskeleń urpaqqa baılanysty.   Tárbıe – qoǵamdyq úzdiksiz úrdis, qoǵam men jeke tulǵanyń qarym – qatynasyndaǵy basty júıe. Onyń negizi ólshemi ómirge qajetti tulǵanyń jeke qasıetterin qalyptastyrý. Oqýshy boıynda sanaly tárbıe men baıypty minez qalyptastyrý, rýhanı dúnıesi baı  ıntellekti tulǵa tárbıeleý ustazdyń maqsatqa baǵyttalǵan is – áreketine baılanysty. Halqymyzdyń ǵasyrlar boıy ulan- baıtaq jerin syrtqy jaýlardan qorǵaýda erligimen kórine bilgen batyrlary men qolbasshylaryn, halqynyń sózin sóılep, el qamyn oılaǵan sheshen — danalaryn maqtan etken. Otanymyzdy qorǵaý, shejirege toly tarıhyn bilý, tili men dástúrin saqtaý, zertteý – azamattyq boryshymyz. Sondyqtan bar halyq maqsaty óziniń óskeleń urpaǵyna tárbıe berýde kúndelikti turmys kásibin ulttyq arnada uıymdastyryp, rýhanı- adamgershilik taǵylymymen ushtastyra bilgen.

Rýhanı – adamgershilik tárbıe – belgili bir maqsatqa qol jetkize biletin maqsatty, júıeli, ulttyq kózqarasty, senimdi, parasatty, minez- qulyqtaǵy adamı tártip pen rýhanı daǵdyny qalyptastyratyn jalpy azamzattyq tárbıeniń quramdas bóligi. Adamgershilik tárbıeniń búkil júıesi gýmanısik mazmunǵa toly, rýhanı negizde jeke adamnyń jan- jaqty damyp jetilýine baǵyttalǵan. Adamgershilik tárbıe máselesi negizinen ulttyq qundylyqtarǵa súıene otyryp, tárbıe berýdiń ádistemelik joldaryna negizdeledi. Balanyń otbasynan alǵan tálim-tárbıesi  – mektep qabyrǵasynda jalǵasyn tabatyny belgili. Sondyqtan, elimizdiń bolashaǵy sanalatyn jastarymyzdyń tárbıesine mán berý – basty maqsat bolý qajet. Osyǵan oraı, mekteptegi tárbıeni ulttyq qaǵıdalarmen tolyqtyrý aıryqsha qajettilikti talap etedi. Búgingi tańda mektepter balalarǵa jekelegen ǵylymı pánderdi tereń oqytýǵa nazar aýdarady, al adamgershilik qundylyqtar arqyly tárbıeleýge mán bermeı jatady. Sonyń saldarynan jastarymyz jaǵymsyz qylyqtarǵa boı aldyryp, ımandylyq uǵymyna jete mán bermeıdi. Demek, adamgershilik-rýhanı tárbıe máselesine durys kózqaras qalyptastyrý bala tárbıesindegi alǵysharttardyń biri ekenin umytpaýǵa tıistimiz.

Rýhanı tárbıeniń negizgi maqsaty men mindetteri  qoǵamyzdaǵy ózgeristerdiń barlyǵyna jastardyń aralasýyna birdeı yqpal jasaý, oǵan negizinde mektep jasynan otanǵa degen súıinspenshilikterin artyrýy qajet ol degenińiz patrıottyq tárbıe negizin túsindirý bolyp tabylatynyn esten shyǵarmaýymyz qajet.

Melis Dıana Oralqyzy

Dintaný mamandyǵynyń 4 kýrs stýdenti

Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti

Jetekshi: aǵa oqytýshy, PhD Muqan Nurzat

---