InfoHub Logo

Kókshetaý qalasy №17 orta mektep

Oryndaǵan:Alshynbaı Hansulý 1 «g» synyp oqýshysy Muǵalimi: Shamıganova Almagýl Manapovna

Bólme ósimdikteri

Ósimdik ómir sáni, tabıǵat kórki, dári-dármek. Olar bizdiń bólmemizdi tek ádemi etip kórik bere qoımaı, bólmeniń, úıdiń aýasyn tazartady. Bizge qýanysh syılaıdy, kóńilimiz kóterińki bolady eken. Olardyń kóptegen túrleri bolady.Bólme gúlderi keńseniń, úıdiń sáni bolyp tabylady. 

Bólme ósimdikteriniń tarıhy týraly.

«Olardy alys jaqtyń ósimdikteri» deıdi. Óıtkeni ol ósimdikterdiń tuqymy men óskini alystaǵy ystyq elderden ákelingen. Adamdar olardy úı ishinde ósip-ónýge beıimdegen. Sondyqtan olar «bólme ósimdikteri» dep atalady. Olar óz Otanynda ashyq kúnniń aıasynda, árdaıym jylylyqta tirshilik etedi. Biz de soǵan uqsas jaǵdaı jasaýymyz kerek.

Ósimdik túrleri.
Ósimdiktiń negizgi toptaryna toqtalaıyq:aǵashtar,butalar,shópter.
Ósimdiktiń ár tobynyń kóptegen túrleri bolady.
Aǵashtar:
qaıyń, emen, qaraǵaı, kókterek, terek, shyrsha, qaraǵash, jóke, jemis aǵashtary, t.b.
Aǵashtar máńgi jasyl bolyp turatyn, japyraqtary ıne sıaqty bolyp keletin jáne kúzde japyraǵy sarǵaıyp túsetin, jalpaq japyraqty aǵashtar bolyp bólinedi. Aǵash – dińi jaqsy jetilgen, boıy 2 metrden kem emes kóp jyldyq ósimdik (sýretteri beriledi).
Butanyń túrleri:
tańqýraı, ıtmuryn, qaraqat, jyńǵyl, bórtegúl, sheńgel, t.b. Butalar aǵashqa qaraǵanda alasalaý bolady. Ári olardyń sabaqtary bolady (sýretteri beriledi).
Shóp tektester:
jońyshqa, baqbaq, kóknár, seleý, bıdaıyq., kúnbaǵys, bıdaı, t.b. Shópter – bul kádimgi jumsaq, jińishke sabaqtary bar ósimdikter. Shópter birjyldyq: bıdaı, kúnbaǵys, t.s.s jáne eki jyldyq: oramjapyraq, sábiz, shalǵam t.s.s nemese kópjyldyq: bıdaıyq, jońyshqa, baq-baq t.s.s. bolady.

 Ósimdikterdiń ózi dala jáne bólme ósimdigi bolyp ekige bólinedi.
Barlyq ósimdikter kúndi jáne jaryqty jaqsy kóredi, sondyqtan da olardy terezeniń aldyna qoıamyz.
Bólme gúlderiniń basqa ósimdikter sıaqty tamyry, sabaǵy, japyraǵy jáne gúlderi bar.
Biz  ósimdikterdi qalaı kútip baptaý kerektigin bilemiz.
Bólme  ósimdikterin ósirýde qoıylatyn talaptar:

1. Olardy iriktep alý;

 2. Ósirý;

3. Baptap kútý.

Úı jaǵdaıynda gúldeıtin, shashaq jaıatyn ósimdikterdi durystap iriktep alýda olardyń ósýine qajetti jaǵdaılardy aldyn-ala oqyp, bilip, surap, onymen tanysyp alǵan jón. Úı ósimdikteriniń qaı túrine qanshalyqty jaryq, temperatýra, ylǵaldylyq qajet, ony jaqsy bilmeıinshe, otyrǵyzǵan ósimdikterińiz qýrap, solyp, túrli aýrýlarǵa ushyrap shirip ketýi múmkin. Úı ósimdikteriniń ishinde jaryqty súıetini de, kóleńkege tózimdisi de, ózine jaryqtyń shashyrap túskenin qalaıtyny da bar. 

 Qorshaǵan ortanyń adamǵa tıgizetin áseri orasan zor ekendigi belgili. Ásirese, ósimdik álemine qandaı kózqaraspen qarasańyz, ol da sizge solaı «jaýap» beredi.  Adamzat balasy san ǵasyrlar boıy ósimdikti em retinde qoldanýda. Ósimdik áleminiń adamǵa bereri kóp dese de bolady. Mysaly, gúldi qumyrasymen bireý syıǵa tartsa, siz ol adamǵa sol gúl úshin az bolsa da aqy tóleýińiz kerek eken. Sebebi, qumyradaǵy gúl «meni baǵalady» dep «rıza» bolyp, odan ári jaıqalyp óse túsedi eken. Al, ósimdikterge durys qaramasa, ýaqytynda sýǵaryp turmasa «renjip», adam aǵzasyna zıandy ýly hımıalyq zattar bólip shyǵaratyn kórinedi.

Bólme ósimdikteri óte paıdaly.Olar bólmeniń aýasyn tazartady, ondaǵy kómir qyshqyl gazyn sińirip, oǵan ottegin bólip shyǵyrydy. Al eger ósimdikterdiń kólemi úlken bolyp, bólmege jaryqtyń enýine kedergi jasasa, ol zıandy.Sondaı aq ósimdikter kútilmese, onda onyń japyraqtary «shań-tozań jınaǵyshqa» aınalyp, túnde olar da ottegin sińiredi. Sóıtip, bul jaǵdaılar ósimdikterdiń paıdasynan góri zıanyn arttyryp, bólme aýasyn «taryltady». Sondyqtan bólme ósimdikteriniń japyraqtarynyń shań-tozańdaryn ylǵaldy shúberekpen súrtip, tazartyp otyrý qajet.Úı ósimdikterin bólmeniń kez-kelgen jerine qoıa salmaı, olar ósip turǵan ydystardy tıimdi de yńǵaıly ári sándi etip ornalastyrýdyń mańyzy zor.

 

Paıdalanylǵan ádebıetter:

1. Dúnıetaný oqýlyǵy, 1-2 synyptyr, Almatykitap baspasy-2010
2. Meniń alǵashqy ensıklopedıam. Almatykitap-2004.
3. Balalar ensıklopedıasy, İ tom. Almaty-2008.
4. Suraq jáne jaýap. Ensıklopedıa. Almatykitap-2011.
5. Qazaqstannyń ósimdikter álemi. Ensıklopedıa.Almatykitap-2008.

 

---