Qustar klasyn qaıtalaý
Qustar klasyn qaıtalaý
Sabaqtyń maqsaty:
1) Ótken taqyryptaryn qaıtalata otyryp, halyqtyq pedagogıkany paıdalaný maqsatynda oqýshylarǵa qustar týraly maqal - mátel, jumbaq arqyly qorytyndylaý;
2) Oqýshylardyń óz bilimderine, izdenisterine, shyǵarmashylyqtaryna súıene otyryp, qyzyǵýshylyqtaryn oıatý;
3) Oqýshylardyń oı - órisin kórnekilikter arqyly keńeıtý.
Sabaqtyń ádisi: saıahat sabaq.
Kórnekilikter: «Qazaqstan tabıǵaty» plakaty, Meshinniń «anyqtama búrosy», perfokarta, jumbaqtar.
Sabaqtyń barysy: İ. Uıymdastyrý
Uıalamyn qaraýǵa shúregeıge,
Qustyń biri týǵan da,
Biri ógeı me?!
Búgin kepter atqandar.
Erteń erdiń
Keýdesine tapansha tiremeı me?- dep sabaǵymyzdy jerles aǵamyz Qadyr Myrza Áliniń «Qyzyl kitap» poemasynyń úzindisimen ashqaly otyrmyn.
Búgingi sabaǵymyz qustar klasyn qaıtalaý bolatyn. Sondyqtan da suraqtarǵa zer salyp, muqıat tyńdańyzdar. Balalar, aldymen teorıalyq suraqtarǵa toqtalaıyq.
Meshinniń anyqtama búrosyna qosh keldińizder!
Balalar, Meshinniń anyqtama búrosyna toqtalaıyq. (7 mınýt)
Qoı jyly Meshinge mynadaı amanat tapsyrypty. «Myna nómir neni bildiretinin bilgiń kelse, jetinshi synyp oqýshylarynan bilersiń» - depti. Meshin endi, sizderge kómek suraı kelipti. Qane, kim kómektesedi? Ol úshin myna nómirlerdi tere otyryp, suraqtarǵa jaýap beresiz jáne jalpy maǵlumat beresiz.
İ. 1. 4. 6. 4. 9.- Qustyń aldyńǵy aıaǵy qalaı atalady?
Qanat - qustyń qańqasy týraly maǵlumat ber.
İİ. 1. 4.. 3. 6.- Qusta tistiń qyzmetin atqaratyn múshesi?
Qaryn - qorektenýi týraly maǵlumat ber.
İİİ. 8. 4. 1. 5. 6. 4. 2. 4. 0. – Qus aıaǵyn nómirleýdi ne dep ataıdy?
Saqınalaý - qustardy qorǵaý týraly maǵlumat ber
İÚ. /. 3. 2. 1. 7. 8. 3. – jylma - jyl kóktemde kelip, kúzge qaraı ońtústikke ushyp ketetin qustar qalaı atalady? Jyl qusy
Jaqsy, balalar, meshinge kómek kórsettińder, ol endi biletin boldy.
Perfokartamen jumys.
1. Úı qustary
2. Jyrtqysh qustar
3. Sý qustary
4. Sanıtar qustar
5. Ashyq dala qustary
Osy qustar týraly ne bilesiz, paıdasy, zıany, tamaqtanýy, kútimi, uıa salý kezeńi týraly, ekologıalyq mańyzy týraly toltyryp shyǵasyz. (3mınýt)
Al, balalar, qustar týraly tolyqtaı qamtydyq. Endi, qustardyń róli etnopedagogıkada qandaı soǵan toqtalaıyq.
Myna sýrette «Qazaqstan tabıǵaty» beınelengen dese de bolady. Tabıǵattyń ózi tereń tuńǵıyq. Sonyń birazyn sharlap kórsek qaıtedi?
«Ný orman». Bunda ne bolyp jatqanyn, ne baryn biz syrtynan qarap bilmeımiz. Ol úshin ný ormannyń ishine kirýimiz kerek. Ormannyń bir shetinen bastap kirelik. Kirip qana qoımaı, jumbaqtardy sheshe otyryp, qıyndyqtardan shyǵamyz. (árbir jumbaqtardy sheshken saıyn, terekter alynyp otyrady.)
1. Ózi sýda júzedi,
Alqymynda dorbasy.
Balyqtardy súzedi,
Jıǵan - tergen sonda asy. (birqazan)
2. Erte turady, jyr shyrqaıdy. (Qoraz)
3. Qos qanatyn ıip ap,
Jarǵa kelip qonady.
Qara kıim kıip ap,
Balshyqtan úı salady. (Qarlyǵash)
4. Úkiniń balasyndaı,
Baıǵyzdyń aǵasyndaı. (Japalaq)
5. Aq saraıyn talqandap, shyqty bireý taltańdap. (Balapan)
6. Bul ne degen sheber edi,
Ormandaǵy aǵashtardy,
Tumsyǵymen shegeledi. (toqyldaq)
Mine, balalar, ormannyń arǵy jaǵynda ne jasyrynyp jatqanyn bildińizder. «Qyzyl Kitapqa» engen qustar eken.
Q. Myrza Áli «Qyzy Kitap» poemasynda bylaı sýretteıdi.
Myltyq kórsem tórlerden ilip qoıǵan,
Meniń mazam ketedi kúdikti oıdan,
Jurtpen birge máz bolyp,
Dý - dý etip,
Qaıta almaımyn odan soń kúlip toıdan.
Aýylda óspe, meıli, qalada óspe
Anań seniń bári bir, Dala emes pe?
Terezege ustaǵan anaý shilter,
Qusqa qurǵan torlardy salady eske.
Otyra almas, ul shydap,
Qyzyń shydap.
Joǵalǵandar tizimi - uzyn shubaq,
Qyzyl kitap -
Mezgilsiz ketkenderdiń,
Bastaryna qoıylǵan qyzyl shyraq!- demekshi. Osy «Qyzyl kitapqa» Batys Qazaqstanda qansha qus (1996) engizilgen? 28 qus.
Qane, osy qustardyń birshamasyn atap shyǵaıyq.
1. Qyzǵylt birqazan - rozovyı pelıkan
2. Buıra birqazan – kýdrávyı pelıkan
3. Sary qutan – jeltaıa saplá
4. Kishkene aq qutan – malaı belaıa saplá
5. Jalbaǵaı – kolpısa
6. Qarabaı – karavaı
7. Kádimgi qoqıqaz – flamıngo
8. Qara degelek – chernyı aıst
9. Suńqyldaq taqqý – lebed klıkýn
10. Kishi aqqý – malaıa lebed
11. Aqbas úırek – savka t. b.
Biz qus ataýlynyń barlyǵyn qorǵaı bilýimiz kerek. Bul árkimniń tabıǵatqa degen paryzy.
Óte erte zamanda dóń basynda, kıiz úı shýaǵynda aqsaqaldar nemerelerin qastaryna ertip, jınalyp naqyl sóz, marjan sózderin tógipti. Nendeı maqal, naqyl sózder aıtylady. Sony jadymyzǵa saqtap alaıyq.
1. Qus patshasy - búrkit,
Ań patshasy – arystan.
2. Aqqý kólin ańsaıdy,
Adam týǵan jerin ańsaıdy.
3. Qaz kelse – jaz keler,
Qarǵa kelse - qatqaq keler.
4. Sasqan úırek artymen súńgir.
5. Ajaldy qarǵa búrkitpen oınar.
Balalar, «Kól boıynda aqqýlar syzyltyp, án salady» dep kól jaǵalaıdy. Kóktem kezinde kól boıyndaǵy qustardyń ádemi ánin estigen bolasyzdar? Estiseńiz, qustardy shaqyryp, daýystaryn salaıyq. (aýdıo dybystan qustaryn dybystaryn tyńdap, attaryn ataıyq.)
Qorytyndy: Qustardyń qurylysyn, meken etý jaıyn ǵana bilip qana qoımaı, etnopedagogıkada mańyzy zor ekenin bildik. Tabıǵattyń ár salasynda qustar meken etedi. Sondyqtan da «Qustar – tabıǵat jarshysy» dep ataýǵa tolyq múmkindik bar.
Úıge: «Qus kórkem shyǵarmada», «Qus sharýashylyǵynyń qazirgi tańdaǵy problemasy» degen taqyryptarǵa mánjazba jazý.
Sabaqtyń maqsaty:
1) Ótken taqyryptaryn qaıtalata otyryp, halyqtyq pedagogıkany paıdalaný maqsatynda oqýshylarǵa qustar týraly maqal - mátel, jumbaq arqyly qorytyndylaý;
2) Oqýshylardyń óz bilimderine, izdenisterine, shyǵarmashylyqtaryna súıene otyryp, qyzyǵýshylyqtaryn oıatý;
3) Oqýshylardyń oı - órisin kórnekilikter arqyly keńeıtý.
Sabaqtyń ádisi: saıahat sabaq.
Kórnekilikter: «Qazaqstan tabıǵaty» plakaty, Meshinniń «anyqtama búrosy», perfokarta, jumbaqtar.
Sabaqtyń barysy: İ. Uıymdastyrý
Uıalamyn qaraýǵa shúregeıge,
Qustyń biri týǵan da,
Biri ógeı me?!
Búgin kepter atqandar.
Erteń erdiń
Keýdesine tapansha tiremeı me?- dep sabaǵymyzdy jerles aǵamyz Qadyr Myrza Áliniń «Qyzyl kitap» poemasynyń úzindisimen ashqaly otyrmyn.
Búgingi sabaǵymyz qustar klasyn qaıtalaý bolatyn. Sondyqtan da suraqtarǵa zer salyp, muqıat tyńdańyzdar. Balalar, aldymen teorıalyq suraqtarǵa toqtalaıyq.
Meshinniń anyqtama búrosyna qosh keldińizder!
Balalar, Meshinniń anyqtama búrosyna toqtalaıyq. (7 mınýt)
Qoı jyly Meshinge mynadaı amanat tapsyrypty. «Myna nómir neni bildiretinin bilgiń kelse, jetinshi synyp oqýshylarynan bilersiń» - depti. Meshin endi, sizderge kómek suraı kelipti. Qane, kim kómektesedi? Ol úshin myna nómirlerdi tere otyryp, suraqtarǵa jaýap beresiz jáne jalpy maǵlumat beresiz.
İ. 1. 4. 6. 4. 9.- Qustyń aldyńǵy aıaǵy qalaı atalady?
Qanat - qustyń qańqasy týraly maǵlumat ber.
İİ. 1. 4.. 3. 6.- Qusta tistiń qyzmetin atqaratyn múshesi?
Qaryn - qorektenýi týraly maǵlumat ber.
İİİ. 8. 4. 1. 5. 6. 4. 2. 4. 0. – Qus aıaǵyn nómirleýdi ne dep ataıdy?
Saqınalaý - qustardy qorǵaý týraly maǵlumat ber
İÚ. /. 3. 2. 1. 7. 8. 3. – jylma - jyl kóktemde kelip, kúzge qaraı ońtústikke ushyp ketetin qustar qalaı atalady? Jyl qusy
Jaqsy, balalar, meshinge kómek kórsettińder, ol endi biletin boldy.
Perfokartamen jumys.
1. Úı qustary
2. Jyrtqysh qustar
3. Sý qustary
4. Sanıtar qustar
5. Ashyq dala qustary
Osy qustar týraly ne bilesiz, paıdasy, zıany, tamaqtanýy, kútimi, uıa salý kezeńi týraly, ekologıalyq mańyzy týraly toltyryp shyǵasyz. (3mınýt)
Al, balalar, qustar týraly tolyqtaı qamtydyq. Endi, qustardyń róli etnopedagogıkada qandaı soǵan toqtalaıyq.
Myna sýrette «Qazaqstan tabıǵaty» beınelengen dese de bolady. Tabıǵattyń ózi tereń tuńǵıyq. Sonyń birazyn sharlap kórsek qaıtedi?
«Ný orman». Bunda ne bolyp jatqanyn, ne baryn biz syrtynan qarap bilmeımiz. Ol úshin ný ormannyń ishine kirýimiz kerek. Ormannyń bir shetinen bastap kirelik. Kirip qana qoımaı, jumbaqtardy sheshe otyryp, qıyndyqtardan shyǵamyz. (árbir jumbaqtardy sheshken saıyn, terekter alynyp otyrady.)
1. Ózi sýda júzedi,
Alqymynda dorbasy.
Balyqtardy súzedi,
Jıǵan - tergen sonda asy. (birqazan)
2. Erte turady, jyr shyrqaıdy. (Qoraz)
3. Qos qanatyn ıip ap,
Jarǵa kelip qonady.
Qara kıim kıip ap,
Balshyqtan úı salady. (Qarlyǵash)
4. Úkiniń balasyndaı,
Baıǵyzdyń aǵasyndaı. (Japalaq)
5. Aq saraıyn talqandap, shyqty bireý taltańdap. (Balapan)
6. Bul ne degen sheber edi,
Ormandaǵy aǵashtardy,
Tumsyǵymen shegeledi. (toqyldaq)
Mine, balalar, ormannyń arǵy jaǵynda ne jasyrynyp jatqanyn bildińizder. «Qyzyl Kitapqa» engen qustar eken.
Q. Myrza Áli «Qyzy Kitap» poemasynda bylaı sýretteıdi.
Myltyq kórsem tórlerden ilip qoıǵan,
Meniń mazam ketedi kúdikti oıdan,
Jurtpen birge máz bolyp,
Dý - dý etip,
Qaıta almaımyn odan soń kúlip toıdan.
Aýylda óspe, meıli, qalada óspe
Anań seniń bári bir, Dala emes pe?
Terezege ustaǵan anaý shilter,
Qusqa qurǵan torlardy salady eske.
Otyra almas, ul shydap,
Qyzyń shydap.
Joǵalǵandar tizimi - uzyn shubaq,
Qyzyl kitap -
Mezgilsiz ketkenderdiń,
Bastaryna qoıylǵan qyzyl shyraq!- demekshi. Osy «Qyzyl kitapqa» Batys Qazaqstanda qansha qus (1996) engizilgen? 28 qus.
Qane, osy qustardyń birshamasyn atap shyǵaıyq.
1. Qyzǵylt birqazan - rozovyı pelıkan
2. Buıra birqazan – kýdrávyı pelıkan
3. Sary qutan – jeltaıa saplá
4. Kishkene aq qutan – malaı belaıa saplá
5. Jalbaǵaı – kolpısa
6. Qarabaı – karavaı
7. Kádimgi qoqıqaz – flamıngo
8. Qara degelek – chernyı aıst
9. Suńqyldaq taqqý – lebed klıkýn
10. Kishi aqqý – malaıa lebed
11. Aqbas úırek – savka t. b.
Biz qus ataýlynyń barlyǵyn qorǵaı bilýimiz kerek. Bul árkimniń tabıǵatqa degen paryzy.
Óte erte zamanda dóń basynda, kıiz úı shýaǵynda aqsaqaldar nemerelerin qastaryna ertip, jınalyp naqyl sóz, marjan sózderin tógipti. Nendeı maqal, naqyl sózder aıtylady. Sony jadymyzǵa saqtap alaıyq.
1. Qus patshasy - búrkit,
Ań patshasy – arystan.
2. Aqqý kólin ańsaıdy,
Adam týǵan jerin ańsaıdy.
3. Qaz kelse – jaz keler,
Qarǵa kelse - qatqaq keler.
4. Sasqan úırek artymen súńgir.
5. Ajaldy qarǵa búrkitpen oınar.
Balalar, «Kól boıynda aqqýlar syzyltyp, án salady» dep kól jaǵalaıdy. Kóktem kezinde kól boıyndaǵy qustardyń ádemi ánin estigen bolasyzdar? Estiseńiz, qustardy shaqyryp, daýystaryn salaıyq. (aýdıo dybystan qustaryn dybystaryn tyńdap, attaryn ataıyq.)
Qorytyndy: Qustardyń qurylysyn, meken etý jaıyn ǵana bilip qana qoımaı, etnopedagogıkada mańyzy zor ekenin bildik. Tabıǵattyń ár salasynda qustar meken etedi. Sondyqtan da «Qustar – tabıǵat jarshysy» dep ataýǵa tolyq múmkindik bar.
Úıge: «Qus kórkem shyǵarmada», «Qus sharýashylyǵynyń qazirgi tańdaǵy problemasy» degen taqyryptarǵa mánjazba jazý.
You Might Also Like
-
Taqyryby: «Jan qazynasy - adamgershilik negizi» (prezentasıa, flıpchart)
