InfoHub Logo

Tálimger: Jýsýpova Tynymkúl Qyzylorda oblysy Tálimgerlik kezdesýge refleksıvti esep. Bıylǵy oqý jyly men úshin jańalyqqa toly boldy, sebebi men osy mezgilde ekinshi deńgeı baǵdarlamasynyń birinshi "betpe- bet" kezeńinde teorıalyq bilim alyp, ekinshi kezeńinde jumys jasaıtyn mektepte is- tájirıbelik áreketimdi bastadym.Bir áriptesimniń boıyndaǵy tájirıbege ózgeris engizý maqsatynda tálimger retindegi jumysymdy júzege asyramyn Áriptesim Gúlmıra Baıdýllaqyzyn tálim alýshy retinde tańdagan sebebim, meniń is tájirıbeni talqylaý semınaryma, koýchıng sabaǵyma qatysyp, qyzyǵýshylyq tanytyp óz qajettiligime kómek bolady dep ózi «ótinish»bildirdi. Degenmen de, mektep ákimshiligimen, bastaýysh synyp ádis birlestigi jetekshisimen birge ótinishti qaıta talqyladyq. Ótinishin qabyl alyp, tálim alýshy retinde jumys jasaýyna kelistim. Gúlmıra Baıdýllaqyzy eńbek ótili 21 jyl, biliktilik sanaty - 1, bilimdi, tıanaqty, tájirıbesi mol, jaýapkershiligi bar muǵalim. Jańalyqqa jany qumar álem ózgerýde, muǵalim ózgerý kerek degen maqsatqa túsinistikpen qarap, tálim alýshy bolýǵa qyzyǵýshylyǵy joǵary boldy. Tálim alýshymen jumys jasaý úshin derekter jınaý maqsatynda dástúrli sabaǵyna qatystym. Oqýshylardyń is-áreketin, muǵalimniń sheberlik qyrlaryn, oqytý ádisin, balamen arasyndaǵy is-áreketin anaqtaý maqsatynda sabaq barysyn fotosýretke jáne beınejazbaǵa túsirip aldym. Sabaq aldynda balalardyń ata-anasynan ruqsat aldym. 2 "A" synybynda dástúrli sabaǵyn Ana tili páni boıynsha ótkizdi. Sabaqty uıymdastyryp, úı tapsyrmasyn suraýdan bastady. Balalar suraqqa jaýap berdi. Sabaqta oqýshylardyń muǵalimdi tynysh otyryp tyńdap, artyq qozǵalys jasamaı otyrǵanyn baıqadym. Sabaqtaǵy ár tapsyrma negizinde jaýap bergen oqýshylarǵa baǵa qoıyp otyrdy. Sabaqtan keıin tálim alýshymen birge beınejazba materıalyna qarap sabaqty talqyladyq. Talqylaý barysynda "tálimgerlik túzetý qaǵıdatyna emes damý qaǵıdatyna negizdelgen" (Oxley, 2003) degendi basty ustanymym etip aldym. Sabaǵyńyzdy kórsetkenińizge rahmet aıta otyryp "sabaq maqsatyna jetti me?" dep suradym. "Sabaq maqsatyna jetti" - sebebi taqyryp ashyldy, bala tolyq meńgerdi. Biraq, áli de oryndalar is-áreketter bar edi ýaqyt azdaý bolyp úlgire almadym, balalar keıbiri jaısyzdaý is-áreketter jasady, jaýap berer kezde turyp qalý, beıne taspaǵa qarap otyrý degendeı. Bul tóńireginde balalarǵa taǵy da túsinikteme berý kerek eken dep sheshtim. Árıne, bul kishi jastaǵy balalarǵa tán jáı ekeni belgili. Men de keıbir balalardyń tolyqtaı qatyspaı otyrǵanyn baıqaǵam, óz oıymen otyrǵan balalar boldy, túsirilim áseri bolar. Múmkin olda sebep bolǵan shyǵar, degenmen balalar sabaqqa tolyqtaı qatyspady. Ózge de sebep bar ma? dep suradym.Sonymen birge, bul sabaqta oqýshylardyń belsendiligi tómen boldy. Sebebin synyptaǵy oqýshy sanynyń kóptiginen be ?dep oıladym. Osy tusta tálim alýshyma óz usynysymdy bildire otyryp, ekinshi deńgeı baǵdarlamasynyń pedagog qyzmetkerleri úshin belgilengen maqsatyn, bilim berý salasyndaǵy ózgerister men kásibı quzirettiligi tereń muǵalim daıarlaý ekendigin túsindirdim. Oqytýdyń jańa ádis-tásili boıynsha kelesi sabaq úrdisin toptyq jumys negizinde uıymdastyrý qajettigin usyndym. Onda ár sabaqty túrlendirý arqyly balaǵa erkindik berý, toppen jumys bul birlesken oqý, al birlesken oqýdyń máni – yntymaqtastyq oqý. Yntymaqtasqan oqýdyń aqparatty ıgeretin, ózderi ıgergen málimetti baılanystyratyn belsendi úderis ekenin, bul oqý tásilinde sabaqtyń 90%-n oqýshy ózi alyp shyǵýy kerektigin aıtym túsindirdim. Bala óz oıyn ashyq aıtady, birin biri oqytady, úıretedi, sóıleıdi, baǵalaıdy. Muǵalim tek baǵyt baǵdar berý arqyly tapsyrmanyń oryndalýyn qadaǵalaıdy,synı kózqaras balada qalyptasady. Toptaǵy erekshe daryndy, talantty balalalardy baıqap, olardy kóshbasshylyqqa tárbıeleı alamyz dep túsindirdim. Men tálim alýshyma qazirgi tańda problema aqparattyń kóptigi, sondyqtan bizdi "XXI ǵasyrda neni oqytý kerek?" jáne "Muǵalimder oqýshylardy XXİ ǵasyrǵa qalaı daıyndaıdy?" (Muǵalimge arnalǵan nusqaýlyq 4-bet) – degen suraq únemi oılandyrý kerektigin basymyraq aıttym. Áńgimeleý kezinde áriptesimniń toptyq jumysty únemi bolmasa da qoldanyp júrgenin baıqadym, ózgeriske daıyn ekenin kórip rıza bolyp qaldym. Men oǵan ózimniń tizbektelgen sabaqtar toptamasyn kórsetip, meniń sabaǵyma qatysyp, baqylaýyna usynys bildirdim. Meniń tórt sabaǵyma qatysyp bolǵan soń keri baılanys retinde: Sabaq barysy unady ma? Ne ózgeshelik bar? Sizdiń oıyńyzsha sabaq maqsatyna qalaı jetti? degen suraqtar qoıdym. Sol kezde :Sizdiń sabaqty uıymdastyrý barysyńyz múlde ózgeshe eken, balalar taqyrypty ózderi ashyp, ózderi taldap, ózderi túsindiredi, óz oılaryn erkin jetkizip, sabaq maqsatyna ózderi jetti. Mende osy ádis-tásildi óz sabaǵyma paıdalana alsam dedi. Osy oıyn iske asyrý maqsatynda biz orta merzimdi jáne qysqa merzimdi sabaq josparyn birlese jasadyq. Josparlaý barysynda oqýshylardy sabaqqa qyzyqtyryp, yntalandyrý joldaryn qarastyra otyryp, sabaqta postermen jumys jasaý, taldaý, qorǵaý, ózara toppen baǵalaý, qol soǵý, jaraısyń degen ádis – tásilderin usyndym. Kelesi baqylaýǵa alǵan sabaǵymnyń taqyryby Abaıdyń "Kúz"týraly óleńi. Oqýshylardyń partada ornalasý tártibi ózgerdi. Tapsyrmalardy berý ádisi ,oqýshylarmen qarym-qatynasy ózgeshe túrde uıymdastyryldy. Oqytý úderisine qoldanylatyn ádis-tásilder juptyq jumys, toptyq jumys , túıin sózdi anyqtap, kúzge qatysty jerin taýyp oqý, keri baılanys, refleksıa, jasaý, qalyptastyrýshy baǵalaý túrlerin: eki juldyz bir tilek, qol shapalaqtaý, maqtaý, baǵdarsham, resýrstar men negizgi derek kózderin naqty shynaıy paıdalanǵanyn baıqadym.. Bul usynylǵan ádis – tásilder balalardyń qyzyǵýshylyǵyn, belsendiligin arttyratynyn túsinip, sabaǵynyń qajet jerinde paıdalana bildi. Dástúrli sabaqta muǵalim sabaqty ózi túsindiretin edi, endi oqýshylar izdenip, oılanyp, synı kózqaraspen oılanyp taqyrypty ashýǵa áreket etti. Tapsyrma oryndaý barysynda zertteýshilik qabiletteri qalyptasa otyryp, qyzyǵýshylyǵy oıandy, ár tapsyrma oryndaý barysynda meniń nusqaýymmen tálim alýshym topqa birin-biri baǵalatyp, jeke qorǵaýǵa, talqylaýǵa, úı tapsyrmasyna belsendi qatysqan oqýshylardy qol shapalaqtaý, tilek jazý arqyly naqty baǵalady. Sabaq sońynda"bilemin, bildim, bilgim keledi" nysany boıynsha keri baılanys alyndy. Oqýshy pikiri boıynsha sabaqty qaıta josparlaýǵa bolatynyn aıta kettim. Sabaq barysynda qoıylǵan maqsattyń júzege asqan sátterin saralap kórsek: Úı tapsyrmasy men jańa sabaqty baılanystyryp sózjumbaq sheshkizý kezinde 5 bala jasyl túske, 4 bala sary túske, 1 bala qyzyl túske kóterip baǵalandy.Jańa sabaq ekenine qaramaı mátinmen jumys kezinde 3 top barynsha yntymaqty,birlesken jumys jasady. Top birin- biri baǵalap :I top -4, II top- 5, III top -5 degen upaı aldy. Ár topt upaı sanymen jáne muǵalim madaqtaýymen baǵalandy. İ – 4 İİ – 4 İİİ – 4 Sabaq nátıjesinde balalar kúz mezgiliniń sıpatyn, aıyrmashylyǵyn aıtyp berdi. Sabaqtyń sátsiz tusy 3 topta 7 baladan bolýy oqýshylardyń áreketsiz otyryp zerigýin baıqatty bir- birine kedergi jasady. Bul keleńsiz jaǵdaılarǵa baılanysty kelesi sabaqty josparlaǵanda top múshelerin azaıtyp bólýge usynys bildirdim. Sabaqtyń sátti tusy mátindi ózderi oqyp ózderi túsindirip berdi, aqyldasyp, oılasyp, bir- birine suraq qoıyp, jaýaptaryn ózderi tapty. Muǵalimniń is-áreketindegi jetistigi balalarǵa shyǵarmashylyq tapsyrma berýi, kúz mezgilin sıpattaý kezinde balalardy synı turǵydan oılap jaýap berýine múmkindik jasady. Kúzgi tabıǵat qubylysyna baılanysty:Kúz boldy,aýa raıy ózgerdi, kún bulttanyp, jańbyr jaýdy, (tyrs-tyrs, saýsaqpen alaqandy jáı ǵana urady ),jańbyr sońy nóserge aınaldy(alaqandy soǵý) sergitý óte áserli shyqty. Sol sergitýden soń túrli- tústi sary, sarǵysh, qyzǵylt japyraqtarmen topqa bólýine usynys jasadym. Ekinshi aıtarym, baǵalaýdyń túrlerin ózin – ózi baǵalaý, krıterıı arqyly baǵalaý sabaq barysynda oryndalsa, sabaq sońynda upaı sany eseptelip, ár top baǵalanatyn bolsyn dep usynys bildirdim . Formatıvti baǵalaýdy kóp qoldansa bala baǵa úshin emes baǵalaný úshin yntalanatyny, sóıtip oqý sapasyn arttyrýǵa bolatyndyǵyn aıtyp óttim. Sabaq úderisinde mátindi taldaý, túsindirý kezinde poster quratty, ári synı turǵydan oılaýǵa baǵyttap oqýshylardy oılandyra bildi. Balalar aldyńǵy sabaqtaǵydaı emes úırenip qalǵany baıqaldy, ózderi sýret salyp, ózderi taqtaǵa ilip bir oqýshydan qorǵap shyqty. Tálim alýshym da baǵalaý túrlerin meńgergendigin baıqatyp saǵat tilimen bir top kelesisin, ol kelesisin baǵalap posterge ilýge tapsyrma berdi. Ár topqa mátindi bólip berdi. Ózderine bólip berilgen mátin bóligin belgilengen ýaqytta oqyp shyǵyp, top ishinde bir-birine túsindirdi, topta talqylady, poster qorǵady. Toppen oqyp mazmundaý ádisin krıterıı arqyly top ózderi upaı sanyn berdi, taqtaǵa jazyldy. Kúz mezgiline baılanysty sıpattaý kezinde synı turǵydan sıpattaýshyǵa top bolyp nazar aýdaryp, krıterıı arqyly baǵalandy. Úı tapsyrmasyn oryndaý kezinde birin- biri baǵalady. Tálim alýshyma "Baspaldaq"ádisi arqyly ózin-ózi baǵalaý jasatyp jiber dep usynys aıtqan edim. Oqýshylyr óte qyzyǵýshylyqpen oryndady. Balalar ózine ózi baǵa bere bildi. Sabaqty qorytyndylaý maqsatynda "Altyn kúz" degen taqyrypta esse jazǵyzý naǵyz syn turǵysynan oılaý ádisiniń oryndalý kórinisi. Esseni bir birine baǵalatyp eki juldyz bir tilek jazǵyzýy arqyly baǵalady. Sabaq barysynda sátti bolǵan tusy poster qorǵaý barysynda ár top belsendilik tanytqany. Toptyq jumys kezinde ózara tez kelisip, rettilikpen ýaqytpen sanasyp oryndaǵany. Sabaq sońynda keri baılanysqa taratpaly saýalnama paraǵyn toltyrdy. Toptyń ózara baǵalaýy baǵdarsham kózderi arqyly baǵalaý ádisi shynaıy ádis boldy. Sabaq nátıjesinde oqýshylar kishi jasta bolsa da poster quraýdy edáýir meńgerip qalypty,, qorǵaýdy úırengen, ortaǵa shyǵyp sóıleýge qalyptasqan, zerigip ketpeý úshin sergitý sáti balalar úshin óte áserli boldy. Sabaqtyń beınejazbasyn qaraı otyryp jáne tálim alýshymen talqylaý júrgize otyryp baıqaǵanym jáne tálim alýshyǵa qıyndyq týdyrǵany synyptaǵy oqýshylardyń barlyǵyna tapsyrmany birdeı deńgeıde beretindigi .Synypta Aıym, Altaı , Nurıman, Narıman, Aıarý esimdi óte zerek, tapsyrmany tez uǵyp, jyldam oryndaıtyn oqýshylarǵa jeke jumystar berýde qıyndyqtar kezdesti. Sabaqty birge josparlaǵanda osy oqýshylardy nazarǵa alýyn usynǵan bolatynmyn. Alaıda tálim alýshym synyp oqýshylarynan bólip olarǵa jumys jasaýdy úılestire alýdan qınalǵanyn jetkizdi. Sondyqtan bolashaqta bul jumysty jetildire túsýimiz kerek ekenin uǵyndym. Gúlmıramen birge ótkizgen tálimgerlik tájirıbemde birigip sabaq josparlaý, taldaý, usynys, suhbattasý kezinde aramyzda shynaıy dostyq, syılastyq qarym-qatynas ornady. Men oǵan óz tájirıbemmen bólise otyryp qoldaý kórsettim. Tálim alýshym Gúlmıra toppen jumys jasaý, qalyptastyrýshy baǵalaý strategıalaryn sabaqta paıdalanýdyń tıimdi jaqtaryn tez úırendi. Oqý úderisi kezinde oqýshylar tapsyrma oryndaý, talqylaýda tolyq qamtylyp, tálimger qabiletin kórsete bildi. Tálim alýshynyń meni qýantqany meniń usynǵan ádis-tásilderimdi esh qıyndyqsyz ári qaraı alyp ketkeni, synyp oqýshylary da burynnan qalyptasyp qalǵan tárizdi, birden oryndap ketkeni,toptyq jumysqa tez beıimdelýi jaqsy nátıjeni kórsetti. Tájirıbe kezinde qıyndyq týǵyzǵan sátter: Mekteptiń AKT quraldarymen tolyq jabdyqtalmaýy úlken kedergi keltirdi. Synypty uıymdastyrý, topqa bólý kezeńinde qıyndyq boldy Tálim alýshy óziniń jazǵan keri baılanysynda dástúrli sabaǵymen salystyryp, kóptegen ádis-tásilderdi is-árekette qoldanǵanyna rıza boldy. Tálim alýshymnyń refleksıasy: Ne unady, ne unamady? degen suraqqa. . .Orta merzimdi jospardyń tıimdipigine kózim jetti. Sabaqty topqa bólip oqytqanla oqýshylar jaqsy qabyldap, belsendiligi artqanyn. Ne qıyn boldy? degen suraqqa...OMJ josparyn qurǵanda jańa ádis tásildiń qıyn jeri kóp daıarlyqty qajet etedi eken . Biz buryn tek oqýlyqpen shektelsek , qazir qosymsha ınternetten materıaldar qaraýǵa týra keledi,izdenýshilik kerek eken dep. Meniń usynystarym: Maǵan tálimgerlikti aldaǵy ýaqytta da jalǵastyrýyńyzdy suraımyn. Sizge myqty densaýlyq, shyǵarmashylyq tabystar tileımin. Tálimgerlik etý barysynda ózimniń bilimimmen, is-tájirıbemmen bólisip, tálim alýshynyń eńbek jolynda aıtýly jetistikterge jetý maqsatynda óziniń kásibı daǵdylaryn damytyp, problemalardy sheshý joldaryn izdeýine qoldaý kórsetemin.

---