InfoHub Logo

Adam ómirge kelgende alǵash estıtini jáne ómirden ketkende sońǵy estıtini – dybys. Al ekeýiniń arasynda bir ǵumyr jatyr. Ómirdiń ózi aıqaı-shý, saldyr-gúldir, tars-turs, án-kúı, únder, jalpy, dybystardyń tolyq kakofonıasynan turady. 

 

1. Olardyń deńgeıin desıbelmen (dB) ólsheıdi. Adamnyń estý qabileti kótere alatyn eń joǵarǵy shama (aýrý sezimi týdyratyn), bul 120–130 desıbel aralyǵy. Al 200 desıbılden ólip ketedi.
Qarapaıym áńgime – bul shamamen 45–55 dB.
Ofıstegi dybys — 55–65 dB.
Kóshedegi shý — 70–80 dB.
Basqyshy bar motosıkl — 85 dB-den joǵary.
Reaktıvti ushaq start kezinde 130 dB-ge jetetin dybys shyǵarady.
Al raketa — 145 dB-den joǵary.

 

2. Adamdarǵa dybys pen shýdyń aıyrmashylyǵy joqtaı kóringenimen, ekeýi bir emes. Mamandar úshin bul eki termınniń arasynda úlken aıyrmashylyq bar. Dybys – bul janýarlar men adamdardyń sezim músheleri qabyldaıtyn aýytqýlar. Al shý – bul dybystardyń beıbereket aralasýy. 

 

3. Daýysymyzdyń taspada ózgeshe bolyp shyǵýy, ol bizdiń «ózge qulaqpen» tyńdaıtynymyzdan. Bul birtúrli estilgenimen, biraq dál solaı. Biz sóılegen kezde daýysymyzdy eki jolmen qabyldaımyz – syrtqy (estý kanaly, dabyl jarǵaǵy men ortańǵy qulaq) jáne ishki (dybystyń tómengi jıiligin kúsheıtetin bas tinderi arqyly). 
Al syrttan tyńdaǵan kezde tek syrtqy kanal jumys isteıdi. 

 

4. Keıbir adamdar kóz almasynyń aınalǵandaǵy dybysyn estı alady. Sonymen qatar tynysyn estıdi. Bul ishki qulaqtyń aqaýynan bolady, onyń sezimtaldyǵy qalyptydan asa joǵary ekenin bildiredi.

 

5. Teńiz qabyrshaǵy arqyly biz tyńdap júrgen teńiz shýy, shyn máninde bizdiń qan tamyrlarymyz arqyly aǵyp jatqan qannyń dybysy. Qulaǵymyzǵa qarapaıym shynaıaqty qoıyp ta osyndaı dybysty estı alýǵa bolady. Jasap kórińiz!

 

6. Kereń adamdar da estı alady. Buǵan bir mysal: ataqty kompozıtor Bethoven, biletinimizdeı, kereń bolǵan, alaıda uly týyndylardy dúnıege alyp keldi. Qalaısha? Ol... tisimen tyńdaıtyn! Kompozıtor taıaqtyń bir ushyn roıálǵa qoıyp, al ekinshi ushyn tisimen qysyp otyrǵan – osylaısha dybys ishki qulaqqa jetip otyrǵan. Kompozıtordyń ishki qulaǵy syrtqysyna qaraǵanda saý bolatyn.

 

7. Dybys jaryqqa aınala alady. Bul qubylys «sonolúmınesensıa» dep atalady. Sferalyq últradybystyq tolqyn týdyratyn rezonatordy sýǵa salý arqyly osyndaı qubylysty baıqaýǵa bolady. Tolqynnyń seıilý fazasynda óte tómen qysymnyń áserinen kavıtasıalyq kópirshik paıda bolady, al keıin qysylý fazasynda tez jarylady. Bul sátte kópirshiktiń dál ortasynda kók jaryq paıda bolady.

 

8. «A» — álemde eń jıi aıtylatyn dybys. Ol planetamyzdyń barlyq tilinde kezdesedi. Al jalpy álemde shamamen 6,7-7 myń til bar. Adamdar kóbine qytaı, ıspan, hındı, aǵylshyn, orys, portýgal jáne arab tilderinde sóıleıdi.

 

9. Adam qalypty únmen aıtylyp jatqan aýyzsha áńgimeni 5-6 metr qashyqtyqtan estı alatyn bolsa, qalypty sanalady. Nemese joǵary únmen aıtylyp jatqan áńgimeni 20 metr qashyqtyqtan estý de qalypty. Eger 2-3 metr qashyqtyqta aıtylyp jatqan áńgimeni nashar estıtin bolsańyz, onda sýrdolgqa qaralǵan jón. 

 

10. Biz estý qabiletimizdi joǵaltyp jatqanymyzdy baıqamaı qalýymyz múmkin. Óıtkeni bul proses, ádette, bir sátte emes, birte-birte júredi. Proses bastalǵan sátti qalt jibermeı, dárigerge qaralatyn bolsa, bul aqaýdy emdep alý ońaı. Alaıda adam estý qabiletiniń nasharlaı bastaǵanyn birden baıqamaıdy. Al aýrý asqynyp ketken jaǵdaıda dárigerler de esh kómektese almaı qalady.

---