InfoHub Logo

Biz — tereń tamyrly halyqpyz.

Ata salt, ata dástúr, ata tarıh, ulttyq nanym-senim, tektilik turpat, kisilik kelbet, ádep pen ımandylyq arnalary ǵasyrlar boıy qalyptasqan qaǵıdalardan tin tartady.

Biz — qazaqpyz, keń — baıtaq ulan-dalanyń ıesimiz.

Egemendikke qol jetkizip, eldikke betburys jasap jatyrmyz. Al eldiktiń bastaýy nede? Erlerdiń qolynda dermiz. Ar erlerdiń shyn máninde er bolýy, elin el qylýy kimge baılanysty? Árıne, áıel qaýymynyń, aq jaýlyqty ájeler men abzal analar, asyl jarlardyń kórgendiligi men kóregendiligine baılanysty dep senimmen aıta alar edik.

Baıaǵy baı aýyz ádebıetimizdegi Qurtqa, Aqjúnis tárizdi, uly Abaıdyń ájesi Zere, osy túbekte dańqy shyqqan Tomırıs, Qalamqas tárizdi artyq týǵan arýlardyń ulylyǵyna, erkekten de beter er kóńildiligi, týǵan el, týǵan jer, týǵan baýyr degendegi sheksiz sezimderine tánti bolmaı tura almaısyz.

Ana men bala egiz uǵym desek te bolady. Atalar jolymen balanyń jórgeginen, besiginen ana tilinde «áldıge» uıyp, ulttyq qan-qasıetti jete sińirip ósýinde analardyń úlesi salmaqtana, arta bergen saıyn uta túsemiz. Bul da — eldiktiń bir qadamy.

Ulaǵatty analar beınesine laıyq keıipker — obrazdar búginde joq pa?

Shúkir, bar eken.

Ol kim dersiz?

Aıtalyq. Ol — ózimizdiń qadirmendi Ábekeńniń, Ábish aǵanyń, mektepte júrgende-aq respýblıkaǵa aty jetip, ýnıversıtette júrgeninde Áýezovteı alyptyń kóńil hosh aq batasyn alǵan, búkil ómirin jankeshti eńbekke toltyryp, ólsheýsiz mańdaı ter arqyly baq baqytyn alaqanyna qondyrǵan ult fenomeni Ábish Kekilbaevtyń anasy!

Ábish aǵaǵa Qudaıym, 360 áýlıeli, Beket urańdy ata-baba topyraǵy týa bitti, jan-jaqty da darhan daryn tartý etse de, onyń ómirsheń bolýy tárbıesine baılanysty edi.

Ábish Kekilbaıulynyń anasy Aısáýle-áje osy ǵasyrdyń basynda dúnıege kelip, qazaq kórgen azap pen tozaq, aıqas pen kúres, dúrbeleń men zobalańnyń bárin kórip edi.

Sol bir daýyldy kezeńderdiń bárinde otbasynyń tek otymen kirip, kúlimen shyǵatyn salpy etek áıeli atanbaı, qoǵamdaǵy neshebir aýyr da jarqyn isterdiń bárine atsalysyp edi. Kolhozda shóp te shapty, qurylys ta saldy, Bekdashy baryp, tuz óndirisinde de ter tókti. Taýshyq shahtalarynda kómir qazýshy bolyp ta taýqymetti qara jumystyń ashshy dámin tatty.

Azamaty Kekilbaı soǵystan oralmasa da, erinen otyz alty jasynda jesir qalsa da, jalǵyz uly men qyzdaryn jetimsiretpeı jelkildetip baǵyp-qaǵyp edi, eńbekke, adaldyqqa, arlylyqqa baýlyp edi.

Uldan jalǵyzy — Ábishiniń tileýin tilep, osydan attaı qyryq jyl buryn Almatyǵa attanyp edi.

Ol jańa Astanany da kórdi.

Ábish Kekilbaevtaı dana shyqqan shańyraqtyń dastarhanynan qazaq eliniń birtýar tulǵasy, tuńǵysh Prezıdenti Nursultan Ábishuly Nazarbaev ta áldeneshe ret dám tatqan-dy. «Aıekeń bárimizdiń de ardaqty anamyz edi», depti ol Ábekeńe kóńil aıtqanynda.

2001 jyldyń 30 qazanynda Ondy aýlynda 95 jasynda dúnıeden ozǵan tuǵyrly keıýana — Aısáýle Jumabaıqyzy Qoqymovany aqtyq saparǵa attandyrýǵa arnalǵan qaraly jıyn ótti. Ony aýdan ákimi Q.Seıilhanov ashty. Jınalǵan kópshilik aldynda halyq jazýshylary Á.Nurpeıisov, Sh.Murtaza, kórnekti jazýshy T.Ábdikov, akademık M.Joldasbekov, oblys ákimi L.Qıynov, týmalary sóz sóıledi. Olardyń barlyǵy da ana ulylyǵyn áspettedi.

Aısáýle — Adaı-Jańaı-Qojanazar-Taǵan áýletine, atasy Qoqymǵa syıly da ónegeli kelin bola bildi.

Aısáýle — azamaty Kekilbaımen jup jazbaı birge júrip, ómirdiń ystyq-sýyǵyn birge kórdi, ashshy-tushshyny birge tatty, azamattyń abyroıyn asyrýmen boldy. Átteń...

Aısáýle — qyzdaryn qıaǵa qalyqtatyp, uıasyndaǵy jalǵyz ulyn ushpaqqa shyǵarýǵa bar ómirin arnady.

Aısáýle — ózindeı ónegeli, atalar jolyn ustanǵan Klaradaı kelinimen birge juǵysty da uǵysty, yrysty da tynysty ǵumyr keshti, tatý-tátti boldy.

Osyndaı anany, Ábishti Ábish etken Anany uly demeı gór, áýlıe demeı gór! Onyń berekeli dastarhanynan qazaq zıalylary tegis derlik dám tatty. Soǵys jyldarynda jetimdik kórgen jadaý ıin urpaqtyń juqaltańdaý, kóńilderi jarym-jartylaý balalarynyń barlyǵyna da ana boldy. Onyń shuǵyla-sharapatynan, janarynan tógilgen meıirim nurynan nebir ataqty da dańqty azamattar nár aldy. Ol talaıǵa qanat bitirip, boılaryna qýat quıdy, sarqylmas shabyt ústedi.

Ol máńgi ólmes qazaq anasy retinde úlken bir kitaptyń bas keıipkeri bolýǵa tıis. Ondaı kitap týady, árıne!

Aısáýle áje aqtyq saparǵa attandy. Qamysbaı qaýymyna jerlendi. Oblys ımamy D.Qasnıazov Quran oqydy. Asyl anasynan aırylǵan dana da bolsa, bala — Ábishtiń júregi qan jylaıdy. Biraq, kóńilge dármen eter — janyna jubanysh bolyp artynda egemen eli, kıeli jeri tur!

Qazaq anasyn aqtyq saparǵa shyǵaryp salýǵa respýblıka vıse-premeri I.Tasmaǵanbetov, Oral oblysynyń ákimi Q.Kósherbaev, Atyraý oblysy ákiminiń apparat basshysy M.Óteshov, Parlament depýtattary Ó.Báıgeldi, Q.Erejepov, M.Abylhanov, aqyndar F.Ońǵarsynova, Q.Jumaǵalıev, Ó.Oralbaev, taǵy basqalary keldi.

2.11.2001 jyl.

---