InfoHub Logo

Jýsýpova  Tynymkúl

44 orta  mektep bastaýysh synyp muǵalimi

Qyzylorda oblysy  Syrdarıa aýdany

 

Oqýshylardyń pánge qyzyǵýshylyǵyn arttyrýda toptyq jumystyń yqpaly

Qazirgi álemde bolyp jatqan qarqyndy ózgerister muǵalimder aldyna"HHI ǵasyrda neni oqytý kerek?" jáne "Muǵalimder oqýshylardy HHI ǵasyrǵa qalaı daıyndaıdy?"degen mańyzdy mindetterdi qoıǵany belgili.Sol sebepti  Qazaqstan Respýblıkasynyń pedagog qyzmetkerleriniń biliktiligin arttyrý kýrstarynyń ekinshi deńgeı baǵdarlamasynyń mazmuny osy eki máseleni sheshýge baǵyttalǵan.  

"Oqý  degenimiz  ne?" degen suraq qoıa otyryp, jaýapty zertteý qortyndylarynan izdedim.  Oqý  degenimiz:

Buryn bilimniń sandyq ulǵaıýy, este saqtaý, aqparat  jınaqtaý bolsa,

qazir maǵynany taný,onyń mánin anyqtaý, shynaıylyqty ózgeshe túsiný, túsindirý.Bul oqýdyń burynǵy oqýdan sapalyq aıyrmashylyǵy tujyrymdamalar oqýdyń  "ishki"  nemese jeke tulǵalyq aspektisine baǵyttalǵan .Oqytý oqýshylardyń shynaıylyq ómirdi túsinýine  kómek beretin qubylys retinde qarastyrylady.Bul zamanaýı kózqaras.  "Oqýshylardyń pánge degen  yntasyn qalaı jaqsartýǵa bolady?" degen suraqty qoıa otyryp, oqýshylardyń pánge degen yntasyn jáne bir birimen árekettestik úderisin baıqaý maqsatynda synyptaǵy is áreketti zertteý jumysyn júrgizdim.  

Maqsatym: Oqýshynyń  óz ortasynda emosıonaldyq,  áleýmettik,  tanymdyq turǵydan damýyn anyqtaý,  belsendi áreketterdi úıretý arqyly birlesken oqýdy qalyptastyrý, túrli kózqarastardy tyńdaı   alatyn  quziretti bala bolýǵa yqpal etý . Pánge degen emosıonaldyq qarym-qatynasyn zertteý maqsatymen  saýalnama aldym. Qyzyǵýshylyǵy joǵary negizgi bir pándi anyqtaý maqsatynda alynǵan saýalnama qortyndysy  tómendegideı: matematıka  - 30%, qazaq tili - 20%,  Dúnıetaný - 15%, Ana tilinen - 35%. Endi men úshin oqýshylarymnyń dúnıetaný pánine qyzyǵýshylyǵyn qalaı arttyrýǵa bolady? degen suraq týyndady.Oqýshylardy sabaqqa qyzyqtyryp bilim alýǵa degen yntasyn arttyrý úshin toptyq jumys júrgizýdi oıladym. İs árekettegi zertteý taqyrybym: "Oqýshylardyń  dúnıe taný pánine  yntasyn arttyrýda toptyq jumystyń yqpaly". Toptyq  jumys  barysynda meniń bilgenim,zertteýshiler dálelderi boıynsha,oqýshylar oqý úderisine belsendi qatysqanda tıimdilikpen oqıdy.Shaǵyn toptarda jumys isteıtin oqýshylar oqytylatyn nárse týraly kóp biledi jáne bilgenderin esterinde uzaq saqtaıdy eken. (MAN    78-  bet) Toptyq jumys-kez kelgen máseleniń sheshimin tabýǵa septigin tıgizedi.Ol bilim berý men bilim alýdaǵy jańa ádisterdi j úzege asyrady jáne qoldanýǵa múmkindik beretin ádis. Toptyq jumys oqý tapsyrmalaryn birlesip oryndaýǵa baǵyttalǵan synyp negizinde juptyq,shaǵyn top jáne úlken toptyq jumysty uıymdastyrýǵa negizdeledi.Oqýdaǵy úderis áreket oqýshy arqyly  júzege assa,muǵalim tek ujymdyq jumysty baqylap otyrady. Toptyq jumys-oqýshylardy alynǵan aqparatty oılastyrýǵa jáne talqylaýǵa ,ózgelerdiń pikirin  túsinýge nemese  teriske  shyǵarýǵa yntalandyrylǵan jaǵdaıda tıimdi bolady.  Oqýshylardyń oılaýyn damytý - toptyq jumystyń basty maqsaty.Toptyq jumystyń arnaıy erejeleri bolady.Toptyq jumystyń erejeleri ujymmen taldanady,qurylady,bekitiledi jáne sol erejege top músheleri baǵynýlary  qajet.Mysaly mynadaı jalpy erejeler bolýy múmkin.

-Toptaǵy árbir músheniń ózindik oı pikiri bar  berilgen tapsyrmalardy oryndaý  joldary ár túrli bolady.-Toptyń árbir múshesi  oı qozǵaýshy,pikir aıtýshy,baǵalaýshy rolinde bola bilýi qajet

-Top talqylaıdy,esepteıdi,joqqa shyǵaryp, basqa joldy kórsetýi múmkin

-Toptyń árbir múshesi bar kúshin salyp jumys atqarýy qajet

-Toptyń tabystylyǵy , toptaǵy árbir músheniń óziniń erekshe qabiletin  shamasyn  kórsetýine baılanysty.

-Janynda otyrǵan synyptasynyń oıyna,pikirine kelispegen jaǵdaıda ony mádenıetti túrde jetkizý.

Toptyq jumys ádisin oqytý úderisine engizý degenimiz,  birlesken jumys,yntymaqtastyq oqý jáne ózindik bilim alý daǵdylaryn qalyptastyrý, qurdastardyń paıymdaýyn óńdeý, qorytý,paıdalaný mánin uǵyný.Ol úshin tómendegi jaǵdaılardy baqylap otyramyn: jaǵymdy psıhologıalyq ahýal týdyrý, qyzyǵýshylyqty oıatý, sáttilikke baǵyttaý. Birlesken áreketterdi qoldanýda  A.Eınshteın "Men shákirtterimdi eshqashan  úıretpeımin, men tek olardyń úırenýlerine tıimdi joldar jasaımyn" dep atap kórsetkendeı, oqýshylar arasynda birlesken toptyq jumys jasaýǵa qolaıly jaǵdaı jasaımyn. Ol: birinshiden, oqýshylarǵa erkindik berý, ıaǵnı ózin - ózi damytý qabilet pen daryndy iske asyrý. Ekinshiden, top bolyp bólinip otyrý, top erejesin saqtaý. Osylaısha yntymaqtastyq, birlesken áreket qalyptasady.Toppen jumys  oqýshylar  kezinde óz synyptastarymen 5-6 oqýshydan quralǵan shaǵyn toptarda jumys jasaıdy.Olardyń ortaq problemalary bolady, sol boıynsha olar birlesken túsinik qalyptastyryp, bir- birimen pikir almasady, ózara ıdeıalaryn talqylap baǵa beredi, ujymdyq bilim men túsinik qalyptasady.Sabaq josparlaý kezinde jeke, toptyq birlesken oqýdy jetildirý maqsatynda resýrstardy tıimdi ádis-tásilderdi paıdalandym.Jumys barysynda oqýshylarymdy juptastyryp, toptastyryp tapsyrmalar  , zertteýshilik jumystar júrgizýde bir birimen pikirlesý maqsatynda dıalog qurýdy uıymdastyrdym.

Tórtinshi synyptaǵy "Dúnıetaný" pániniń  "Adam" bólimindegi " Ejelgi adamdar  qalaı ómir súrgen?"  taqyrybyndaǵy  sabaǵyma  toqtalyp óteıin.  Maqsatym: Ejelgi adamdar ómiri jaıly taqyrypty ashý. Ejelgi adamdardyń tirshilik mekenin  anyqtaý. Ejelgi, turaq, tylsym kúsh  sózderiniń maǵynasyn anyqtaý.  Shaǵyn top modelin qurý, toppen birlesken jumys júrgizý erejesin saqtaý. Kútiletin nátıje: ejelgi adamdar tirshiligi jaıly aıtyp bere alady, ejelgi turaq, úshkir zat,tylsym kúshter sózderiniń maǵynasyn túsinedi, topta birlesip jumys jasaıdy,top erejesine baǵynady.Sabaq barysynda  oqýshylardy "Súıek","Taıaq", "Tas"degen sózdermen  toptarǵa biriktirdim.Top múshelerine  osy sózderge klaster qurastyrýǵa tapsyrma berim.Top músheleri arasynda oı qozǵaý ádisimen klaster qurý arqyly tapsyrma oryndaýda zertteýshilik áńgime júrdi. Olar óz oılaryn ashyq aıtyp,ortaǵa saldy, topta talqylady,taldady, qortyndy pikirdi bireýi shyǵyp qorǵady. Top músheleri birin biri upaı sanymen baǵalady.Oılaýdyń ár túrli tıpterimen erekshelenetin úsh oqýshyny A, V, S deńgeıli, olardyń boıyndaǵy kezdesetin ózgeristerdi  baqylaý maqsatynda zertteý obektisi retinde aldym.Mundaǵy maqsatym:A deńgeıli oqýshynyń bilimin odan ári damytýdy, V deńgeıli oqýshynyń este saqtaý qabiletin arttyrýdy, S deńgeıli oqýshynyń toptyq ortada,óz qurbylarymen birdeı áreket jasap, olarmen ózin teń ustaýyn  qamtamasyz etýdi kózdedim. Oqýshylardy sharshatpaı qyzyǵýshylyǵyn oıatý úshin, sergitý jattyǵýlaryn jasaýdyń mańyzy bar ekenine kózim jetti. Óıtkeni sergitý sátinen keıin, kelesi tapsyrmaǵa degen qulshynysy arta túskenin baıqadym.Baǵalaý, ári sergitý retinde "Baspaldaq" arqyly baǵalaý oıyn-ádisin júrgizdim. Balalar ózderin-ózderi baǵalady, bir-birine pikirin bildirdi.    Úsh topqa  mátindi  bólip berdim. Ózderi oqyp shyǵyp, túsinip ózderi ár topqa mazmunyn túsindirip berdi. oqýshylar krıterıı arqyly birin -biri baǵalady. Interbelsendi taqtadan baǵalaý krıterıleri kórinip turdy. Top bolyp is-áreketke jumylyp jatqanda qurdastarynyń birlesken áńgimeniń mánin uǵynyp, qabyldaýy úshin muǵalimderge olardy baǵyttyp otyrý kerek bolady (Muǵalimge arnalǵan nusqaýlyq, 100- bet)".

"Qazirgi zaman adamynyń sıpaty týraly áńgimele. Adam aqyl oıynyń damýy nátıjesinde qol jetken jetistikteri týraly áńgime qurastyr" degen tapsyrma berildi. Topqa shyǵarmashylyq tapsyrmany túsindirdim. Oqýshylar arasynda keńesip oı túıindeý jumysy qyzý júrdiÁr toptan berilgen másele tóńireginde pikir aıtyldy, óz oıyn ortaǵa saldy, dálelder keltirdi. Topqa biriktirý arqyly balalardyń qabiletin, logıkalyq oılaý deńgeıin, tapqyrlyǵyn, syn turǵydan oılaı biletindigin anyqtaýǵa bolady.Úı tapsyrmasyn "suraq jaýap" ádisimen tekserdim. Suraqtar jabyq jáne ashyq bolady. Jabyq suraqtardy oqýshylardyń ózin – ózi baǵalaýy úshin qoldanǵan oryndy. Sondyqtan da birinshi topty ekinshi top, ekinshi topty úshinshi top, úshinshi topty birinshi top tekserip, baǵalady.

"Qumyrsqanyń tirshiligi jaıly" zertteý jumysy tyńdaldy. A deńgeıli oqýshy:"Qumyrsqa kishkene boıly, eńbekqor jándik.Men olardyń ıleýin kórdim.Ileýi kishkene tómpeshik túrinde bolady, aınalasynda maıda, jumsaq,qumdar úıilip jatady. Olar ıleýiniń ishin tazalap turady. Qumyrsqa jaz boıy dem almaı jumys isteıdi.Olar qysqa jaz boıy daıyndalady"dep óz oıyn ashyq bildirdi. V deńgeıli oqýshynyń  "Qumyrsqalardyń ininde joldar kóp bolady, biraq olar eshqashan jańylyspaıdy, qatelespeıdi.Óıtkeni olar óte sezimtaldyqpen jumys isteıdi"degen jaýaptary tartymdy boldy.S deńgeıli oqýshym: "Qumyrsqalar kúndiz-túni damyl tappaı eńbek etedi. Onyń eshkimge zıany joq. Olar bıikke órmeleı alady. Qumyrsqalar batyl jándik" dep óz oıyn anyq aıtty. Topqa: Oı qozǵaý maqsatynda" Ushqyr oı men qıaldan týǵan dúnıeniń shyndyqqa aınalýy múmkin be? Múmkin bolsa, ol jaıly  biletin ertegi áńgimeleriń qandaı?   dep tapsyrma berdim.Oqýshylar uzaq merzimdi jadynyń kómegimen, buryn biletinderin eske túsirip, pikirlerin ashyq aıtty. S deńgeıli oqýshym ertegini kóp tyńdaǵanyn baıqatty. Ol: "Adam qıalyna tek ertegilerde jetedi" degen pikirin bildirdi. "Oqy da,este saqta" tapsyrmasy kezinde  ár top óz ishinde oılanyp, túıindi oıdy aıtýǵa  bir oqýshy daıyndady.. Ár toptaǵy   oılaý deńgeıi joǵary balalar arqyly qasyndaǵy basqa oqýshylarda da synı kózqaras qalyptasa bastaǵanyn ańǵardym.

Vygotskııdiń pikiri boıynsha: oqýshylar naqty maqsattardy kózdegen, kóbirek biletin jandarmen áleýmettik qarym – qatynas nátıjesinde oılaý jáne sóıleý daǵdylaryn damytady.

Taqyryp tóńireginde "Tyǵyryqtan shyǵý...."  oıynyn júrgizdim. Bul tapsyrmany ár túrli deńgeılep berdim. Kózderińdi jumyp: ejelgi adam, tas, taý,úńgir, qashaý, turaq  tóńireginde oılanyńdar dedim. Mysaly: Eger sen ejelgi adam bolsań,qalaı ómir súrer ediń?- degen suraq qoıdym. Osy tapsyrmaǵa  "Eger men ejelgi adam bolsam úlken tas úńgirde dostarymmen birge turamyn. Biz qoryqpaımyz,óıtkeni biz kóppiz, tatýmyz" degen pikirlerinen   meniń  jasaǵan eńbegimniń ónimi, yntymaqtastyq oqýdyń aspektisi, toptyq jumystyń nátıjesi osy ǵoı dep qortyndy jasady." Baǵdarsham" tásili arqyly keri baılanys aldym. Kóptegen oqýshylar sabaq materıalyn jaqsy ıgergenin baıqatty.  Mazmundaý kezinde qınalǵan oqýshylar poster qorǵaý kezinde, endi biri sýrettep salý kezinde, ne esse jazý kezinde óz artyqshylyqtaryn kórsetip jatty. Der kezinde madaqtap, baǵalap otyrǵanym oqýshynyń yntalanýyna, pánge qyzyǵýyna yqpal etti dep oılaımyn.

Oqýshylardyń oqyp – úırenýine jeńil bolý úshin jáne oqýshydan keri baılanys alý maqsatynda ár sabaqqa daıyndaǵan jospar boıynsha oqýshynyń "jumys paraǵyn" paıdalandym. Jumys paraǵynda oqýshy oryndaýǵa tıis barlyq tapsyrma berilgen jáne osy arqyly oqýshy sabaqta qandaı taqyryppen tanysty, sabaq unaǵanyn, unamaǵanyn jazady.Usynys retinde barlyq pánder osyndaı jańa ádispen topqa bólip ótse biz sabaqty jaqsy túsiner edik delingen. Muǵalimniń túsindirgeninen góri , ózderiniń birin-biri topta úıretýi qyzyǵýshylyq týǵyzǵan, yntalary artqan. Oqýshylar óz betinshe izdenýge úırendi, zertteýshilik áńgime barysynda bir-birimen dıalog arqyly aqparat almasty, óz oıyn ashyq aıtýǵa, joldasynyń usynysyn taldaýǵa úırendi, ózin-ózi retteýdi úırendi.

Oqýdyń yntymaqtastyq ortasynda  oqýshylar áleýmettik jáne emosıonaldyq turǵydan damı tústi, óıtkeni olar túrli kózqarastardy tyńdap, óz pikirlerin aıtýǵa,qorǵaýǵa májbúr boldy. Osylaısha,qurby- qurdastarymen qarym-qatynas jasaýǵa ,óz oılaryn usynýǵa ,qorǵaýǵa ,oǵan belsendi qatysýǵa múmkindik aldy.

Paıdalanylǵan ádebıetter:

1.Muǵalimge arnalǵan nusqaýlyq .

2. Dúnıetaný.  4 - synyp "Atamura" baspasy

3. Ǵalamtor materıaldary.

 

---