InfoHub Logo

Ana tili
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdiligi: Oqýshylarǵa avtor týraly qysqasha túsinik berý. Mátinniń mazmunyn túsindire otyryp, negizgi oıdy anyqtaý.
Damytýshylyǵy: Oqýshylardyń sózdik qorlaryn molaıtý, oı - óristerin, til baılyqtaryn arttyrý. Tapqyrlyq, izdenimpazdyq qasıetterin qalyptastyrý.
Tárbıeligi: Tabıǵatqa degen qyzyǵýshylyqtaryn oıatý, janýarlardy qorǵap, aıalaı bilýge, qamqorlyqqa tárbıeleý.
Túri: aralas sabaq.
Ádisi: suraq - jaýap, túsindirý, sıpattaý, oı qozǵaý, taldaý.
Kórnekiligi: Á. Qońyratbaev sýreti, ań - janýarlardyń sýreti, maqal - mátel, sózjumbaq, ınteratıvti taqta
Pánaralyq baılanys: dúnıetaný, matematıka.
Sabaqtyń barysy: İ. Uıymdastyrý kezeńi.
Oqýshylar nazaryn sabaqqa aýdarý.

İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý.
M. Súndetovtyń «Qaıyrymdylyq» mátinniń mazmunyn aıtý. Mátin boıynsha oqýshylardyń bilimderin pysyqtaý.
Suraqtar:
1. Muǵalıma Muhtardy ne úshin maqtady?
2. Mektepten kele jatyp qandaı oqıǵaǵa tap boldy?
3. Muhtar ne úshin qýandy?
4. Muhtarǵa anasy ne úshin uryspady?
5. Áńgime nege qaıyrymdylyq dep atalǵan?
6. Qaıyrymdylyq degenimiz ne?
7. Balalardyń áreketi durys pa?

İİİ. Sabaqty bekitý.
Dápter boıynsha berilgen tapsyrmalardy tekserý.
Tapsyrmalar: 1. Keıipkerge hat.
2. Qamqorlyq
3. Muhtarǵa minezdeme.
( Balalar ózderiniń jazyp kelgenin oqyp beredi.)
- Taqtada sandar berilgen. Osy sandardy retimen qoısańdar, búgingi kúngi jańa taqyryptyń aty shyǵady.
10 - k
30 - i 20 - ı 70 - ń, 80 - a 130 - y
40 - k 50 - t 60 - i 90 - ı 100 - l 110 - a 120 - s
K ı i k t i ń a ı l a s y

İV. Jańa sabaq.
1. Avtor týraly málimet berý.
Áýelbek Qońyratbaev
↓
1905 jyly Qyzylorda oblysynda dúnıege kelgen
Ádebıet zertteýshi, synshy, ǵylym doktory
Pedagogıkalyq oqý ornynda qyzmet atqarǵan
«Sur kójek», «Ǵ. Muratbaev týraly estelik, «Qozy Kórpesh»jyryn. «Qorqyt ata kitabyn» qazaq tiline aýdarǵan.

2. Oqýlyqpen jumys.
a) Mátindi oqyp, sózdik jumysyn júrgizemin.
b) Oqýshylarǵa kezekpen oqytamyn.
Qosymsha málimet berý: Kıik - juptuıaq janýar. Kıikke baılanysty ańyz - áńgimeler, teńeýler jıi kezdesedi. Mysaly: «Qyrynda kıik jaılaǵan, sýynda balyq oınaǵan» (Asan - Qaıǵy). «Kıiktiń kıesi bar» degen uǵymdar halyq arasynda keńinen taraǵan. Kıik dep halyq kóbinese, aqbóken men qaraquıryqty aıtady.
Balalar endi tapsyrmalardy oryndaıyq.
1 - nusqaǵa:
1. Mátinge súıenip, ań men janýardyń jaýlarynan saqtanatyn qarý - quralyn, aıla - tásilin ata. (Qasqyr - tis, qaban - azý, aqbóken - aıaq. Teke ótirik aqsap, óz úıirin qorǵady.)
2. «Taıaq siltem jer» tirkesindegi «taıaq siltem» sózin basqasha aıtyp kór.(taıaq siltem - jaqyn)

2 - nusqaǵa:
1. Mátinnen aqsaq kıiktiń aqyldylyǵyn kórsetetin tusty oqy. (Teke óziniń úıirin, býyny qataımaǵan laqtaryn aman saqtaý úshin ótirik aqsap, aıla etti. Sóıtip ol qasqyrlardy basqa jaqqa adastyryp áketti. Kıiktiń bir tekesi on shaqty qasqyrdy osylaısha aldap ketti.)
2. «Dińkesi quryǵan» tirkesiniń maǵynalas qataryn tap.(sharshaǵan, shaldyqqan)
3. Sýretpen jumys.
Mátinge súıenip, sýret boıynsha áńgime quraý.
4. Toptastyrý
Kıik
↓
Balasyn quralaı deıdi
Kózi ádemi, aıaqtary jińishke
Tanaýy úlken
Taza sý ishedi
Shóppen qorektenedi
Múıizinen dári jasaıdy
Jaýy kóp

V. Sergitý sáti.
«Maqal - mátelder jalǵasyn tap» oıyny.
1. Balyǵy bolmaǵan ---- kól qurysyn,
Kıigi bolmaǵan ----- shól qurysyn.
2. Taýda júrgen ---- kıiktiń
Kózinen ózge ----- aıyby joq.
3. Qasqyrdyń oılaǵany ---- aramdyq,
Qoıdyń oılaǵany --------- amandyq.
4. Qasqyr toıǵanyna emes, ------ qyrǵanyna máz.

Vİ. Sabaqty qorytý. Sózjumbaq sheshý.
1. Mátinniń avtory kim?(Áýelbek)
2. Qasqyrlar nelerge shabýyl jasady?(kıik)
3. Qasqyrlardyń qarýy.(tis)
4. Mátinde qaı mezgil sýrettelgen?(kúz)
5. Aqbókenniń súıeneri ne?(aıaqtary)
6. Aqbóken qandaı ań?(júırik)
7. Qasqyr, qaban she?(ań)
8. Kıiktiń laǵy.(quralaı)
9. Aqbóken qandaı úı janýaryna uqsaıdy?(qoı)
10. Teke óziniń úıirin qasqyrlardan nesi arqyly qutqardy?(aıla)
11. Qabannyń qarýy.(azý)
12. Kıikter sýatqa ne úshin keldi.(sý)
13. Kıikterdiń jaýy.(qasqyr)

Vİ. Úıge tapsyrma.
Mátindi oqyp, mazmundaý.
Tabıǵattaǵy ań - qustardyń tirshiligi týraly shaǵyn áńgime jazyp kelý.
Vİİ. Baǵalaý

Qaraǵandy oblysy, Qarqaraly aýdany,
Egindibulaq selosy №43 orta mekteptiń
bastaýysh synyp muǵalimi Mýhametjanova D. T.

Tolyq nusqasyn júkteý