InfoHub Logo

(«Qazaq ádebıeti» gazetiniń suraqtaryna jaýaptar)

1. Qazir jazýshylardyń bedeli de, yqpaly da óte tómendep ketti.

Bir ǵana mysal. Ótken saılaýda Ońtústik Qazaqstan oblysyndaǵy bir ǵana okrýgten tórt birdeı jazýshy depýtattyqqa saılaýǵa tústi. Birde-bireýi ótpedi. . . Jazýshynyń bedeli men yqpalynyń kúrt tómendep ketýin Siz qalaı túsindirer edińiz?

1. Sizder bul suraqty soǵys jyldarynyń bergi kezeńinen ǵana salystyryp qoıyp otyrsyzdar ǵoı. Áıtpese, aqyn-jazýshylardyń bedeli men yqpaly qaı zaman, qaı dáýirde aspandap turyp edi? Álemdik ádebıet tarıhyna úńilseńiz aqyn-jazýshylardyń atqany ótip, aıtqany jetip turǵan bedeli men yqpalynan góri, qýǵyn-súrginge túskeni, atylyp-asylǵany, qaıyrshylyq kún keshken tustary áldeqaıda kóp bolǵan.

Shyntýaıtyna kelsek, has talanttardyń naǵyz bedeli men yqpaly ólgennen keıin bastalady.

Árıne, aqyn-jazýshylardyń asa qadir tutyp, qurmet etken, olardy rýhanı kósh basshylarymyz dep uqqan mádenıetti elder de bolǵan. Meniń oıymsha, biz osy jolǵa túsetin sıaqtymyz. Oǵan sońǵy kezde úkimetimizdiń mádenıetke, ónerge, sonymen birge ádebıetke bet bura bastaǵandyǵy dálel.

Ásirese, Prezıdentimizdiń jazýshylardy jekeleı qabyldap júrgenin bylaı qoıǵanda, birqataryna ózi tikeleı telefon shalyp hal-jaǵdaılaryn bile bastaýy, kóp nársege dámelendiredi.

2. Búginderi «jeńilgen mádenıet» degen sóz tirkesi paıda boldy. Ózindik bet-baǵdary men ulttyq qabileti sóngen, topyraq pen tamyrdan aıyrylǵan, ózge úlken mádenıetterdiń nashar kóshirmesi ispetti qasań, qaıtalama, eliktep-solyqtaǵysh, kóshirmeshil sıpat­taǵy mádenıetti «jeńilgen mádenıet» desedi. Keıbir ǵalymdar qazaq mádenıetin «jeńilgen mádenıetke» jatqyzyp júr. Siz osy pikirge keliser me edińiz?

2. Bul sózder ózderiń aıtyp otyrǵandaı «Ózderiniń bet-baǵdary men ulttyq ereksheligi joıylǵan, jasampazdyq rýhy men jaratýshylyq qabileti sóngen, topyraq pen tamyrdan aıyrylǵan, ózge mádenıetterdiń jeteginde ketken» — mástek brodskııler men myrtyq kenjeevterdiń, ıaǵnı dúbaralar men kosmopolıtterdiń sózderi ǵoı.

Qaıta, bizdiń mádenıetimiz ulttyq túleý jolyna túsetindeı. Óıtkeni biz syrtqy ıdeologıalyq agresıadan buzylyp, búlinip bara jatqan rýhanı keńistigimizdi qorǵaýǵa kirise bastadyq. Bilgenge, bul úlken betburys. Sonymen birge kók túrikter dáýrinidegi kóne eskertkishterimizdi Saryarqanyń tórine shyǵaryp, asa uly rýhanı ıgilikti is bitirdik. Jeńilip bara jatqan mádenıet, basqasyn bylaı qoıǵanda, osy ekeýin de atqarmas edi.

3. Qazir ekiniń biri «Zaman qatigezdenip ketti. Meıirim azyp, qaıyrym kemip barady» deıdi. Demek, bul — bizdiń mádenıetimiz de tómendep ketti degen sóz ǵoı. . .

3. Qatygez degen sóz — aýyr sóz. Qudaıym qatygezdiktiń betin árman qylsyn. Qatygez zaman Ahmettiń, Mir­jaqyptyń, Maǵjannyń, Júsipbekterdiń zamany ǵoı. Ras, bizdiń zamanymyz qatal. Meıirimniń azaıyp, qaıyrymnyń kemip bara jatqany da ótirik emes. Al meıirimi azaıyp, qaıyrymy tarylyp ketken qoǵamda mádenıettiń ósip-órkendeýi ekitalaı. Biraq sol qoǵamdy meıirim-qaıyrymmen baıytatyn da rýhy bıik mádenıet pen ádebıet. Iaǵnı, mádenıet pen ádebıetke qamqor bolý, qoǵam boıyndaǵy dertti keselderdi emdeýge kirisý degen sóz.

4. Bizde oqyrmany joq jazýshylar bar. Atap aıtyp bere alar ma edińiz?

4. Olar kóp qoı. Qaısysyn aıtyp jatasyń.

5. Qazir, eger ańdaı alǵan bolsańyz, respýblıkalyq baspasózde qıly-qıly ádebı pikirtalastar júrip jatyr. Osy jóninde óz kózqarastaryńyz?

5. Iá, ásirese, postmodernızm degendi jalaýlatyp júrgender bar. Bul da sol ulttyq topyraqta tamyry joq dúbárá tyrashtardyń shyǵaryp júrgenderi.

6. Sońǵy eki-úsh jylda uly tulǵalarymyz (Abaı, Iassaýı, Abylaı, Shyńǵysqan, Qarakereı, Kenesary, Muhtar Áýezov, Qanysh Sátbaev jáne t. b. ) týraly birsypyra kórkem dúnıeler jaryq kórdi. Osylardyń ishindegi eń táýirin atańyzshy.

6. Meniń bul suraqqa áli de oılana túsýim kerek sıaqty. Bir aıtarym, ol uly tulǵalarymyz týraly jazylǵan shyǵarmalardyń ishinde bıikteri de, alasalary da bar ekeni daýsyz.

7. Áıelder poezıasy, Áıelder prozasy. Qandaı jaqsylyq-jańalyq baıqadyńyz?

7. Bul týraly Ákim Tarazı aǵamyz Roza Muqanovanyń «áıelder poezıasy, áıelder prozasy degen uǵym joq» — degen sózine qosylamyn depti ǵoı. Men de sol pikirge qosylam. Eger áıelder poezıasy men áıelder prozasy degen uǵym bar bolsa, onda erkekter poezıasy men erkekter prozasy degen uǵymnyń da bar bolǵany ǵoı. Qandaı ersilik!

8. Bir sát óz kemshilikterińiz týraly tolǵanyp kórdińiz be? Ózińizge tolyqqandy talantty týyndy týdyrýǵa ne jetpeı júr dep oılaısyz?

8. Kemshiligim týraly kúnde tolǵanam. Adam kemshiligin bilmegen kúnnen bastap rýhanı kúıreýge ushyraıdy.

Al, tolyqqandy talantty týyndy týdyrý úshin jasyl jaılaý, altyn Saraı kerek pe eken?! Eger talantyń men jigeriń bolsa túrmede de, kúrkede de talantty týyndylar týdyra alasyń.

9. «Óli jandardyń» ıdeıasyn Gogoldiń Pýshkınnen alǵany belgili. Ózińiz iske asyra almaı júrgen, biraq áriptesterińizge qıýǵa bolatyn ıdeıalaryńyz bar shyǵar? Bar bolsa, aıta ketseńiz?

9. Ókinishke oraı men Pýshkın emespin. Óz ıdeıam ózimnen artylmaıdy.

10. «Sheńberden shyǵý kerek!» deıdi keıbireýler. Siz óz basyńyz «sheńberden shyǵý» degendi qalaı uǵasyz?

10. Men, qandaı danyshpan aıtsa da, osy «sheńberden shyǵý kerek!» degen sózge túsinbeımin. Sheńberden qalaı shyǵasyń. Óıtkeni, seniń dúnıege qaraıtyn kózińniń qarashyǵy sheńber. Basyń da sheńber. Kıiz úı de sheńber. Kún, Aı, Jer de sheńber. Búkil ǵalam alyp Sheńberdiń ishinde tur. Sheńberden shyǵam degen sóz — álemniń jarasymdylyǵy men úılesimdiligin buzam degen sóz. Bul — dańǵoılyq. Sondyqtan Sheńberden shyǵam dep emes, sheńberdi keńeıtem dep umtylǵan jón. Myqty bolsań, kókjıekke deıin keńeıt.

11. «Lıteratýra — eto posmertnaıa spravedlıvost (Dostoevskıı). Kelisesiz be, kelispeısiz be?

11. Dostoevskıımen kelispeı kór!

12. HÚIII ǵasyrdyń ekinshi jartysynda jazýshy­lardyń 72 paıyzy dvorándar (aqsúıekter)bolypty. Jazýshylyqqa tektiń, násildiń qatysy bar ma?

12. Dúnıeni búldirip júrgender teksizder men násilsizder jáne tegi men násilin umytqandar ǵoı.

Bul suraq — óz násilińe de úńildiretin suraq eken. Meniń áke-sheshem qoldarynan ketpen men kúrek túspegen qarapaıym ǵana sharýa adamdary. Sonda maǵan óleń jazý qaıdan keldi dep oılanasyń ǵoı. Aldymen qyz alyspaıtyn ózińniń atalas áýletiń esińe túsedi. Ol áýletimizden ataqty aqyn Molda Musa, sondaı-aq, kezinde úlken qoǵam qaıratkeri bolǵan, ómiriniń sońǵy jyldaryn til zertteýine arnaǵan Nurtas Ońdasynov shyqqan.

Násil tek óz atalastaryńnan ǵana emes, naǵashy jurtpen de quralady ǵoı. Al naǵashylarym Sultanbek Qojanov, Sattar Erýbaev, Sabyrhan Asanovtar bolyp keledi. Sondyqtan meniń qalam ustap, qaǵaz toltyrý qabiletimniń ashylýyna násildiń názik te tylsym joldarymen taralyp jatatyn kúshtiń yqpaly bolǵanyna senem.

---