InfoHub Logo

2 synyp Qazaq tili (prezentasıasymen)
Taqyryby: Ia árpiniń jazylýy.
Maqsaty: 1. Ia árpiniń jazylý, aıtylý erejelerin meńgertý.
2. Oqýshylardy Ia áripteri bar sózderdi durys jazýǵa daǵdylandyrý, sózdik qorlaryn damytý.
3. Oqýshylardy qustardy qorǵaýǵa, adamgershilik pen ádeptilik qasıetterin jáne dostyq pen úlkendi syılaýǵa baýlý.
Túri: Jańa sabaq.
Ádisi: túsindirý, suraq - jaýap, izdený
Kórnekiligi: sýretter, jumbaq, maqal, rebýs, refleksıalyq jattyǵý jáne ınteraktıvti taqta.

Barysy: 1. Uıymdastyrý kezeńi. Oqýshylardyń qajetti qural – jabdyqtaryn alyp, túgendeý, sabaqqa daıarlyq.
Psıhologıalyq daıyndyq: Qaıyrly kún dep aıtamyz, Bir bolyp keshte qaıtamyz. Otbasynyń gúlimiz, Kóńildi óter kúnimiz – dep búgingi qazaq tili sabaǵymyzdy kóńildi bastaıyq.

2. Úı tapsyrmasyn tekserý Dybys degen ne? Árip degen ne? Dybystar neshege bólinedi? – I dybysy qandaı dybys? Syı, tyı sózderiniń jazylýyn aıt?
Maqsatyn qoıý kezeńi: - Balalar búgin biz sabaqta Ia árpiniń sóz ishinde jazylýymen tanysamyz.
Qazannyń on altysy Kirispe bólim. Jumbaq sheshiledi.
Qoıanda bar,
Qaıyńda joq.
Qıarda bar,
Qıynda bar.
Jumbaqtyń sheshýi: Ia árpi.
Qoıan - eki býyn, 4árip, 5 dybys. Ia eki dybystan turady. ı+ıa=ıa ıa estilgenimen ıa jazylady.

3. Jańa materıaldy túsindirý. Sózde ıa dybystary estilgenmen, jazýda olardyń ornyna Ia árpi jazylady. Maıa, saıa, taıaq
Negizgi bólim Oqýlyqpen jumys 1 - jattyǵý. Óleń oqylyp, mazmuny ashylady. Mysaly: oıanǵany, aıanǵany
Erejeni pysyqtaý maqsatynda tómendegideı jumys júrgiziledi: Oqýshylar ıa dybysy kezdesetin sózderge mysal keltiredi. Sol sózderdiń jazylýy men aıtylýyn salystyrady. Osy sózderdi qatystyryp sóılem qurastyrady. Oqýlyqtaǵy 3 - 5 jattyǵýlar oryndatylady. 3 - jattyǵý. Sózderdiń aıtylýy men jazylýyn salystyr. Sózderge dybystyq taldaý jasa.
Aıtylýy – Jazylýy
Aıan - Aıan
taıaý - taıaý
baıaý – baıaý
5 - jattyǵý 1. Kóp núkteniń ornyna tıisti sózderdi qoıyp oqy. Óleń kim týraly? Bul kim?
Bala, bala, bala dep,
Túnde shoshyp.....
Tún uıqysyn tórt bólip,
Túnde besik....
2. Ia árpi qaı dybystardyń ornyna jazylǵan? Kerekti sózder: taıanǵan, oıanǵan. Sıqyrly sandardy oqý.
2 ----- 1 ----- 3
u ----- q ----- s
3 - jattyǵý. Sózderdi kóshirip jaz. Uıa, maıa, saıahat, boıaý, Saıat, oıandy. Sózderdiń aıtylýy men jazylýyn salystyr. Sózderge dybystyq taldaý jasa. Shyǵarmashylyq tapsyrma: ”Ana” taqyrybyna shyǵarma jazý Tirek sózder: aıaýly ana, ardaqty ana, qymbatsyń maǵan, aq sútińdi berdiń, aıalaısyń. Rebýsty shesh. Taýyq‴ Qıar ′
t a q ı ıa
″Arqar ′ pıaz ′
q a r ı ıa
Osy sózdermen eki sóılem qurastyr.

Sabaqty qorytyndylaý.
a) Bilimderin bekitýge arnalǵan suraqtar men tapsyrmalar:
1. Ia dybysy qandaı dybys?
2. Ia dybysy kezdesetin sózderge mysal keltir.
3. Sol sózderge dybystyq taldaý jasaý.
á ) Sózdik dıktant. Ia árpi kezdesetin sózderdiń astyn syzý. Baspaldaq, baıan, shytyrman, shaıan, sybyzǵy, saıaz, tobylǵy, taıaz, japyraq, jaıa.
Tapsyrma. 1. Sózderdi býynǵa bólip jaz.
Qıar, shaıan ―――――――――――
2. Tıisti áripti jaz A... q, ba... ý, qarı... ,tu... q, ta... q, bo... ý, darı..., sa... baq
3.Berilgen sózderden sóılem qura. Sóılemdegi sózderdiń retin sıfrmen belgile. 1 4 3 2 (Álıa, boldy, jaılaýda, jazda. Ánýar, oıandy, erte. Baıan, sýret, boıaýmen, saldy).
Baǵalaý. Úıge tapsyrma berý. 4 - jattyǵý 54 – bet