InfoHub Logo

Bilte kelinniń súdini onsha synasyz adam emes edi. Óıtkeni ákesi Shoıqara Aqadyrdaǵy jalǵyz úıli balqardyń qyzyna úılengenshe áýeli aıtqan sózi:

— Ózim Shoıqaramyn, eń bolmasa balalarym jurt kóńil aýdaratyn bolyp bozań tartyp týsyn dep balqar qyzyna úılendim,— bolypty. Shoıqaranyń qyzynyń bári oıynan shyqpaı, Shoıqaradan shoıdaı qara bolmaǵanymen, qońyrqaı tartyp týǵan eken. Sol shoı qaradan týǵan qońyr qyzdyń biri bizdiń aýylǵa tap bolmasy bar ma? Shynyn aıtý kerek, kelinimizdiń kórki — muryny. Solaı dep aıtpasqa amal joq. Óıtkeni Bilte kelinniń muryn pishimi ózgeshe, jazyq dalaǵa bitken jalǵyz tóbedeı, álde qora tórinde shońqaıyp otyrǵan tóbetteı qońyrqaı óńinde kólbep jatady. Sondyqtan da abysyn-ajyn alǵash kórgende-aq syrdeski bolyp, atyn ábden duǵadaı jattap alǵansha Bilgeni «shoń muryn kelin» desip júrdi.

Boıy bıik Bilte kelin dúrbeljindeý áıel boldy. Tilińe shoq túskir álgi shapshań sary Jypbıke qaınysyn kemitken kezde «seniń tomar teberiń» deıdi. Jasynan kim kóringennen sezdi kóp estip, jetim ósken Darken ondaıdy kóńiline ala bermeıdi. Al Bilte de jurttyń artyq-kemdi sózin eleń qylmaıdy. Keıde ony kórgen ene ataýlylar «áı mynaý Bilte bir myń bolǵyr, qudaı ózine bergeli turǵan adam», desedi. Bir qyzyq jeri Biltege ol jaqsy seziń de áser ete bermeıdi. Yrjıyp qana boıaý kúlip qoıa salady.

Alǵash kelgen jyly-aq Bilte eki qabat bolyp, tuńǵyshyn týdy. Qyz boldy. «Yrys aldy qyz degen» desti, bárin jaıǵastyryp júretin abysyn-ajyn. Alǵashqy perzenttiń aty Altyn qoıylyp, shildehana ótkennen keıingi jerde Bilte eteıip, burynǵy az jaratylmaǵan denesi bolpıyp, jaýyryny kúrjıip, bóksesi jaıylyp bara jatty.

— Áı, myna neme bir bala týǵanda mynandaı boldy, kelesi balalarynan keıin qaıtedi?— dep júrdi aǵaıyn týǵannyń barlyq aýyr salmaǵyn «jalǵyz» kóterip, bárin ózi adam etip júrgen Jypbıke.

— Bala eńbek sala bastaǵanda kelinniń eti de qaıtady,— deıdi óz enesi Bátish. Biraq Bátish aıtqandaı Bilte kelin bala eńbek salmaq túgil, qaz turyp júgirip ketkende de qaıta jınaqy tartyp, shybyqtaı buralyp shyǵa kelmedi. Sol dúrbeljindeý, olaq qatyn tikken bes bıeniń sabasyndaı balpaıyp, býnaq-býnaq qalpynda qala berdi.

Arada eki-úsh jyl ótip, Bilte kelin taǵy da eki ret bosanyp, eki qyz týdy.

— Eń bolmasa bireýi ul bolmady-aý,— degen Bátishke taǵy da osyndaıda daıyn turatyn Jypbıke:

— «Ul tappas áıel bolmas turaryn aıt, mal tappas erkek bolmas quraryn aıt» degen emes pe, jeńeshe. Úsh qyzdan keıin bir ul bolatyn shyǵar,— dep jubatty. Al úsh qyzdan keıin Bilte shar tartyp, burynǵydan edáýir eteıe tústi. Endi Bátish báıbishe ul áńgimesin qoıa salyp, «eı, osy neme i ym eteıip barady, endi bala týýdy birjola qoıyp júrmese»,— degen kúdigin kúnde aıtatyn boldy.

— Oý, jeńeshe-aý, «kelin qaıyn eneniń topyraǵynan»,

Ol aryqtap qalpyna keledi degeniń qane? Al Jypbıkege shyr bitpeıdi dep pále salýshy ediń basyma, myna keliniń ólse bir tebeni maılaıdy, bárimizdiń kemtamamyzdy osy toltyrady, áli,— dep jyp-jyp etti. Bátish báıbishe «qap, myna Jypbıkeniń tabasyna qaldym-aý», dep ishteı renjise de, oqysyn syrtyna shyǵarmady:

— Qoıshy, ári jypyldamaı,— deı saldy.

Bir kúni kórshidegi Kúmis degen qyzdy alyp qashyp ketken kúıeý Jergembaı kelip qaınyna tústi. Kórshi-qolań, kelin-kepshik mundaıda qala ma, soıylǵan eki-úsh qoıdyń ishek-qarny arshylyp, et shetinen jer oshaqtaǵy qazaqta túsip jatty. Keıbir qashanda qazan-oshaqtyń basyn bermeıtin áıelder kókbaýyrǵa pyshaq júgirtip, ishine qoıdyń ish maıyn tyǵyp, otqa kómip te tastady. Ótken jolǵy bir toıda otqa pisirilgen osy bir quıqalaq taǵamnyń bir tistemi Bilte aýzyna zorǵa tıip edi. Tipti bal tatıdy dese bolady. Mundaı dámdi tamaqty ol týmysynda jep kórmegen sıaqty. «Sen-aq Aıda. Ol, as ishkende paıda bol» dep týrady ekensiń dep qatyndar býtan barmaqtyń basyn daıyn zorǵa úzip berip edi. Sonda «Qolyń jetpegir»— dep úıine oshaq basyndaǵylardy qarǵaı-qarǵaı ketip edi. Endi mine, otqa pisken talaq túgil, toq ishekti jeýdiń de sáti túsip tur. Bilte kelin keń salǵan úlken jez legendi ishinde qalǵanyn otqa tógip bosatyp alyp, tóńkerip qoıdy. Sonan soń bul kezde ájeptáýir molaıyp qalǵan denesin zorǵa ıgerip, sonyń ústine dúmin tósel otyrdy. Kirlenniń túbi Bilteni aýyrsynǵadaı túıebas oınaǵanda kóptiń eń astynda qalǵan balanyń «oıbaı, qabyrǵam» degenindeı qyńyr etti. Kirlen Bilteni aýyrsynǵandaı qaıta dybys shyǵara almaı tunshyǵyp qaldy. Shamasy tóńkergende ústine qaraı shyǵyp turǵany túbi astyna qaraı maıysyp tynsa kerek. Bilteniń ózi de otyrǵanda aýyrsynyp, sıqyrshylap bir kúrsinip qoıdy.

Áıelder ózderiniń qamyn erte oılaǵan eken. Áli ettiń bári qazanǵa túsip bitpepti. Shetinen jýyp salyp jatyr. Naq osy bir sátte qashanda aýyldyń qazanyn basqaryp júretin Qanshaı kelip:

— Ultabardy tazarttyńdar ma?— dep surady.

— Tazartpaq túgil qazanǵa salyp ta qoıdyq,— dep jaýap berdi ot kósep, kóńdi durystap qalap jatqan Núrken degen kórshi áıel.

Ultabar! Bul ne boldy eken? Buryn naǵyp ol Bilteniń qulaǵyna tımegen? Aty qandaı jaqsy edi. Ultabar dep tegin qoıyla salmaǵan shyǵar. Qazaq jer-sý attaryn, osy sıaqty nárselerdi qashanda dál ataýshy edi ǵoı. Jezqazǵan dese, sol jerden jez keni shyǵyp jatyr. Altynqazǵan degen jerge de shahta ornaǵany anaý. Almaly, Órikti, Tórińdi degen jerlerdiń bári de atyna saı. Máýesiniń biri pisip, biri túsip jatqany. Surasa ma eken? Múmkin sony kese abysyn-ajynnyń «óńkeı qyz týdy» degen pishi-pishisinen de qutylyp qalar ma edi, qaıter edi. Ashyq aıtpasa da «uldyń jóni basqa ǵoı» dep apamnyń balasynyń qyńqyldap qoıatyny taǵy bar. Al ózimniń apam (enesin aıtady) tipti «munyń sheshesi qyzdan basqa túk tappaǵan neme bolsa kerek», dep ólip qalǵan sheshemniń árýaǵyn qozǵaıtyny anaý. Bilte naq osy bir jerden ózine bir jaqsylyq juǵa keteıin dep turǵandaı sezindi.

Kún keshkirip bara jatty. Oshaq basy qońyrsyǵan, mal soıylǵan jerge aýyl ıtiniń báriniń jınalatyn ádeti. Yryldasyp, talasyp jatyr. Oǵan balalardyń yzyń-shýy qosylady. Munyń bári aýyl keshine berilgen bir mýzykalyq yrǵaqtaı estiler edi. Bilte osynyń bárine de boı túrmeı, qulaq salmaı otyra berdi. Oıyndaǵy bary ultabar ǵana.

— Jeńeshe,— dedi bir kezde ol bar batyldyǵyn boıyna jınap,— Ultabar degen qandaı eg!

— Kórseteıin saǵan ultabardy. Kórmegen be ediń?— dedi, Núrken "pálen jyl boıy maı sińip sabyna deıin sarǵaıyp, álde qońyraıyp belgisiz túske engen úlken qara kepserdi qolyna alyp. Ol osy bir shaqta shymyrlap qaınap, jańa pisip jatqan jas ettiń hosh ıisin quba dalaǵa taratyp turǵan on eki qarys taı qazandy kepsermen aýdarystyra bastady. Sálden keıin jóndi bilekteı qatpar-qatpar ultabardy qazan túbinen alyp shyqty. İshiniń qandaı ekenin kim bilsin, syrty qarynnyń ishi tústes tym «meni jeı ǵoı» deıtin tamaq emes sıaqty, tor kózdenip, túk-túk bolyp turǵanyn baıqady.

— Mine, ul taptyratyn dámdi tamaq osy,— dedi Núrken myna qazandaǵy sorpaǵa qaıta batyryp jatyp, kúlip.

— Iapyr-aı, á!

Aýyldyń qazany túndi ortalap baryp ottan túsetini belgili. Kúnde kúnniń batysymen tósekke basy tıetin Bilte uıqy qatty qysqanymen oshaqtyń basynan ketpedi. Eń bolmasa ol basqa áıelder sıaqty bel sheship, bilek sybanyp kirisip ketpegenimen ottyń basyn syra otyrmady. Tóbege ornatqan obadaı bolyp qımylsyz qatyp qalǵan-dy. Álden ýaqytta qazandaǵy et túsirilgende oǵan jan bitti. «Qaınaǵalar jeıtin súıegim aýyryp barady» demegenimen Bilte de qaıyn aǵa, qaıyn ata dep ımenýdi bilmeıtin, olarmen qysqa kóıleginen tizesin soraıtyp shyǵaryp, sanyn jaltyratyp qatarlasyp otyra beretin. Bir qaraǵan kisige onyń bul qylyǵy meni qaıtseń uıaltasyń dep ádeıi otyrǵandaı kórinetin. Kelin qymtanbaǵanǵa qaıynaǵalar qysylǵanymen, úıden shyǵyp ketsin be, kelin jaqqa kez salmaýǵa tyrysyp shydap otyratyn. Et túsirilgende úıge bettegen Bilte týra tórdegi eki qudanyń ortasyna baryp otyryn aldy. Bul kim demegen qudalar ony osy aýyldaǵy ákim áıelderdiń biri shyǵar dep ózderine ózderi ishteı jaýap berip, tynysh otyra berdi.

Bilte bilgendeı otyrypty. Ultabar týra osy otyrǵan tabaqqa túsipti. Ultabar — qoıdyń qazysy ispetti. Ony qonaqqa et ústine japyraqtap týrap beretin qazaqtyń ejelgi ádetteri.

Qonaqtar ortadan kelip oryn alǵan Bilte kelinniń tamaq jesine tań qalsa da, syrtyna shyǵarmady. Ásirese ultabardyń maıyn shaınaǵanda qudalar oǵan qaraı almady. «Erkektiń meshkeıi qut, áıeldiń meshkeıi jut» degendi jasynan jattap esken tym qazaqy qonaqtardyń tabaqqa qol salysy sıregen kezde de, Bilteniń saýsaqtary kórsenniń túbin sharlap júr edi...

Erteńine Bilte aýyryp qandy. Biraq onymen ol ultabar jeýdi doǵarǵan joq. Ol endi mal soıǵan jerdi ańdyp júrip ultabar salynǵan tabaqtyń túbin shegelemeı qaıtpaıtyn boldy. Oshaq basyndaǵy sózdi basqa abysyn-ajyn qaıdan bilsin, alǵash Bilte ultabar suraǵanda birine-biri:

— Jerik eken,— dep sybyrlasyp alyp ultabardan qolaqpandaı qylyp keskizip alyp, ákelip berisip júrdi. Ol kezde ony eshkim sóket kórgen de joq. Birazdan keıin maıǵa ábden kónigip alǵan Bilte ul tabamyn dep bir aýyldyń soıǵan malynyń ultabaryn izdep júrip, tegis jeı bastaǵanda kóbi-aq oǵan «ul tabasyń» dep keleke etip, ne kúle qaraıtyn boldy. Biraq ony eleń qylǵan Bilte joq, yrjıyp kúledi de qoıady.

Arada birer jyl ótkende Bilteniń eki jaýyrynynyń arasynan kádimgideı órkesh paıda boldy. Barlyq denesi tolysyp, ár jerden bóltek-bóltek et bitip, burynǵy burynǵy ma, batpandaı aýyr tartty. Qarasanynan da ekinshi quıryq kiná boldy. Baıaǵy shoń muryn da osy kezde alasaryp, támpıip qaldy. Endi ol ul emes, qyz da, qyz emes, qyzyl jún de tappaıtyn bolyp maı basyp ketti.

1980

---