InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: «Qaýipsizdik erejeleri, sanıtarlyq - gıgıenalyq talaptar. Tamaqtaný mádenıeti. Et jáne et taǵamdarynyń qunarlylyǵy. Sapasyn anyqtaý. Etti dastarqanǵa tartý reti». Qoı etin músheleý jáne ázirleý.
Sabaqtardyń maqsattary:
Bilimdilik: Oqýshylardy tehnıkalyq-qaýipsizdik jáne sanıtarlyq-gıgıenalyq erejelerimen tanystyrý. Tamaqtaný mádenıeti men qoı etin músheleý jáne ázirleý týraly maǵlumat berý.
Damytýshylyq: Ózara bir - birine kómek kórsete bilý, erejelermen as úı týraly jańa bilimderdi damytý.
Tárbıelik: Jumysta uqyptylyqqa, tazalyqqa tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: Kiriktirilgen sabaq (ekonomıka negizderi jáne qarjy saýattylyǵy)
Sabaqtyń ádisi: túsindirý.
Kórnekiligi: Qaýipsizdik erejeleri jazylǵan plakattar.
Sabaqtyń barysy.

İ. Uıymdastyrý bólimi.
1. Oqýshylarmen amandasý, túgendeý.
2. Oqýshylardy sabaqqa beıimdeý.
3. Jumys ornyn uıymdastyrý.
4. Qaýipsizdik erejelerin eske túsirý.

İİ. Jańa sabaq.
Sanıtarlyq – gıgıenalyq talaptar. Tamaqty daıyndaý kezinde oǵan aǵzaǵa zıandy aýrý týdyratyn mıkrobtar túsip, tamaqtan ýlanyp qalmaý úshin sanıtarlyq – gıgıenalyq talaptardy saqtaý kerek.
Bólmeler men jabdyqtarǵa qoıylatyn talaptar.
1. Asúı bólmesi taza bolýy qajet. Ylǵal shúberekpen únemi súrtip otyrý kerek.
2. Taza ydysty jabyq shkafta nemese jabyq sórelerge qoıý kerek.
3. Tamaq qaldyqtaryn qaqpaǵy bar shelekke salyp, der kezinde shyǵaryp otyrý qajet.
Tamaq daıyndaıtyn adamǵa qoıylatyn talaptar.
1. Tamaqty aljapqysh taǵyp daıyndaý kerek.
2. Qoldy tazalap jýý kerek.
3. Shashty jınap, oramal taǵý kerek.
Tamaqty jasaýǵa qoıylatyn talaptar.
1. Merzimi ótip ketken azyq - túlikterdi paıdalanbaý kerek.
2. Azyq - túlikti bólýge, týraýǵa jeke - jeke taqtaılar qoldanylady.
3. Tamaq ázirleý aldynda azyq - túlik muqıat jýyp, tazalaıdy jáne týraıdy.
4. Totyǵatyn metaldan jáne syry ketken ydysty paıdalanýǵa bolmaıdy.

Et músheleý – soıylǵan maldyń etin jilik - jiligimen bólshekteý. Qazaq halqynyń dástúrinde ár jiliktiń tabaqqa tartylý tártibi bar. Atap aıtqanda, qoıdyń tórt aıaǵynda on eki jilik bolady. Oń jaǵyndaǵy qoly men sanynda jambas, ortan jilik, asyqty jilik, toqpan jilik, kári jilik jáne jaýyryn atalatyn súıekter bar. Sol jaqtaǵy qoly men sanynda da dál osy alty jilik bir - birimen jalǵasyp jatady. Soıǵan qoıdyń etin osy jilikterdiń býyn - býyny boıynsha ajyratyp bóledi. Bul ádis jilikteý dep atalady. Osy jilikterdiń ishindegi jambas qadaǵa nemese syıly qonaqqa tartylady. Sol úshin jambas arnaıy saqtalady. Al qabyrǵalar men omyrtqalar jilik asylǵanda ústemelenedi. Buǵana, moıyn, quıymshaq, t. b. qazanǵa etpen qosyp salynǵanmen, kóbine bala-shaǵaǵa tıesili. İri qara da osy ádispen soıylady. Qazaq ǵurpynda etti qıqymdamaı, baltamen shaýyp súıegin qıqalamaı taza borshalap tuzdaıdy. Al teledi de, 5 mınýttan soń dóńgelek kúlshe, etip jaıylady. Árbir kúlsheniń ortasyna et týramasy salynyp, kúlsheniń ortasy ashyq qaldyrylady da, eki sheti japsyrylady. Maılanǵan tabaǵa ornalastyrylyp, kóterilgen soń jumyrtqa jaǵylady. Temperatýrasy 230 - 240° S peshte pisiriledi. 6 kese unǵa — 2 as qasyq qant, 80 g ashana margarıni, 175 g melanj, 1 shaı qasyq túz, 45 g ashytqy, 2 kese sý, ortasyna salýǵa — 750 g jumyrtqa qosylǵan ' et týramasy, betine jaǵylatyn maı.

Et músheleri — ettiń qazaqsha ataýlary. Olardyń negizgileri: bas, jaq, jaq et, úrt et, moıyn, moıyn et, buǵana, qara qabyrǵa, súbe, qazy, tós, tós et, tóstik, aýyz omyrtqa, kári jilik, jumyr jilik, asyqty jilik, toqpan jilik, jambas, jaıa, beldeme, moıyn omyrtqa, uzyn omyrtqa, júrek, úlpershek, baýyr, kók baýyr, baýyr et, búırek, ultabar, qarta, qıma, toq ishek, ashshy ishek, jelin, qom, qaryn, ókpe, sıraq, búıen.

Bizdiń halqymyzdyń qurmetti kisilerge usynylatyn kádeli ári orny bólek taǵamdarynyń eń – bastysy qazaqsha et. Qazaqtar syly qonaqtarǵa mal basyn kórsetetin. Sonyń ishinde asa qurmetti, ardaqty, el syılaıtyn qonaqtarǵa taı nemese qulyn soıady. Eger qonaqtar kóp bolsa iri jylqy soıady. Sóıtip qonaqtarǵa tabaq – tabaq et tartylady. Tabaq tartý da úlken óner, eldikke syn. Munyń da ulttyq, salttyń tártibi men reti jón - josyǵy bolady. Ár tabaq qonaqtar dárejesi men jasyna, iliktik jolyna (naǵashy, jıen, qudaǵı, qyz, bala t. b.) sáıkes kelýi kerek. Osyǵan oraı tabaq tartý – bas tabaq, syı tabaq, qos tabaq, jaı tabaq, jastar tabaǵy, kúıeý tabaq, kelin tabaǵy bolyp bólinedi.
Atalǵan tabaqtarǵa saı et (súıek) músheleri bolady. Ol múshelerdi aýystyrýǵa bolmaıdy.
Bas tabaqqa: bas, jambas, omyrtqa, súbe qabyrǵa.
Qos tabaqqa: ortan jilik, omyrtqa súbe qabyrǵa.
Syı tabaqqa: jambas, omyrtqa, qabyrǵa, ortan jilik.
Jaı tabaqqa: asyqty jilik, jaýyryn, qabyrǵa, omyrtqa.
Jastar tabaǵy: kári jilik, toqpan jilik, qabyrǵa, omyrtqa.
Kúıeý tabaq: asyqty jilik, omyrtqa, qabyrǵa, tós.
Mine, osylaı ár tabaqtyń kólemine jáne onyń adamdaryna sáıkes kádeli músheleri, tartylyp, bárine de syıly, shuraıly etter men múshe súıekter salynady. Ár kisiniń qonaqtyń jasyna, iliktik, týystyq qatynasyna qaraı maldyń árbir múshesiniń soǵan laıyq orny bolady.

Ekonomıka tarıhy. Ekonomıkadaǵy basty máseleler.
Dúnıede ne nárse bolsyn belgili bir zańdarǵa baǵynady, bul zańdar – ekonomıka zańdary. Sondyqtan ekonomıkalyq damý adamzattyń órkendeý negizin, al ekonomıka tarıhy onyń búkil tarıhynyń negizin quraıdy. Ekonomıkalyq tarıh belgili bir aımaqta turatyn halyqta artyq taýar óndirýden, álgindeı taýar shyǵarýǵa tikeleı qatyspaǵan, biraq olardy meılinshe paıdalanǵan ár túrli adamdar tobynyń bólinip shyǵýynan bastalady. Alǵashqy qaýymdyq qurylys kezinde mundaı qatynas bolǵan joq. Sondyqtan bul dáýir tarıhı kezeń retinde ekonomıka tarıhynda arnaıy qarastyrylmaıdy.
Árqandaı qoǵam, qaı kezde ómir súrse de, óziniń ekonomıkalyq qurylymyna ıe bolǵan. Árqandaı qoǵam ekonomıkada mynadaı basty saýaldarǵa jaýap tabýy tıis:

Qaýipsizdik erejeleri, sanıtarlyq - gıgıenalyq talaptar. Tamaqtaný mádenıeti. Et jáne et taǵamdarynyń qunarlylyǵy. júkteý