InfoHub Logo

XX ǵasyr basyndaǵy qazaq zıalylary búkil qazaq halqy atynan is-qımyl jasaı otyryp,otarshyldyqtyń nátejesinde eldi ekonomıkalyq jáne rýhanı daǵdarystan shyǵarý jolyn izdestirý,qazaq halqynyń  memlekettigin qalpyna keltirip, halyqty jalpy adamzat qundylyqtarymen  tanystyrýǵa umtyldy.

"1905-1906 jyldary, men, keıbir qazaqt stýdentterimen birge Oral qalasynda úgit jumystaryn júrgizip, halyqqa elde bolyp jatqan oqıǵalardy túsindirdimi."Fıkr"jáne "Ýralskıı lıstok" gazetterinde maqalalar jarıaladym. 1906jyly qyrda aýyldardy aralap júrgenimde po jylylısıanyń kózine de saıası jumys júrgizýime tıym salyndy". Bul qujat qazaq ıntellıgensıasynyń alǵashqy leginiń Halel Dosmuhamedov, Álıhan Bókeıhanov , Muhamedjan Tynyshbaev, Jaqyp Aqbaev, Jahansha Dosmuhamedov sıaqty belgili ókilderiniń kópshiligi ǵasyr basyndaǵy  Reseıde oryn alǵan saıası hal-ahýalǵa sergektikpen áli syn kózimen qaraǵandyǵyn,al sodan keıin baryp qandaı saıası uıymnan úlgi alý máselesin sheshkendigin kórsetedi.

Solardyń alǵashqy kórinisiniń biri  1305 jyldyń sońynda Oral qalasynda  ótken Á.Bókeıhanov, J. Seıdalın, M.Dýlatov, B.Syrtanov sıaqty qazaq zıalylary ókilderiniń bes oblystyq delegattar sezi atalǵan bas qosýdy  jasaǵan qazaq konstıtýsıalyq –demokratıalyq partıasyn qurý jónindngi áreketi boldy.Bul áreket sol kezde Peterbýrgte oqýda bolǵan Halel Dosmuhamedov tarapynan da qoldaý tapty.

1905 jyldyń kúzinde Aqmola oblysynyń ortalyǵy Omby qalasyndaǵy mıtıńten keıin J.Aqbaev Pavlodar-Qarqaraly baǵyty boıynsha úgit júrgizý saparyna shyqty.Osy sapar  barysynda 1905 jyly qarashanyń 7- sinde Pavlodar bolǵan qalalyq mıtıńide bostandyq ıdeıasy ýaǵyzdaǵan jáne jergilikti ákimshilikti qaıta saılaýdy talap etken sóz sóıleıdi,osy mazmundy sózderdi ol qarashanyń 11-inde Baıanaýylda,14-inde Qarqaralyda kóp adam qatynasqan  jınalystarda da aıtty.Qarqaralydaǵy mıtıń 14,5 myń adam qol qoıdy.

1905-1907 jyldar Qazaqstannyń saıası ómiri  men ulttyq ıntellıgensıanyń tarıhynda  1 jáne 2 memlekettik Dýmaǵa saılaýǵa daıyndyq pen ony ótkizýge baılanysty oqıǵalar erekshelendi.

Birinshi dúnıe júzilik soǵystyń bastalýy, oǵan baılanysty otarlyq ezshginiń kúsheıýi , soǵys muqtajdaryna jınalatyn alym-salyqtardyń qısapsyz ósýi  QAZAQ tóńiregine toptalǵan ulttyq-demokratıalyq ıntelegensıanyń jaǵdaıyn kúrdelendirdi.

Al QAZAQ gazetiniń tóńiregine toptasqan lıberaldy-demokratıalyq ıntelegensıalyq ókilderiniń jetekshileri patsha jarlyǵy men 1916 jylǵy ult-azattyq qozǵalysyna baılanysty radıkal ıntelıgentter sıaqty batyl áreketterge bara qoıǵan joq.

1917 jyldyń jazyna qaraı qazaqtyń lıberaldyq-demokratıasy qozǵalysy jetekshileriniń Ýaqytsha úkimetke degen senimi álsiredi. Óıtkeni Ýaqytsha ókimet Qazaqstanda túbirli áleýmettik saıası máseleler boıynsha is júzinde qulatylǵan patsha ókimetiniń saıası júrgizýimen boldy.

Kadet partıasy ult avtonomıasyna qarsy.Biz Alash urandy jurt jınalyp , ult avtonomıasyn tikpek boldy.

Jańadan qurylǵan partıa ALASH degen atqa ıe boldy. Búkilreseılik musylmandar keńesshe sezd sheshimimen Aqmoladan Aıdarhan Turlybaev, Semeıden Ábikeı Sátbaev, Torǵaıdan Áljan Baıǵarın, Oraldan Dosmuqanmed saılandy.

Osyndaı jaǵdaıda 1917 jyly shildeniń 21-26-synda Orynbor qalasynda ótken birinshi búkil qazaqtyq sezd Alash partıasy quryldy.

                 

Paıdalanǵan ádebıetter:

1. Qoıgeldınov M.K   Alash qozǵalysy –Almaty Sanat  1995.  303-bet.

2. Nysanbaev Á  Qazaq  gazeti - Almaty  1998.  560-bet.

---