InfoHub Logo

Ertede bir han jáne onyn aqyldy ýáziri bolypty. Han men ýázir únemi el aralaýǵa shyǵyp turady eken. Bir kúni ýázirimen el aralaýǵa shyǵypty. Shyqqanda, jaman kıim kıip: «Elde kim handy jaqsy kóredi eken?» – dep, jasyryn júrip, tyń tyńdaıdy. Sol aralaýmen júrip, bir kedeıdiń úıine kelip, qonýǵa ruqsat suraıdy. Ol kedeıdiń qatyny tolǵatyp jatyr eken. Úı ıesi:

         — Áıelim bosanǵaly jatyr, – dep, qondyrmaıdy.

         Tolǵatyp jatqan áıel:

         — «Qyryqtyń biri qyzyr» degen qondyr, – deıdi kúıeýine. Úı ıesi qonaqtardy qondyrýǵa ruqsat beredi.

         Sóıtip, eki qonaq otyrady. Álden ýaqytta tolǵatqan áıel bosanyp, erkek bala tabady. Bala shyryldap jerge túskende hannyń ýáziri myrs etip kúlip jiberedi.

         Buryn orynsyz kúlmeıtin, kúlgende birdemeniń mánin boljap kúletin ýáziriniń bul kúlkisi hanǵa oǵash kórinedi. Han:

         — Nege kúldińiz? – dep suraıdy. Ýázir:

         — Jaı kúldim, – deıdi. Han:

         — Jaı kúlgen joqsyń, aıt, – deıdi. Ýázir:

         — Jaı kúldim, – dep bolmaıdy. Han surap qoımaǵan soń, ýázir:

         — Osy bala sizge kúıeý bolady, – deıdi.

         Han julyp alǵandaı:

         — Qoıshy! Men osy bir kedeıdiń balasyna qyzymdy beremin be? – deıdi.

         — Ol arasyn ózińiz bilesiz, áıteýir osy bala sizge kúıeý bolady, – deıdi. Han:

         — Endeshe muny satyp alyp, óltireıik! – deıdi. Ertenine tań atqan son han otyryp úı ıesine:

         — Sen, myna balandy bizge sat, óziniń úlkendigindeı altyn bereıin, – deıdi.

         Biraq úı ıesi julyp alǵandaı:

         — Satpaımyn! – deıdi. Áıeli:

         — Qoı, óziniń úlkendigindeı altyn berse, satyp-aq jibereıik. Bul bala ósip, bizdi asyraǵansha, talaı ýaqyt bar. Qudaı bereıin dese, sátimen taǵy berer, – dep, satqyzady.

         Han balany alady da bir jáshikke salyp, sýǵa aǵyzyp jiberedi. Jáshik sýmen aǵyp kelip, bir shaldyń dıirmeniniń kindigine oralyp, dıirmen júrmeı qalady. Shal dıirmenin aralap kelip qarasa, bir jáshik ilinip tur. Jáshikti alyp ashyp jiberse, ishinde bir appaq, sazandaı ul bala jatyr.

         Dıirmenshi shaldyń segiz uly bar edi. Segizi de jas edi. Shal sýdan alǵan balany kempirine alyp kelip:

         — Myna balany óltireıik! Bala ózimizde de jetedi ǵoı! – deıdi. Kempir:

         — Qoı, óltirmeıik! – deıdi. Shal:

         — Muny qalaı asyraımyz. Ózińniń segiz balańdy asyrasań da jeter, – deıdi. Kempiri:

         — Qudaıdyń ózi asyraıdy. Kóziń qıyp qalaı óltiresiń? Balalarmen birge júrsin. Seniń yrysyńdy iship bara ma? – dep kónbeıdi.

         Shal da bul sózden asa almaı:

         — Meıli, júrse júrsin, – deıdi. Sonymen,   shal    asyrap,   bala aman-esen óse beredi. Endi olardyń balalary toǵyz bolady. Onyń ishinde eń kishisi taýyp alǵan bala, qalǵandary onan úlkenirek, bári de úıelmeli-súıelmeli, úırektiń balapandaryndaı jarasyp turatyn boldy.

         Kúnderde bir kún han bas ýázirin ertip, el aralaýǵa shyǵady. Eldi aralap júrip, shaldyń esiginiń aldynan óte bergende, ýázir taǵy da myrs etip kúlip jiberedi. Han:

         — Nege kúldiń? – dep suraıdy.

         — Oınap júrgen balalardyń ishindegi áne bir kishkentaıy sizge kúıeý bolady, – deıdi.

         Han julyp alǵandaı:

         — Qoıshy! Hanǵa kúıeý bolýǵa kedeıdiń balasyn jazyp qoıyp pa? – deıdi.

         — Kórersiz! – deıdi ýázir.

         — Olaı bolsa óltirý kerek! – deıdi han. Ony qalaı óltirý kerek? Han men ýázir amalsyz shaldyń úıine burylyp kelip:

         — Anaý kishkentaı bala seniki me? – deıdi.

         — Meniki, taýyp alǵan balam, qalǵany ózimniń balam! – deıdi shal.

         — Ana taýyp alǵan kishkentaı balańdy satshy, óziniń úlkendigindeı altyn bereıin, – deıdi han.

         Shal qýanyp ketip, balanyń úlkendigindeı altyn alyp, ony hanǵa beredi. Han balany ákelip: «Osyny óltir!» – dep bir ýázirine beredi. Ýázir balany jazyqsyz óltirýge qımaıdy da asyraı beredi. Osymen júrgende bala ósip qalady. Han kelip qarasa, bala ólmepti.

         — Muny nege óltirmediń? – deıdi han.

         — Tipti óltirýge qıatyn bala emes. Ózi aqyldy, ózi ádemi, esh kinásy joq. Qalaı óltirýdi bilmedim, – deıdi ýázir.

         Sol ýaqytta hannyń eline jaý tıedi. Han áskerin jınap, soǵysqa keterde elindegi bas ýázirlerine hat jazyp: «Myna balany barysymen óltirsin!» – dep úkim etip, hatty balanyń ózinen berip jiberedi de, ózderi soǵysqa ketip qalady. Bala hatta ne baryn bilmeıdi. Oǵan: «Hatty tez alyp bar! Osy hat boıynsha olar bizge ásker jiberedi. Erteń erteden qalma», – degen.

         Bala hatty alyp, júgirip kele jatyp, ábden sharshaıdy, sodan hannyń úıine jetpeı shaharǵa jaqyndaǵanda, hannyń baý-baqshasynyń ishine kelip uıyqtap qalady. Hannyń qyzy baqshany aralap júrse, uıyqtap jatqan bir sulý balany kóredi. Qyz oǵan ǵashyq bolady. Janyndaǵy nókerlerine:

         — Sender júre berińder, men myna balanyń kim ekenin bileıin, – deıdi.

         Balany oıatyp, qushaqtap súıip, balanyń qolyna qarasa, hat bar eken. Ony ashyp, oqyp jiberse: «Myna balany men barǵansha óltir!» – dep jazǵan. Qyz hatty alyp, jyrtyp tastap, onyń ornyna: «Men barǵansha myna balaǵa qyzymdy nekelep qoı» – dep, jazady da ketip qalady. Bala oıanyp tura kelse, hannyń bar degen ýaqyty ótip ketipti, bala sasyp: «Han ursar ma eken?» – dep, ýázirge júgirip baryp, hatty beredi. Hannyń jarlyǵy eki bola ma? At shaptyryp, toı jasap, hannyń qyzyn balaǵa nekeleıdi.

         Bala hannyń qyzyn alyp, ómir súre beredi. Han jaýdy jeńe almaı, tórt-bes jyl soǵysta bolady. Bul ýaqytta hannyń qyzy eki balaly bolyp qalady. Hannyń qyzy bul aılany ózi ǵana biledi. Bir kúni: «Han soǵystan qaıtyp kele jatyr», – degen habar estiledi. Hannyń qyzy kúıeýine:

         — Sen myna eki balanyń birin jetektep, ekinshisin kóterip hannyń aldynan shyq. Ákemniń minezi jaman edi. Ashýyn qaldyrsa, múmkin, sonda qaldyrar, – deıdi.

         Eki jıenin aldynan shyǵaryp, jigit hanǵa sálem berip edi, hannyń ishine muz quıyldy; sýyq qana amandasty da qoıdy. Biraq renjigenin bildirmeıdi. «Jaraıdy», – dep, han úıine keldi. «Myna hannyń qyzyn qańǵyrǵan kedeıdiń balasy alypty», – degen at hannyń súıegine tańba bolatyn boldy. Árkimniń kúńkili kúsheıdi: «Hanǵa bir hannyń balasy tabylmady ma? Osy qanǵyrǵan balanyń nesine qyzyqty?» – degen sózder jeldeı esti.

         Árkimniń ósegine qalmaý úshin han nan pisiretin jerge ýázirinen qaǵaz berip: «Ertemen kelgen adamdy kim de bolsa, eń aqyr aıaǵy, men bolsam da otqa jaǵyp jiberińder!» – deıdi. Ýázir hannyń sózin buljytpastan jetkizedi. Han kúıeý balasyn tanerteń nan pisiretin jerge jumsaıdy.

         Tańerteń pálen saǵatta barasyń degenmen bala úıden shyǵyp kele jatsa, bir jerde syrnaı-kerneıler tartylyp jatyr eken, ol sol úndi tyńdap kidirip qaldy. Balany jaǵyp jiber degen ýaqyt ta boldy. «Balanyń janyp jatqanyn kózimmen kóreıinshi!» – dep, han keldi. Nan pisiretin jigitter handy ala salyp, sózge keltirgen joq. Keshegi hannyn ýáziriniń tapsyrýy boıynsha, kóterip aldy da peshke tyǵyp jiberdi. Bul jana bersin.

         Áldenýaqytta: «Ýaqytym bolyp qaldy-aý!» – dep, asyǵyp bala keldi. Barsa, nanshylar: «Biz bul adamdy hannyń keshegi tapsyrýymen baǵana órtep jibergenbiz», – deıdi.

         Bala qaǵazyn beredi de, qaıtyp keledi. Sol kúni uzamaı-aq handy joqtaıdy. «Han qaıda?» – degende, hannyń órtenip ketkeni aıqyndalady. Endi jańadan han saılaý kerek bolady. Halyqtyń barlyǵy shaqyrylyp: «Hanǵa kimdi usynamyz?» – degen sóz kóteriledi.

         Sonda hannyń bas ýáziri, synshy ýázir, hannyń kúıeýiniń basynan ótkizgen túrli-túrli qıynshylyqtaryn aıta kelip, handyqqa sol hannyń kúıeýin usynady.

         Buryn han joqta hannyń ornyna han bolyp júrgen bas ýázir, handyqqa talaspaı-aq, ózi usynyp turǵan soń, qalǵan ýázirdiń kómeıine qum quıylady da, jas bala han bolady.

         Sóıtip, muratyna jetedi.

---