Qazaq tilinen 5 - synyptarǵa arnalǵan emtıhan suraqtary
Qazaq tilinen tereńdetilgen 5 - synyp oqýshylaryn aralyq atestattaý maqsatynda daıyndalǵan emtıhan materıaldarynyń 1, 2 - suraqtary oqýshynyń qazaq tili páninen 5 - synypta alǵan teorıalyq bilimin synaqtan ótkizý úshin, al 3 - suraǵy qazaq ádebıetinen alǵan bilimi men tildik materıaldardy satylaı keshendi taldaı bilý daǵdysyn tekserýge arnalǵan.
Qazaq tilinen 5 - synyptarǵa arnalǵan emtıhan suraqtary
№1 bılet
1. Ádebı til jáne onyń formalary.
2. Jurnaqtar jalǵaný jolymen jasalǵan týyndy sózder
3. Jumbaqtyń sheshýin tap.
İshine tamaq salynǵan,
Esigi tastaı jabylǵan.
Asty syzylǵan sózge fonologıalyq taldaý jasa.
№2 bılet
1. Mátin degen ne? Mátinge neler jatady?
2. Birigý jolymen jasalǵan týyndy sózder
3. Jumbaqtyń sheshýin tap.
Qamys qulaq, tostaǵan tuıaq,
Minseń – qanat, súti – dári,
Eti – tamaq.
Asty syzylǵan sózderge fonologıalyq taldaýdy yqshamdaý prınsıpimen órnekte.
№3 bılet
1. Leksıka degen ne? Leksıka neni zertteıdi?
2. Tirkesý jolymen jasalǵan týyndy sózder
3. Tómende berilgen salt óleńi qalaı atalady?
Qaz - qaz, balam, qaz, balam,
Qadam bassań, máz bolam.
«Tusaýkeser» sózine fonologıalyq taldaý jasa.
№4 bılet
1. Sózdiń týra jáne aýyspaly maǵynasy
2. Ashyq jáne qysań daýystylar
3. Maqal - mátelde ne jaıynda aıtylǵan?
Oqýsyz bilim joq,
Bilimsiz kúniń joq.
«Oqý», «bilim», «óner», «ǵylym» sózderine fonologıalyq taldaýdy yqshamdaý prınsıpimen órnekte.
№5 bılet
1. Kóp maǵynaly sózder
2. Erindik jáne ezýlik daýystylar
3.«Erte zamanda Ernazar degen baı bolypty. Tórt túligi saı bolypty.»
Qaı ertegiden úzindi? «Ernazar», «Er Tóstik» sózderin fonologıalyq talda.
№6 bılet
1. Omonımder
2. Daýyssyz dybystar
3. Periniń qyzy Bektory,
Shaıpaý sóziń qoı, Tory.
Súıgen de jarym Er Tóstik,
Óz jarymdy súıemin.
Qaı shyǵarmadan alynǵan keıipkerdiń sózi?
Asty syzylǵan sózge fonologıalyq taldaý jasa.
№7 bılet
1. Sınonımder
2. Daýyssyz dybystardyń túrleri
3. Úzindi qaı ertegiden alynǵan?
- Qara aýyz qasqyrdy óltirgen bolsa, ıt ataýly qasqyrǵa qoja bolatyn edi. Endi ıttiń ilýde bireýi - aq qasqyr alatyn bolady...
Erteginiń atyn taýyp, sol sózge fonologıalyq taldaý jasa.
№8 bılet
1. Antonımder
2. Býyn
3.– Aıdan aılar júrdim. Zoryǵyp, astymdaǵy atym óldi. Jyldan jyldar júrdim. Bir kúnderde ógizdiń jelkesindegi jaýyryna qaýyn egip, ósirip otyrǵan bir eginshige kez keldim.
Úzindi qaı shyǵarmadan alynǵan? Ertegi keıipkeriniń atyn sóz quramyna talda.
№9 bılet
1. Tabý
2. Býyn túrleri
3. Qarsaqbaı aımaǵyn kórgende: «Aınalań japan túz eken, taýyńnyń asty jez eken. Jurtyń ashyqpas!»- dep júrip ketipti.
Keıipkerdiń esimin sóz quramyna talda.
№10 bılet
1. Evfemızm men dısfemızm
2. Tasymal
3. Qaı shyǵarmadan alynǵan úzindi?
Aqsaq qulan shoshyǵan,
Taýdan tómen josyǵan.
Balań óldi – Joshy han,
Nanbaısyń ba osyǵan?
Asty syzylǵan sózdiń quramyndaǵy dybystarǵa matematıkalyq tásilmen minezdeme ber.
№11 bılet
1. Turaqty tirkester
2. Úndestik zańy
3. Qaı keıipkerdiń portreti berilgen?
Úshten tórtke jetti jasy,
Týǵan aıdaı eki qasy,
Aq tisteri aq merýertteı.
Qos juldyzdaı kóz janary,
Qos betiniń tamyp qany,
Jalyndaıdy janǵan órtteı.
Asty syzylǵan sózdiń quramyndaǵy dybystarǵa matematıkalyq tásilmen minezdeme ber.
№12 bılet
1. Maqal - mátelder
2. Býyn úndestigi
3. Úzindi qaı óleńnen alynǵan? Avtory kim?
Astyna mingen Aqtaban
Aq bókendeı oınaıdy.
Qasyna ergen kóp ásker
Mańyraǵan qoıdaı shýlaıdy.
Asty syzylǵan sózdiń quramyna taldaý jasa.
№13 bılet
1. Sózdik qor
2. Býyn túrleri
3. Qaı shyǵarmadan alynǵan úzindi?
Dem alysy – úskirik, aıaz ben qar,
Kári qudań qys kelip, álek saldy.
Asty syzylǵan sózdiń quramyna taldaý jasa.
№14 bılet
1. Qazaq tiliniń sózdik quramy
2. Býyn
3. Úzindi berilgen shyǵarmanyń atyn ata.
Ótegen aman - esen keldi deıdi,
Aralap talaı jerdi kórdi deıdi.
Bir jaıly qonys izdep on jeti jyl
El - jurtyn aman - esen kórdi deıdi.
Asty syzylǵan sózderdiń quramyna taldaý jasa.
№15 bılet
1. Kónergen sózder
2. Til dybystary
3. Óleńniń avtory kim? Óleń qalaı atalady?
Bókennen sulý ańdy men kórmedim,
Ózge ańǵa janýardy teń kórmedim.
Asty syzylǵan sózge fonologıalyq taldaý jasa.
№16 bılet
1. Jańa sózder
2. Ashyq jáne qysań daýystylar
3. Shyǵarma avtory kim?
Qaıyrǵan, tekektetken, jorǵalatqan,
Sarqyǵan, ekshep qaǵyp, sorǵalatqan.
Talmaýrap samaıdan ter sypyrǵanda,
Tartýyn «Bozingendi» qolqalatqan...
Asty syzylǵan sózge fonologıalyq taldaý jasa.
№17 bılet
1. Sózderdiń qoldanylý órisine baılanysty túrleri
2. Kásibı sózder
3. Úzindi qaı shyǵarmadan alynǵan?
Qobylandynyń qoshtasqany, Taıbýryldyń shabysy, Qazan men Qobylandynyń jekpe - jegi Abaıdy, ásirese, elitkendeı bolatyn.
Asty syzylǵan sózderge fonologıalyq taldaýdy yqshamdaý prınsıpimen
órnekte.
№18 bılet
1. Kirme sózder
2. Býyn úndestigine baǵynbaıtyn qosymshalar
3. Keleshektegi álemdik balýan Qajymuqan Maslıkovqa osylaı kelip jalshylyqqa turdy...
Shyǵarma avtory kim? Asty syzylǵan sózdiń quramyndaǵy dybystarǵa matematıkalyq tásilmen minezdeme ber.
№19 bılet
1. Dıalekt sózder
2. Jalpylama leksıka
3. Óleń ne jaıynda? Óleńniń avtory kim?
Kúshtiler kúshinen uıaldy,
Eren er erkinen qysyldy.
Ulylar kishiden uıaldy,
Sulýlar kórkinen qysyldy.
Asty syzylǵan sózge fonologıalyq taldaý jasa.
№20 bılet
1. Termın sózder
2. Dybys úndestigi
3. Úzindi berilgen shyǵarmanyń aty men avtoryn tap.
- Iá, álgi Shashýbaı degen bala, Qoshqarbaıdyń Shashýbaıy.
Asty syzylǵan sózdiń quramyna taldaý jasa.
№21 bılet
1. Til dybystary
2. Orfografıa men orfoepıa
3. Qaı shyǵarmadan úzindi? Avtory kim?
- Qýǵannan paıda joq. Qozykúreń bárbir jylqy balasyna shaldyrmaıdy.
Asty syzylǵan sózge fonologıalyq taldaý jasa.
№22 bılet
1. Qazaq álipbıindegi áripterdiń jazylýy
2. Fonetıka neni zertteıdi?
3. Óleńniń aty men avtoryn ata.
Túrinen tekemettiń kórip turmyn
Ájemniń taramysty saýaqtaryn.
Asty syzylǵan sózderge fonologıalyq taldaýdy yqshamdaý prınsıpimen
órnekte.
№23 bılet
1. Qazaq álipbıi
2. Ekpin
3. Shyǵarmanyń avtory kim? Shyǵarma qalaı atalady?
Júreginde yza taby qalmaǵandaı bir mysqal,
- Shalalaýsyń,- dep jymıdy Shyńǵysqan.
Asty syzylǵan sózdiń quramyndaǵy dybystarǵa matematıkalyq tásilmen minezdeme ber.
№24 bılet
1. Daýysty dybystar
2. Sóz ekpini
3. Shyǵarmanyń avtory kim? Shyǵarma qalaı atalady?
Júreginde yza taby qalmaǵandaı bir mysqal,
- Shalalaýsyń,- dep jymıdy Shyńǵysqan.
Asty syzylǵan sózge fonologıalyq taldaý jasa.
№25 bılet
1. Jýan jáne jińishke daýystylar
2. Oı ekpini
3. Qaı shyǵarmadan alynǵan úzindi?
Aspandaǵy juldyzdardy ýystap, jerdegi Ermekke qaraı shashady. Shashylǵan juldyz emes, sap - sary baýyrsaqtar.
Asty syzylǵan sózge fonologıalyq taldaý jasa.
Qazaq tilinen 5 - synyptarǵa arnalǵan emtıhan suraqtary
№1 bılet
1. Ádebı til jáne onyń formalary.
2. Jurnaqtar jalǵaný jolymen jasalǵan týyndy sózder
3. Jumbaqtyń sheshýin tap.
İshine tamaq salynǵan,
Esigi tastaı jabylǵan.
Asty syzylǵan sózge fonologıalyq taldaý jasa.
№2 bılet
1. Mátin degen ne? Mátinge neler jatady?
2. Birigý jolymen jasalǵan týyndy sózder
3. Jumbaqtyń sheshýin tap.
Qamys qulaq, tostaǵan tuıaq,
Minseń – qanat, súti – dári,
Eti – tamaq.
Asty syzylǵan sózderge fonologıalyq taldaýdy yqshamdaý prınsıpimen órnekte.
№3 bılet
1. Leksıka degen ne? Leksıka neni zertteıdi?
2. Tirkesý jolymen jasalǵan týyndy sózder
3. Tómende berilgen salt óleńi qalaı atalady?
Qaz - qaz, balam, qaz, balam,
Qadam bassań, máz bolam.
«Tusaýkeser» sózine fonologıalyq taldaý jasa.
№4 bılet
1. Sózdiń týra jáne aýyspaly maǵynasy
2. Ashyq jáne qysań daýystylar
3. Maqal - mátelde ne jaıynda aıtylǵan?
Oqýsyz bilim joq,
Bilimsiz kúniń joq.
«Oqý», «bilim», «óner», «ǵylym» sózderine fonologıalyq taldaýdy yqshamdaý prınsıpimen órnekte.
№5 bılet
1. Kóp maǵynaly sózder
2. Erindik jáne ezýlik daýystylar
3.«Erte zamanda Ernazar degen baı bolypty. Tórt túligi saı bolypty.»
Qaı ertegiden úzindi? «Ernazar», «Er Tóstik» sózderin fonologıalyq talda.
№6 bılet
1. Omonımder
2. Daýyssyz dybystar
3. Periniń qyzy Bektory,
Shaıpaý sóziń qoı, Tory.
Súıgen de jarym Er Tóstik,
Óz jarymdy súıemin.
Qaı shyǵarmadan alynǵan keıipkerdiń sózi?
Asty syzylǵan sózge fonologıalyq taldaý jasa.
№7 bılet
1. Sınonımder
2. Daýyssyz dybystardyń túrleri
3. Úzindi qaı ertegiden alynǵan?
- Qara aýyz qasqyrdy óltirgen bolsa, ıt ataýly qasqyrǵa qoja bolatyn edi. Endi ıttiń ilýde bireýi - aq qasqyr alatyn bolady...
Erteginiń atyn taýyp, sol sózge fonologıalyq taldaý jasa.
№8 bılet
1. Antonımder
2. Býyn
3.– Aıdan aılar júrdim. Zoryǵyp, astymdaǵy atym óldi. Jyldan jyldar júrdim. Bir kúnderde ógizdiń jelkesindegi jaýyryna qaýyn egip, ósirip otyrǵan bir eginshige kez keldim.
Úzindi qaı shyǵarmadan alynǵan? Ertegi keıipkeriniń atyn sóz quramyna talda.
№9 bılet
1. Tabý
2. Býyn túrleri
3. Qarsaqbaı aımaǵyn kórgende: «Aınalań japan túz eken, taýyńnyń asty jez eken. Jurtyń ashyqpas!»- dep júrip ketipti.
Keıipkerdiń esimin sóz quramyna talda.
№10 bılet
1. Evfemızm men dısfemızm
2. Tasymal
3. Qaı shyǵarmadan alynǵan úzindi?
Aqsaq qulan shoshyǵan,
Taýdan tómen josyǵan.
Balań óldi – Joshy han,
Nanbaısyń ba osyǵan?
Asty syzylǵan sózdiń quramyndaǵy dybystarǵa matematıkalyq tásilmen minezdeme ber.
№11 bılet
1. Turaqty tirkester
2. Úndestik zańy
3. Qaı keıipkerdiń portreti berilgen?
Úshten tórtke jetti jasy,
Týǵan aıdaı eki qasy,
Aq tisteri aq merýertteı.
Qos juldyzdaı kóz janary,
Qos betiniń tamyp qany,
Jalyndaıdy janǵan órtteı.
Asty syzylǵan sózdiń quramyndaǵy dybystarǵa matematıkalyq tásilmen minezdeme ber.
№12 bılet
1. Maqal - mátelder
2. Býyn úndestigi
3. Úzindi qaı óleńnen alynǵan? Avtory kim?
Astyna mingen Aqtaban
Aq bókendeı oınaıdy.
Qasyna ergen kóp ásker
Mańyraǵan qoıdaı shýlaıdy.
Asty syzylǵan sózdiń quramyna taldaý jasa.
№13 bılet
1. Sózdik qor
2. Býyn túrleri
3. Qaı shyǵarmadan alynǵan úzindi?
Dem alysy – úskirik, aıaz ben qar,
Kári qudań qys kelip, álek saldy.
Asty syzylǵan sózdiń quramyna taldaý jasa.
№14 bılet
1. Qazaq tiliniń sózdik quramy
2. Býyn
3. Úzindi berilgen shyǵarmanyń atyn ata.
Ótegen aman - esen keldi deıdi,
Aralap talaı jerdi kórdi deıdi.
Bir jaıly qonys izdep on jeti jyl
El - jurtyn aman - esen kórdi deıdi.
Asty syzylǵan sózderdiń quramyna taldaý jasa.
№15 bılet
1. Kónergen sózder
2. Til dybystary
3. Óleńniń avtory kim? Óleń qalaı atalady?
Bókennen sulý ańdy men kórmedim,
Ózge ańǵa janýardy teń kórmedim.
Asty syzylǵan sózge fonologıalyq taldaý jasa.
№16 bılet
1. Jańa sózder
2. Ashyq jáne qysań daýystylar
3. Shyǵarma avtory kim?
Qaıyrǵan, tekektetken, jorǵalatqan,
Sarqyǵan, ekshep qaǵyp, sorǵalatqan.
Talmaýrap samaıdan ter sypyrǵanda,
Tartýyn «Bozingendi» qolqalatqan...
Asty syzylǵan sózge fonologıalyq taldaý jasa.
№17 bılet
1. Sózderdiń qoldanylý órisine baılanysty túrleri
2. Kásibı sózder
3. Úzindi qaı shyǵarmadan alynǵan?
Qobylandynyń qoshtasqany, Taıbýryldyń shabysy, Qazan men Qobylandynyń jekpe - jegi Abaıdy, ásirese, elitkendeı bolatyn.
Asty syzylǵan sózderge fonologıalyq taldaýdy yqshamdaý prınsıpimen
órnekte.
№18 bılet
1. Kirme sózder
2. Býyn úndestigine baǵynbaıtyn qosymshalar
3. Keleshektegi álemdik balýan Qajymuqan Maslıkovqa osylaı kelip jalshylyqqa turdy...
Shyǵarma avtory kim? Asty syzylǵan sózdiń quramyndaǵy dybystarǵa matematıkalyq tásilmen minezdeme ber.
№19 bılet
1. Dıalekt sózder
2. Jalpylama leksıka
3. Óleń ne jaıynda? Óleńniń avtory kim?
Kúshtiler kúshinen uıaldy,
Eren er erkinen qysyldy.
Ulylar kishiden uıaldy,
Sulýlar kórkinen qysyldy.
Asty syzylǵan sózge fonologıalyq taldaý jasa.
№20 bılet
1. Termın sózder
2. Dybys úndestigi
3. Úzindi berilgen shyǵarmanyń aty men avtoryn tap.
- Iá, álgi Shashýbaı degen bala, Qoshqarbaıdyń Shashýbaıy.
Asty syzylǵan sózdiń quramyna taldaý jasa.
№21 bılet
1. Til dybystary
2. Orfografıa men orfoepıa
3. Qaı shyǵarmadan úzindi? Avtory kim?
- Qýǵannan paıda joq. Qozykúreń bárbir jylqy balasyna shaldyrmaıdy.
Asty syzylǵan sózge fonologıalyq taldaý jasa.
№22 bılet
1. Qazaq álipbıindegi áripterdiń jazylýy
2. Fonetıka neni zertteıdi?
3. Óleńniń aty men avtoryn ata.
Túrinen tekemettiń kórip turmyn
Ájemniń taramysty saýaqtaryn.
Asty syzylǵan sózderge fonologıalyq taldaýdy yqshamdaý prınsıpimen
órnekte.
№23 bılet
1. Qazaq álipbıi
2. Ekpin
3. Shyǵarmanyń avtory kim? Shyǵarma qalaı atalady?
Júreginde yza taby qalmaǵandaı bir mysqal,
- Shalalaýsyń,- dep jymıdy Shyńǵysqan.
Asty syzylǵan sózdiń quramyndaǵy dybystarǵa matematıkalyq tásilmen minezdeme ber.
№24 bılet
1. Daýysty dybystar
2. Sóz ekpini
3. Shyǵarmanyń avtory kim? Shyǵarma qalaı atalady?
Júreginde yza taby qalmaǵandaı bir mysqal,
- Shalalaýsyń,- dep jymıdy Shyńǵysqan.
Asty syzylǵan sózge fonologıalyq taldaý jasa.
№25 bılet
1. Jýan jáne jińishke daýystylar
2. Oı ekpini
3. Qaı shyǵarmadan alynǵan úzindi?
Aspandaǵy juldyzdardy ýystap, jerdegi Ermekke qaraı shashady. Shashylǵan juldyz emes, sap - sary baýyrsaqtar.
Asty syzylǵan sózge fonologıalyq taldaý jasa.
You Might Also Like
