Qazaqtyń ulttyq oıyndary
Sabaqtyń taqyryby: Qazaqtyń ulttyq oıyndary
Sabaqtyń maqsaty:
1. Bilimdilik: Oqýshylarǵa «Qazaqtyń ulttyq oıyndary» týraly málimet berý; taqyryp boıynsha bilimderin júıege keltirip pysyqtaý, tıanaqtaý, gramatıkalyq uǵymdardy saýatty ári durys qoldaný daǵdylaryn qalyptastyrý. Pánge qyzyǵýshylyǵyn arttyrý.
2. Damytýshylyq: Qazaqtyń ulttyq oıyndaryn júrgizý arqyly oqýshylardyń oılaý qabiletterin damytý Oıyn arqyly sabaqqa degen qyzyǵýshylyqtaryn oıatý
3. Tárbıelik: Qazaqtyń ulttyq oıyndaryn júrgizý arqyly oqýshylardy basqa ulttyń salt dástúrin, ádet ǵurpyn, týǵan elge, jerge, óz otanyna degen súıispenshilik seziminiń qalyptasýyna yqpal etý, ulttyq oıyndar ereksheligin uqtyrý
Sabaqtyń túri: Aralas sabaq
Sabaqtyń kórnekiligi: ınteraktıvti taqta, sýretter, gramatıkalyq oıyndar
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi
A) Oqýshylardy túgeldeý
Á) Oqýshy men synyptyń sabaqqa daıyndyǵy
B) Oqýshylardy sabaqqa psıhologıalyq daıyndaý, oılaryn bir ortaǵa toptaý maqsatynda oı tastaý.
İİ. Úı tapsyrmasyn suraý.
İİİ. Jańa sabaqqa daıyndyq.
«Oı - qozǵaý». Interaktıvti taqtadan «Qazaqtyń ulttyq oıyndarynyń» sýretteri kórsetiledi. Oqýshylar qandaı oıyn túrlerin kórgenin aıtady.
Jańa sabaq
Qazaqtyń ulttyq oıyndary bes túrge bólinedi. Olar: ańǵa baılanysty, malǵa baılanysty, túrli zattarmen oınalatyn, zerektikti, eptilikti jáne ıkemdilikti qajet etetin, sońǵy kezde qalyptasqan oıyndar.
«Aýdaryspaq». Ol – qazaq, qyrǵyz halyqtarynyń arasynda keń taraǵan oıyn. Atqa mingen eki jigit jekpe - jekke shyǵyp, birin - biri attan aýdaryp tastaýǵa tyrysady. Aýdaryspaqqa úlken toılarda arnaıy júlde taǵaıyndalady. Oǵan on segiz jastan asqan qarýly jigitterdiń qatysqany jón. Aýdaryspaq oıynynyń erejesi boıynsha saıysqa qatysýshylar salmaqtaryna qaraı úsh topqa bólinip, kúsh synasady. Eptilikti, kúshtilikti, tapqyrlyqty, batyldyqty talap etetin sporttyq oıyn.
Aıgólek. Ony qyz - jigitter eki topqa bólinip, qaz - qatar turyp, bir - biriniń qolynan ustap turyp oınaıdy. Bir toptyń oıyn bastaýshysy: «Aıgólek - aý, aıgólek, aıdyń júzi dóńgelek, bizden sizge kim kerek?», dep suraıdy. Ekinshi toptyń oıyn bastaýshysy: «Aıgólek - aý, aıgólek, aıdyń júzi dóńgelek, sizden bizge Aqerke kerek!», - dep, bir adamnyń atyn atap shaqyrady da, aty atalǵan adam bar pármenimen júgirip kelip, shaqyrǵan toptyń tizbegin úzip ketýge tyrysady. Tizbekti úzip ketse, ol toptan qalaǵan adamyn alyp ketedi, úze almasa sol topta qalyp qoıady.
Oıyn eki jaqtyń biriniń adamdary taýsylǵansha jalǵasa beredi. Altyn qabaq. Mergender saıysy. Jigitter sadaq jebesin nysanaǵa ári tez, ári dál tıgizýge tıisti. Bul saıys úlken toılarda arnaıy júlde taǵaıyndalyp ótkiziledi. Altyn qabaq saıysynyń túrleri: jaıaý nemese at ústinen syryq basyndaǵy teńgeni atyp túsirý, joǵary laqtyrylǵan qalpaqty, basqa da zattardy atyp túsirý, at ústinde shaýyp kele jatyp nysanaǵa dál tıgizý. Mergender saıysynyń taǵy bir túri – jamby atý, sadaq tartý.
At saıysy. Sporttyq oıyn. Onyń túrleri: at omyraýlastyrý, aýdaryspaq, jorǵa jarys, kókpar tartý, teńge alý, qyz qýý, qyz jarys, saıysý t. b. Olar úlken toılarda uıymdastyrylady. Saıysqa túsetin attar aldyn - ala jaratylady. At saıysyndaǵy keıbir ulttyq oıyndar Olımpıada oıyndarynyń josparyna engizilgen.
Alaman báıge. Munda júırik, jarys attar 25 - 100 shaqyrymdyq qashyqqa shabady. Onyń jolynda aınalyp ótetin kól, saı - sala, bel - belester tárizdi kedergili jerler bolýǵa tıisti. Alaman báıge úlken toıda, úlken asta, torqaly toılar men zor merekelerde jarıalanady.
Aqshamshyq (saqına salý). Bul – qazaq halqynyń erte zamannan kele jatqan dástúrli oıyny. Ony saqına salý, saqına tastaý dep te aıtady. Oıynǵa on – on bes adam qatysyp, ortaǵa bir jigitti nemese bir qyzdy shyǵaryp, qolyna saqına ustatady. Oıyn erejesi boıynsha qyz - jigitter úıde dóńgelene otyryp, eki alaqanyn bir - birine qabystyryp alǵa sozady. Oıyndy júrgizýshiniń ala - qanyndaǵy saqınany kimge salsa da óz erki. Ol barlyq adamdardyń alaqanyna saqına salǵan bolyp shyǵysymen, «Tur saqınam, tur», - dep, nemese «Aqshamshyǵymdy ber!» dep daýystaıdy. Sol sát saqına tastalǵan adam ornynan atyp turýǵa tıisti, «Saqına mende», - dep. Ony kórshisi ustap almaı qalsa, jurt aldynda óz ónerin kórsetedi. Keıbir kitaptarda saqına tastaý aqshamshyq emes, aqshymshyq dep te jazylyp júr.
Teńge alý. Jerde jatqan teńgeni atpen shaýyp kele jatyp ilip alý úlken eptilikti, at qulaǵynda oınaıtyn shabondozdyq tájirıbeni talap etedi. Teńgeni jerden ilip alǵandarǵa báıge beriledi. Buryndary qazaq jigitteri atpen shaýyp kele jatyp qolyndaǵy qylyshymen jerde jatqan tezekti túırep alyp kókke laqtyryp jiberip, ony jalma - jan qylyshymen ekige bólip shaýyp túsiretin.
«Qyz qýý». Ol – ulttyq at sporty oıyny. Qazir bul oıynnyń erejesi jasalyp, bir júıege keltirildi. Qazaqstanda qyz qýýdyń alǵashqy sporttyq jarystary 1923 jyly ótkizildi. Sodan beri merekelik baǵdarlamalarǵa engizip keledi. Qyz qýý jarysynda atqa mingen jigit aınalyp qaıtatyn jerge deıin aldynda atpen shaýyp bara jatqan qyzdy qýyp jetip, onyń betinen súıýge tıisti.
Bul – jigittiń jeńgeni. Qýyp jete almasa, qaıyra shapqanda qyz jigitti, onyń atyn qamshynyń astyna alady. Bul – qyzdyń jeńgeni.
Kókpar. Ulttyq at oıyny. Etnograftardyń aıtýynsha, áýelgi ataýy «kók bóri» sózinen shyqqan. Buryndary mal baqqan kóshpeli halyqtar kók bórini soǵyp alǵanda óligin at ústinde súırelep, bir - birinen ala qashyp, máz-meıram bolǵan. Keıin ol ulttyq oıynǵa aınalǵan. Kókpar Orta Azıa halyqtarynyń da súıikti oıyny. Kókpar jappaı tartys jáne doda tartys bolyp ekige bólinedi. 1949 jyly elimizde kókpar jarysynyń jańa erejesi bekitildi. Alań kólemi qatysýshylar sanyna sáıkes. Eger ár komanda 5 adamnan bolsa, alańnyń aımaǵynyń uzyndyǵy 300 metr, eni 100 metr; 10 adamnan bolsa, 500h200 metr; 15 adamnan bolsa 700h300 metr; 20 adam bolsa, 1000h500 metr. Kókparda basy kesilgen serke tartylady.
Qorytyndy
Organızmdi bastapqy qalypqa keltirýge arnalǵan tynys alý jattyǵýlaryn jasaý.
Sabaqty qorytyndylaý.
Oqýshylardyń bilimin baǵalaý.
Úıge tapsyrma berý.
Sabaqtyń maqsaty:
1. Bilimdilik: Oqýshylarǵa «Qazaqtyń ulttyq oıyndary» týraly málimet berý; taqyryp boıynsha bilimderin júıege keltirip pysyqtaý, tıanaqtaý, gramatıkalyq uǵymdardy saýatty ári durys qoldaný daǵdylaryn qalyptastyrý. Pánge qyzyǵýshylyǵyn arttyrý.
2. Damytýshylyq: Qazaqtyń ulttyq oıyndaryn júrgizý arqyly oqýshylardyń oılaý qabiletterin damytý Oıyn arqyly sabaqqa degen qyzyǵýshylyqtaryn oıatý
3. Tárbıelik: Qazaqtyń ulttyq oıyndaryn júrgizý arqyly oqýshylardy basqa ulttyń salt dástúrin, ádet ǵurpyn, týǵan elge, jerge, óz otanyna degen súıispenshilik seziminiń qalyptasýyna yqpal etý, ulttyq oıyndar ereksheligin uqtyrý
Sabaqtyń túri: Aralas sabaq
Sabaqtyń kórnekiligi: ınteraktıvti taqta, sýretter, gramatıkalyq oıyndar
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi
A) Oqýshylardy túgeldeý
Á) Oqýshy men synyptyń sabaqqa daıyndyǵy
B) Oqýshylardy sabaqqa psıhologıalyq daıyndaý, oılaryn bir ortaǵa toptaý maqsatynda oı tastaý.
İİ. Úı tapsyrmasyn suraý.
İİİ. Jańa sabaqqa daıyndyq.
«Oı - qozǵaý». Interaktıvti taqtadan «Qazaqtyń ulttyq oıyndarynyń» sýretteri kórsetiledi. Oqýshylar qandaı oıyn túrlerin kórgenin aıtady.
Jańa sabaq
Qazaqtyń ulttyq oıyndary bes túrge bólinedi. Olar: ańǵa baılanysty, malǵa baılanysty, túrli zattarmen oınalatyn, zerektikti, eptilikti jáne ıkemdilikti qajet etetin, sońǵy kezde qalyptasqan oıyndar.
«Aýdaryspaq». Ol – qazaq, qyrǵyz halyqtarynyń arasynda keń taraǵan oıyn. Atqa mingen eki jigit jekpe - jekke shyǵyp, birin - biri attan aýdaryp tastaýǵa tyrysady. Aýdaryspaqqa úlken toılarda arnaıy júlde taǵaıyndalady. Oǵan on segiz jastan asqan qarýly jigitterdiń qatysqany jón. Aýdaryspaq oıynynyń erejesi boıynsha saıysqa qatysýshylar salmaqtaryna qaraı úsh topqa bólinip, kúsh synasady. Eptilikti, kúshtilikti, tapqyrlyqty, batyldyqty talap etetin sporttyq oıyn.
Aıgólek. Ony qyz - jigitter eki topqa bólinip, qaz - qatar turyp, bir - biriniń qolynan ustap turyp oınaıdy. Bir toptyń oıyn bastaýshysy: «Aıgólek - aý, aıgólek, aıdyń júzi dóńgelek, bizden sizge kim kerek?», dep suraıdy. Ekinshi toptyń oıyn bastaýshysy: «Aıgólek - aý, aıgólek, aıdyń júzi dóńgelek, sizden bizge Aqerke kerek!», - dep, bir adamnyń atyn atap shaqyrady da, aty atalǵan adam bar pármenimen júgirip kelip, shaqyrǵan toptyń tizbegin úzip ketýge tyrysady. Tizbekti úzip ketse, ol toptan qalaǵan adamyn alyp ketedi, úze almasa sol topta qalyp qoıady.
Oıyn eki jaqtyń biriniń adamdary taýsylǵansha jalǵasa beredi. Altyn qabaq. Mergender saıysy. Jigitter sadaq jebesin nysanaǵa ári tez, ári dál tıgizýge tıisti. Bul saıys úlken toılarda arnaıy júlde taǵaıyndalyp ótkiziledi. Altyn qabaq saıysynyń túrleri: jaıaý nemese at ústinen syryq basyndaǵy teńgeni atyp túsirý, joǵary laqtyrylǵan qalpaqty, basqa da zattardy atyp túsirý, at ústinde shaýyp kele jatyp nysanaǵa dál tıgizý. Mergender saıysynyń taǵy bir túri – jamby atý, sadaq tartý.
At saıysy. Sporttyq oıyn. Onyń túrleri: at omyraýlastyrý, aýdaryspaq, jorǵa jarys, kókpar tartý, teńge alý, qyz qýý, qyz jarys, saıysý t. b. Olar úlken toılarda uıymdastyrylady. Saıysqa túsetin attar aldyn - ala jaratylady. At saıysyndaǵy keıbir ulttyq oıyndar Olımpıada oıyndarynyń josparyna engizilgen.
Alaman báıge. Munda júırik, jarys attar 25 - 100 shaqyrymdyq qashyqqa shabady. Onyń jolynda aınalyp ótetin kól, saı - sala, bel - belester tárizdi kedergili jerler bolýǵa tıisti. Alaman báıge úlken toıda, úlken asta, torqaly toılar men zor merekelerde jarıalanady.
Aqshamshyq (saqına salý). Bul – qazaq halqynyń erte zamannan kele jatqan dástúrli oıyny. Ony saqına salý, saqına tastaý dep te aıtady. Oıynǵa on – on bes adam qatysyp, ortaǵa bir jigitti nemese bir qyzdy shyǵaryp, qolyna saqına ustatady. Oıyn erejesi boıynsha qyz - jigitter úıde dóńgelene otyryp, eki alaqanyn bir - birine qabystyryp alǵa sozady. Oıyndy júrgizýshiniń ala - qanyndaǵy saqınany kimge salsa da óz erki. Ol barlyq adamdardyń alaqanyna saqına salǵan bolyp shyǵysymen, «Tur saqınam, tur», - dep, nemese «Aqshamshyǵymdy ber!» dep daýystaıdy. Sol sát saqına tastalǵan adam ornynan atyp turýǵa tıisti, «Saqına mende», - dep. Ony kórshisi ustap almaı qalsa, jurt aldynda óz ónerin kórsetedi. Keıbir kitaptarda saqına tastaý aqshamshyq emes, aqshymshyq dep te jazylyp júr.
Teńge alý. Jerde jatqan teńgeni atpen shaýyp kele jatyp ilip alý úlken eptilikti, at qulaǵynda oınaıtyn shabondozdyq tájirıbeni talap etedi. Teńgeni jerden ilip alǵandarǵa báıge beriledi. Buryndary qazaq jigitteri atpen shaýyp kele jatyp qolyndaǵy qylyshymen jerde jatqan tezekti túırep alyp kókke laqtyryp jiberip, ony jalma - jan qylyshymen ekige bólip shaýyp túsiretin.
«Qyz qýý». Ol – ulttyq at sporty oıyny. Qazir bul oıynnyń erejesi jasalyp, bir júıege keltirildi. Qazaqstanda qyz qýýdyń alǵashqy sporttyq jarystary 1923 jyly ótkizildi. Sodan beri merekelik baǵdarlamalarǵa engizip keledi. Qyz qýý jarysynda atqa mingen jigit aınalyp qaıtatyn jerge deıin aldynda atpen shaýyp bara jatqan qyzdy qýyp jetip, onyń betinen súıýge tıisti.
Bul – jigittiń jeńgeni. Qýyp jete almasa, qaıyra shapqanda qyz jigitti, onyń atyn qamshynyń astyna alady. Bul – qyzdyń jeńgeni.
Kókpar. Ulttyq at oıyny. Etnograftardyń aıtýynsha, áýelgi ataýy «kók bóri» sózinen shyqqan. Buryndary mal baqqan kóshpeli halyqtar kók bórini soǵyp alǵanda óligin at ústinde súırelep, bir - birinen ala qashyp, máz-meıram bolǵan. Keıin ol ulttyq oıynǵa aınalǵan. Kókpar Orta Azıa halyqtarynyń da súıikti oıyny. Kókpar jappaı tartys jáne doda tartys bolyp ekige bólinedi. 1949 jyly elimizde kókpar jarysynyń jańa erejesi bekitildi. Alań kólemi qatysýshylar sanyna sáıkes. Eger ár komanda 5 adamnan bolsa, alańnyń aımaǵynyń uzyndyǵy 300 metr, eni 100 metr; 10 adamnan bolsa, 500h200 metr; 15 adamnan bolsa 700h300 metr; 20 adam bolsa, 1000h500 metr. Kókparda basy kesilgen serke tartylady.
Qorytyndy
Organızmdi bastapqy qalypqa keltirýge arnalǵan tynys alý jattyǵýlaryn jasaý.
Sabaqty qorytyndylaý.
Oqýshylardyń bilimin baǵalaý.
Úıge tapsyrma berý.
You Might Also Like
