InfoHub Logo

Qorǵaljyn qoryǵy – Aqmola oblysy Qorǵaljyn aýdanynda ornalasqan memlekettik qoryq 1958 jyly uıymdastyrylǵan. Oǵan Teńiz – Qorǵaljyn kólder júıesiniń birazy enedi (Qorǵaljyn; Teńiz). Jer aýmaǵy 258,9 myń gektarǵa jetedi. Qoryq ornalasqan aýmaqta qysta aýanyń temperatýrasy –    41 – 42ºS sýyq bolsa, shildede temperatýra 38 – 39ºS-qa jetedi. 125 – 130 kúndeı aıazsyz jaıma shýaq bolady. Jylyna 200 mm shamasynda jaýyn-shashyn túsedi. Qoryqta joǵary satydaǵy ósimdikterdiń 331 túri, atap aıtqanda, jýsan, kókpek, boz seleý, qyzǵylt, tobylǵy, bıdaıyq, bozshóp, t.b. ósedi. Ásirese, sýda ósetin ósimdikterdiń 22 túri mundaǵy kólderge erekshe ásemdik beredi. Qoryq jan-janýarlar dúnıesine baı. Munda sútqorektilerdiń 37 túri, qustardyń 294, baýyrymen jorǵalaýshylardyń 3, qosmekendilerdiń 2, balyqtardyń 10-nan astam túrleri tirshilik etedi. Sondaı-aq, dala sýyry, qoıan, kúzen, borsyq, aqbóken, t.b. mekendeıdi. Qorǵaljynda 32 myńdaı qasqaldaq, 10 – 12 myńdaı úırek, aqqý, qaz, t.b. qus túrleri uıa salady. Qoryqtan aq qutan, qyzyl jemsaýly qarashaqaz, turpan, qara degelek, birqazan sıaqty sany jyldan jylǵa azaıyp bara jatqan qustardy kezdestirýge bolady. kúndeligi jazylady. Qazir qoryqta ekologıalyq týrızm salasy damyp keledi.

Ósimdikter álemi: Qoryq florasy gúldi ósimdikterdiń 300 túrin quraıdy. Aǵashtar joq, alaıda butalardyń 12 túri bar. Dalada keıde qaraǵan men tobylǵy da kezdesedi. Qorǵaljyn qoryǵynda sırek kezdesetin ósimdikterdiń 45 túri qorǵalady. Olardyń arasynda Shrenk qyzǵaldaǵy, Qazaqstannyń Qyzyl kitabyna engen eki tústi qyzǵaldaq, kókshil jýa, oral mıasy, qumdy smın, dárilik alteı, qara jýsan, aqmıa, bozy jáne dala shatyrashy bar.

Janýarlar álemi : Qorǵaljyn faýnasy dala jáne jartylaı shól dala aımaqtaryna tán. Munda sútqorektilerdiń 41 túri, qustardyń 294 túri, baýyrymen jorǵalaýshylardyń 6 túri, qos mekendilerdiń 2 túri, balyqtyń 11 túri bar. Qoryqtyń omyrtqasyzdar faýnasy múldem zerttelmegen. Qoryqta qońyzdardyń 300 túri tirkelgen. Qorǵaljyn kólderi – balyqshylardyń jumaǵy. Munda altyn jáne bozsha móńkeler, shortan, aqqaıran, lın, alabuǵa jáne torta balyqtar tirshilik etedi. Qorǵaýǵa alynǵan batpaqty-sýly jerlerdiń tizimine Qorǵaljyn, Teńiz kólderi engizilgen. Qoryqtaǵy faýna men flora tolyq esepke alynǵan. Teńiz-Qorǵaljyn ózender júıesi Orta Azıa – Úndistan jáne Sibir – Shyǵys Afrıka jyl qustary jolynyń qıylysynda ornalasqan. Qorǵaljyndaǵy jalpy aýmaǵy 260 myń gektardy quraıtyn ózender júıesi búkil Orta Azıadaǵy qustardyń eń mańyzdy sýly-batpaqty mekeni bolyp tabylady. 1976 jyly qoryqtaǵy sý aıdyndary «Ramsar» tizimine engizilgen. Qorǵaljyndaǵy ózender júıesi qyzǵylt qoqıqaz (flamıngo) jáne joǵalýǵa aınalǵan ózge de sırek qustardyń: birqazan, tyrna, savka jáne tarǵaqtyń álem boıynsha soltústiktegi eń shalǵaı mekeni. Qoryqta qustyń 294 túri jumyrtqa salsa, sýlarynda balyqtyń 17 túri mekendeıdi. Sondaı-aq munda sútqorekti janýarlardyń 41 túri tirshilik etedi. Bul Qazaqstandaǵy sútqorekti barlyq janýarlar túriniń 26 paıyzyn quraıdy. Munda uıa salatyn qanattylardan góri mamyrlaýǵa kelgen qustar sany birneshe ese kóp bolǵandyqtan qoryqty «Qus bazary» dep te ataıdy. Qoryqta dúnıe júzinde óte sırek kezdesetin – qyzǵylt qoqıqaz bar. Ol Qazaqstan jerinde tek Teńiz kúnde uıa salyp, jumyrtqa basady. Túsi qyzǵylt qanatty qoqıqazdar toptalyp aspanǵa kóterilgen kezde búkil kól aıdyny qyzyl alaý órtteı laýlap, erekshe shuǵylaǵa bólenedi. Sondyqtan ony keıde “Qyzylqanat” dep te ataıdy. 1960 jyldary qoryqta qoqıqazdyń sany 45 – 60 myńdaı bolsa, 2000 jyldary 10 – 15 myńdaı ǵana qaldy. Qorǵaýǵa alynǵan batpaqty-sýly jerlerdiń tizimine Qorǵaljyn, Teńiz kólderi engizilgen. Qoryqtaǵy faýna men flora tolyq esepke alynǵan. Teńiz-Qorǵaljyn ózender júıesi Orta Azıa – Úndistan jáne Sibir – Shyǵys Afrıka jyl qustary jolynyń qıylysynda ornalasqan. Qorǵaljyndaǵy jalpy aýmaǵy 260 myń gektardy quraıtyn ózender júıesi búkil Orta Azıadaǵy qustardyń eń mańyzdy sýly-batpaqty mekeni bolyp tabylady. 1976 jyly qoryqtaǵy sý aıdyndary «Ramsar» tizimine engizilgen. Qorǵaljyndaǵy ózender júıesi qyzǵylt qoqıqaz (flamıngo) jáne joǵalýǵa aınalǵan ózge de sırek qustardyń: birqazan, tyrna, savka jáne tarǵaqtyń álem boıynsha soltústiktegi eń shalǵaı mekeni. Qoryqta qustyń 294 túri jumyrtqa salsa, sýlarynda balyqtyń 17 túri mekendeıdi. Sondaı-aq munda sútqorekti janýarlardyń 41 túri tirshilik etedi. Bul Qazaqstandaǵy sútqorekti barlyq janýarlar túriniń 26 paıyzyn quraıdy.

 

---