InfoHub Logo

Bul ýaqytta jaý Oderde ustaǵan shebine jáne Pomeranıa qorǵany deıtinge jantalasa bekinip, Sovet áskerleriniń odan ári alǵa basýyna jol bermeýge dámelenedi. Pomeranıada nemistiń «Vısla» armıalar toby qarsy soqqy berýge ázirlendi.

...Oderge qaraı umtyla alǵa shyqqan III Belorýs maıdanynyń quramalaryna soltústikten kúshti soqqy ázirledi, úlken qaýip týǵyzdy. Qarsy soqqy berýge 16 jaıaý ásker, 4 tank dıvızıasy, 3 motorly dıvızıa, 17 brıgada, jaýynger toptar jáne jeke bólimder daıyndaldy.

(Uly Otan soǵysy tarıhynan)

Berlınge qaraı asyǵa umtylǵan qoldy kúrt soltústikke qaraı búrý alǵashynda jurttyń kóbine túsiniksiz boldy. Rahymjan da buǵan túsingen joq. Biraq ásker tártibinde «nege» dep suramaıdy. Buıyryldy — bitti. 150-dıvızıa qarly-jańbyr aralas sylqyldaq jolmen uzaq sapardan soń kúshti qarsylyqqa tap boldy.

...Mine, Flatov qalasyna taıaý jer. Polk komandıri Plehadanov shtabta otyr, kóńilsiz. Úshinshi batalón seldirep qaldy, shabýyl sátsiz boldy. Eki kúnde bir batalóndy búıtip jaıpaı berse, nemistiń túri jaman. Ekinshi batalónnyń da shyǵyny kóp. Kesheden bergi shepten áli bir kóshe de jyljyǵan joq. Kórshi polktardyń da shyǵyny kóp. Biraq bul polkqa óte-móte aýyr tıdi bul qamal. Tuıaǵy túgel birinshi batalón — Tverdohlebtyń batalóny. Ákki kombat aqyldy jasady, Logınov pen Davydovtaı barlaýsyz qoıyp ketken joq. Qalanyń aty — qala. Onyń qorǵanyssyz bolýy múmkin emes. Komandırdiń júregi úlken bekinistiń baryn sezgendeı edi. Plehadanov ony áskerı alǵyrlyǵy úshin qurmetteıtin. Mine, ózine taǵy da shaqyryp otyr.

— Joldas kapıtan! 2-3-batalondar es jısyn. Búgingi aýyrlyq seniń moınyńda. Soldattar tyń ba?

— Joldas podpolkovnık, tyń bolýdy kim bersin. 500 kılometrlik joryq, sóz joq, shaldyqtyrdy. Nebári úsh-aq kún demaldyq. Mundaı qamaldyń aldynda damyldatý kerek edi. Shegindi eken dep nemisti aqymaq sanaýǵa bolmaıdy. Áli talaı «syı» tabaq tartady aldymyzdan. Mine, mynaý sonyń biri.

— Iá, sizben 100 prosent kelisemin. Ózderi tamaǵy jyrtylǵansha aıǵaılap júrgen «elastıkalyq» qorǵanysy osy ǵoı. Sheginip, sheginip, kútpegen jerden soqqy berý. Ańshy bolyp kórdińiz be? Qasqyr boldyrǵan kezde yryldap, aıbat shegip jatyp alady. Qarap jatpaıdy, andyp jatady. Jalt etseńiz bitti, týra shabady. Ońtaıyna kelseńiz jaryp jiberedi. Onyń boıynda kúshi bolady. Mine, nemis te týra sol sekildi. Ońtaıyna keldik, eki batalóndy kúıretip aldyq. Sizge bul sabaq bolsyn dep otyrmyn. Ózim de barmaǵymdy shaınaýlymyn.

Tverdohleb úshinshi rotany eń aýyr oń qanatqa qoıdy. Nemis osy jerge qatty shúıligýde. Onyń mánisi de bar. Bul aradan jaryp ótse, qalaǵa suǵynyp, keýdelep kele jatqan bólimshelerdiń tý syrtynan uryp abyrjytpaqshy. Sóıtip, shegindirmek, qalanyń qaqpasyn qaıta jappaq. Túni boıy úsh dúrkin soqtyqty. Biraq esh nárse shyǵara alǵan joq. Qoshqarbaevtyń vzvody erekshe kózge tústi, ótkizbedi. Eki jaq ta ańdysyp-ańdysyp, aqyry sál tylsym tapty. Jagy sembeı sarnaǵan pýlemetter de únsiz. Tań bilinip keledi. Maıdanda eń aýyr ýaqyt osy. Sharshaý men uıqynyń jaýǵa kómektesetin mezgili bul.

Rahymjan úsh bólimsheniń úsheýin de aralap shyqty. Goncharov, Serebrákov, Panteleev úsheýi de oıaý eken. Popov Goncharovtyń tap qasynda. Búgin jaýdyń sazaıyn bergen pýlemet osynyki. Qarańǵy bolsa da óńkıgen denesine qarap birden tanydy. Ózi de qaıratty-aq. Áneýkúngi uzaq joryqta shaldyqqan soldattardyń kóbiniń júgin kótergen de osy.

— Nemis!

Buzylǵan úıdi qalqalap baspalap kele jatqan úsh avtomatshy kórindi. Popov pýlemetine jarmasa ketti. Qaǵyp túsiretin jerde.

— Atpa!

Rahymjan Goncharovqa, Popovqa, taǵy eki soldatqa artymnan júr dep ymdady.

— Myna jyramen aınalyp, artynan shyǵaıyq. Kúni boıǵy daýysyńdy estip, ózińmen tań aldynda ońashady tanyspaqshy bolǵan ǵoı.

Sybyrlap qana sóılesedi. Rahymjan Popovtyń mundaı qaljyńdy súıetinin biledi. Jasynda tentek bolǵan eken. Aqyryp-zekirse qyrjıyp qalady. Qybyn taýyp sóılesseń, taý qoparady. Ár soldattyń qyry Rahymjanǵa ábden aıan.

Nemister on jaqpen aınalǵanda, bular sol jaqpen artyna shyqty. Olar úsheý, bular beseý. Syǵalap qarap jatyr. Bári de Popov sekildi óńkıgen dáý eken. Kezdesetin qylǵa anaý.

— Halt! Hande hok!

Bul daýys qatty da shyqqan joq. Nemister tap jelkelerinen kezenip turǵan beseýdi kórdi. Avtomattaryn tastap-tastap, qoldaryn kóterdi. Aıdap kombatqa ákeldi. Tutqyndardy Rahymjan Popovpen birge ózi aıdap keldi.

— Iá, leıtenant, alǵashqy oljań ba? Qaıyrly bolsyn.

Kombat tutqyndarmen aýdarmashy arqyly tildesýge kiriskende, qalanyń ústinde naızaǵaı oınady. Ortalyqty bizdiń zeńbirekter soǵa bastaǵan eken. Nemister tajaldaı qorqatyn «Katúshalar» da oınap berdi. Sý-sý etip ótkende sondaı susty shaıtan. Álem-tapyraq aıqas qaıta jandandy. Kezekti jentekteýden keıin jaıaý ásker shabýylǵa kóterildi.

674-polk 17-fevralda Shnaıdemúl qalasynyń túbine jetti. Qala órtenip jatyr eken. Osy qalada da talaı shyǵyn bolǵanyn polk jaýyngerleri dıvızıasynyń saıası qyzmetkerlerinen estidi. Kóshelerdi gıtlershilerden tazalaýǵa bólingen quramalar qatty qarsylyqqa ushyrapty. Úı-úıge bekinip alǵan fashıser tipti qyryp jiberipti.

Bul da sabaq. Saıası qyzmetkerler, komandırler endi kóshe urysynyń tásilderine úırenýge nazar aýdardy. Alda fashıserdiń talaı qalasyn alýǵa týra keledi. Bul ónerge de jetilmese bolmaıdy.

Taǵy da joryq. Batrakov basqaratyn úshinshi rota qalanyń soltústik jaǵyn aınalyp ótetin tas jolmen kele jatqan. Bulardy qýyp jetken jeńil mashına ozyńqyrap baryp toqtady. Rahymjan dıvızıa komandıri general Shatılovty birden tanydy. Ol mashınadan tústi de, qatarlasa berip:

— Jigitter, qalaı, demalyssyz jaıaý júrý aýyr bolǵan joq pa? - dedi.

Rahymjannyń vzvodyndaǵy kúlegesh Gıchko:

— Eshteńe etpeıdi, joldas general. Oderde bir shylym shegip, Berlınnen bir-aq shyǵamyz ǵoı, — dedi.

— Oder áli biraz jer. Jaý da shamasy kelgenshe «sybaǵa» ázirlep jatqan kórinedi.

— Neǵylar deısiz, joldas general. Tabanymyzdyń asty nemis jeri. Munyń qaı pushpaǵyn soqqylasaq ta, Gıtlerdiń júregi zyrqyrar.

Soldattyń myna kóńil-kúıi generalǵa unady. «Birinshi batalóndy bekerge «qaısarlar batalóny» dep atamaıdy eken ǵoı» dedi ishinen.

Jyly qoshtasyp, tabys tilep júrip ketti.

Aıaldaıtyn jerge polk eki kúnnen soń jetti. Aǵashtary sırep qalǵan shaǵyn orman arasy. Shnaıdemúldegi aýyr shaıqastan keıin jurt on shaqty kún osynda demalmaqshy.

Aq jańbyr úzdiksiz jaýyp, jer tipti irip ketipti. Taıaýdaǵy qıraǵan derevnáǵa jetýdiń ózi ájeptáýir kúshke tústi. Attar mı batpaqta zeńbirekterdi tarta almaı, soldattarǵa óz júgine qosymsha jumys tabyldy.

Tap osyndaı sátte motosıklmen júrgen batalónnyń poshtabaıyna Rahymjan tań qalǵan edi. Ol qolyna dıvızıanyń «Voın Rodıny» atty shaǵyn gazetin ustap aıqaılap tur eken. Gazette 3-tegeýrindi Armıanyń áskerı Sovetiniń úndeýi jarıalanǵan. Onda Berlınniń jaqyn ekendigi, jaýǵa soqqy berýge ázirlený qajettigi aıtylypty. Osy nomerden Rahymjan Tverdohleb basqarǵan batalónnyı Shnaıdemúl túbindegi úzdik erligi jaıly maqalany kórdi. Óz vzvodynyń qımyldary da maqtalypty. Popov, Zotov, Isajanov, Gıchkolardyń, rota komandırleri Ataevtyń, Batrakovtyń attary atalypty. Bul nomerdi vzvod jaýyngerleri jabyla oqydy. Kóńilderi bir ósip qaldy.

...Belgisiz bir hýtordyń túbi. Taǵy da shaıqas. Fashıserdiń transheıalary vzvod ustaǵan shepten 500 metr jerde ǵana. Ar jaǵy ne bolary Rahymjanǵa belgisiz.

Sózdi artılerıa aldy. Sosyn tankter ketti. Tanktiń artynan jaıaý ásker keledi. Ekinshi vzvodtyń aldyndaǵy tankke snarád dop tıdi. Jana bastady. Sonyń artynsha ile taǵy bir snarád kelip jaryldy. Mine, soldat Isajanov, pýlemetshi Zotov osy arada opat boldy. Ekeýi de erjúrek jigitter edi. Shnaıdemúlde Popovtan keıingi kózge túsken erler bolatyn. Zotovtyń bir jaq ıyǵymen qosa basyn julyp áketti. Jantúrshigerlik kórinis. Keıbir soldattar sasyp, tazarǵan aýmaqtan shytyp, óz-ózinen arandap qala jazdady. Dereý sheshim qabyldaý kerek. Sheginýge bolmaıdy. Tek alǵa. Mundaı sátte soldattardy shıratatyn da, sastyratyn da komandırdiń sheshimi.

Rahymjan:

— Ýra! — dep ózi alǵa umtyldy. Qarasa, pýlemetin kezengen Popov óksheles keledi. Ol tipti et qyzýymen alǵa tústi. Búkil vzvod judyryqtaı túıilip, ilgeri umtyldy. Aman tankterdiń artynda basqa bólimsheler de qaptap barady.

Transheıadan shytyp úlgermegen nemisterdiń ústine bizdiń soldattar top-tobymen tústi. Rahymjan Popovtyń qarýyn osy arada kórdi. Pýlemetiniń dúbimen otyn jarǵandaı ońdy-soldy siltep júr. Panteleevqa úsh nemis kelip qapty. Ekeýin ózi jaıratty. Úshinshisin avtomatyn kezene bergende Gıchko talma bilekten qaǵyp túsirdi. Myltyqtyń dúbimen urdy. Kózdi ashyp-jumǵansha naızasy keýde tusynan qors etti. Túsi surlanyp, kózi qantalap ketipti. Ylǵı kúletin de júretin. Sharshasa da kúletin, uryssań da kúletin. Myna keıpi ol Gıchkota tipten uqsamaıdy. Júzi órt sóndirgendeı tútegen.

Transheıa qolǵa kóshti. Budan ary taǵy jyljý kerek. Biraq tankterdiń birnesheýi kelesi transheıamen eki ortadaǵy mınanyń ústinen shyǵyp, jana bastady. Bul jaıaý áskerdi seskendirdi. Osy shepte biraz bekinip alý kerek, etek-jeńdi jıý kerek.

— Kombat Tverdohleb shaqyrady, — degen habar aldy Rahymjan. Transheıanyń ishimen júgirip jetti.

— Jigitteriń jarady, er eken joldas Qoshqarbaev. Óz atymnan bárine de alǵys aıtamyn. Mundaı jolbarystarmen qandaı qamalǵa bolsa da shabýǵa bolady.

— Slýjý Sovetskomý Soıýzý!

Budan basqa aýzyna sóz túsken joq. Tverdohleb qolyn qysty. Ketýge ruqsat etti.

Sovet áskerleri shabýyldaı otyryp, kúshti eki soqqy berdi. Birinshisin — 24-fevralde, 2-Belorýs maıdanynyń kúshteri Lınde aımaǵynan Keslınge qaraı, ekinshisin — 1-martta

III

Belorýs maıdanynyń kúshteri Shtargarttyń ońtústik shyǵys jaq aımaǵynan Kolbergke (Kolobjegke) qaraı berdi. Bizdiń armıalarymyz Shyǵys Pomeranıa tobyn ekige bólip tastap, Baltyq teńiziniń jaǵalaýyna shyqty.

(Uly Otan soǵysy tarıhynan)

Sysaý derevnásy. Teńizdiń jaǵasynda. Buıra tolqyn soǵys alańyndaı týlap jatyr. Bekinip alǵan matrostar. Úsh kún boldy, mańaılatpaıdy. Jeri de tóbeli-jotaly. Qorǵanysqa qolaıly-aq. 674-polktyń birinshi batalónynyń aldynda osy derevnány alý mindeti qoıyldy. Ózderi buǵan deıin kórmegen ásker túrimen — teńizshilermen shaıqasýǵa týra keldi. Bári jap-jas, alyp deneli, betteri úıtken shoshqanyń etindeı qyp-qyzyl nemister. Osy arada ózderiniń qurbandyqqa qaltanyń biletin sekildi. Qımyldary solaı, báribir ólim.

Tverdohleb úsh rotany úsh jaqtan — shyǵystan, tústikten, batystan saldy. Soltústik — teńiz. Jannan bezgender shyn máninde qorshaýda. Batalónda artılerıa batareıasy bar. Komandıri — kapıtan Ramonovskıı. Negizgi bekinis pýnkterin atýǵa buıryq berdi. Artılerıalyq atystan keıin úsh rota úsh jaqtan qysty. Batystaǵy, shyǵystaǵy birinshi, ekinshi rotany jyljytpaı qoıdy. Azdy-kópti ilgeri basqan 3-rota. Batrakovtyń rotasy. Kombat Tverdohleb ta osy rotamen birge. Bul rotany ilgeri jyljyta berý kerek. Qorshaýda turǵan dushpandy bulaı bolý óte tıimdi. Kombattyń endigi oıy osylaı. Ol Batrakovqa aldyǵa Qoshqarbaevtyń vzvodyn salýdy tapsyrdy.

Qas qaraıa ekinshi vzvod derevnányń shetindegi tas dýalǵa ilikti. Dýaldyń bıiktigi — 3 metrdeı.

Eń qaýiptisi — tún. Saq bolý kerek. Ofıserlerden kezekshi qoıý kerek. Tverdohleb Qoshqarbaevty kezekshilikke qoıdy.

— Búgingi kúnnen ólip shyǵýymyz da, aman shyǵýymyz da seniń qolynda. Jaý qaıtkende de bizdi bul aradan yǵystyrýǵa tyrysady. Sheginsek, qaıta kirý kerek.

Túni boıy dúrkin-dúrkin shabýyl jasaýǵa kelisildi. Jaýdyń mazasyn ala berý kerek. Aldynan da, artynan da qysqan soń qaıter eken «batyryń!». Bul arada taǵy da bir úlken qaýip bar. Ar jaǵyndaǵy óz áskerimizdi atyp almaý. Sondyqtan qımyl meılinshe dál, meılinshe eseppen júrgizilýi kerek. Sozalań atystan góri, qoıan-qoltyq aıqas tıimdi. Óıtkeni, bizdiń ásker, áıteýir jeńetinine senimdi. Al nemisterdiki jan saqtaý. Biraq mundaı kezde adam esh nárseden taıynbaıdy. Tónip turǵan ólimniń ashyndyrýy, aıarlyqqa salýy zańdy. Osynyń bárin Tverdohleb salmaqtap, saralady. Soǵys qurbandyqsyz bolmaıdy. Biraq onyń da shegi bar.

Rahymjanǵa shabýyl kezinde osyny esker degen. Albyrt jastyqtyń kózjumbaıynan saqtandyrǵan. Adam taǵdyrymen oınaýǵa bolmaıdy. Biz ómir súrý úshin soǵysyp júrmiz. Kim ólý úshin soǵysady? Soǵys jumbaǵynyń qıyndyǵy da sonda. Ol bir aınanyń eki beti sıaqty. Bir jaǵy — qyrǵyn, ólim. Ekinshi jaǵy — ómir úshin, tirshilik úshin kúres.

Goncharovtyń bólimshesi on eki nemisti aıdap keldi. Tutqyndardy vzvod komandıri Qoshqarbaevtyń ózi qabyldady.

— Qanshasyńdar, nege berilmeısińder?

— Haıl Gıtler!

Hormen aıtady, budan basqa jaýap joq. Fashıserdi taǵy qysty. Melshıip tur, miz baqpaıdy.

— Teńizshilerge bul arada ne bar? Qaıdan keldińder?

— Haıl Gıtler!

Syr ete túsken avtomat daýsy ǵana estildi. Onyń ne istegenin tún jasyrdy. Erteńinde jurt dýaldyń janynda tenkıip-teńkıip jatqan «haılshilerdi» kórdi. Munysy jóninde Rahymjan kombatqa ózi aıtty. Tverdohleb jymıyp kúldi de:

— Jaýdy aıaǵan jaraly demeı me? Jannan bezgenderge sol kerek, — dedi.

Tań ata eki rota syrttan, bir rota ishten shabýylǵa kóterildi. Qarsylyq qatty. Mundaı qorshaýda ádette berilgennen basqa amal bolmaıdy. Biraq qarýyn tastap, qolyn kótergen bireý joq, jantalasa shaıqasýda. Jannan bezgender dese, jannan bezgender eken. Bári qyryldy. Batalón bólimsheleri bir-birimen toǵysty.

Tek on shaqty nemis qorǵannan qarǵyp, sýda turǵan qatermen teńizge ketpek boldy. Olarǵa artılerıanyń oty jalyndy. Úsh orýdıeniń úlesine qashqyndar mingen úsh qater tıdi. Dóp tıgen oqtan keıin úsh qater janyp, sý túbine kete bardy. Asaý tolqyn yzalana, aıbattana jutyp qoıdy.

Bul bekinisti alýda qaza bolǵandardy kombat jınap, bir jerge jerletti. Azaly jıyn uzaq bolǵan joq. Mynaý teńiz jaǵasyndaǵy bıik dýal osylarǵa qoıylǵan eskertkishteı. Rahymjannyń vzvodynan qaza bolǵany — 7 adam. Jigitterdiń biri tas dýalǵa: «Jaýdyń bul shetin teńizge ákep tiredik. Senderdiń kekterińdi endi Berlınde alamyz. Baqyl bolyńdar!» — dep jazdy.

Artılerıa teńizge qaraı úsh dúrkin oq atty. Batalón joryq qamyna qaıta kiristi. Kelesi kúnniń túninde Vıtshvınze kóliniń soltústik batys betindegi qyrtyn shaıqasqa kirisip ketti. Komandovanıeniń barlaýshylar arqyly jaýdyń bekinisteri, atys uıalary jóninde dál derek alýy asa mándi boldy. Eki saǵat boıy zirkildegen zeńbirekter men «Katúshalar» dushpannyń úsh qatarly bekinisiniń kúl talqanyn shyǵardy. Samoletter de jaqsylap shúıligip berdi deısiń.

Bul jerdegi jaý kúshi shynynda Sovet áskerlerinen eki ese artyq edi. Biraq 150-dıvızıanyn tutqıyldan jasaǵan shabýyly óziniń tıisti nátıjesin berip, jeńiske jetkizdi.

Osy shaıqastan keıin dıvızıa komandıriniń 674-polkke kelýi tegin emes-ti. Ol Shnaıdemúl qalasy men Votshfınze mańyndaǵy urystarda erlik kórsetken ofıserler men soldattarǵa SSSR Joǵarǵy Soveti Prezıdıýmynyń atynan nagradalar tapsyrdy. Batalón komandıri Tverdohleb Qyzyl Tý ordenin, rota komandıri Batrakov, Ataev, vzvod komandıri Qoshqarbaev III dárejeli Otan soǵysy ordenin aldy. Al Zotov, Isajanov, Musylmanqulov, Rysymbetov syndy qaharmandar óz nagradalaryn kóre almaı ketti.

Eń qýanyshtysy osy Vıtshvınze kóliniń mańyndaǵy jeńisi úshin 150-dıvızıa III dárejeli Kýtýzov ordenimen nagradtaldy. Bul dıvızıa tarıhyna qosylǵan taty bir jarqyn bet edi.

Árbir ásker quramynda osy oqıǵaǵa baılanysty saltanatty mıtıńiler ótip jatty.

150-dıvızıa tústikke qaraı bet burdy. Evropanyń ormany. Oıdym-oıdym toǵaı. Talaıǵa pana bolǵan, talaıǵa tajal bolǵan toǵaı. Ár bólimsheniń ustaǵan baǵyty bar. Endi júris jyldamdady. İri bekinis joq. Degenmen de barlyq jerdi súzip, barlyq toǵaıdy túgendep keledi. Kúni buryn kartadan kórsetilip, ár batalónnyń enshisine bólingen toǵaı bar.

Mine, mynaý toǵaı qonaqjaı bolmaı shyqty. Birinshi batalónnyń aldynan satyrlap oq atyldy. Pýlemettiń de, myltyqtyń da úni shyǵady, granata jaryldy. Batalón dereý jaýyngerlik jasaqqa endi. Soldattar jata-jata qalysty, toǵaıǵa sińip ketti.

Oq ortadaǵy alańqaıdan atylyp jatyr. Mynaý buryn-sońdy kórmegen bekinis. Blındaj joq, okop joq. Ústi berezentpen jabylǵan arbalardan qorshaý jasalypty. Eki arada ájeptáýir atys bop qaldy.

Soldattar óz kózderine ózderi senbeıdi. Bir-birine, komandırlerine qaraıdy. Oq atyp jatqannyń bári qatyn. Kóılekteri shubatylyp júr. Jylaǵan balalardyń daýsy estiledi. Biraq qarsylyǵy, myltyq atýy myqty. Batalóndaǵylar Gıtlerge adal berilgen qatyndar eken dep kúlisti. Biraq myna arbalary ne? Soǵysqa kelse, arbamen nege júr? Sasqanynan qarsylyq kórsetkender deıin dese, ártúrli qarýy bar, ázirligi de ájeptáýir sekildi. Ózderi jáne kóp-aq. Bas-aıaǵy bir kılometrge sozylyp jatyr. Artılerıaǵa sóz berse, kózdi ashyp-jumǵansha apa-sapa qylar edi. Balalardy aıaıdy.

Ózderi ashyq alanda, oq aýzynda turǵandar tyrbanǵanmen, túk bitire alǵan joq. Jasaqty qol jan-jaǵynan shyqty da, búrip jiberdi, qyrylyp ketýden qoryqqan qatyndar tize búgýge májbúr boldy. Ekinshi vzvodtyń soldattary talaıyn qarýsyzdandyryp úlgerdi.

— Joldas kombat, mynalardyń murty bar!

Rahymjan óńkıgen bireýiniń kókpeńbek ıegin kórdi. Qasyna jetip kelip «sheshin» dedi. Kádimgi uzyntura, sopıǵan erkek bolyp shyqty álgi.

Mine, qyzyq. Qorshaýda qalǵan qoldy shetinen sheshindirdi. Úshten eki bóligi erkek bolyp shyqty. Toǵaı ishinde kútpegen jerden qoıylǵan myna spektákl soldattardyń, ofıserlerdiń ishek-silesin qatyrdy. Tutqyndar sólbireıip sapta tur.

...Bular kezinde tý degen túkirigi jerge túspeı, kúshpen ustaǵan elderdiń qalalaryn, selolaryn bılep-tóstegen nemistiń shonjarlary eken. Endi óz bastaryna kún týdy. Baıtal túgil, bas qaıǵy. Qolynan kelgeni bala-shaǵasyn alyp, kelmegeni sopa basyn qorǵap qashyp shyǵypty. Oılarynsha nemis shekarasyna jetken soń aman qalmaq eken.

Ne isteý kerek? Jan tátti. Tabylǵan aıla bolǵan — áıelshe kıingen.

«Sasqan úırek artymen súńgıdi». Álemdi aýzyna qaratpaq bolǵan nemis basqynshylarynyń myna kúıki tirshiligi kúlkini keltirmeı qoımady. Osy taıaýda ǵana bir toǵaıda sambyrlaǵan nemis radıosyn jurttyń estigeni bar-dy. «Sovet áskeri nemis jerin basa almaıdy. Soqqy jeıtin kúni alda. Qandaı qarýyń bolsa da buza almaıtyn qamal bar. Nemister! Eńseleriń tómen túspesin, bul ýaqytsha sheginis» dep soqqan bolatyn. Onymen de qoımaı, lıstovkalar tastap ketken-di. Ol lıstovkalarda sovet soldatyn qolǵa túsýge úgitteıdi. Lıstovkanyń bir jaty qolǵa túsken kezde kórsetetin «propýsk».

— Osyny kórsetseńder, bógetsiz ótesińder, — deıdi.

Árıne, bul qur dalbasa edi. Arasy jer men kókteı eki kórinis. Birinde — Gebbelstiń órekpi ótirik nasıhaty, birinde — mine, soǵys aqıqaty. Amaly taýsylǵannan arbany bekinis qylǵan, áıel bop aman qalmaq bolǵan kúıki tirshilik.

Osy aqıqat oı saldy, osy aqıqat jeńiske degen úmit otyn órshite tústi. Osynaý jaman toǵaıdyń ashyq alańynda ár soldat soǵys fılosofıasyn uqty. Tynymsyz joryqtarynyń jaqsy joralǵysyn kórdi.

Qyryp ketse bolar edi. Bular da aıaǵan joq edi ǵoı. Ýkraınanyń, Belorýssıanyń, Moldavıanyń qanǵa bókken dalalary, tórt jyl boıy qıraǵan qala, tógilgen qan osylardyń moınynda emes pe? «Ómirlik keńistikti» keńeıtý jónindegi zulymdyq jospardy qutyryna qoldaǵandardyń ishinde bular da bar shyǵar-aý. Áıtpese bóten elde nesi bar? Varshavaǵa, basqa qalalarǵa ne izdep barady? Myna búkil Evropa bulardyń qandy tyrnaǵynan ne kórmedi?

Rahymjan ońasha otyryp qapty. Sharshap júrgen soldattardyń kóbi qor etip uıqyǵa ketken. Tynyqsyn. Kúzet bar. Eli, keń jazıra dalasy tústi esine. Artynda qalǵan jalǵyz Rahymdy da doly tabıǵattyń aýzyna tyqqan, boranǵa jemtik qylǵan osy soǵys. Soǵys bolmasa, aman bolar ma edi?

Aýyldaǵy barlyq aýyr hal de osy ıtterdiń ylańynan bolǵan joq pa. Muhıttaı arnasynan asqan muń, tógilgen qan, tórt jyl boıǵy eńseni basqan zil kimniń moınynda? Kek bop qatqan jesirdiń zaryn, jetimniń muńyn kimnen alady?

...On jasar nemis balasy sovet soldattarynan kóz almaıdy. Arbada keledi. Qasyna barsa, shyr ete túsedi. Buǵynady, tyǵylady. Mıyna «Sovet soldaty atady, shabady» dep quıyp tastasa kerek. Oq apatyn mana kózimen kórdi. Soǵys syry oǵan áli bımálim. Kimniń pıǵyly qandaı bolǵanyn qaıdan bilsin. Óskesin túsiner. Osylardyń túsinýi úshin ǵana atpaý kerek degen oı kes-kesteı beredi. Onyń ústine, dıvızıaǵa túgel aman apar degen tapsyrma bar.

Berlınge ortalyqtan, Kústrın plaıdarmynan negizgi soqqy beretin toptyń quramyna tórt jalpy áskerı armıa jáne tank armıasy kirdi.

...I Belorýs maıdany men I Ýkraın maıdany shabýylǵa shyǵýǵa tıis boldy.

(Uly Otan soǵysy tarıhynan)

Qarańǵy túsken. Qalyń aǵash ishi. 674-polk dereý sapqa turdy. Birneshe kúngi tynymsyz ázirliktiń taty bir jalǵasy. Qaptaǵan generaldar. Olardyń búıtip toptalyp júretinin soldattar da, ofıserler de óte sırek kóretin. Saptaǵylar qaqıyp qatyp qaldy.

— Joldas general-polkovnık, sapta turǵan 674-polk. Qandaı jaýyngerlik tapsyrmany bolsa da oryndaýǵa ázir.

Plehadanov aıtyp boldy. Onyń raport bergeni úshinshi tegeýrindi Armıanyń komandıri V.I. Kýznesov. On jatynda 79-korpýstyń komandıri general S.N.Perevertkın, sol jaǵynda 150-dıvızıanyń komandıri V.M.Shatılov.

Kýznesov qysqa sóıledi.

— Joldastar, soldattar, ofıserler! Halqymyzdyń tıtyǵyna jetken bul soǵysty bitirý kerek. Sizderdiń endigi baǵyttaryńyz — Berlın!

Jaýyngerler:

— Ýra-a-a! - dep daýystady.

Bular blındajǵa oralǵanda kóktemgi jer ıisi murynǵa urdy. Maıdan ótinen jyraq kúnder osymen támám bolyp, general-polkovnıktiń jańaǵy sózi eki apta boıǵy tynymsyz ázirliktiń sońyna núkte qoıdy.

...Oder! Asaý Oder, aǵyndy Oder, qandy Oder.

Arnasynan asyp jatyr, tasyp jatyr. Qap-qara bop laılanǵan sýy da óte susty.

Nemisterdiń shýlatyp júrgen úlken bekinisiniń sheti osy.

Tún. Ótkel bermes Oderdiń shyǵys jaǵalaýynda jer qaıysady. Qaptaǵan adam, samsaǵan tehnıkadan taıaq tastar jer joq. Sonyń ózinde yzyń etken shybyn daýsy estilmeıdi. Búkil tirshilik demin ishinen alyp turǵandaı.

Bir ýaqytta aspan qaq aıryldy. Ot sabaýlary tarsyldap oınap ketti. Jerge ıne tússe kóringendeı. Jańa ǵana tylsym jatqan Oder qaınap ketti. Jaryqta ózen ústinen or jerden uzyn beldeýler kórindi. Bul bizdiń áskerlerdiń salyp úlgergen ponton kópirleri eken. Kópir emes, endi adamnan, tehnıkadan órilgen beldeýler sıaqty. Jaý da osy beldeýlerge shúılikti. Bir-ekeýin úzip te úlgerdi. Sý betinde adam jańqadaı qalqıdy. Búlingen kópirdi qaıta salyp, qaıta jańǵyrtyp jatyr. Bizdiń artılerıa da batys jaǵalaýdy ústi-ústine urǵylaýda. Shyn tozaq, qıamet endi bastaldy. Bári kórinip, bári saırap tur. Qaıyqpen de, salmen de júzip, qaptap bara jatqan adam.

Qandy Oder sylq-sylq kúlip talaıdy tamaǵyna tyǵyp ta jiberdi, ústinde oınaǵan ot sáýlesinen be, álde adam qanynan ba, áıteýir sýy kúreńitip ketti.

Tosylyp qaldy. Kópirlerdiń birazy kesilip qaldy. Oder ótkel bermeı tur. Batys jaǵalaýǵa ilingenderdiń sany shamaly. Olardyń ózin de tópelep jatyr. Biraq arǵy jaǵaǵa sovet soldattarynyń aıaǵy tıdi. Olardyń ázirgi amaly bas saýǵalaý.

Tverdohleb basqarǵan batalón tegis ótti. Oderdiń qanshany jalmap, qanshany jutqanyn túgendeýge shama joq. Dereý bekinis jasaýǵa buıryq berildi. Oq atýǵa tyıym saldy. Dıvızıanyń ózge bólimsheleri ózennen ótkenshe osylaı etý kerek.

Túni boıy Oderdiń ústi ot oınaǵyna aınaldy. Bizdiń artılerıa jaýdyń ekinshi bekinisin nysanaǵa aldy. Birinshi bekinistiń jaǵdaıy qandaı, kúsh qansha — belgisiz. Artılerıa oınaǵan saıyn jaǵada jatqan jasaq ózennen ótýge lap qoıady. Óstip úzip-julqyp júrip tań ata batys jaǵalaýǵa talaı ásker jınaldy. Qurbandyq ta, úlken shabýyldy bastaıtyn qurmet te osylardyki.

Kúnniń ashyq, ıá bultty ekenin de bilmeısiń. Bulyńǵyr birdeńe. Aldynda 150 metrdeı jerde jaýdyń alǵashqy transheıasy. Basyn kóterip qyltyńdaǵan nemis soldattary kórinip qalady. Olar da jaǵada jan bar ekenin sezgendeı. Anda-sanda pýlemetten azynatyp-azynatyp alady. Biraq bizdiń ásker tis jarǵan joq, tyrp etpeı jatyr. Beınebir bári tiri ólik sekildi.

Sáske kóterile Tverdohleb batalónyna shabýyl jasaı otyryp barlaý júrgizýge buıryq boldy. Kapıtan barlyq rotanyń jatqan jerin aralap kórip shyqty. Úshinshi rota ortada, birinshi rota oń jaqta, ekinshi rota sol jaqta ornalasqan. Shabýylǵa aldymen kóteriletin úshinshi rota. Maqsat — transheıany alý. Al eki qanattaǵy rotalar bulardy oqpen qoldaıdy. Úshinshi rota transheıaǵa jetisimen bulardyń qoldaýymen analar alǵa umtylýy kerek. Qoshqarbaevtyń vzvody shabýyl jasaı otyryp barlaý jasaýdy tuńǵysh kórip turǵan joq. Ákki bolǵan, ábden mashyqtanǵan. Shabýylǵa órtteı dý kóterilý kerek. Bularǵa qaı jerden oq jaýady, qaı jerden snarád atylady, keıinde ony andyp otyrǵandar bar. Jaý ózinen ondaı habar berisimen tıisti sybaǵasyn almaq ta.

Vzvod jınaqy jatyr. Rahymjan jigitterge qarady. Panteleev óte alǵyrdy. Atylatyn mysyqsha bir ýys bop jıyrylypty. Jatqan jerleri oıpań, qazǵan okoptary sý bolyp ketipti. Jigitterdiń bári de malmandaı. Tańsáriden olar osy «jaıly qonysta» tapjylmastan jatyr. Kóktemniń tańǵy salqyny men shylqyldaǵan sýdan tońǵany ma, álde shabýyl aldynda qanyn ishine tartqany ma, júzderi surlanǵan.

Serebrákov ózinen kóz almaı jatyr. Tek belgini kútýde. Bulardyń orny sál qulamalaý. Sonda da syz óziniń tabyn qaldyrypty. Jambastary saltaq-saltaq. Jotasy okoptan shyǵa jazdap jatqan Popov jymıyp kúledi. Aldyǵa qarap judyryǵyn túıip qoıady. Qabaǵynan keıistik kórmeısiń-aý, shirkin! Bir ǵana belgisi kórinbeıdi. Mańdaıynan burqyrap basylmaıtyn teri joq. Tańǵy shyq muny da tońazytsa kerek. Oq atpaı, atoı salmaı ishi pysyp jatyr. Munyń kóńil kúıin Rahymjan jaqsy biledi. Aldyny nusqap kózin qysty.

Goncharovtyń qashanǵy jınaqylyǵy. Ústi muntazdaı. Osy jatqandardyń bárinen bólek tósenish ústinde bolǵandaı. Otdelenıeniń jigitteri de tas-túıin. Kórip jatyr, tosyp jatyr.

Sol qanatta Goncharovtyń vzvody. Ol da shabýylǵa kóterilmek. Batalónnyı partorgi aǵa leıtenant Kárimjan Isakov, starshına Shtelmah ta óz vzvodynda eken.

Bir kezde baılanysshylardyń biri Rahymjannyń qasyna keldi. Kombatpen jalǵastyrdy.

— Tyńdap turǵan leıtenant Qoshqarbaev!

— Men on altynshymyn, — dedi Tverdohleb sybyrlap qana.

— Grıchenkov ekeýiń jaýǵa bárinen taqaýsyńdar. Shabýylǵa shyǵarsyńdar. Transheıany birinshi basyp alatyn sender. Jarty saǵattan soń... Men seniń vzvodynda bolamyn.

— Qup bolady, joldas on alty.

Álden ýaqytta Rahymjan ornynan atyp turdy. Avtomatyn kóterip:

— Alǵa! Otan úshin! — dep aıqaı saldy.

Búkil rota ushqyn túsken qýdaı dý ete qaldy. Jaý birden tap ıekteriniń astynan munshama adamnyń shyǵa kelýin kútpese kerek. Biraq tez esin jıdy. Ár tustan azynaǵan pýlemet, bytyrlaǵan avtomattardyń úni estildi.

Kútpegen oqıǵa. Grıchenkovtyń vzvody tary qýyrǵan qazannyń ústinen shyqqandaı boldy. Bytyr-bytyr mınalar jarylyp jatyr. Jurttyń záresin aldy. Keıin qaraı bosa jóneldi. Rahymjan jalt qarady. Kádimgi qashý. Berekesiz jan saýǵalap qashý. Sál kidirse bitti, óz vzvodyn da eshkim ustaı almaıdy. Isakov, Shtelmah ekeýi de sasýly. Dushpanǵa keregi de sol. Mınany transheıa aldyna osylaısha záre alý úshin kómgen. Qashqandardy artynan atý ońaı.

— Toqta, keıin qaıt!

Rahymjan osylaı aıqaı saldy. Óziniń de nege búıtkenin bilmeıdi. Tútep, avtomatty kezep kóldeneń tura qaldy. Tverdohlebtyń nazary osy shepte. Bárin kórip otyr.

— Kim, kim anaý? Jurtty qaıyrǵan?

— Qoshqarbaev!

— Molodes.

Rahymjandar transheıaǵa ilikkende nemistiń aldy qasha bastady. Biraq qolma-qol aıqasqa túskeni kóp. Rahymjannyń úsh jaǵynan eńgezerdeı úsh nemis kelip qalypty. Ekeýin avtomatpen jamsatty. Úshinshisin dúbimen qaq mańdaıdan qonjıtty. Egdeleý kelgen qasqa bas nemis eken. Kózi alaryp baryp sereń ete tústi. Oń jaqta nemister shoǵyrlanyp qalypty. Bizdiń bir soldat ushyp tústi, ekinshisi, úshinshisi...

Serebrákov bólimimen lap qoıdy. Popovtyń pılotkasy shalqalap ketken. Mańdaıynan bý murjadan shyqqandaı burq-burq etedi. Shirkinniń qarýlysy-aı. Átteń, soıyldyń soǵysy bop, bir ózin jiberse, jýsatyp salatynnyń tap ózi.

Vzvod transheıany barǵan saıyn tazarta tústi. Osy kezde artqy eki rota da kóterilgen-di. Mine, búkil batalón jetti. Bekinis berik. Nemisterdiń ózderi jaqsylap jasap ketken bekinis. İshi qurǵaq. Qyzyǵyn endi bizdiń soldattar kórýge kiristi.

— Dereý barlyq qarýdy alǵa qaratyńdar! Bizdi bul shepten qýyp shyǵýǵa jaý endi jandaryn salady.

Kombattyń buıryǵy osylaı boldy. Nemis artılerıasy únsiz. Ekinshi transheıadaǵy pýlemet, avtomat bulardy ala almady. Qaýipti — snarád, mınalar. Nemister endi jańa ǵana qaldyrǵan óz transheıasyna shúıliger. Bizdiń keıingi jaqtaǵy baqylaý pýnktterinen de osyny asyǵa kútip otyrǵandar az emes. Jaý artılerıalary qandaı jerden belgi berer eken.

Ádette urys salyp barlaý jasaǵan soń bizdiń áskerdiń jappaı shabýylǵa shyǵatyny bar-dy. Munyń nemis júregine talaı tıgeni de bar. Bul joly da olar dál sony kútti. Joq, olaı bolmady.

Jaýdyń alǵashqy shebine jetken bir-aq batalón. Bul ne jumbaq? Kóterilgen kúıde túre jóneletin orystyń aıbyny qaıda? Artılerıa, mine, osy kezde ot tókpek edi. Sóıtip, Oderdiń shyǵa berisinde qyrǵyn jasamaq-ty. Alǵashqy transheıany asa kóp qasaryspaı tastap ketkeninde sondaı da qýlyq bolsa kerek.

Osy bir batalónnyı búgingi uryspen barlaýy jaý jóninde birqatar derekter berdi. Transheıalar, blındajdar bekinistiń kókesi. Bir kúnde, eki kúnde salynǵan qurylys emes. Úlken sheptiń, qorǵanystyń barlyq erejesine saı. Transheıalardyń aralary mınalanǵan. Baǵanaǵy sastyrǵan qýyrdaq sony ańǵartady. Munyń ózi ásirese tankke óte qaýipti.

Kúni boıy únsiz bolǵan artılerıanyń keshke qaraı shydamy taýsyldy. Ońaı jem etkisi kelgen qol arttan kóterile qoıǵan joq. Sor túrtip kelgen jalǵyz batalóndy taptap tastaý kerek. Túni boıy artılerıanyń qoldaýymen úsh dúrkin shabýyl jasaldy. Oılary — qalaıda shepti qaıta alý. Batalón túni boıy jaýmen arpalysyp shyqty.

Tań atýǵa taıanǵan kezde Alekseı Semenovıch Tverdohleb Rahymjandy shaqyryp aldy.

— Sen jaryq bolmaı turyp, vzvodyńmen jaýdyń sol jaq qanatyn aınalyp, ekinshi transheıasynyń tý syrtyna shyq. Biz shydasaq, búkil dıvızıa Oderden ótip bolady. Biraq negizgi kúshimiz shabýylǵa shyqqansha ún shyǵarmańdar. Saq jatyndar. Biz kóterilgen sátte ǵana atoı salyńdar.

— Maqul, joldas kapıtan!

Bári kombattyń aıtqanyndaı isteldi. Alaıda vzvod eki ottyń ortasynda, óte qıyn jaǵdaıda qaldy. Qyrylyp ketý op-ońaı. Biraq soǵysta táýekelsiz bolmaıdy. Baıqaıdy, Oderden tankter, zeńbirekter qaptap ótip jatyr. Jaý áli sonda shúıligýde. Dıvızıanyń shtaby da bergi betke jetti degen habar keldi. Munyń ózi úlken medeý boldy. Plehadanov ta ekinshi transheıaǵa shabýyl jasaý josparyn maquldapty. Batalónnyń bul arada bar ekenin jaý báribir biledi. Árıne, óte qaýipti táýekel. Negizgi úmit — vzvodtyń jelkeden oqys atoı salýynda. Esep jaýdyń abyrjýyna qurylǵan. Eger onyń sáti tússe, batalón ekinshi transheıaǵa jetti deı ber.

— Alǵa, shabýylǵa!

Bul Tverdohlebtyń daýsy edi.

Jaý da ańdyp jatyr eken. Dúrse qoıa berdi. Osy sátte dushpannyń tý syrtynan «ýralaǵan» oqys daýys shyqty. Bul atoı salǵan Qoshqarbaevtyń vzvody edi. Fashıser abyrjyp qaldy. Jelkesinen shúılikkender záresin alyp jiberse kerek. «Táýekel túbi jel qaıyq, ótesiń de ketesiń». Buǵan tań aldynda batalóndaǵylar sheksiz qýandy.

— Polkke ekinshi transheıa alyndy! — degen habar jetti. Kúndiz atys qatty boldy. Biraq bizdiń áskerdiń artynan jańa bólimsheler quıylyp kelip jatty. Tankiler de ot búrkip shabýylǵa shyqty.

Úshinshi transheıadaǵy nemister janushyra qarsylasty.

Sovet tankileri ilgerileı tústi. Olarǵa saperler túni boıy mınany arshyp, jol ashqan bolatyn. Tórt tank qasqaıa tartyp ketip barady, atyp barady. Jaıaýlar da artynan lap qoıdy. Kútpegen jerden sol jaqtaǵy bir kirpish úıden pýlemet sarnap qoıa berdi. Jaıaý áskerdi tankterden bólip tastady. Jyljytar emes, al tankter bolsa uzap barady. Álgi pýlemetke biriniń de kózi túspeı-aq qoıdy. Bir-aq snarád jalynatyn nárse, amal bar ma.

Tverdohleb tankige dereý ordınaresin jiberdi.

— Ana páleni kórset. Qurtsyn kózin.

— Qup bolady, joldas kapıtan.

Ordınares tankke jete bergende qarsy aldynan mına jarylyp, qozǵala almaı jatyp qaldy.

Bárin kórip jatyr. Tverdohleb ordınaresine jiberýge adam izdegendeı. Kimdi kópe-kórineý oqqa tosýy kerek. Ana bıshara jyljı almaı bez-bez etedi. Rahymjannyń vzvody kombatqa taıaý edi. Kombattyń jan tolqýyn Rahymjan sezdi. Ordınaresti qalaıda ot ishinde qaldyrtysy joq.

Leıtenant aınalasyna qarady. Qatar jatqannyń bári qartań soldattar. Olardy jumsaýǵa dáti barmady. Atyp turyp usha jóneldi. Jańaǵy pýlemet te býlyǵa shúıligip berdi. Bular da transheıaǵa jete qulady, sol-aq eken, bir snarád arttarynan gúrs etti. Áıteýir aman...

Jaraly ordınares Rahymjannyń betinen úsh qaıtara súıdi. Tverdohleb jymıyp kúldi. Artynsha qabaǵyn sál shytyp:

— Tastaı almaı júrgen ofıserim joq, joldas Qoshqarbaev. Sizdi men jumsadym ba?

— Meni óz júregim jumsady.

— Júregim... Bilem seniń júregińdi... Ózińdi oqqa tosyp tura júgirgenińniń sońy osy bolsyn.

...Vzvod kóp keshikpeı ekinshi eshelonǵa aýyspaq. Bulardyń ornyna jańa kúsh kelmek. Urys aralyǵyndaǵy tynyshtyqtyń soldat úshin qandaı qýanysh ekenin árbir maıdanger jaqsy biledi. Jaýyngerler qýanysyp qaldy. Jaý oǵy da saıabyrlap, sál bir tylsym kezeń týdy. Popov transheıanyń ústine túregelgen kúıi qaıta-qaıta shyǵa berdi. Rahymjanǵa onyń zor denesi tipti iri bop kórindi. Naǵyz batyr tulǵaly azamattyń ózi eken.

— Tús! Shyqpa! — dep bir-eki ret eskertti. Úshinshi rette aýzyn jıyp alǵansha bolǵan joq, murttaı tústi. Mergenniń jalǵyz oǵy týra eki kózdiń arasynan kelip qadalypty.

Demalys bolsa da Rahymjannyń kópke deıin kózi ilinbeı qoıdy. Popovtyń ólimi kóz aldynan ketpeıdi. «Esil er-aı, ólimiń ókinishti boldy-aý». Osy oılar túnniń bir ýaǵyna deıin maza bergen joq. Kóńili qulazyp, úlken bir tireginen aıyrylǵandaı qamyqty. Jaqsy soldat komandır úshin balasyndaı qymbatty. Qoı bastaǵan serkedeı shabýylda tek aldyda júrýshi edi. Qaıtedi, soǵys zańy sondaı, qatal! Búgin — tiri, erteń — ólisiń. Popovtyń adresin alyp hat jazaıyn dese, «óldi» deýge júregi daýalamaıdy. Sóıtip jatqanda kózi ilinip ketipti.

Birneshe kúngi damylsyz shabýyldyń sharshatqanyn Rahymjan endi sezdi. Túregep otyrsa da, mamyq tósektegideı tátti uıqyǵa ketedi. Saǵynǵannan ba, aýyly túsine kirdi. Ájesi Álman bir taba nandy qolyna berip, hosh aıtyp jylap tur. Týra áskerge keterdegi kórgen jaıy.

— Jetimegim, sheshe dep sheshe qyzyǵyn kórmediń. Áke dep áke qyzyǵyn kórgen joqsyń. Má, dám tatshy qolymnan.

Oıanyp ketti. Túsinde kórgen áje kóp nárseni eske túsirdi. Anasynan jastaı aıyrylǵan-dy, ógeı sheshe tárbıesi, ákesiniń ustalǵany, detdomda bolǵany... Ósken aýyldyń búgingi hali de bir sát kóz aldyna elestep ketti. Jaýyp turǵan oq bolmaǵanmen, odan da aýyr haldi aǵaıyndar jazbady ma.

Baılanysshynyń kelip shaqyrǵany jaqsy boldy-aý, áıtpese álgi zildi oılar tipti janshyp bara jatyr eken.

— Joldas kapıtan, sizdiń shaqyrýyńyz boıynsha keldim, — dedi Tverdohleb aldynda.

— Ana kelesi úıde partkomıssıa jumys istep jatyr. Soǵan baryńyz, — dedi kapıtan.

Rahymjannyń esine osydan biraz kún burynǵy jazǵan aryzy tústi: «Nemis fashıseriniń ordasy Berlınge jasalatyn uly shabýylǵa komýnıs bolyp qatysqym keledi».

Partkomıssıa májilisine Rahymjan úshinshi bolyp kirdi. Kóp suraq qoıylǵan joq.

— Taıaý kúnderdegi shabýylda vzvodyńnan shyǵyn boldy ma? Soldattardyń kóńil kúıi qandaı?

Rahymjan serjant Popovtyń oqys ólimin ókine aıtyp jiberse kerek, komısıa músheleriniń biri:

— Iá, ol er jigit edi. Tiri bolǵanda Popov ta búgin partıa qataryna alynatyn edi, — dedi.

Bul 1945 jyldyń 15-apreli bolatyn.

---