InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: Túrkistan – eki dúnıe esigi ǵoı (prezentasıasymen)
Sabaqtyń maqsaty: Qazaqstannyń ejelgi qalalarynyń biri Túrkistan, ondaǵy orta ǵasyrlarda salynyp, bizdiń zamanymyzǵa jetken tamasha sáýlet óneri eskertkishteriniń biri Ahmed Iasaýı kesenesi, onyń salyný tarıhy jaıly maǵlumattar berý
Damytýshylyq: Oqýshylardyń sóıleý mádenıetin qalyptastyrý, logıkalyq oılaý qabiletin arttyrý, oıyn erkin aıtyp jetkize bilýge úıretý, rýhanı baılyǵyn kóterý.
Tárbıelik: Búgingi mádenı jetistikterimizdiń bastaý bulaǵy – mádenıet eskertkishterin qadirlep, qasterleı bilýge úıretý, ımandylyqqa tárbıeleý, otandy súıýge úıretý.
Sabaqtyń kórnekiligi: sýretter, búkteme, Qazaqstannyń saıası kartasy, án «Ǵasyr áldıi», beınefılm «Túrkistan»
Sabaqtyń túri: Dramalyq - kompozısıalyq sabaq
Sabaq ótý ádisi: baıandaý, suraq - jaýap, kórinis, qosymsha derektermen jumys

Sabaqtyń barysy:
1. Uıymdastyrý kezeńi
a) oqýshylardy oryndaryna jaıǵastyrý
á) úı tapsyrmasyn suraý
Arystan bab kesenesiniń ereksheligi qandaı? Ol qaı ǵasyrda salynǵan edi? Kesene qaı jerde ornalasqan?
Úı tapsyrmasyn qaıtalaý suraqtary arqyly eske túsire otyryp, jańa sabaqty bastaımyn.
2. Jańa sabaq
Sabaq jospary:
1. Ejelgi qala Túrkistannyń geografıalyq orny, tarıhy jaıly
2. Tarıhı mádenıet eskertkishteriniń biri – Qoja Ahmed Iasaýı kesenesi
3. Ahmed Iasaýı – aqyn, islám dinin taratýshy jáne onyń áýlıe atanýy
4. Ámir Temirdiń kóregendigi
5. Kórinis: «Ámir Temirdiń túsi»
6. Ahmed Iasaýı kesenesiniń salynýy jaıly
7. Túrkistan keshe, búgin, erteń

Eń aldymen oqýshylardy úsh topqa bólip, aldyn - ala tapsyrmalar berilip, zertteý nysanalary belgilendi.
I - topqa: Ejelgi qala Túrkistannyń geografıalyq orny jáne tarıhy jaıly
II - topqa: Mádenıet eskertkishteriniń biri – Qoja Ahmed Iasaýı kesenesi jaıly; Ahmed Iasaýı – aqyn, islám dinin taratýshy jáne onyń áýlıe atanýy
III – topqa: Ámir Temirdiń kóregendigi; Ahmed Iasaýı kesenesiniń salynýy jaıly; Túrkistan keshe, búgin jáne erteń qandaı bolmaq.
Osy jerde oqýshylarǵa mynandaı suraq qoıamyn:

Suraq: 1. Túrkistan qandaı qala, ol qaı jerde ornalasqan?
2.«Túrkistan» degen sózdiń maǵynasy neni bildiredi?
Osy suraqtardyń kóleminde oqýshylar óz oılaryn ortaǵa salady. Oqýshylardyń jaýaby tyńdalyp bolǵan soń Maǵjan Jumabaevtyń «Túrkistan» óleńi oqylady.
Túrkistan – eki dúnıe esigi ǵoı.
Túrkistan – er túriktiń besigi ǵoı
Tamasha Túrkistandaı jerde týǵan
Túriktiń Táńir bergen nesibi ǵoı.
Osy jerde taǵy da oqýshylarǵa suraq beriledi.
Suraq: Tarıhı – mádenıet eskertkishteri degen ne? Oqýshylardyń jaýaby tyńdalady. Sodan keıin muǵalimniń ózi kesene jaıly ózi aıtyp ótedi.
Oqýshylarǵa suraq:
1. «Mádınede – Muhamed, Túrkistanda Qoja Ahmed» degen sóz neden qalǵan?
2. Qoja Ahmed Iasaýıdiń búgingi urpaqqa jetken shyǵarmasy qandaı edi?
3. Ahmed Iasaýıge záýlim kesene saldyrǵan Ámir Temir kim edi?

Oqýshylardyń jaýaby tyńdalyp bolǵan soń, «Ámir Temirdiń túsi» degen kórinis kórsetiledi. (úntaspada baıaý qobyzda kúı oryndalyp turady )
Kórinisten soń oqýshylarǵa mynandaı suraqtar beremin.

Suraqtar:
1. Nelikten birinshi Arystan bab kesenesi salyndy?
2. Qazirgi kezde osy sáýlet óneri eskertkishteriniń saqtalyp bizge jetýiniń qandaı mańyzy bar?
Oqýshylar suraqtarǵa jaýap beredi jáne basqa oqýshylardyń da pikirleri tyńdalyp, muǵalim sabaqty ózi qorytyndylaıdy.
Sabaqqa belsendi qatysqan oqýshylar túgel baǵalanady.