Tumanbaı Moldaǵalıev «Baýyrlar» óleńi
Sabaqtyń taqyryby: Tumanbaı Moldaǵalıev «Baýyrlar» óleńi
Sabaqtyń maqsaty: a) bilimdilik: Qazaq ómirinde ózindiktiń óshpesteı izin qaldyryp, qazaq ádebıetine barynsha úles qosyp kele jatqan Tumanbaı Moldaǵalıev ómiri men shyǵarmashylyǵyna keńinen toqtalyp ótý.
á) tárbıelik: «Baýyrlar» óleńin oqytyp, ár oqýshyǵa óz elin súıýge, ár qazaqty jalǵyzym dep qabyldap, syılaýǵa tárbıeleý.
b) damytýshylyq: Oqýshylardyń mánerlep oqý, óz oıyn jetkize bilý qasıetterin qalyptastyrý. Jyldamdyqqa, shapshańdyqqa daǵdylandyrý.
Sabaqtyń túri: dástúrli sabaq
Sabaqtyń kórnekiligi: QR kartasy, Tumanbaı Moldaǵalıev sýretteri, ınteraktıvti taqta, elektrondy oqýlyqtar
Sabaqtyń ádisi: Mánerlep oqý, suraq - jaýap
Pánaralyq baılanys: Geografıa, mýzyka, tarıh
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý. Oqýshylarmen amandasý. Synypty túgendeý, sabaqqa
daıyndaý.
İİ. Úı tapsyrmasyn suraý. Sabaqty «Balyq aýlaý» oıynymen qorytý.
«Balyq aýlaý» oıynynda beriletin suraqtar:
1. Jazýshy Sáken Júnisovtyń «Aqan seri» romanynan alynyp otyrǵan bul úzindide Aqan seriniń ómiri baıandalǵan. Osy shyǵarmadaǵy Aqan seriniń ómiri senderge qalaı áser etti?
Jaýap: Aqan seriniń ómiri óte qıyn bolǵandyqtan mende aıanysh sezimi paıda boldy.
2. Kúreńbaı synshy «Mynaý bir pyraq eken» degende, ol Qulagerdiń qandaı sıpattaryna súıenip aıtty?
Jaýap: Kez kelgen jylqyda on eki qabyrǵa bolady, al mynada on úsh qabyrǵa bar eken deıdi.
3. At ústinde neshe túrli oıyn kórsetip, syrnaı tartyp, án aıtyp júrgen ónerli bala kim? Ol asqa jınalǵandarǵa ne dep jar saldy?
Jaýap: Balanyń aty – Qoshqarbaıdyń Shashýbaıy. At báıgesiniń bolatyndyǵyn aıtyp jar saldy.
4. Shyǵarma sońynda Qulagerdiń taǵdyry ne boldy?
Jaýap: Shyǵarma sońynda Qulager óledi?
5. Qulagerge jaýyzdyq jasaǵan kim?
Qulagerge jaýyzdyq jasaǵan – Batyrash.
6. Qulagerdi sıpattap ber.
Jaýap: Terisi – juqa kózil etiktiń bylǵarysyndaı map - maıda, et pen teriniń arasynda jyltyraǵan bir maı joq, denesinde bir japyraq aram et joq, qansha shapsa da basy aınalmaıtyny qany mol, tynysy tarylmaıtyn qulash keńirdek, talys tanaý.
Jańa sabaq.
Aldymen, Tumanbaı Moldaǵalıev ómirin toptastyrý strategıasy boıynsha túsindirip ótemin.
Tumanbaı poezıasynyń kóp bóligi týǵan jerge, týǵan elge, Otanǵa, ata - anaǵa, dos – qurbyǵa degen mahabbatpen astasyp jatyr. Búgingi ótetinimiz de osy shet jerde júrgen baýyrlarymyzǵa degen saǵynyshynan týǵan óleń bolsa kerek. Endeshe muqıat den salyp tyńdańyzdar. Óleńdi oqymas buryn barlyǵymyz taqtaǵa nazar aýdaraıyq. Elektrondyq oqýlyqtan táýelsiz Qazaqstan eli týraly beıneúzik kórsetiledi. Osy beıneúzik pen búgingi ótkeli otyrǵan óleńimizdiń tikeleı qatysy bar. Ony óleńdi oqý barysynda ańǵaratyn bolasyńdar.
«Baýyrlar» óleńin mánerlep oqý.
Bul óleń Qazaqstan egemendigin alǵannan keıin 1992 jyly Almaty qalasynda búkil shet elde turatyn qazaqtardyń atynan kelgen elshilermen birlese ótkizilgen úlken Quryltaı ótkizilgen. Mine, osy ýaqıǵa baılanysty týǵan óleń.
Tumanbaı Moldaǵalıev «Baýyrlar» óleńi júkteý
Sabaqtyń maqsaty: a) bilimdilik: Qazaq ómirinde ózindiktiń óshpesteı izin qaldyryp, qazaq ádebıetine barynsha úles qosyp kele jatqan Tumanbaı Moldaǵalıev ómiri men shyǵarmashylyǵyna keńinen toqtalyp ótý.
á) tárbıelik: «Baýyrlar» óleńin oqytyp, ár oqýshyǵa óz elin súıýge, ár qazaqty jalǵyzym dep qabyldap, syılaýǵa tárbıeleý.
b) damytýshylyq: Oqýshylardyń mánerlep oqý, óz oıyn jetkize bilý qasıetterin qalyptastyrý. Jyldamdyqqa, shapshańdyqqa daǵdylandyrý.
Sabaqtyń túri: dástúrli sabaq
Sabaqtyń kórnekiligi: QR kartasy, Tumanbaı Moldaǵalıev sýretteri, ınteraktıvti taqta, elektrondy oqýlyqtar
Sabaqtyń ádisi: Mánerlep oqý, suraq - jaýap
Pánaralyq baılanys: Geografıa, mýzyka, tarıh
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý. Oqýshylarmen amandasý. Synypty túgendeý, sabaqqa
daıyndaý.
İİ. Úı tapsyrmasyn suraý. Sabaqty «Balyq aýlaý» oıynymen qorytý.
«Balyq aýlaý» oıynynda beriletin suraqtar:
1. Jazýshy Sáken Júnisovtyń «Aqan seri» romanynan alynyp otyrǵan bul úzindide Aqan seriniń ómiri baıandalǵan. Osy shyǵarmadaǵy Aqan seriniń ómiri senderge qalaı áser etti?
Jaýap: Aqan seriniń ómiri óte qıyn bolǵandyqtan mende aıanysh sezimi paıda boldy.
2. Kúreńbaı synshy «Mynaý bir pyraq eken» degende, ol Qulagerdiń qandaı sıpattaryna súıenip aıtty?
Jaýap: Kez kelgen jylqyda on eki qabyrǵa bolady, al mynada on úsh qabyrǵa bar eken deıdi.
3. At ústinde neshe túrli oıyn kórsetip, syrnaı tartyp, án aıtyp júrgen ónerli bala kim? Ol asqa jınalǵandarǵa ne dep jar saldy?
Jaýap: Balanyń aty – Qoshqarbaıdyń Shashýbaıy. At báıgesiniń bolatyndyǵyn aıtyp jar saldy.
4. Shyǵarma sońynda Qulagerdiń taǵdyry ne boldy?
Jaýap: Shyǵarma sońynda Qulager óledi?
5. Qulagerge jaýyzdyq jasaǵan kim?
Qulagerge jaýyzdyq jasaǵan – Batyrash.
6. Qulagerdi sıpattap ber.
Jaýap: Terisi – juqa kózil etiktiń bylǵarysyndaı map - maıda, et pen teriniń arasynda jyltyraǵan bir maı joq, denesinde bir japyraq aram et joq, qansha shapsa da basy aınalmaıtyny qany mol, tynysy tarylmaıtyn qulash keńirdek, talys tanaý.
Jańa sabaq.
Aldymen, Tumanbaı Moldaǵalıev ómirin toptastyrý strategıasy boıynsha túsindirip ótemin.
Tumanbaı poezıasynyń kóp bóligi týǵan jerge, týǵan elge, Otanǵa, ata - anaǵa, dos – qurbyǵa degen mahabbatpen astasyp jatyr. Búgingi ótetinimiz de osy shet jerde júrgen baýyrlarymyzǵa degen saǵynyshynan týǵan óleń bolsa kerek. Endeshe muqıat den salyp tyńdańyzdar. Óleńdi oqymas buryn barlyǵymyz taqtaǵa nazar aýdaraıyq. Elektrondyq oqýlyqtan táýelsiz Qazaqstan eli týraly beıneúzik kórsetiledi. Osy beıneúzik pen búgingi ótkeli otyrǵan óleńimizdiń tikeleı qatysy bar. Ony óleńdi oqý barysynda ańǵaratyn bolasyńdar.
«Baýyrlar» óleńin mánerlep oqý.
Bul óleń Qazaqstan egemendigin alǵannan keıin 1992 jyly Almaty qalasynda búkil shet elde turatyn qazaqtardyń atynan kelgen elshilermen birlese ótkizilgen úlken Quryltaı ótkizilgen. Mine, osy ýaqıǵa baılanysty týǵan óleń.
Tumanbaı Moldaǵalıev «Baýyrlar» óleńi júkteý
You Might Also Like
-
1 jeltoqsan tuńǵysh Prezıdent kúnine arnalǵan tárbıe saǵaty
-
Sabaqtyń taqyryby: Sharshy salý jáne onyń perımetrin tabý.
