InfoHub Logo

Qazaqstan Respýblıkasy Bilim jáne
Ǵylym mınıstrligi
Almaty oblysy İle aýdany Boraldaı kenti
№39 gımnazıa

5 «V» synyp
Oryndaǵan: Batyrhanov Omarhan

 

Abstrakt

Zertteýdiń maqsaty

Halqymyzdyń sózdik qoldanysynda kezdesetin qarǵys sózderdiń halyq ómirindegi alatyn ornyn anyqtaý. Qarǵys sózderdiń jastarǵa tyıym bolyp, tárbıeniń bir quraly ispettes ekenin dáleldeý.

Gıpotezasy

Erte zamannan kele jatqan halqymyzdyń qarǵys sózderiniń halyq ómirinde alatyn orny qarastyrylyp, aýyz ádebıetindegi ereksheligi anyqtaldy.

Zertteý kezeńderi

Qazaq saltyndaǵy qarǵys sózdi taldaı otyryp, halqymyzdyń bala tárbıesine erekshe kóńil bólip sózben toqtaý aıtyp, tyıym salǵanyna nazar salý. Halyq aýyz ádebıetinde kezdesetin qarǵys sózderdi saralap, aıtylýyn qarastyrý.

Zertteýdiń ǵylymı     jańalyǵy    jáne derbestik   dárejesi

Halqymyzdyń ómirinde oryn alǵan qarǵys sózderdiń ádebıettegi kezdesetin túrlerin júıelep kórsetý.

Zertteý  nátıjesi men qorytyndysy

Sot, túrme, jazalaý lageri deıtin nárselerdi bilmeıtin erterek ýaqyttaǵy qazaq qoǵamynda ata-ananyń, aýyl aqsaqaldarynyń bataǵa kerisinshe teris tileý bildirgen sózderi de jastardy qatty shoshyndyratyndyqtan, olar jaman sóz estimeýge, qylmysty iske urynbaýǵa umtylǵan. Qarǵysqa asa saqtyqpen abaılap qaraǵan babalarymyz. «Qarǵys alma, alǵys al. Óıtkeni bataly ul  -  arymas, batasyz – ul jarymas» dep urpaǵyna ónegeli ósıet qaldyrǵan.

Qarǵys sózderdiń qazaq ómirindegi negizgi atqaratyn qyzmetteri:

-Jamandyqtan jırendiredi;

-Jazalaý   quraly retinde paıdalanylǵan;

-Qylmysty iske jolamaýǵa  umtylǵan;

-Adamgershilikke, tyıymǵa shaqyrǵan;

Mazmuny

İ. Kirispe

İİ. Zertteý  bólimi

1. Qarǵys sózderdiń túrleri

2. Til tas jarady, tas jarmasa  bas jarady

3. Halyq aýyz ádebıetinde kezdesetin qarǵys sózder

İİİ. Qorytyndy

İÚ. Paıdalanylǵan ádebıetter

 

 

İ. Kirispe

 

 

Ata-babalarymyz ómir tájirıbelerinen, halyqtyq ádet-ǵuryp bolyp qalyptasqan dástúrlerinen úlgi-nusqalardy óne boıy úlgi etip, urpaqtaryna úlgi etip otyrǵan, tilek tilep, bata berip, jastardy jaqsy jolǵa bastaǵan. Bata – adam balasyna tek jaqsylyq tileý, erteden qalyptasqan dástúr. Keıinnen tilek aıtý, sol tilekke jetý qudiretke baılanysty degen senimmen batanyń nusqalary qalyptasty.

Jalpy  qazaq halqy batany úshke bóledi.

1. Aq bata. 2. Teris (qarǵys) bata. 3. Serttesý batasy (batalasý),

Aq bata – shyn júrekten shyqqan izgi tilek, urpaqtan-qrpaqqa jalǵasyp kele jatqan ósıetnama. Aq batanyń negńzgń maqsaty – aǵaıynnyń bir-birine degen meıirim-shapaǵatyn, súıispenshiligin bildirý, birin-biri yntymaq-yrysqa, bereke-birlikke shaqyrý, úlken-kishiniń jolyn ashý, keleshekte júzege asyrylatyn maqsat, múddelerdi belgileý.

Teris bata – qarǵystyń, jazanyń hte aýyr túri. Mundaı batany áke-sheshesi senimin aqtamaı, úlken uıatqa qaldyryp, áýletin, ata-tegin masqaralaǵan, ózderine qoly, tili tıgen, dinin, tilin, Otanyn satqan, jaýyzdyq, aýyr qylmys, keshirilmes kúná jasaǵan balasyna qoldaryn teris jaıyp turyp bergen. Batanyń bul túri el ishinde óte sırek qoldanylady. Teris bata urpaqtan-urpaqqa qara tańba bolyp qalyp kelgen. Ata-anasynyń teris batasyn alǵandardy halyq jek kórgen, olarǵa senim artpaǵan, dos bolmaǵan. Teris batany qaıtarý, qaıtyp alý úshin alqaly jurtty jınap, Allah Taǵaladan teris batany ózgertý suralyp, jalbaryný rásimderi jasalǵan. Tiri bolsa, ata-anasy: «Teris batamdy qaıtyp aldym», - dep aıtqan.

Serttesý batasy (Batalasý) – qudalyqta, sert pen ýádede, elshilikte, el arasyndaǵy mańyzdy úlken sharalarda jasalatyn jol. Ol – han, aqsaqaldar, bıler aldynda, arýaq ornynda da jasalyp, qol alysylyp oryndalatyn ǵuryp. Ony buzý, ıaǵnı, «bata buzý» -qarǵyspen teń. Qazaq batalasýdy – eldiktiń, tektiliktiń, azamattyq   qasıettiń    belgisi  dep tanıdy.

Sabyrlyq pen parasatqa, aqyl men bilimdarlyqqa, adamgershililk pen ımandylyqqa baýlyǵan aq batamen qosa keıde sırek jaǵdaıda teris bata berý salty da kezdesedi. Alǵysqa qarama-qarsy mundaı uǵym qarǵys dep atalady. Demek qarǵys – zábir japa-shegip, adamnyń jábirleýshisine ashynyp aıtqan, zildi, keıis sózi, laǵyneti. Qarǵys – parapsıhologıada tirshilik ıesiniń jábirleýshige keri áserli qýat kúshi retinde atalady.

Ótirik qarǵaý. Naǵashyly – jıendi, qaıyn-jeńge, qyz-jigitter, qurdastar, jora-joldastar taǵy basqa ázil-qaljyńy jarasqan adamdar arasynda da ázildep qaljyńdaý kezdesedi. Tyńdaýshylary esh kek tutpaıtyn mundaı qaljyń túrindegi nemese ótirik qarǵaýǵa «Tuqymyń qurǵyr! Tuqymyń óskir! Jolyń bolǵyr! Basqan iziń artyńda qalǵyr!» degenge uqsas zilsiz sózder jatady. Keıbir ótirik mándi tirkester kórkem ádebıette keıipkerdiń minez-qulqynyń kúlki jaqtaryna qatysy aıtylady: adyra qalǵyr qulqynyń qurysyn. Ótirik qarǵaý túrine balaǵa, malǵa, dúnıe-múlikke qarata aıtylǵan qarǵys túrleri de jaqyn keledi. Atap aıtqanda balaǵa aıtylatyn qarǵystar shyn nıetimen jamandyq tilemeıti, zilsi, keksiz, tek keıis túrinde ánsheıin aıtyla salǵan renishke jatady.

Malǵa qatysty aıtylatyn zilsiz qarǵystar. Kúni boıǵy jumystan sharshap shyqqan kezde, ne bolmasa túrli sebepten kóńil kúıi bolmaǵan kezde adamdar malǵa qarata da qarǵys mándi sóz aıtady. Basqa qarǵystyń túrinen malǵa qarata aıtqan qarǵystyń ózindik ereksheligi bar. Munda ashyný, zildenýden góri keıý mánde aıtylý basym. Malǵa qarata shyn mánindegi jamandyq tileý bolmaıdy. Tildegi malǵa qarata aıtylǵan tilek mándi sózder qazirgi tilimizde sol qaz-qalpynda saqtalǵanymen, qarǵys mándi sóz tirkesiniń birqatary qazir aýyspaly maǵynada jáne shtampy sózder retinde qoldanylady.     (saıtan       alǵyr,qarań batqyr) \2.43-bet\.

Ant  sý iship qarǵaný. Ant – jeke tulǵanyń eń qasterli sózben ózge bir adamdy ne adamdar qaýymyn óziniń adal nıetine sendirý, ýáde berý, kýálik etýi. El arasynda ant – sý iship qarǵaný adamdar bir-birine ýáde bergende, sert etkende de jıi qoldanylady. Ant –sý ishý – qazaq halqynyń dástúrli quqyqtyq mádenıetinde qalyptasqan, bıler soty is qaraǵanda paıdalanylǵan rásim.\1.1tom6 384-bet\

Keıde adamdar jazyqsyz jala jabylyp, zábir kórmes úshin óziniń aqtyǵyn, kinásiz ekenin dáleldep, ant-sý iship qorǵanady, tyńdaýshysynyń raıynan qaıtýyn suraıdy. Aq bezer de kók bezer bolyp, ant-sý ishýdiń, taýsyla qarǵana qorǵanýdyń qarǵys túrinen eleýli aıyrmashylyǵy bar. Mundaı qarǵaný qarǵystyń shartty túrine jatady. \3.221-bet\

Tabalaý. Qarǵys mándi sóz saptaýǵa adam boıynan kóringen kemshilik pen qıyndyqqa oraı kemsitip aıtatyn tabalaýshylyq ta jatady. Tabalaýshylyq jek kórý sezimmen baılanysty. Adamnyń jeke basyndaǵy kisilik qasıetiniń joqtyǵy, minez-qulqynyń unamsyz jaqtarymen tanylýy, óziniń azamattyq boryshyna nemquraıly qarap, qarym-qatynas jasaýdaǵy jaǵymsyz oǵash áreketteri jek kórý sezimin týdyrady.   \1.8-tom6 157-bet\

Halyq ishinde jaýyzdyǵymen, qylmysty qıanatty isterimen áshkere bolǵan adamdar jazasyn alǵanda ashynǵan jurt olardy tabalaıdy. Sondaı-aq bireýden zábir-japa kórip, ósh ala almaǵandar da óz qastandary baqytsyzdyqqa ushyraǵanda ádet boıynsha otyrǵan ornyna quıryǵyn jerge túıip olardy tabalaıtyn bolǵan. Sondaı taba sózderdi estigender «taba  boldy», «tabasyna qaldy», «keleke, mazaǵyna qaldy» dep túsinetin. «Dostyń kúlkisýinen, jaýdyń tabasynan saqta» dep tileý tilegen. Deı tursaq ta tabalaýshylyqtyń ózi ár túrli. Qyzǵanshaqtyq, baqtalastyq, jek kórinish sıaqty jaǵymsyz minez-qulyqtan týǵan tabalýshylyq bireýdiń kemshiligi men tartqan qıynshylyǵyn kórip, túzelsin degen nıetpen emes, kerisinshe, ony jasytyp, jigerin muqaltý maqsatynda jaýlyq nıetti kózdep aıtylady. Ózgeniń teris qylyǵyn kórý, adamgershilik pen janashyrlyq pıǵylmen ushtasqanda ǵana tabalaýshylyq izgilikke bastar dostyq synǵa aınalmaq. \3.323-bet\.

Keıý men    kekesin. Kóńil kúı lebizderiniń qynjylýy, azdap renjigen, nalyǵan, kúıingen qalypty bildirýmen, sondaı-aq kekesinmen baılanysty aıtylatyn kezi bolady. Zilsiz qarapaıym sózdi ázil-qaljyńǵa ustata qoldanyp, oǵan qarama-qarsy maǵyna júktep, bireýdi minep, shenegen pikirin oı jelisinen, sóıleý qalypynan, daýys yrǵaǵynan ańǵartýdy kekesin deımiz.

Kekesin tásil qoldanýdyń áserligi jaǵymdy sózdermen sóz saptaı otyryp, jaǵymsyz minezben is-áreketti shenep, minep, syqaqtap kórsetetin tapqyrlyq pen qarama-qaıshy jaı-japsardy tartystyrý arqyly oıdy jasyryn túrde jetkize biletin kórkemdik sheberlikte. Qatty keıis keı tusta ashýmen ulasady. Bul yza, renish, arazdyq túrinde kórinis beretin adam minezi men kóńil-kúıiniń jaǵdaıy . «Ashý-dushpan,  aqyl-dos, aqylyńa aqyl qos» degen     ulaǵatty    sóz    bar.

Zeký. Jekirý, urý, aqyrý da jaqtyrmaǵandyqty, keıigendikti, renishti bildiredi. Múldem unatpaı nazalanýdy tanylatyn zeký jaǵymsyz qylyqqa rıza bolmaýdyń túrine qaraı qarata aıtylatyn adamnyń jynysyna, jas ereksheligine qaraı ár jaǵdaıda ártúrli deńgeıde kórinis tabady. Onsha daýys kótermeı zildene tyıym salýdan bastap adamnyń kóńil-kúıine qaraı qatty aqyrýǵa deıin baratyn zeký munyń  naqyly aıǵaǵyndaı.

Laǵynet pen nazalaný.  Teris bata laǵynet túrine jatady. Sóge jamandap laǵynet aıtý mán-maǵynasy jaǵynan qarǵystyń bir túrine jatady. Zorlyq-zombylyq, ádiletsizdik, óktemdik pen ozbyrlyq, qıanat jasalǵan jerde adamgershilik qasıet joıylady. Jeke basynyń múddesin kózdep kisini kemsitip zorlyq kórsetý, qıanat jasaý – jeke adamnyń rýhanı   qajetin qanaǵattandyrýǵa kedergi jasaıtyn jaǵymsyz áreket. Qarǵysqa mán-maǵynasy men aıtylý sebepteri jaǵynan jaqyn laǵynet pen balaǵattaý, zeký, sógis pen jerleý sıaqty jaǵymsyz kóńil-kúı lebizderi – negizinen adamdar arasyndaǵy daý – janjalda, urys-keriste aıtylatyn sózder.

«Aq sútin kókke saýdy. Anasy qatty nazalanyp, alaqanyn teris jaıyp, analyq qarǵysyn aıtyp, teris bata berdi» degen sóz jas urpaqty shoshyndyrady. Musylmandyq quqyqta bir is-áreketke rıza bolmaǵanda, namysyna tıgende aıtylatyn qarǵys túrindegi alastaý, mansuqtaý sózderi bolady. Ondaı sózder dástúrli qazaq qoǵamynda laǵynet, nazalalaný úǵymyn bildiredi.

Qatty kúızelip, ashý-yza kernep nazalaǵanda «qý qudaı, syǵyr qudaı, shunaq qudaı, qyńyr qudaı, qasqa qudaı» degen sózder aıtylady.

Balaǵattaý, ǵaıbattaý. Kúndelikti turmys-tirshilikte, adamdardyń ár-qıly qarym-qatynasynda aıtylyp qalatyn qarǵys, keıis, qarǵaý, sózderine mán-maǵyna jaǵynan jaqyndaý keletini, boqtaý men balaǵat sózder. Ǵaıbattaý – jeke adamnyń belgili bir toptyń jaqsy qasıetterin kóre almaýshylyqtan da týyndaıtyn ashý-yza men qyzǵanysh seziminiń jaǵymsyz kórinisi. Balaǵattaýǵa adamnyń ar-namysy men qadir-qasıetin, ádepsizdikten anaıy túrde kemsitý jatady. Dana babalarymyz balaǵat pen ǵaıbat sózdi kóp aıtatyn. Adamnyń urpaǵyna sol sózder qarǵys bolyp jazylyp qalady dep saqtandyrǵan. «Aıaǵy jaman tórdi bylǵar, aýzy jaman eldi bylǵar» dep kesirli aýyzdan estiler kesapatty sózge toqtaý salyp, tilin tyıyp ustaýǵa úndegen. \3.233-bet\.

İİİ.Qorytyndy

Qazaq halqy jaratylysynan tekti, namysqoı, jany taza, tilge sheber el bolǵany aqıqat. Oǵan ótken tarıhymyz, handarymyz ben batyrlarymyzdyń, bı-sheshenderimizdiń qaldyrǵan isteri men ádil de tapqyr, jaqsylyq pen jamandyqtyń arasyn aq pen qaradı ashyp aıtqan asyl sózderi kýá. Osy sózder arqyly qasıetti atalarymyz, aq jaýlyqty analarymyz kóregendiliktiń, márttiktiń, tálim-tárbıeniń nebir jaqsy jol-jobasyn, jón-josyǵyn aıqyndap ketti. Muny olar jazý-syzýsyz-aq utymdy oı, ótkir sóz, ótimdi til arqyly qulaqqa quıyp, qanǵa sińirip, kóńilge tolqytyp jasaı bilýi de halqymyzdyń ózindik bir ǵajap bolmysyn ári ereksheligi ekenin eriksiz moıyndaısyz.

Burynǵy atalarymyz el men jer, qazyna, ulaǵatty tárbıe, salt-dástúr qaldyryp ketti. Qazaq «tekti» «jaqsy» degen bir aýyz sóz arqyly adamdy ósirip, «teksiz», «jaman» degen bir aýyz sóz arqyly adamdy óshirip otyrǵan. «jaqsynyń jaqsylyǵyn aıt nury tasysyn, jamannyń jamandyǵyn aıt quty qashsyn» dep ajar bederine qaramaı, jer-jebirine jetkizip, aq almastaı kesip aıtqan. \8.67-bet\

Halyq uǵymynda jan-janýarlar da qýana alady, qınalǵanda jylap ta shaǵyna alady. Tipti ósimdik te, jer ana da, árýaqtar da ózin qorlaýshylarǵa qarǵys aıtady dep jas urpaqtyń sanasyna tabıǵatty aıalaýdy sińirýge tyrysqan.

Musylmandyq quqyqta namysqa tıer bir iske, qıanatty qylyqqa qatty narazy bolǵanda aıtylatyn qarǵys túrindegi alastaý men mansuqtaý sózderin laǵynet dep te aıtady. Dástúrli qazaq qoǵamynda laǵynet sózi qarǵys uǵymyn bildiredi. Adamnyń alýan túrli jaǵdaıyna, tálim-tárbıesine, ósken ortasyna, jaǵymsyz is-áreketke, kózqarastaryna, bilim-parasatyna qaraı qarǵys mándi sózdi aıtýdyń ózindik erekshelikteri bolady.

Túkke turmaıtyn bolar bolmas nársege, usaq-túıekke bola beı-bereket aıtylǵan qarǵysty halyq uǵymynda jaqsylyqqa jorymaıdy. Qarǵysty qalaı bolsa solaı ári jıi aıtatyn adam óz ómirinde baqytsyzdyqqa dýshar bolady dep sengen. Óıtkeni jaýap retinde bógde adamdardyń ózi «qarǵysy qara tasqa», «qara tilegi dalaǵa ketsin», «til kóziń tasqa», «qyzyl tiliń qyrqylsyn», «tilińe terisken shyqsyn», «tilińe shoq tússin», «tiliń kesilgir», «tiliń qyrqylǵyr» t.b, dep jamandyqty jóndi sebepsiz qarǵys aıtýshynyń ózine baǵyttaǵan. Jan dúnıesi baı, meıirim-shapaǵaty men bilim-parasaty mol, joǵary mádenıetti jandar qarǵys pen balaǵat sóz aıtpaýǵa tyrysqan.

 

İÚ.Paıdalanylǵan ádebıetter

1.Qazaqstan ulttyq ensıklopedıasy 1-8tom, Almaty, 2006 jyl.

2. Tólekova S. Qazaq tilindegi alǵys pen qarǵys mándi frazeologızmder Kand.Dıs., 1974 j.

3. Kóńil-kúıi lebizderin bildiretin sóz oramdary. \qurast.S.Bızakov – Almaty:TOO «Samar-Prınt», 2007 j.

4.U.Asylov. J.Nusqabaıuly «ádeptaný» Almaty: «Mektep» baspasy 2001j.

5.Batyrlar jyry

6.Ǵashyqtar jyry.

7.Ertegiler.

8.S.Kenjeahmetuly, Jeti qazyna –Almaty «Ana tili» 2007j.  

 

---