Qazaqstannyń ózenderi
Sabaqtyń maqsaty: Qazaqstannyń ózenderi týraly oqýshylardyń bilimderin anyqtaý jáne uǵýyna baǵyttalǵan is - áreketterin uıymdastyrý
Sabaqtyń mindetteri:
a) bilimdilik: Oqýshylardyń Qazaqstan ózenderiniń erekshelikteri men geografıalyq orny týraly bilimderin uǵýy arqyly oqý - biliktilik kompetensıalaryn qalyptastyrý;
á) tárbıelik: zıatkerlik ózindik damý ádisterin ıgerý arqyly tulǵalyq ózindik jańashalandyrý kompetensıalaryn qalyptastyrý; azamattyq - qoǵamdyq kompetensıalaryn qalyptastyrý kezinde otanshyldyqty, óz otanyna maqtan tutatyn sezimin tárbıeleý; tabıǵatqa ónegeli - estetıkalyq jáne ásershil - qundylyqty qatynastar arqyly mádenı - kompetensıalaryn qalyptastyrý;
b) damytýshylyq: oqýshylardyń geografıalyq oı - órisin, biliktilik qyzyǵýshylyǵyn, berilgen aımaqqa teorıalyq bilimderin paıdalaný sheberligin, kartografıalyq materıal men oqýlyqpen jumys jasaı bilýin, basty jáne mańyzdy taqyrypty bóle bilýin, ózdiginen jumys jasaı bilýin, nátıjelerdi qorytyndylaı bilý, oqý is - áreketterin ózdiginen teksere jáne ózdiginen taldaı bilýin damytý.
Sabaqtyń túri: jańa bilimdi meńgerý.
Ádistemelik tásilderi:
«Dáıeksózdi túsindirińder»
«Senemin - senbeımin»
«Shıelengen logıkalyq tizbegi»
«Dápterdiń shetindegi jazýlar» «Insert»
«Klaster»
«Meniń pikirim»
«Sınkveın»
Biliktilik is - áreketin uıymdastyrý formalary: frontaldy, jeke, juptasyp jumys jasaý, toptasyp jumys jasaý.
Ádister:
Oqý - biliktilik is - áreketin uıymdastyrý jáne oryndaý:
uǵyný aspekti: aýyzsha - kórneki ádister;
biliktilik: gnostıkalyq aspekti: evrıstıkalyq;
logıkalyq aspekti: dedýktıkalyq ádister, biriktirý jáne taldaý, klassıfıkasıalaý;
basqarý aspekti: áńgimelesý elementterimen ózdik jumys.
Oqý is - áreketin yntalandyrý jáne ýájdeý:
borysh pen jaýapkershilikti yntalandyrý jáne ýájdeý: sendirý, úıretý, madaqtaý;
biliktilik qyzyǵýshylyqty yntalandyrý jáne ýájdeý: kenettik, jańalyq, tabysty jáıt;
Oqý is - áreketin tekserý jáne ózdiginen tekserý: aýyzsha, frontaldy, toptyq
Sabaqtyń jospary (45 mın.):
I. Uıymdastyrý kezeńi (2 mın.)
II. Shaqyrý satysy (bilimderdiń ózektiligin aıqyndaý, jańa aqparatty alýǵa qyzyǵýshylyqty arttyrý, oqýshynyń óz oqý maqsattaryn qoıý) (7 mın.)
III. Uǵý satysy (jańa aqparat alý). (23 mın.)
IV. Refleksıa satysy (taldaý, shyǵarmashylyq óńdeý, zerttegen aqparatty túsindirý) (10 mın.)
V. Sabaqty qorytyndylaý, úıge tapsyrma berý. (3 mın.)
SABAQTYŃ BARYSY
I. Uıymdastyrý kezeńi: synyptyń sabaqqa daıyn bolýy
Emosıonaldy kúıge keltirý
- Qaıyrly kún! Sabaqqa barlyǵyń daıyn bolyńdar! Óz jumys oryndaryńdy tekserińder. Men senderdi búgin sabaqta kórgenime qýanyshtymyn. Bizdiń birigip jumys isteıtinimiz tıimdi jáne qyzyqty bolady dep oılaımyn.
Psıhologıalyq kúıge keltirý: synypta qolaıly jaǵdaı týǵyzý. Unaǵan sóılemge shapalyqtan turatyn «salút».
- «Men mektepte sabaqtamyn».
- «Men qazir sabaq oqı bastaımyn»
- «Men barlaýshy sıaqty barlyǵyn baıqap otyramyn»
- «Meniń este saqtaý qabiletim myqty»
- «Men sabaqta zeıindi bolamyn»
- «Meniń kóńil kúıim jaqsy»
- «Meniń oqyǵym keledi»
- «Men jumys isteýge daıynmyn».
II. Shaqyrý satysy.
«Dáıeksózdi túsindirińder» tásili
«Sý tamshysy almastan artyq» D. I. Mendeleev.
Sabaqtyń qundy baǵyty – tushshy sýdyń negizgi kózi - ózender.
«Senemin - senbeımin» tásili
Oqýshylar «+» senemin jáne «-» senbeımin dep qoıady
Maquldaý
Sabaqtyń basynda Sabaqtyń aıaǵynda
1. Qazaqstanda iri ózender kóp.
2. Barlyq ózender sýlaryn qandaı bolsa da muhıtqa quıady.
3. Bıik taýly aýdandarda ózender kóp.
4. Qazaqstannyń eń iri ózeni – Ertis.
5. Eń laıly ózender taýda aǵady.
6. Ońtústikke qaraǵanda soltústikte ózender az.
7. Taý ózenderi erterek qatady.
III. Uǵý satysy – Blým taksonomıasy boıynsha tapsyrmalar.
Bilim kózi – 124 - 125 bb. § 24 materıaly, Qazaqstannyń fızıkalyq kartasy
1. Bilim.
Qazaqstannyń ózenderi qaı aǵyn alabyna jatady?
Qazaqstan ózenderiniń sany qansha?
Olardyń uzyndyǵy 1000 km - den asatyndaryn anyqtańdar.
«Shıelengen logıkalyq tizbegi» tásili
Qazaqstan ózenderiniń eki alaptarynyń arasyndaǵy sýaıryqty kartadan tabyńdar: Saryarqa, Torǵaı ústirti, Ońtústik Oral, Saýyr - Tarbaǵataı.
Juptasyp jumys jasaı otyryp, olardy kartadan batystan shyǵysqa qaraı kórsetińder.
«Sáıkes keltirý» tásili: aǵynnyń alaby - ózender
1. SMM alaby A) Jaıyk, Jem, Saǵyz, Oıyl, Qaraózen, Saryózen
2. Kaspıı teńiziniń alaby V) Ertis Esil jáne Tobyl salalarymen
3. Aral teńiziniń alaby S) Syrdarıa, Shý, Sarysý, Torǵaı, Talas, Yrǵyz
4. Balqash - Alakól alaby D) Qaratal, Lepsi, Aqsý, İle, Tentek
Insert tásili: «Sýdyń shyǵyny men jyldyq aǵyny» mátinin oqyp, qaryndashpen dápterdiń shetinei jazýlar qoı. Kesteni toltyra otyryp, tek ózekti jazýlardy qoıady, talqylaǵanda tolyqtyrady.
2. Túsiný.
Oqýlyqtyń 124 - 127 bb. juptasyp jumys jasaı otyryp, Qazaqstan ózenderiniń aıyrmashylyq jasaıtyn erekshelikterine mysaldar keltirińder.
«Klaster» tásili:
Ózenderdiń qorektený túrleri týraly (oqýlyqtyń 126 beti) syzba túrinde kórsetińder
Sabaqtyń mindetteri:
a) bilimdilik: Oqýshylardyń Qazaqstan ózenderiniń erekshelikteri men geografıalyq orny týraly bilimderin uǵýy arqyly oqý - biliktilik kompetensıalaryn qalyptastyrý;
á) tárbıelik: zıatkerlik ózindik damý ádisterin ıgerý arqyly tulǵalyq ózindik jańashalandyrý kompetensıalaryn qalyptastyrý; azamattyq - qoǵamdyq kompetensıalaryn qalyptastyrý kezinde otanshyldyqty, óz otanyna maqtan tutatyn sezimin tárbıeleý; tabıǵatqa ónegeli - estetıkalyq jáne ásershil - qundylyqty qatynastar arqyly mádenı - kompetensıalaryn qalyptastyrý;
b) damytýshylyq: oqýshylardyń geografıalyq oı - órisin, biliktilik qyzyǵýshylyǵyn, berilgen aımaqqa teorıalyq bilimderin paıdalaný sheberligin, kartografıalyq materıal men oqýlyqpen jumys jasaı bilýin, basty jáne mańyzdy taqyrypty bóle bilýin, ózdiginen jumys jasaı bilýin, nátıjelerdi qorytyndylaı bilý, oqý is - áreketterin ózdiginen teksere jáne ózdiginen taldaı bilýin damytý.
Sabaqtyń túri: jańa bilimdi meńgerý.
Ádistemelik tásilderi:
«Dáıeksózdi túsindirińder»
«Senemin - senbeımin»
«Shıelengen logıkalyq tizbegi»
«Dápterdiń shetindegi jazýlar» «Insert»
«Klaster»
«Meniń pikirim»
«Sınkveın»
Biliktilik is - áreketin uıymdastyrý formalary: frontaldy, jeke, juptasyp jumys jasaý, toptasyp jumys jasaý.
Ádister:
Oqý - biliktilik is - áreketin uıymdastyrý jáne oryndaý:
uǵyný aspekti: aýyzsha - kórneki ádister;
biliktilik: gnostıkalyq aspekti: evrıstıkalyq;
logıkalyq aspekti: dedýktıkalyq ádister, biriktirý jáne taldaý, klassıfıkasıalaý;
basqarý aspekti: áńgimelesý elementterimen ózdik jumys.
Oqý is - áreketin yntalandyrý jáne ýájdeý:
borysh pen jaýapkershilikti yntalandyrý jáne ýájdeý: sendirý, úıretý, madaqtaý;
biliktilik qyzyǵýshylyqty yntalandyrý jáne ýájdeý: kenettik, jańalyq, tabysty jáıt;
Oqý is - áreketin tekserý jáne ózdiginen tekserý: aýyzsha, frontaldy, toptyq
Sabaqtyń jospary (45 mın.):
I. Uıymdastyrý kezeńi (2 mın.)
II. Shaqyrý satysy (bilimderdiń ózektiligin aıqyndaý, jańa aqparatty alýǵa qyzyǵýshylyqty arttyrý, oqýshynyń óz oqý maqsattaryn qoıý) (7 mın.)
III. Uǵý satysy (jańa aqparat alý). (23 mın.)
IV. Refleksıa satysy (taldaý, shyǵarmashylyq óńdeý, zerttegen aqparatty túsindirý) (10 mın.)
V. Sabaqty qorytyndylaý, úıge tapsyrma berý. (3 mın.)
SABAQTYŃ BARYSY
I. Uıymdastyrý kezeńi: synyptyń sabaqqa daıyn bolýy
Emosıonaldy kúıge keltirý
- Qaıyrly kún! Sabaqqa barlyǵyń daıyn bolyńdar! Óz jumys oryndaryńdy tekserińder. Men senderdi búgin sabaqta kórgenime qýanyshtymyn. Bizdiń birigip jumys isteıtinimiz tıimdi jáne qyzyqty bolady dep oılaımyn.
Psıhologıalyq kúıge keltirý: synypta qolaıly jaǵdaı týǵyzý. Unaǵan sóılemge shapalyqtan turatyn «salút».
- «Men mektepte sabaqtamyn».
- «Men qazir sabaq oqı bastaımyn»
- «Men barlaýshy sıaqty barlyǵyn baıqap otyramyn»
- «Meniń este saqtaý qabiletim myqty»
- «Men sabaqta zeıindi bolamyn»
- «Meniń kóńil kúıim jaqsy»
- «Meniń oqyǵym keledi»
- «Men jumys isteýge daıynmyn».
II. Shaqyrý satysy.
«Dáıeksózdi túsindirińder» tásili
«Sý tamshysy almastan artyq» D. I. Mendeleev.
Sabaqtyń qundy baǵyty – tushshy sýdyń negizgi kózi - ózender.
«Senemin - senbeımin» tásili
Oqýshylar «+» senemin jáne «-» senbeımin dep qoıady
Maquldaý
Sabaqtyń basynda Sabaqtyń aıaǵynda
1. Qazaqstanda iri ózender kóp.
2. Barlyq ózender sýlaryn qandaı bolsa da muhıtqa quıady.
3. Bıik taýly aýdandarda ózender kóp.
4. Qazaqstannyń eń iri ózeni – Ertis.
5. Eń laıly ózender taýda aǵady.
6. Ońtústikke qaraǵanda soltústikte ózender az.
7. Taý ózenderi erterek qatady.
III. Uǵý satysy – Blým taksonomıasy boıynsha tapsyrmalar.
Bilim kózi – 124 - 125 bb. § 24 materıaly, Qazaqstannyń fızıkalyq kartasy
1. Bilim.
Qazaqstannyń ózenderi qaı aǵyn alabyna jatady?
Qazaqstan ózenderiniń sany qansha?
Olardyń uzyndyǵy 1000 km - den asatyndaryn anyqtańdar.
«Shıelengen logıkalyq tizbegi» tásili
Qazaqstan ózenderiniń eki alaptarynyń arasyndaǵy sýaıryqty kartadan tabyńdar: Saryarqa, Torǵaı ústirti, Ońtústik Oral, Saýyr - Tarbaǵataı.
Juptasyp jumys jasaı otyryp, olardy kartadan batystan shyǵysqa qaraı kórsetińder.
«Sáıkes keltirý» tásili: aǵynnyń alaby - ózender
1. SMM alaby A) Jaıyk, Jem, Saǵyz, Oıyl, Qaraózen, Saryózen
2. Kaspıı teńiziniń alaby V) Ertis Esil jáne Tobyl salalarymen
3. Aral teńiziniń alaby S) Syrdarıa, Shý, Sarysý, Torǵaı, Talas, Yrǵyz
4. Balqash - Alakól alaby D) Qaratal, Lepsi, Aqsý, İle, Tentek
Insert tásili: «Sýdyń shyǵyny men jyldyq aǵyny» mátinin oqyp, qaryndashpen dápterdiń shetinei jazýlar qoı. Kesteni toltyra otyryp, tek ózekti jazýlardy qoıady, talqylaǵanda tolyqtyrady.
2. Túsiný.
Oqýlyqtyń 124 - 127 bb. juptasyp jumys jasaı otyryp, Qazaqstan ózenderiniń aıyrmashylyq jasaıtyn erekshelikterine mysaldar keltirińder.
«Klaster» tásili:
Ózenderdiń qorektený túrleri týraly (oqýlyqtyń 126 beti) syzba túrinde kórsetińder
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
