InfoHub Logo

Shyǵys ertegisiniń jaýhary «Myń bir túndi» bilmeıtin kisi kem de kem. Sol «Myń bir túndi» elestetip otyryp uly Balzak «Saıqaldyń juldyzdy shaǵy men qaıyrshylyq halin» jazdy, amerıkalyq jazýshy Edgar Po «Shaherızadanyń myń ekinshi ertegisin» tiri sózben tógildirdi. Dúnıe áıeldiń sulýlyǵy men áıelge degen saǵynyshtan bastalady. Dúnıe ádemilikke degen kóz qurtynan, yntyǵýdan kúsh alady. Endeshe álgi ulylar júrip ótken súrleýge biz de tústik. Ýaqyt samaıyna qyraý túsirgen, kóz jıegin ájim torlaǵan, ýaǵynda talaı erkektiń ishine shoq tastaǵan boıjetken týraly baıanymyzdy «Shaherızattyń myń úshinshi túni» dep qabyl alyńyz.

Keıipkerimiz Dosbol aıaq astynan Shaherızatpen QazMUÝ— diń akt zalynda tanysty. Fılologıa fakúltetiniń birinshi kýrsynda oqyp júrgen kezi. Úlpildegen úrkek qoıandaı aqquba, taldyrmash qyz. Qolyn usynyp tanysqan kezde janary kúlmeń qaǵyp shýaq tókti. Koftasynyń óńiri erekshe kózge uryp bultıady. «Esimim Aqıva!» — dedi. «Túsinbedim» — degen Dosbol. «Jer shetindegi Saratovtan keldim... qala irgesindegi qazaq aýylynda týdym. Ol jaqta, Volga boıynda ıva taly malynyp ósedi, ata— anamnyń ıva shybyǵyna uqsap sylanyp óssin degeni shyǵar», — dedi boıjetken. Dosbol: «Iva bizdińshe sámbi taly bolar», — dep qoltyǵyna saýsaq júgirtip áldekim qytyqtaǵandaı mázdene kúldi. Jurttyń kúlkisi sybyzǵy shalǵandaı. Ne pálesiniń baryn kim bilgen, Dosboldyń kúlkisi, beıne, ishine tas salyp aınaldyrǵan shelekshe dańǵyraıdy. Sodan óz— ózinen qysylady.

Qyz qabaǵy lyp etip jymıdy. «Aqıva — tólqujattaǵy esimim, al, qurby qyzdarym ózimdi áýel bastan «Shaherızat» dep atap ketken, qulaǵym soǵan úırengen. Bálkim bala kúnimnen «Myń bir tún» ertegilerin kóp oqyp, shyǵystyń tuńǵıyq sazyna, naqyshyna, boıaýyna yqylasym aýyp ketkesin be, álde tym qıalshyl, ásire armanshyl bolǵannan soń ba — bári ózimdi Shaherızat dep ataıdy», — dedi. «Endeshe men de solaı ataıyn», — dep Dosbol keńkildep kep kúldi. «Meılińiz bilsin», — dedi qarlyǵashtyń qanatyna uqsap lyp etkeli turǵan súıkimdi boıjetken.

Boıjetken tákappar, jandy mensinbedi. Tósi tikshıip, erini kópsip synap sekildi syrǵyǵan birdeńe. Ebi kelgen kezde tildeseıin dep qopaqardaı qoqyraıyp qasyna taqasa— aq saharanyń sary saǵymyndaı syńq etip kúlip, birde oń jaǵynan, birde sol jaǵynan shań berip shyǵady. Úlkendi de, kishini de úıirip turatyn sıqyry bar. Bylaı shyǵa bul kókeń boıjetkenniń sulýlyǵy qaı jerinde dep bas qatyrady. Qyrsyǵyp turatyn tymyrsyq emes, úndemeıtin ishmerez emes. Jyrqyldap kúlip ishindegisin aqtaryp tógetin jyrtyq qapqa da uqsamaıdy. Mańaılasqandy magnıttep alatyn sıqyr ıesi. Úlbiregen súıkimdi jan. Yndyny keýip, silekeıi sirnelengen jigit ataýly Shaherızatty kórse boldy: biri — aıaǵyn orap basatyn jorǵa, biri — aıaǵyn sanap basatyn sáıgúlik bolyp shyǵa keledi. Mojantopaı minis aty sekildi ózi ǵana. Qany basyna shapshıdy.

Jazýshy bolamyn dep qaǵaz ben qalamǵa bıtin salyp júrgen kezi. Kópshilik kitaphanasynyń kireberis dálizinde betpe— bet ushyrasyp qalady. Qara teri borap qoıa beredi. Aýzyn ashqansha álgi qyz ushty— kúıli joǵalady.

«Batyldanatyn birdeńe ishpesem bolmas» dedi. Syrtqa shyǵyp, buryshty aınalyp, syra satyp turǵan sary kempirge kelip qaltasyn qaqty. Ólá— á— á, degen! Bótekesinde bir kúrishke syra. Bul kókeń qopaqardaı qoqyraıyp kitaphanaǵa qaıyra endi. Esik aldynda etegin jınaı bermeıtin kezekshi áıel munyń tóbesin kórgennen kúlmeń etti.

Shaherızat saǵan oryn alyp qoıdy dedi. Yǵysqannan yǵysyp bul kókeń álgi orynǵa ázer ilikti. Syranyń káıpi kópke sozylmady. Sámbi taldyń qasyndaǵy qaraǵash sekildendi.

Tóńkerilip kete jazdap boıjetkenniń oń búıirinen tize búkti. Qazirgideı kitaphana keń emes. Qyz— jigitter uzyn ústelge qonaqtaǵan torǵaı sekildi, bir— birimen búıirlesip jaıǵasqan. Janaspasań — janyńdy qoıarǵa jer tappaısyń. Besikke sımaǵan baladaı pysynap barady. Sol búıregi tapqa qoıǵandaı qyzady. Erterekte bir kitaptan kisiniń ishtegi muń— sheri mańdaıyna ájim bop shyǵady, kisiniń ishtegi qýanyshy júzine nur bolyp shalqıdy dep oqyp alǵany bar edi. Kóz qıyǵymen nazar jyǵady. Qyzdyń júzi balbul. Kóktemgi nóser dúrkirep ótken saıabaq sekildi.

Maýsymnyń ystyǵy kósheni jalaıdy. Árádik jer eńbegin solq— solq qozǵap tramvaı ótedi. Myna qyzdyń qypsha belinen qushaqtap, jińishke burymyna býynyp ólsem— aý dep armandaıdy Dosbol. Kitap mıyna kirip shyqpaıdy. Syra ter bop aqty.

— Kózimiz sirkelenip otyra beremiz be, — dedi birazdasyn.

Qyz tildeı qaǵazdy súırik saýsaǵymen lyp ysyrady. Bul kókeń qaǵazǵa kóz júgirtedi, mańdaıyna ter monshaǵy tiziledi.

«Nendeı usynysyń bar?» dep jazypty.

Ózi: astyna túsip asqanadan shaı ishelik.

Qaǵaz: sol— aq pa?

Ózi: syrtqa shyǵyp, birazyraq taza aýa jutyp, burylystaǵy kafeden júrek jalǵaıyq.

Qaǵaz: taza aýa jutyp neǵylam, meıramhanaǵa baryp bı bılegim keledi.

Ózi: bı bilmeımin, pilge uqsap aıaǵyńdy tapap ketem.

Qaǵaz: bı bılegishter tabylar, qustaı qalyqtap váls bılegenime qarap tursań bolǵany. Bı bılesem býynsyzbyn.

Qustaı qalyqtap degen Shaherızat sózi tirideı óltirdi. Jartylaı bolsa da boıjetkenniń beti beri qaraǵan sekildi, kóńili qurǵyr órekpip jantaptyrmaıdy. Qaltadaǵy shamaly aqsha jetpeıdi. Kóztanys qurbylardy jaǵalap, birin ákelep, birin kókelep meıramhanaǵa qyz aparýǵa jetedi— aý degen qarjyny kún aýǵansha ázer jınady. Shampan ýdaı qymbatqa túsip, erteńgisin túıeniń qýyrdaǵyna toıyp shyqqam dep, syltaýratyp, ystyq taǵamnan bas tartyp, salmaqty shaıǵa saldy.

İshegi qurǵyr shuryldap, shampan birden basyna shapty. Shaherızat bı dese bylaıǵy dúnıeni umytatyn elgezek. Qarsy betten jerden ónip shyqqan qapsaǵaı neme áı— shaı joq álsin— áli bıge shaqyryp, qyzdy qussha qalyqtatqany — kórer kózge bul kókeńniń shymbaıyna batyp, shamyna tıdi. Ákeden aýysqan ıt ashý kóterip ketti, Dosboldyń tıegi taıdy. Qapsaǵaıdyń qushaǵyna talaqsha jabysqan boıjetkendi bir— aq silkip ajyratyp alǵany esinde. Kózine túk kórinbeı ketipti. Ezýinde shylymy, tomar galstýkti, tósi qaıqaıǵan bozókpemen keńirdekteskenin biledi. Shaherızat uıalǵannan betin basyp, meıramhanadan ytyryla shyǵyp jóneldi. Mańaıyna mazasyz jandar úıilip masasha yzyńdapty.

Bul ne sonda? Ómirinde súıkimdi qyzdy qoltyqtap ıyǵy bıiktep meıramhana esigin ashqany álgide. Úgitilgen súırik saýsaǵyn ustaǵan kezde boı— basynan tok ótkendeı sorpalanyp, qara jer tóńkerilip bara jatqany jańa. Jyn ıektegen baqsyǵa uqsady. Óńsheń óńeshtesken órkókirek ókiresh nemeniń ortasyna talaq qyp tastaǵany nesi qyzdyń dep qaradaı qaıran. Jerge qaraǵandaı kep keshti. Álgi oı júre— bara ókpege aınaldy. Ókpesi qara qazandaı boldy.

Ne pálesiniń baryn kim bilgen... jigittiń degbirin alyp, shydamyn taýysyp, syıqyryna salýy údep barady. Jańadan aral ashqan saıahatshy sekildenedi. Túkpirlep túsine bermeıdi. Jan saraıy astan— kesten, tas túsken kól betindeı. Qansha oılamaıyn dese de kózi kúlim qaqqan... shoq bop janǵan... tanaýy qyrly... juqa bitimdi boıjetken sanasyna jelim bolyp jabysyp esh shyqpaıdy— aý, esh shyqpaıdy.

Ol kezdegi Almatynyń nóserin aıtsańshy! Dúrkirep ótkende kisi jan óz— ózinen kókiregine qus qonǵandaı jelpildep, ekpindep shyǵa keledi. Hosh ıisi tanaý jarady. Bir ǵajaby, tula boıǵa qanshalyq jańbyr ótip, sýsoqty bolyp tursa— daǵy kisi boı— basyn jeńil sezinedi. Jaratqan attaı qulshyna túsedi. Jańbyrdan qorynyp aq baltyry sazannyń baýyryndaı jarqyldap kósheni qıyp ótken boıjetken bul kókeńniń janaryn sýyra tartady. Júrek lúpili artady. Ertesine jataqhanaǵa qyzdy aıaǵymen izdep keldi.

Sabalaǵan nóser astynda júrip— júrip... ókpesi kúıip... ábden shaldyqqan soń súıretile basyp Shaherızat jatqan jataqhanaǵa jetken. Túneýkúngi... meıramhanada ótken soıqan sabylystan keıin beti qaıtyp... sylqym bıkeshke jolamaıyn— aq dep bekingen edi. Ókpesi qaıtpaǵan qalpy. Osylaı qaraı yntyqtyrǵan ǵaıyptyń kúshi. Káıipke eltigen mas sekidli.

Shaqyrýǵa ketken qyz bala birazdasyn bólmesinde joq dep keldi.

Sonda qalaı? Jaýyn astynda súmek bolyp, boı— basy qamyrdaı yljyrap, yndyny quryp bir kórýge zar bolyp jetkende — joǵy nesi?.. Arqasyn zil qaratas janshyǵandaı, eńsesi ezile tústi. Qarap turyp kúıinishten qap— qara bolyp tútigip ketti.

Bult etegi túrilip kún jarqyrap ashylyp, aspan asty jýǵan shúberekteı tazardy. Kóshe buryshynan shýaqtana jymıyp Shaherızat shyǵyp keledi. Júregi lúpil qaǵyp júre berdi. «Apaq— sapaqta... qańǵymalap qaıdan júrsiń?.. İzdep qaldym ózińdi», — dep ókpesin aıtyp aýyz ashqansha bolǵan joq, jańa baıqady, boıjetken jalǵyz bolmaı shyqty. Qasynda eki ıyǵy qoqyraıǵan eńseli bozbala jerden ónip shyqty ma, álde aspannan aıaǵy salbyrap tústi me... janamalap kelip kósteńdetip qolyn usynady. Mazaǵy ma... shataǵy ma... órtshe tutanǵan ashýyna maı tamyza túsip: «Aǵasy, amandasyp qoıalyq!» — deıdi, soıǵan túlkige uqsap yrjıady.

Dosboldyń aýzyna qapelimde sóz túspeıdi. Bala jastan solaı, shappa— shap qısyndy ýájge kende. Kóz aldyna kósteńdegen kúrekteı qoldy qaǵyp jiberedi. Ózin— ózi bıleı almaı qaldy.

— Nege óıtesiń? — dedi Shaherızat shyr etip. Juqa qabaǵyna kóleńke qalqydy.

— Óıtpegende!

— Boıjetken basybaıly emes shyǵar, aǵasy. Leksıadan sharshap shyǵyp, azdap seıildegende ne tur, aǵasy.

Jazǵan basy sezgir boıjetkenniń myna Dosboldyń anadaıdan sulbasyn kóre salyp jigit qulaǵyna: «Aǵam edi», — dep sybyr etkenin qaıdan bilsin. Eki sóziniń birinde «aǵalap», kishireıe dilmársigen sabazdy júndeı tútip sabaǵysy keldi. Judyryǵy qyshydy. Qyńatyn kisi kórinbeıdi.

— Aǵań ashýly ǵoı, Shaherızat! Jataqhanaǵa kelip qaldyq, qoshtasalyq, Shaherızat, — dep álgi jigit shalt burylyp, qos qolyn shalbarynyń qaltasyna súńgite salyp, tósi qaıqaıyp jónele berdi. «Tórı— tórı— a— a— ı!» dep qaıdaǵy— jaıdaǵy saıqymazaq saz sozýy: «Pishtý, degen!.. Óziń qaısy, sóziń qaısy» dep mazaq qylyp muqatyp bara jatqandaı kórindi. Kim biledi. Qazaq qashan jaıyna tynysh ketken. Ózgeni keketip, muqatpasa júre almaıdy. O zamanda mynaý degen, qoly jetken kisiler Shymkenttiń «Vosqod» tigin fırmasynan shyǵatyn kostúm— shalbar kıetin. «Vosqod» tiginshileriniń qolynan shyqqan kostúmniń ıyǵyna jasandy ıyq salǵannan epeteısiz qoqyraıyp turatyn. Shalbarynyń keń balaǵy aıaq kıimniń basyn jaýyp jer sypyrýshy edi. Osyndaı modamen kıingen jigitterdi o zamanda fraer deıtin. Bul kúnde ǵoı — sheteldik syptyǵyr kıimge qaryq bolǵany. Álgi tórı— tórı— tórılegen freaer jigittiń qarasy lezde óshti. Dosboldyń ókpesi qara qazandaı, sol býlyqqan qazannyń qaqpaǵyn alyp qyz qylyǵymen jeńdi.

— Shaherızat, qalaı túsinemin. Qussha qalyqtap bılegendi unatamyn dep ezýine shylym qystyrǵan qapsaǵaıǵa talaqsha jabystyń... Endi myna eki ıyǵy qoqyraıǵan eńselini taýyp alypsyń... Jer túbinen bilim izdep jetkenińe jarty jyldyń júzi boldy. Elbiregen... úlbiregen... sámbi taly sekildi dirildegen boı— basyńa qarap názik jan, uıatty boıjetken dep kúıip— janyp júrsem. Bul neǵylǵanyń! Kóshe aınalsań janyńa jantorsyq qylyp edireıgen... eńgezerdeı... epeteısiz ersi erkek kindik erip alasyń... bul neǵylǵanyń?!. — deıdi— deıdimen aǵytylyp túıdektelip kelip qalǵan qatqyldaý sóz kómekeıine tyǵylyp tutyǵyp qaldy.

O, qudanyń qudireti!

Qyz áldene syltaý aıtyp aqtalar, ıa bolmasa sizge basybaıly bolǵan eshteńem joq dep shyrt ete qalar dep oılaǵan. Adam tanysa — bul boıjetken jan balasy betine jel bop tımegen, erkek kindikten álgideı aýyr sóz, ókpe— naz esitip kórmegen — kóńili áppaq qardaı kirsiz beıkúná perishte. Ia bolmasa jol tosqan saıtannyń sapalaǵy. Ómirinde urǵashyǵa sóz aıtyp kórmegen munymen ushyrastyrǵan taǵdyrdyń saıqymazaǵy. Neǵyldesin endi!.. Esh oqıǵa bolmaǵandaı, aralarynan qara mysyq júgirip ótpegendeı tegi... Syńq etip kúlip, jupar ańqyǵan qushaǵyn ashyp, moınyna oratyla ketkeni. «Tompaǵym meniń!» — dep sybyr etken yp— ystyq erin samaıyn kúıdirip ótti. Jup— jumsaq ulpa ernimen umtylyp kelip ernin ópti. Dúnıe tóńkerilip bara jatqandaı Dosbol táltirek qaǵyp, oń qolymen qara aǵashqa súıendi. Ymyrt úıirilip, kóz baılanyp úlgergeni jaqsy bopty.

Beıseýbet júrginshi jýan aǵashtyń túbinde apash— qupash aıqasa ketken jupty baıqamas ta edi... qarań— qurań qarbalastan yǵyp eki jas kári úıeńki dińine aınalyp úlgerdi.

Jıyrma ekige qaraǵan shaǵynda Dosboldyń qyz erinen balshyryn tatyp turǵany álgi. Shaherızattyń astań— kesteń tolqyn úıirgen muhıt tereńindeı jan álemine úńilip qaraý qaıda! Kózin jumyp... yńyrsı kúbirlep... tilimen tilin túıistirip... taskeneshe jabysty. Netken ystyq! Netken tátti! Dúm— dúnıe yntyq, ystyq súıisten jaratyldy degen fılosof sóziniń shyndyǵyna kóz jetkizgen bul kókeń — tapqa qoıǵan sary maısha erip, saqaǵa quıatyn qorǵasyndaı balqyp, qara jerden aıaǵy ajyrap qus bop ushyp... bult bop dúrkirep... júreginiń dúrsiline qulaǵy bitip... dúnıeni umytyp... ýaqyt pen keńistigi ózge ólshemdegi jańa bir álemge engen syńaıly edi. Boı— basy qurǵyr yljyrap sorpalanypty.

Tún ortasy ma, álde tańǵa jýyq pa, syqsyńdap jylap turǵan ózi me!.. álde boıjetken be!.. ajyratyp bilmeıdi... Saýdyraǵan syqyrlaǵan qur súıegi qalǵandaı. Boıjetkenniń ystyq úni qulaǵynyń túbinen talyp— talyp jetedi. «Búginshe osy da jeter... tilim aýyrdy... úıge qaıtalyq, tompaǵym!»

Odan arǵysy emis— emis esinde.

Júz jasaǵan kári úıeńkiniń shor bop bitken jýan dińinen ajyrap, úlken aǵashtyń synyp túsken bir butaǵyndaı júreleı ketken boıjetkendi qoltyǵynan demep turǵyzyp, táltirekteı basyp, kóshe boıyna túsipti. Qyzǵa qaraýǵa bet joq. Boıjetken tomaǵa— tuıyq. Aıaǵyn sanap basyp kóshe boılap kele jatyp júrginshimen qaqtyǵysyp qaldy. Álgi júrginshi: «Jastar buzylǵan!.. Shamańa qarap ishseń qaıtedi!» — dep burqyldap qaınap jekidi. Jetisip turǵan jigit joq. Mana álgide yljyrap erip degen sózdi ádeıi— aq aýyzǵa alǵanbyz — boıjetkenniń ottaı ystyq qushaǵyna jutylyp, bal erinnen táttisin tatamyn dep yntyǵyp... úzdigip... sorpalanyp... boı— basyndaǵy bar áddisi káýsar bulaq kózine uqsapty.

Tóbedegi kári úıeńki qurys— tyrysyn jazǵan kisideı syqyrlapty. Jol erneýindegi kók shóp tańǵy shyqqa malshynypty.

«Qyzdy súıý!.. lázzat oıyny!... «Myń bir tún» ertegisindegi Shaherızattyń maqpal mamyq tóseginiń janynda maısham túbinde jantaıyp jatyp áýezdi ertegi tyńdaǵan kep osyndaı— aq bolar» dep tebirenedi Dosbol.

«Qaıyr— hosh, tompaǵym, qoshaqanym!» — dep ómirdegi shyn Shaherızat syńq etip kúlip, qolyn bulǵap jataqhana esigine jutyldy.

Mahabbat — qamysqa túsken órt sekildi, ishine engen kisi óshirip úlgermeıdi; mahabbat — taıǵanaq kók muz sekildi, ańdamaı bassań aıaǵyń aspannan keledi degendi qaı kitaptan oqyǵanyn oılap— oılap Dosbol esine esh túsire almady. Kitaphanany tún ishinde kúzetshimen birge jaýyp júrdi. Boıjetkenniń jolyna qaraı— qaraı kózi taldy, kóńili qulazydy. Shaherızat qyzǵa kitaphana qýysynan oryn alyp qansha kútse— daǵy boıjetken kelýdi qoıdy. Jataqhanaǵa áldeneshe márte izdep bardy... sarsyla kútti... estıtini tanys qyzyńyz joq, áýre bolmańyz! Jel ushyrdy ma, álde jerden ónip shyqqandaı ejireıgen, eki ıyǵy deldıgen qyzqumar bir fraer alyp qashyp izin suıyltty ma — jan balasy bilmeıdi. Aı ótti, jyl jyljydy. Keshegini... qaıdaǵy keshegi... baıaǵy kári úıeńki túbinde apash— qupash qarakóleńkede qyzdyń ot qushaǵyna oranyp, bal erninen máýe úzgenin esine alsa— aq boldy myna Dosboldyń saı— súıegi syrqyraıdy. Qara jerge shókelep otyra ketip ash qasqyrsha azynaı ulyp ún salyp jylaǵysy keledi.

Endigi oqıǵa múlde ózge polúske bet burady.

Shaherızat oqıtyn fakúltettiń dekanyna jolyǵyp bir aýyz qyzdyń jaıyn suraýdan ımendi. Uıaty jibermedi. «Ol qyz kimiń edi?» — dep kóldeneń saýalmen aýzynan sózi bojyraǵan jazǵan quldy kelgen izimen qýyp shyǵar dep júreksindi. Aqpannyń aıaǵynda... dekanattyń hatshysy bolyp isteıtin, kúntizbe jasap kózi sirkelengen orys kelinshegine aıańdap jetti. Orysshalap sálemdesti, kelgen sharýasyn málimdedi. Hatshy kelinshek taý bop úıilgen qaǵazdan basyp kóterip biraýqym ańyraıyp otyrdy— otyrdy da qazaqsha sóılep qoıa berdi.

— O, Aqıva ma, sekektegen týsha sekildi erte eseıgen ıva shybyǵy ma izdep júrgenińiz?

Bul kókeń basyn ekshedi. Hatshy kelinshek jelke tusyndaǵy dermantın qaptaǵan dekan esigi ashylyp qala ma dep qaýip qylǵan kisige uqsap tý syrtyna jaltaq— jaltaq qarady. Eńsesin tómen salyp sybyr ete qaldy.

— Aqıvanyń aǵasy ma edińiz, álde jaqyny bolarsyz.

Dosboldyń jon arqasynan sýyq ter burq etti, únsiz, tilsiz basyn shaıqady. Hatshy kelinshek suq saýsaǵyn ernine kóldeneń basty. Dermantın qaptaǵan esikke moıyn tamyryn úze burylyp qarady. Janarynan jymysqy ot jylt etip tutanyp óshe qaldy. Jan balasy estimesin degendeı ernin sylp etkizip jybyrlatty.

«O... sámbi taldaı... erte eseıgen týshadaı... dekannyń bólmesinen shyqpaıtyn bolyp aldy...»

«Neǵyldeısiz?! Dekan myrza aýǵan soǵysyna qatysqan... oń aıaǵyn jaralaǵan... úıli— jaıly, balaly— shaǵaly... aldyna arystan ense— daǵy miz baqpaıtyn baraqatty baqýat kisi emes pe edi...»

Osy mezette tereń ishten, dermantın esiktiń arǵy jaǵynan syqylyqtaǵan syńǵyr kúlki estildi. Hatshy kelinshek tilin tistep aldyndaǵy qobyraǵan qaǵazǵa kómildi. Bul kókeńniń jan saraıyna sýyq bir maqulyq enip, saıran salyp júrgendeı sezildi... aıaǵynyń astyndaǵy jer tóńkerildi. Et júregin shym etkizip qan jýyp ketti. Sheginshektep jóneldi. Ne oılady... qaıda barady... kimmen syrlasady... eshtememen, eshkimmen sharýasy joq, qarakóleńke keshqurymǵy kóshede sylp— sylp basyp kele jatyp, jylǵa jýyq júregine bólep, qıalynyń besiginde terbetip... kórikti oı... sheker sezim... alys armanǵa jetelep... baıaǵy bir úlbiregen maqta erninen bal tatyrǵan buratylǵan beıkúná názik súıkimdi boıjetkenmen bylaıǵy ómirimdi órnektep ótemin ǵoı!.. eki— jarty — bir bútin bolyp juptasyp, bir— birimizdiń aýzymyzdy baǵyp, qas— qabaǵymyzǵa qarap lázzat oıynyna batamyz ǵoı!.. Degende... senip kelgende... dúnıeniń ińkár tazalyǵy tal boıynan tabylǵan Shaherızattyń «Myń bir tún» ertegisin áli talaı tyńdaımyn ǵoı... dep qıalyna qanat jalǵap júrgende — júreginiń tórine ustaǵan asyl qumyrasy abaısyzda tas kóshege túsip byt— shyty shyqqandaı sezildi. Eseńgiredi, aıaǵy aspannan keldi.

Aıadaı bólmesine enip, esigin tars bekitip, temir kerýetke etbetinen túsip al kep aǵytylsyn, al kep solyqtasyn, al kep kóz jasyna erik bersin.

Dúnıede tuńǵysh qaýyshqan qyz qushaǵy ystyq, alǵash ópken bal erin tátti, erte qaýyz jarǵan gúl qymbat, erte lap etken erkektik sezim órti dúleı, alǵash boıdy alǵan súıispendik derti— ý, ...esh qaıtyp bolmaıdy. Darýy qaıtqan kúnde kisiniń qanyn, sólin, jigerin soryp qur qańqasyn saýdyratyp qaldyrdy. Ertesine... ertesine emes— aý... eki— úsh kún óte jataqhananyń úzdik stýdentke dep bólingen qýyqtaı bólmesinen sińirine ilingen qur súlder shyqty. Stýdent qurbysy Dosboldyń túrin kórip shoshyp ketti. Dereý qoltyǵynan demep, súıemeldep, keý— keýlep shýlasyp júrip jedel járdem shaqyryp, álgi qur súlderdi aýrýhanaǵa jóneltti.

Qalanyń tabıǵaty kúrt ózgerdi. Kúni kúrkiremeı, sirkirep qana ótetin boldy. Jylbysqy qar birde sorpalanyp, birde qatqaqqa aınalyp qys qabaǵy sary aýrýdaı sozylyp baryp jylydy. Kóktem ıisi burq etkende kári úıeńki qurysyn jazyp, júrginshiniń arqabasy keńidi. Aıdyń aıaǵynda sámbi taldaı solqyldaǵan sulý bıkesh tyq— tyq basyp aýrýhanaǵa kelip, apaq— sapaq kóz baılana bergende — aq jeleńdi áýletiniń kózine túspeı syrǵyp ótip — Dosbol jatqan bólmege lyp endi.

Aýrýhana tóseginde kósilip jatqan qur súlder — Dosbol shirkin — eki keshtiń arasynda, apaq— sapaqta bólmesine syp engen... áppaq qardaı aq ton kıgen... úlbiregen aq túbit shálini tóbesine túıgen... qasy— kózi súrmelengen... sulý bıkeshti janary shalǵanda shaıtan ba dep shoshyp tústi. Jalma— jan oń búıirine aýnap, basyndaǵy medbıkeni shaqyratyn qyzyl túımeni izdedi. Qoly dirildedi. Saıtannyń sapalaǵyna uqsaǵan kórkem boıjetken ústinen átir ańqyp tóseginiń jıegine tize búkti. Aq tonnyń etegi jyrylyp sazannyń baýyryndaı aq baltyr jarq etti. Saıtannyń sapalaǵy bolyp engen sulýdy jańa tanydy, muqym ózgerip ketkenine qaıran qaldy... Aqıva... joq— á, Shaherızat beınesine endi.

— Tompaǵym, qalaısyń? — dedi.

Dosboldyń aýzyna qapelimde sóz túspedi.

— Bu jurt ósek aıtpasa júre almaıdy. Ana mystan kempir Posseden eki alyp qalǵam... Saratovtan qaıtip aqsha surataıyn... Dekan aǵaıdyń aldynan ótip álgi shetel ádebıetiniń oqytýshysy Posseni ázer kóndirdik... bes qoıyp berdi. Mystan kempir qanymdy suıyltty.

Oı— hoı, dúnıe! Posse kempirdiń aıtýymen Baıronnyń «Don Jýan» romanyn úsh tún qadalyp oqyp bes alǵany Dosboldyń esine oraldy. Óleńmen jazylǵan «Don Jýannyń» eki— úsh taraýyn aǵylshynsha tógildirip jatqa aıtatyn, jaryqtyq.

— Antıka ádebıetiniń kóke myljyń oqytýshysy Gerbsman qaqpas qyr sońyma túsip, dekan aǵaı araǵa júrip ázer úsh aldym. Qatyp qalǵan júregi tas. Antıkanyń albastysy basqyr. Bu qazaq kisini ósekke tańbasa júre almaıdy. Dekanmen ymy— jymy bir degendi shyǵarypty.

Áppaq qardaı tonynyń etegi qaqa aırylyp túrilgeni. Fransýz átiri tanaý jarady. Shaherızattyń gúl qaýyzyna uqsap úlbiregen erini qıyla jińishkerip, sárýár tisi aq qaladaı qalandy. Dosbolǵa jasynda oqyǵan «Myń bir tún» ertegisi elestedi. Qalaı edi. Malynǵan masaty mamyq, túgi qarys keletin qaly kilem. Tý syrtynda sytyrlaı janǵan balaýyz shamshyraq. Mańaıy júzimi malynǵan, bulbuly saırap, totysy sylanǵan saıaly baq, áýiz burqaǵy, aqyq táspideı tizilip kempirqosaqtanady. Lala gúliniń átiri tanaý qytyqtaıdy. Qus jastyqqa kómilip jantaıyp jatyp qıalǵa shomyp janaryn ashyp— jumady. Tóseginiń shetine tize búkken Shaherızat sulý kómekeıi búlkildep qıal— ǵajaıyp ertegisin «á» dep aıtýǵa oqtalǵan edi. Tamaǵyna ashshy dári keptelgendeı dimkásti Dosbol tyjyryndy. Úni qarlyǵyp shyqty.

— Qyzǵa qarap eki aýyz sóz aıtyp kórmegen jazǵan basym... erkektigim kesh oıanǵan mánjýbaspyn... baıaǵyda keshqurym kári úıeńki túbinde ernińnen bal tatam dep qulaı súıip qalyppyn... súıispendik otyna órtenip quladym... aldandym...

Shaherızat eńserile eńkeıip bul kókeńniń júzine tónip, betine betin tıgize jazdap álgi sózden oqys kidirdi. Boıyn jınap aldy.

— Tompaǵym— aý, ne dep tursyń? Aldanyp qalǵan men be, sen be?

— Keshir, ertegishim! Ertegini shyn ómir dep órtenip kúıik shalǵan mánjýbas qanamyn.

Shaherızat boıjetken túsindi. Túsinbeıtin ne bar munda! Qarsy aldynda kósilip jatqan myna jigit adam janynyń ınjeneri — jazýshy bolamyn dep dúnıeniń kitabyn oqyǵan, kisiniń jan saraıyn jazyp júrgen qoljazbasy sekildi — búge— shigesiz toqyǵan... aıtpasań da ishtegi keptiń bárin sezip bilip... kóz jiberip... ishinen túıip... úlgeretin rentgen aspaby. Adam— rentgen. Basynan ótkizgen barsha kepti qaı— qaıdaǵy tátti sózben áspettep, boıamalap, búrkemelep, ádemilep alys jaqqa buryp jiberemin degeni qur áýreshilik qana. Júris— turysyn, júris— turys bolǵanda — qaıbir ońǵan jastyq jelik deseńshi — bárin— bárin bilip qoıǵan bul bátir! Jigittiń tas júregi jýǵaraqta jibı qoımas. Júzin oqys qabyrǵaǵa buryp alypty. Buratylǵan boıjetkenniń betin jas jýyp ketti.

Iilip, búgilip otyrdy— otyrdy— daǵy ertegishi boıjetken eńsesin tiktep, ornynan jaılap turyp, shyǵyp ketýge bet aldy. Qabyrǵaǵa teris burylyp sulq túsip jatyp qalǵan Dosbol tisin qyshyrlatty, aýyr jutynyp aqyryp ǵana til qatty.

— Shaherızat...

Jigit úni qyrdyń arǵy qabaǵynan estilgendeı talyp jetti.

Boıjetken qus qanatyndaı lypyp qýanyp ketti. Ópektep, otqa túser kóbelekteı jelpildep jastyǵyn kóterdi, ústel ústinen qysh kózedegi shıpaly sýdy lyp alyp ernine tosyp: «Bir jutyńyz!» — dedi. Samaı shashy sýsyp bul kókeńniń moıyn tamyryn qytyqtady. Túlkiniń balasyndaı múláıim. Fransýz juparyna eltip, qulaǵy shyńyldady.

— Ertegi aıtyp áýre bolma. Ózińe degen qyzýly ot byqsyp óship qolamtasy qaldy. Nesheme kóńilimdi qaldyrdyń... qanshama sarsańǵa saldyń. Posse, Gerbsman, dekan ózińe!..

Dedi— daǵy sulq túsip jatyp qaldy. Ári burylǵan janarynyń jıegin tamshy jas júlgelep aqty. Boıjetken bulaı bolar dep oılamaǵan edi. Qoı aýzynan shóp almaıtyn momyn, qozydaı jýas, sábıdeı beıkúná, ómirinde ózinen basqa urǵashyny qushaǵyna alyp kórmegen kórkem bozbala qandaı ertegi aıtsam— daǵy sener... aıtqanyma kóner... aıdaýyma júrer... Tym jyraqtan qaıyryp shyǵystyń shárbat sharaby, pisip jetilgen móldir júzimi, talmap tańdaıyńa bassań — shólińdi qandyrar shyryn injirin aıtsam — aýzyn ashyp, kózin jumyp dúnıeni umytar dep úmittengen edi. Sharýańdy aıtsań — arǵy kómekeıi búlkildep lázzat oıynyn oınaıyq dep shyǵa keletin qaltaly qyrqyljyń qyrt dekan sekildi emes, ot qushaq tabylmaǵan tusta qajeti bolar dep zapasqa ustaǵan bozbalasy, mondybasy... qaraı gór ózin! aıaq astynan móńkip asaý minez shyǵardy, burynǵynyń bári «Myń bir túnniń» ertegisi, qur tulypqa móńiregen jetim buzaýǵa uqsaǵan minezden aryldym... tıyldym... ertegi aıtyp áýre bolma deıdi— áı!

O, qudanyń qudireti! Qaraptan— qarap boıjetkenniń jany qulazydy. Eli áldeqashan kóship ketken qý taqyr jurtta qalǵan ash kúzenshe qyńsylady. Tanaýy qýsyrylyp birazyraq ótirik syqsyńdady. Tóseginde talystaı bolyp kósilip jatqan bozbalanyń júregi jibı qoımady.

O ǵyp, bu ǵyp yńyrsı til qatyp, bozbalanyń o jer, bu jerine ákki urǵashy súırik saýsaǵyn súńgitip qytyǵyn keltirip oınap— kúlgisi keldi. Bozbalanyń qanyn oıatsam dedi, qatqan kón jibimedi, jermen— jeksen qalpy mizbaqpaı jata berdi. Birazdasyn sulý bıkesh tósek jıeginen sýsyp túsip, dári alyp engen medbıkeni oqty kózimen ata qarap, shashylyp qalǵan zattaryn ár tustan jınap— terip, bólmeden ytyryla jóneldi. Áınek syrtynan kóz baılanyp, ymyrt úıirildi. Bólmeni ońaza jalǵyzdyq kezdi.

Súıkimdi qyz tilinen bal tatqan Dosboldyń tuńǵysh súıispendigi osylaısha jyl aýyspaı jylǵanyń jińishke syzashyǵyna uqsap sýalyp, sý otynnyń shala janǵan oshaǵyndaı byqsyp óship tyndy. Uzamaı uzynnyń sabalaǵan súmelegi kelip jetti. Jeńil kıingen jurt úıde, túzde búrseńdep júgirdi. Dosbol aıaǵyn basyp aýrýhanadan shyqty. Ańystasa — kóp dúnıe ózgerip úlgeripti.

Qurby— qurdastarynyń birazy oqý bitirip, el— elde, jer— jerde bir— bir qyzmettiń tutqasyn ustap jumysqa jegilipti. Kenjelep, dıplomǵa qoly jetpeı qalǵan ózi ǵana. Dekanat — ýnıversıtetti qyzyl dıplommen bitirgeli umtylyp júrgen alǵyr stýdentiniń — til— kóz tıdi me, álde oıda joq oqys dertten qulady ma, kim bilgen, súlesoqtanyp júrip— júrip aýrýhanadan bir— aq shyqqan Dosboldyń syrtynan «densaýlyǵyna baılanysty akademıalyq demalysqa bosatyldy» dep buıryq shyǵarypty. Besinshi kýrsty jáne bir jyl sheginip qaıyra oqýǵa týra keldi. Kelesi bir jańalyq: burynǵy Keńester odaǵy ydyrap, Qazaqstan óz aldyna táýelsizdik alypty. Eki ıyǵyn julyp jep, ishtegi qazandaı qaınaǵan qyjylyn qaıda shyǵararyn bilmeı alasurǵan jastar qalpaǵyn aspanǵa atyp ereýildep kóshege jónkilipti. Óz qolymyz ózimizge jetti, bodandyq buǵaýdan qutyldyq, elge jaǵa bolar partıa quramyz ba, álde jelpinip kóshege shyǵamyz ba — eriktimiz deıdi. Eldegi sharýa qaýymynyń esi shyǵyp ketken. Ujymdyq sharýashylyqty ıt tartqan terideı ǵyp bólshektep, biri — avtokólikke, biri — kombaınǵa, úshinshisi — keńsege, tórtinshisi — keńsedegi kebeje qaryn synyq ústelge ıelik etip, dúnıeni jekeshelendirip úıdi— úıine tasyp máz. Áıeli bir partıa, erkegi bir partıa — dúrdaraz. Baıaǵy kolhozdy, keńshardy qolymen qurǵan qart balshabekter qyzyl bıletin sandyǵynyń tereń túbine salyp, úkikózdenip, kóshege shyǵýdan qalyp, bas shaıqasyp únsiz mólıisedi. Jurttyń ańysyn ańdyp, qalybyn qadaǵalap ári— sári kepten oıy onǵa bólingen bul kókeń qaradaı fılosofqa aınaldy. Buryn qolǵa túse bermeıtin, bul kúnde myńdap, mıllıondap basylyp shyǵyp jatqan Klúchevskııdi, Solovevti, Berdıaevti, Shopengaýerdi oqyp — astyna sekseýil órtep qaınatqan qazandaı qym— qýyt qyzyqmas yzyǵýyt tirshiliktiń oısha tıanaǵyn izdedi.

Dosboldyń minezi — syrt kózge jýas, qoı aýzynan shóp almaıtyn, aýzynan sózi, ıininen bózi túsip turǵan momaqan kóringenimen; jan saraıyn ashyp qarasań — keńistigi baıtaq, qatpar qyry jetip jatqan bir álem. Oıǵa alǵan isiniń ushtyǵyna jetpeı tynbaıtyn tabandy, tas úgetin usta dıirmenindeı tózim sheńberi ári keń, ári myqty. Tabandylyǵy bir basyna jetip artylady. Bettegenin ıa qaýyp tynady, ıa alyp tynady. Ustaranyń júzindeı bolmys ıesi. Jasynan tirshiliktiń betin qalqymaı, tereńine boılap injý izdeýge daǵdylanǵan. Ákesiniń birtoǵa, mort minezi júregine shógip, anasynyń ańqyldaǵan aqjarqyn, meımildegen baýyrmal, shýaǵy mol minezi árdaıym júzine qalqyp shyǵatyn — ekiudaı kepte. Bala jastan quıma qulaq. Bala jasynan kitapqa kóp qadalyp, óz qıalymen ózi syrlasyp óskesin be — keıingi stýdent aýdıtorıasynda, aýyl sharýashylyǵyna kómekke barǵanda esh topqa qosylmaı, ózge jurtty silkip oıatqan saıasattan boıyn aýlaq ustap, óz oıyn ózi baǵyp tirshilik keshti. Alǵashqy mahabbattan joly bolmady. Basy tasqa tıip, meseli qaıtty. Taýy shaǵyla jazdap tyǵyryqtan shyqty.

Kópshilik kitaphanasyna soǵýdy sıretti. Soǵa qalǵan kúnde — sırek kitaptar bólimine jazbasha tapsyrys beredi de shyǵady. Oqý zalyna ótpeıdi. Sırek kitapty alǵan boıda portfeline salyp alyp naqa áldene urlap bara jatqan kisideı, qýystana qalbaqtap, tez— tez basyp tramvaıǵa otyrady, jataqhanaǵa kelip, aıadaı bólmesin ishten jaýyp, kún uzaqqa qaǵazdan bas almaıdy. Kóp uzamaı tanys— bilisteri «shuqynshaq» dep janama esim japsyrdy. Áıel zatyn kórse tusynan jyldam basyp óte shyǵady. Júregi kóterilgendeı bop kóz aldy tumandanady.

Jas adam «ýaqyt jetpeıdi» dep jylaýshy edi, bul kókeń birazdasyn «ýaqytym ótpeıdi» dep ókinish bildirip, leksıadan qoly qalt etip bosaı qalǵanda sytylyp shyǵyp— qosymsha nápaqa aıyratyn jumys izdedi. Gazet— jýrnaldyń redaksıasyn kezdi. Aıdyń sońynda basylymy as ta tók jastar gazetiniń Bas redaktory qabaǵyn jylytyp: «Esigimizden maza bolmaı ketti tegi, hatqa jaýap jazatyn kishi redaktor etip alaıyn», — dedi. O, qudanyń qudireti! Bul kúnde adamnyń bári jazýshy bolyp ketken sekildi. Shyǵystaǵy abaqtydan taqaýda bosanyp shyqqan bozbala: «Abaqty azaby» degen tórt tomdyq roman aıaqtadym, jazǵa salym besinshi tomdy jiberemin, basqy jaǵyn jarıalap úlgerińizder», — dep jazady; taıaq tastam jerdegi aýyldan arqasy ustaǵan dúleı aqyn kúnara óleń joldaıdy, «Ágárákı, syrǵytyp shyǵaryp salmaǵa esh kónbeımin, kemshiligin jazǵan hattaryńa selt etpeımin... óleńdi joldaı berem... sotqa júginem!..» dep sýyq sózben záreni alady. Bul kókeń monshaqtaǵan samaı terin saýsaǵymen sypyryp jaqaýratyp jaýap jazǵan bolady. Qýlyǵyna quryq boılamaıtyn alaqol, zálim aqyn ylǵı tóbesine tónip: «Á, seni me!» — dep qalshyldap, dirildep túsine enedi. Záre— quty qýsyrylady. Súmek bop terlep uıqysy shaıdaı ashylady.

Kitapqa kóp qadalatyny, zerektigi, quıma qulaqtyǵy sep boldy ma, ýnıversıtetti qyzyl dıplommen bitirip shyqty. Oı, páli— aı!.. kim bitirmeı jatyr!.. kim qyzyl, kókshil dıplomǵa ıe bolmaı keledi!.. Bul kúnde tastaǵan taıaq alaqandaı dıplomdy jýrnalısiń, zańgerdiń, ekonomısiń basyna tıedi. Túbinde álgi mamandyqtyń kisige qonar qaıyryn aıt. Esinde qalǵany: shetel ádebıetiniń bilgir mamany, evreı kempir Posse shildeniń shyrpy shaqqandaı janyp ketken ystyǵynda brezent shınelin ıyǵynan sheshpeı kelip: «Dosbol, quıma qulaq shákirtim ediń, Borıs Pasternaktyń aýdarmasymen shyqqan Geteniń «Faýst» tragedıasynyń kúmis tysty kitabyn syılaımyn, — dep kemseńdep kózine jas irikkeni, sóziniń sońynda, beý, jaryqtyq— aı deseńshi; — Myna ómirde saıtan adamdar qıqymdaı kóbeıip ketti, saıtanǵa aq— adal beınetińdi satsań— daǵy janyńdy satpa!»— degeni Posse kempirdiń.

Qabaǵy qalyń, shýaqty kúnniń ózinde túnerip júretin antıka ádebıetiniń bilgiri profesor Gerbsman ádeıilep burylyp kelip: «Quttyqtaımyn! Ártúrli jaǵdaıda ártúrli sebeppen keıigen shyǵarmyn... renjitken bolarmyn... ómir degen balqýraı salǵan shaıdy iship ótý emes, shyraǵym, Uly Masterler tirshiliktiń uńǵyl— shuńǵylyn túgel qamtyp aqyldy sóz qaldyrǵan... bizdiń aıtyp júrgenimiz sol Uly Masterlerdi sózbe— sóz qaıtalaý ǵana... shyndap shuǵyldansań senen birdeńe shyǵady», — degeni ustazy Gerbsmannyń.

Aıtsa— aıtqandaı ǵoı!

Ómir degen shubatylǵan uzyn arqaý, keń tusaý emes, bir pushpaǵynan tartsań kelesi pushpaǵy sholtań etip úziletin, endigide alty aıshylyq alys joldaı tym uzaq kóringenimen — bergi beti tirshiliktiń teperishine... tekirek jortysyna... alys— julysyna tótep berýge qurylǵan qamshynyń sabyndaı ǵana áýreshilik. Keshe taýdan qulaǵan ózendeı ekpini qatty, súıip te, kúıip te úlgeretin bozbala edi... búgin mine respýblıkalyq beldi gazettiń bólim meńgerýshisi mindetinde... sıa sarqyp, qaǵaz shuqyp kúndelikti nápaqasyn aıyryp júrgeni. Bul kókeńniń kóp uzamaı juqaltań tuńǵysh kitaby jaryq kórdi. Qýanǵany sonsha — kitapqa qatysy bar— aý degen redaktordy, korektordy, sýretshini, dızaınardi, terimshini, túpteýshini, baspahana basshysyn túgel tizip shaqyryp eki kún jýdy. Úshinshi kúni qalamaqysy taýsylyp joldasynan qaryz alyp taǵy jýdy. Túnemesi baýyry syzdap kóz aldy kólkildep isip aýyryp shyqty. Apta sońynda súlelenip aıaǵyna ilesip qyzmetke keldi. Kebeje qaryn nán ústelge eńsesin salyp jiberip oı ishinen oı terip otyrǵan edi. Jelkesine úńilip kelip kóleńkesi dirildep Posse kempir men Gerbsman profesordyń rýhy qulaǵyna tónip sybyr— kúbir etetindeı.

«Saıtanǵa beınetińdi satsań da, janyńdy satpa, kókeshim».

«Shyndap shuǵyldansań senen birdeńe shyǵady».

Beý, jaryqtyq, ustazdarym! Topyraǵyń torqa bolǵyr Posse kempir naýryz aıynyń basynda úsh kún aýyryp kóz jumdy... Jerleý komısıasyna múshe bolyp júgirgen jigit aıtyp kelipti. Shetel ádebıetiniń bilgiri, aǵylshynsha, oryssha aǵyp turǵan dosent Posse aıadaı ǵana bir bólmeli páterde turady eken. Esikti ashyp, tabaldyryqtan attap kirip barǵanda — kózge iliner tuldyr tappaǵany, oń qanatta atam zamanǵy temir kerýet... ústi toly úıilgen gazet... jastyq ornyna bas jaǵynda kitap pen jýrnal... Jaryqtyq oqyǵan jýrnalyn basyna jastap, kúnbe— kúngi gazetti astyna tósep, jalaqysyn kúndelikti sýishkiligine jumsap... jan baǵyp júre beripti. Kóz toqtatar ıa jıhaz, ıa ıyǵyna iler táýir syrt kıim satyp almapty. Oqyp— toqyǵanyn qanaǵat tutyp, bilgenin shákirtterge úıretip búgin bar, erteń joq jaryq jalǵannyń qonaǵyna uqsap fánı jalǵannan óte shyǵypty.

Naýryzdyń muz sire qary sorpalanyp, sáýirdiń basy sabalaǵan aq jaýynǵa ulasty. Almatynyń kósheleri sýǵa júzip, jeńil kólik bolmasa — jaıaý kisiniń attap basýy qıyndady. Aq patsha zamanynan kele jatqan ortalyqtaǵy kóne úıler jaýyn astynda qalyp búrisken jolaýshyǵa uqsap usqyny ketip úńireıe túsedi. Dosbol kóshege kóp shyǵa bermeıdi. Kóbine úıkúshik. Qyzmetine barady, júktelgen mindetti tap— tuınaqtaı muqıat oryndap, el— elden kelip jetken qalpaqtaı qalyń qoljazbany qaǵyp— silkip, bos sózin qysqartyp, túzetip, qaıyra basqyzyp, kúrishteı etip Bas redaktordyń aldyna qoıady. Jumys aıaǵynda jolaı kópshilik kitaphanaǵa soǵyp, kóztanys kári klasıktermen taǵy bir ishteı shúıirkelesip, syr bólisip, baspanasyna qaıtady... taǵy da qaǵaz ben qalamdy serik etip ústelge shuqshıady. Ár kezde... záýide... baıaǵy boı— basynan fransýz átiri ańqyǵan, úırektiń balapanyndaı úlpildegen jumsaq... túlkiniń balasyndaı máımóńke múláıim... úlbiregen bal erindi mahabbat aralynyń turǵyny — Shaherızat boıjetken emis— emis esine túsedi.

Qaı jerde... kimmen... dóńgelene bılep oınap— kúlip júr eken deıdi ishteı. Soltústik shuǵylasy sekildi sezim túısigin silkip ótip, jan saraıyn bir tóńkerip, quıyn soqqandaı alaı— túleı etip óte shyqqan sol kúnderdi esine alsa— aq otyra qalyp jer tepkilep jylaǵysy keledi.

Shıkil sary kúzdiń meıiz japyraǵy jońqalanyp túsip jatqan qazan aıynyń sońǵy kúni jumys telefony zyń etti. Kóterip qulaǵyna tosqany sol... et júregi ezilip qoıa berdi. Sol baıaǵy syzylǵan ún... bıazy daýys... úlpildegen juqa erinniń úzirli úni.

— Dosbol, tanymaı qaldyń ba? Aqıva, jo— ǵa, Shaherızat bolamyn. Keshe ǵana Saratovtan keldim. Osynda tanys qurbymnyń úıindemin. Ýaqytyń bolsa jolyǵaıyq. Úı ıeleri páterin ózime senip tapsyryp, qala syrtyndaǵy toıǵa ketken. Ońashamyn.

Dosbol qapelimde aýzyna sóz túspeı kúrmelip qaldy. Júregi qurǵyr atqaqtaı soǵyp alqymyna tyǵylyp alyp barady.

Syńq etken baıaǵy sol jumsaq kúlki.

Bul kókeńniń mańdaıyna shyp— shyp ter tepshidi. Jumys bólmesinde ásheıinde úıilip otyratyn áriptesteriniń mana álgide árnárseni syltaý ǵyp jón— jónine ketkeni ońdy boldy. Alaq— julaq myna keıpine shirkinder isheksilesi qatyp kúler me edi, kim biledi.

— Dosbol, maǵan renjip júrsiń be? Ómir biz oılaǵandaı bola bermeıdi eken. Estýimshe úlken jazýshy bolypsyń. Máskeýden oryssha shyqqan kitabyńdy taýyp oqydym. Saratov qazaqtary osynshamany qaıdan bilip jaza bergen dep qaıran qalady. Taǵy bir jaqsy kitabyń jaqynda jaryq kórdi degendi gazetten oqydym. Taqaýda el basshysynyń qolynan marapat alǵanyńdy qurbym aıtty. Osynshalyq bıiktep keterińdi jazǵan basym bilmeppin ǵoı. Kisige qarap sóz alma, sózine qarap kisini al dep tegin aıtpapty. Sýsyldaǵan tátti sózge, jeldeı esken ýádege senip kóbelekke uqsap jelpildep ushyp kete berippiz...

Dosbol boıjetkenniń «ushyp kete berippin» demeı, «biz» dep sóılegenine qaradaı tańqaldy.

Telefon qulaǵyndaǵy sonshama bıazy, úzilip keterdeı jibek ún kilt úzildi. Shaherızat sulýdyń syqsyńdap kóńili bosaǵanyn sezdi.

— Bilmeımin... Búginshe aldyn-ala kelisip qoıǵan kezdesý keshim bar edi, — degen sózdi Dosbol kúrmelińkirep aıtty.

— Meıliń bilsin. Úı ıeleri erteń de kele qoımaıdy. Telefondy jazyp al, — dedi Shaherızat endigi kezekte jińishke jumsaq únin úzip alardaı úzdigip.

Bul kókeń tóbesinen tas túskendeı eseńgirep, telefon nómeri jazylǵan tildeı qaǵazdy qoly dirildep on búktep álek. Tańqalmaı kórińiz! Janaryna qıyr saharanyń shıkil saǵymy tolady. Júrek shirkin taýǵa tyrmysqan ólermen álpınıs sekildi talyp— talyp... ezilip... janshylyp... soǵady. Kezdesý keshinde órtshe qaýlap dúrildep qol soqqan kileń óspirimderge ne degeni... olardyń saýalyna qalaı jaýap bergeni jadynda joq; kezdesýden kesh shyǵyp, úıine sharshap talyǵyp jetse— daǵy tósegi jambasyna tastaı batyp, aýnaqshyp, jarytyp uıyqtaı almady. Kirpigine shóp tiregendeı aıqassynshy qanekeı! Baıaǵyda kóshe jıegindegi júz jasaǵan kári úıeńki, aǵashtyń shor— shor bop bitken alyp dińi, qolyna, arqasyna batyp syzdatyp aýyrtsa— daǵy úlbiregen jumsaq erinniń bal ýyzyn sora— sora... emine— emine... tynysy jıileı— jıileı... syrt dúnıeni muqym esinen shyǵaryp, hor qyzy syzylyp án salǵan, tóbesinen máýesi salbyraǵan — jumaq esiginen engendeı kepke bul kókeń mas bolmap pa edi. Shaherızat boıjetken sylańdaı basyp qoltyǵynan qolyn ótkizip qatarlasyp teatrdyń foesine jarqyrap shyǵa kelgende — aıaǵynyń astyndaǵy jer tóńkerilip bara jatqandaı seziletin. Osyny oılaǵanda tóseginen qalaı ytyrylyp turyp ketkenin ózi de sezbeı qaldy. Tań bozy bilinip qalypty. Mańaıy keshegiden muqym basqasha, jaryq ta ózgeshe janatyndaı, aýa da hrýstal shynydaı syńǵyr— syńǵyr etetindeı.

Qyzmetinde qoly jumysqa barmady, quıryǵy qonys tappady. Kúndi tas tóbege ázer súırep jetkizgen kisishe saǵatyna qaraı— qaraı túski birdi soqqan kezde telefon qulaǵyna jarmasty. Symnyń kelesi ushynan úzilip ázer estilgen ún búı dedi.

— Kele ǵoı.

Qanaty bolsa — qus bolyp ushar ma edi; sáıgúlik bolsa — kóshege tuıaq dúbiri tolar ma edi; taksı jaldasa — qyrsyq júrgizýshi qymbat surap júrip bolmas dep, Bas redaktordyń qyzmet kóligi — súırikteı áppaq «Toıotasyn» surap minip, qalanyń kúnbatys shetine aqqan juldyz bolyp sorǵydy. Shaherızat túsken páterdi lezde taýyp aldy. Esik qońyraýyn basty.

Esik ashylǵan kezde arǵy jaǵynan aı mańdaıy jarqyrap, araıly tań atyp kele jatqandaı seziler dep oılaǵan. Shaherızat shamaly tolypty. Burynǵydaı syńq etip kúlip qabaǵyna uıat qyzyly qalqyp, qoıannyń kójegindeı múláıim kepte baýyryna jyp— jyly bolyp ene ketpedi. Qos qolyn keýdesine tósep sálem salǵandaı sál ıilip basyn ızedi. Tirkesip tórgi bólmege ótti. Teńbili jolbarys jonyna keletin túkti kilem jabylǵan keń dıvanǵa kelip qatarlasyp tize búkken. Úı halatyn jamylǵan Shaherızat aıaǵyn aıqastyrǵan mezette áppaq sany jalańashtandy. Júregi qurǵyr úrikken asaý jylqydaı alasura soǵady. Jas kelinshek ot bop janǵan juqa saýsaǵyn saýsaǵyna tıgizdi, bul kókeńniń mańdaıynan ter monshaǵy burq etti. Kózimen kózin ustady. Shaherızat janary tas túsken kól betindeı sheńberlenip mólt etti.

«Qalaısyń? — dep kelinshek janary sóılep qoıa berdi, — úlken jazýshy boldyń... kitabyń jylma— jyl shyǵady... bizdeı paqyrǵa burylyp qaramassyń dep oılaǵam...»

Jigit janary búı dedi. «Alǵashqy súıispendiktiń baldaı tátti ulpa erini jadymnan esh jýylmaıdy. Turmys qurǵan bolarsyń, Shaherızat».

Shaherızat janary: «Reseılik... sol Saratov týmasy orys jigitine basymdy baılaǵam. Sportshy, álpınıs. Qaıda taý— tas, arqan jibin saılap sol taý— tasqa órmelep júredi. Osy jolym da Alataýǵa órmeleımin dep arqan jibin ala kelgen. Aptadan beri ushty— kúıli. Ádebıetten, ónerden múldem beıhabar. Kóbine ishimnen tynyp úndemeımin... otyryp— otyryp ishtegi sherimdi kúndelikke tógemin...»

Dosbol janary: «Tańdaǵan kisiń tisteı qatyp bıikke tyrmysqanymen bıik bola almaı júr deseńshi!»

Shaherızat janary: «Qaıdan bileıin. Iyǵy túsińki ańqaý jigitti tuǵyrdan ozbas jaby dep oılappyn. Iyǵy qoqyraıǵandy taý kórippin, jazǵan basym».

Dosbol janary: «Tastap ketken kezińde janym qulazyp, japan dalada adasqandaı kóp qınaldym. Qalam men qaǵazǵa betteı almaı qaldym. Emıl Zolá, Stefan Sveıg, Júsipbek Aımaýytov qalamynyń rýhy ǵana túrtip oıatyp kúırep ketýden saqtap qaldy, inshalla».

Shaherızat janary: «Esh ózgermepsiń».

Dosbol janary: «Júregi qurǵyr alqymǵa tyǵylyp alyp barady...»

Shaherızat: «Tórgi bólmeni qarańǵylap qoıǵam. Fransýzdyń bal sharaby bar. Júrshi... «Myń bir túnniń» óziń ańsaǵan myń úshinshi ertegisin qulaǵyńnyń túbinen quıqyljytyp aıtyp bereıin, janym!..»

Osy sózdi janarymen jetkizgen Shaherızat óńkıip otyrǵan jigitke lyp ıilip qulaǵynyń túbinen shóp etkizip súıip aldy. Erin taby qaldy. Shoq basqandaı sezildi. Dosbol ósken aýylda... taý ańǵarynda bógen qurýǵa yńǵaılap topyraq úıip bıiktetken tospa toǵan bolýshy edi. Kóktemgi qar sýy, nóser ylǵaly jınala— jınala álgi toǵan shúpildep kemerinen keler edi. Jel úp etse maıda tolqyn irilep kemer ernegin tebe túsetin. Birazdasyn álgi tolqyn erneýdiń osal tusyn izdep taýyp jylymshylap syzashyqtaı bastaıtyn. Kemerdi soıyp aǵatyn. Aqyrynda qarǵyn sý lap qulaıtyn.

Dosboldyń hali dáp sol tospa toǵandy buzǵan qyzyl sýdy qaıtalady. Qushtarlyq qyzýy sháńbirek atqyzyp kóterip áketti.

Oń búıirinde toıǵan qozydaı bolyp buıyǵy otyrǵan kelinshekti qushaǵyna kúrep alyp tórgi bólmege usha jóneldi. Qalaı sheshingeni... kelinshekti apyl— ǵupyl qalaı tyrjalańash sheshindirgeni emis— emis esinde.

Fransýz átiri sonshalyqty ótkir bolar dep esh oılamapty. Nesheme jyl, qanshama aı tula boıyna, aǵzasyna jınalǵan kúsh— qýaty... qan aınalysy... qushtarlyq oty... julyn tamyry... júlge júıkesi... et qyzýy... tamyrdári... ómir nári jınala— jınala — bógenniń qarǵyn sýy sekildenip qypsha bel kelinshektiń tereń arnasyna lyqsı quıyldy. Toǵan toldy. Jandármen umtylyp qushyp— súıe beripti. Batpaq uıyǵyna batyp bara jatqandaı kep keshipti. Barsha bolmysyn, erkektik ál— dirmánin álgi uıyq sory juta túskendeı.

Ertegi elinde qum keshken qańǵybas bádáýı bolady. Sol bádáýı — myna kókeń bul kúnde. Kóneden qalǵan eski maqamdy «y— y— ýgáı— ýgáı— aı... ýgáı— aı» dep soza túsip árádik esin jıǵan kezde kelinshektiń: «Janym— aý, janyp baramyn!»— degen jalynyshty úni emis— emis qulaǵyna jetedi. Yndyny keýip, erini shyt— shyt jarylǵan, jony pyshaqtyń qyryndaı aryq araby túıeniń arqasyna jarmasyp uzaq jortyp jantaptyrmaı ızektegen bádáýıge uqsady. «Janym— aý, ot jalynyńa kúıip ólip baramyn tegi!»

Shyǵystyń tańǵajaıyp ertegisiniń jan balasy estimegen taǵy bir tarmaǵyn tań atqansha uıyp tyńdaǵan bul kókeń — tań alakeýimde keń tósekten qulazyp túregeldi; «Myń bir tún» ertegisiniń úshinshi túnin kúıip— janyp ótkizgeni;

Toǵan men toǵannyń, urǵashy men urǵashynyń bir— birinen aıyrym belgisi azdyǵyn osy jolym myqtap sezindi. Qaıtar jolda jan saraıyn tunjyraǵan muń keýledi.

---