InfoHub Logo

Qasaqana avtobýstyń da kesheýildeýin-aı! Qyzmettiń bastalýyna bes-aq mınýt qaldy. Qaıta-qaıta saǵatyma qarap, berekem ábden qashty. Qysyltaıań osy bir shaqta, bastyǵymnyń «jyldyq esep, stolymnyń ústinde bolsyn» degen keshegi tapsyrmasy esime túsip, odan beter qatty úreılendim. Onyń ájimsiz, torsıǵan tolyq saýsaqtary tumsyǵyma kep oqys tirelgendeı boldy.

Áıteýir, avtobýs ta jetti-aý! Esigi ysyrylyp ashyla bergende, bir jambastap ázer-mázer ishine endim. Iin tiresken adam... Shymshyma shaıpaý sózder qulaqqa túrpi deı tıedi. Qap ishinde torsyldaǵan toraılar, qyt-qyttaǵan áteshter, bári de kók bazarǵa bara jatqan dúnıe!.. Bireýdiń dobaldaı etigi baltyrymdy súıkep ótti. Avtobýs ár jerde bir aıaldaǵan saıyn, tuzdalǵan balyqtaı biz sirese berdik, sirese berdik... Bastyǵymnyń qolaǵashtaı judyryǵy kózime qaıta-qaıta elesteıdi. Áldene bolmaq? Oı, táýbe, saqtaı gór! Alǵan bıletimniń nomerine qarap edim,— baqytty bılet! Búgin jolym bolady eken. On boıymdy sharpyǵan qorqynysh sheginis jasap, kóńilim jaı tapty. Áldekimniń etsiz, epshil saýsaqtary syrt qaltamdy erkin timiskilegendeı boldy. Júregim muzdap ketti. Tapa tal túste qaltaǵa túsken arsyz beıbaqtyń betine túkireıin desem, buryla almaımyn. Kondýktordan qaırylǵan aqsha, álgi baqytty bılet te sol qaltam da edi. Zyǵyrdanym qaınap, qatty yzalanǵan men, bógde adamnyń qolynan shap berip ustaı aldym. Óktem shyqqan daýystan ózim shoshyp qaldym. Álgi, jibermeı, ustap turǵan zatym — qazdyń uzyn moıny eken!..

Avtobýs baıaý ǵana toqtaǵan edi, men shampannyń tyǵynyndaı esikten atylyp kettim. Elpektep kelem. Maǵan qarap sylq-sylq kúlgen bıkeshterge de mán bermeımin. Laısań, alasapyrań kez edi. Lezde bir aıaǵymnan sý ótip, týflıimniń ishi shylqyldap ketti. Baqsam, má saǵan bezgeldek, bir galoshym joq. Paltomnyń eki túımesi de túsip qapty. Úshinshi túımemniń ózi qısaıyp, ázer-mázer jipke iligip tur. Avtobýsty qýa jóneldim. Ne shara, ókpem aýzyma tyǵylyp lezde boldyrdym. Átteń, sý jańa galosh edi!.. «İshken jerińe galoshyńdy tastap ketesiń»,— dep, kelinshegim tabalaıtyn boldy-aý meni. Endi qaıttim sorly basym?!

Jalma-jan taksıge otyryp, avtostansıaǵa tarttym. Kelinshegimniń bajyraıǵan otty kózi, bastyǵymnyń shoshaıǵan jýan suq saýsaǵy degbirimdi alyp, berekemdi ábden qashyrdy. Salyp otyryp avtostansıaǵa da jettik-aý! San nomerli, san tústi avtobýstar. «Galoshym túsip qalǵan edi», — dep, qaısybirine kirem? Qoı, munym uıat bolar.Áıde shofer, aıaqkıim magazınine!..

Mashına toqtady. Syrt-syrt etken taksometrge qarasam «bir som elý tıyn berińiz» dep tur. Shoferǵa tabany kúrekteı galoshtyń jarty qunyn tólep, magazınge kirdim. Týflıime shaq galosh satyp aldym da, aqshasyn satýshy qyzǵa usyndym. Qyzdyń kózi aqsha arasyndaǵy kógildir bıletke túskende, onyń júzi gúl-gúl jaınap, maǵan súzile qarady.

— Oı, siz netken baqytty adamsyz!

Men izetpen basymdy qaıta-qaıta ıip, esikten shyǵa jóneldim...

Saǵat on ekiden asyp barady eken. Qyzmetke tústen keıin barýdy maqul kórdim de, kóktem samalyna júz tosyp, kóshe boılap kele jattym.

Sháýke!— dedi bireý maıda qońyr daýyspen.

Men kilt burylyp, artyma qaradym. Ózimniń eski bir dosym eken. Biz qysqa amandyqtan soń, júre sóılestik. Dosym dilmársigen bir qý edi, ústi-basyma kúlimdegen syrshyl kózderin súıkeı qadady da mysqyldaı jónedi.

— Túımelerin, túzge túnegennen saý ma, tipti, moıyndary solbyraıyp ketipti ǵoı, Sháýkesi?.. Áıteýir, baýyrym, úıdegi zamandastan opyq jep júrme!..

Dos ázilin qabyldap, men onyń osal jerin izdestirdim. Ol tabyldy da.

— Qurbyjan, nemene, murnyńnyń ushyn átesh shuqyp alǵan ba? Shamasy, tary kóje iship otyryp pysqyryp jibergensiń de, oramalmen súrtýdi umytyp ketkensiń ǵoı deımin... Taýyq ataýlynyń dánge ósh ekenin bilmeısiń be, paqyr-aý?

Ol uzaq kúlkiden ezýin jıyp, shynyn aıtty.

— Saǵan ótirik, maǵan shyn, keshe Tastaqta, on birinshi avtobýstan túse berip edim, kenet esigi qurǵyr tars jabylyp, murnymdy qysty da qaldy. Jurt shoferǵa baıbalam sap, shýlap jatty. Esiktiń qaıta ashylýy muń eken, qan degeniń tanaýdan josyp-aq ketkeni...

— E, esiktiń jaqtaýy jumsaq rezınka emes pe?

— Ábden tozyǵy jetken avtobýs qoı jazǵan-aý. Esiginiń eki jaq jaqtaýlary pyshaqtaı, muryn túgil ózińdi de tórt bólip túsedi.

— Sosyn?..

— Sosyn, aýrýhanaǵa baryp, murnymdy tiktirdim... Senbeseń mine!..— dep ol aıqysh-uıqysh tyrtyq bop bitken tigis ornyn kórsetti.

Qaıran, muryn-aı!..

Tosynnan sátsizdikke dýshar bolǵan dosymdy qatty aıadym.

Álgi satýshy saıtan qyzdyń dáppe-dál aıtqanyn qarashy. Dosyma qaraǵanda men ájepteýir «baqytty» ekem. Dosymnyń murny sulý qazaqy qyr muryn ǵoı. Al, eger men onyń ornynda bolsamshy?! O, aıta kórmeńiz, onda myna taý halqyna tán, suraý belgisindeı qońqaq murnymnyń ornyn syıpap qalýym ábden yqtımal edi... Saqtaı gór, qudaı!.. Qaıran, muryn-aı!..

---