Tuıyq etistik (kúndelikti sabaq jospary)
Qazaq tili páni boıynsha jyldyq kúntizbelik jospar, 7 synyp
Kúndelikti sabaq jospary, qazaq tili 7 synyp.
Taqyryptar:
1. Tuıyq etistik
2. Etistiktiń raılaryn qaıtalaý
3. Etistiktiń túrlenýi
4. Sóz tirkesinen ótkendi qaıtalaý
5. Etistiktiń shaqtaryn qaıtalaý
Qazaq tili 7 - synyp
Sabaqtyń taqyryby: Tuıyq etistik.
Sabaqtyń tıpi: bilimdi meńgertý
Sabaqtyń ádisi: baıandaý, suraq - jaýap
Sabaqtyń maqsaty: etistiktiń erekshe bir túri tuıyq etistiktiń maǵynasy men tulǵasyn túsindirý, oqýshylardyń etistik jaıly ilimderin keńeıtý.
Sabaqtyń bilimdiligi: oqýshylarǵa tuıyq etistiktiń túrlenýiniń erekshelikterin uǵyndyrý, bilim - bilik daǵdylaryn qalyptastyrý.
Sabaqty damytýshylyǵy: aýyzsha jáne jazbasha jattyǵýlar, úlestirmeli kartochkalar, sabaqta paıdalanatyn mátinder arqyly tuıyq etistikti tapqyzý, jan - jaqty taldaý, oqýshy oıyn damytý.
Sabaqtyń tárbıeliligi: sabaqta paıdalanylǵan mátinder, mysaldar arqyly adamgershilik jáne estetıkalyq tárbıe berý.
Sabaqtyń kórnekiligi: plakattar, úlestirmeli kartochkalar, qazaq tilin oqytý ádistemesi, kórkem ádebıetterden alynǵan mátinder, dombyra, oqýlyq, taqta, bor, sýretter, magnıtti taqta.
Pánaralyq baılanys: ádebıet, saz, orys tili.
Sabaqtyń barysy:
Uıymdastyrý.
Etistiktiń erekshelikterin, túrlerin eske túsirý.
Sabaqtyń maqsatymen tanystyrý.
Jańa sabaq. Tuıyq etistik. Tuıyq etistik týraly túsinik berý.
Tuıyq etistik – etistiktiń erekshe túri. Ol etistiktiń ózge túrleri sıaqty emes. Etistiktiń shaq jáne raı kategorıalary jaqpen, shaqpen baılanysty bolǵanyn kórdińder. Al tuıyq etistik shaqpen de, jaqpen de baılanysty bolmaıdy. Tuıyq etistik etistiktiń ataýy retinde ǵana qoldanylady. Máselen, barý, júrý, turý etistikteri barý, júrý, turý qımyldarynyń atyn bildirip tur.
Jańa sabaqtyń mańyzdy belgilerin ajyratý.
Taqtadaǵy plakatqa qarańyzdar, mańyzdy belgileri bar eken, baıqap kórelik.
(Plakattaǵy jazylǵan etistiktiń septelý, táýeldenýlerin túsindirý)
Al osydan neni baıqap otyrsyńdar, tuıyq etistik qalaı jasalady eken jáne qalaı túrlenedi eken?...
Kórý dıktanty
Myna sóılemderdegi kóp núkteniń ornyna tuıyq etistikti qoıyp jaz.
Tapsyrmany ýaqytynda... kerek. Mektepte jáne úıde tártipti... kerek. Úlkenderdi... kerek. Uıym jumysyna... kerek. Mádenıetti... kerek. Sabaqqa belsendi... kerek.
Synypty 3 topqa bólý. «Kim tapqyr?» oıynyn uıymdastyrý. Oıyn shartymen tanystyrý.
1 - top. Muqaǵalı óleńderinen óleń shýmaqtaryn oqý.
2 - top. Abaı óleńderinen óleń shýmaqtaryn oqý.
3 - top. Maqal - mátel, jumbaqtar. Oqytý, tuıyq etistikke qaraı taldaý.
Dombyranyń súıemeldeýimen án aıtyp, sol án shýmaqtarynan tuıyq etistikti tapqyzý. Án avtorlaryna toqtalý. Mysaly, «Keshikpeı kelem dep eń». M. Shahanov. Áni: Shámshi Qaldaıaqov).
Taqtaǵa ilingen sýrettermen jumys júrgizý, tuıyq etistikke taldaý. dápterlerine jazdyrý.
Jańa sabaqty baıqaý maqsatynda úlestirmeli kartochkalar jáne 210jattyǵýmen jumys.
Kartochka №1
Óz betińmen tuıyq etistikti oıla. Oǵan morfologıalyq keshendi taldaý jasa.
Kartochka №2
Myna sóılemdi sóılem múshesine qaraı talda.
Sol sátte jolaýshylar úlken jolmen zymyrap syrǵyp keledi.
Kartochka №3
Tómendegi sóılemdi sóılem múshesine qaraı talda.
Kúzde aǵashtyń japyraqtary sarǵaıa bastaıdy.
Kartochka №4
Sóılemderdegi sózderdi túbir men qosymshaǵa ajyrat.
Balalar oınap júr. Bizge sabaq boldy.
Kartochka №5
Shegeleý degen sózge fonetıkalyq keshendi taldaý jasa.
Kartochka №6
Kórý sózine matematıkalyq keshendi taldaý jasa.
Jańa sabaqty qorytyndylaý maqsatynda mynadaı suraqtar beriledi.
1. Tuıyq etistik degenimiz ne?
2. Ol qalaı jasalady?
3. Bir mysal oıla, septe.
4. Bir tuıyq etistikti táýelde.
Oqýshy bilimin baǵalaý.
Úıge tapsyrma. Tuıyq etistikti oqý. Kórkem ádebıetterden tuıyq etistigi bar sóılemder jazý.
6, 7, 8, 9, 10 sabaqtardy qaraý
11, 12, 13, 14, 15 sabaqtardy qaraý
16, 17, 18, 19, 20 sabaqtardy qaraý
21, 22, 23, 24, 25 sabaqtardy qaraý
26, 27, 28, 29, 30 sabaqtardy qaraý
31, 32, 33, 34, 35 sabaqtardy qaraý
36, 37, 38, 39, 40 sabaqtardy qaraý
41, 42, 43, 44, 45 sabaqtardy qaraý
46, 47, 48, 49, 50 sabaqtardy qaraý
51, 52, 53, 54, 55 sabaqtardy qaraý
56, 57, 58, 59, 60 sabaqtardy qaraý
61, 62, 63, 64, 65 sabaqtardy qaraý
66, 67, 68, 69, 70 sabaqtardy qaraý
71, 72, 73, 74, 75 sabaqtardy qaraý
76, 77, 78, 79, 80 sabaqtardy qaraý
81, 82, 83, 84, 85 sabaqtardy qaraý
86, 87, 88, 89, 90 sabaqtardy qaraý
91, 92, 93 sabaqtardy qaraý
Kúndelikti sabaq jospary, qazaq tili 7 synyp.
Taqyryptar:
1. Tuıyq etistik
2. Etistiktiń raılaryn qaıtalaý
3. Etistiktiń túrlenýi
4. Sóz tirkesinen ótkendi qaıtalaý
5. Etistiktiń shaqtaryn qaıtalaý
Qazaq tili 7 - synyp
Sabaqtyń taqyryby: Tuıyq etistik.
Sabaqtyń tıpi: bilimdi meńgertý
Sabaqtyń ádisi: baıandaý, suraq - jaýap
Sabaqtyń maqsaty: etistiktiń erekshe bir túri tuıyq etistiktiń maǵynasy men tulǵasyn túsindirý, oqýshylardyń etistik jaıly ilimderin keńeıtý.
Sabaqtyń bilimdiligi: oqýshylarǵa tuıyq etistiktiń túrlenýiniń erekshelikterin uǵyndyrý, bilim - bilik daǵdylaryn qalyptastyrý.
Sabaqty damytýshylyǵy: aýyzsha jáne jazbasha jattyǵýlar, úlestirmeli kartochkalar, sabaqta paıdalanatyn mátinder arqyly tuıyq etistikti tapqyzý, jan - jaqty taldaý, oqýshy oıyn damytý.
Sabaqtyń tárbıeliligi: sabaqta paıdalanylǵan mátinder, mysaldar arqyly adamgershilik jáne estetıkalyq tárbıe berý.
Sabaqtyń kórnekiligi: plakattar, úlestirmeli kartochkalar, qazaq tilin oqytý ádistemesi, kórkem ádebıetterden alynǵan mátinder, dombyra, oqýlyq, taqta, bor, sýretter, magnıtti taqta.
Pánaralyq baılanys: ádebıet, saz, orys tili.
Sabaqtyń barysy:
Uıymdastyrý.
Etistiktiń erekshelikterin, túrlerin eske túsirý.
Sabaqtyń maqsatymen tanystyrý.
Jańa sabaq. Tuıyq etistik. Tuıyq etistik týraly túsinik berý.
Tuıyq etistik – etistiktiń erekshe túri. Ol etistiktiń ózge túrleri sıaqty emes. Etistiktiń shaq jáne raı kategorıalary jaqpen, shaqpen baılanysty bolǵanyn kórdińder. Al tuıyq etistik shaqpen de, jaqpen de baılanysty bolmaıdy. Tuıyq etistik etistiktiń ataýy retinde ǵana qoldanylady. Máselen, barý, júrý, turý etistikteri barý, júrý, turý qımyldarynyń atyn bildirip tur.
Jańa sabaqtyń mańyzdy belgilerin ajyratý.
Taqtadaǵy plakatqa qarańyzdar, mańyzdy belgileri bar eken, baıqap kórelik.
(Plakattaǵy jazylǵan etistiktiń septelý, táýeldenýlerin túsindirý)
Al osydan neni baıqap otyrsyńdar, tuıyq etistik qalaı jasalady eken jáne qalaı túrlenedi eken?...
Kórý dıktanty
Myna sóılemderdegi kóp núkteniń ornyna tuıyq etistikti qoıyp jaz.
Tapsyrmany ýaqytynda... kerek. Mektepte jáne úıde tártipti... kerek. Úlkenderdi... kerek. Uıym jumysyna... kerek. Mádenıetti... kerek. Sabaqqa belsendi... kerek.
Synypty 3 topqa bólý. «Kim tapqyr?» oıynyn uıymdastyrý. Oıyn shartymen tanystyrý.
1 - top. Muqaǵalı óleńderinen óleń shýmaqtaryn oqý.
2 - top. Abaı óleńderinen óleń shýmaqtaryn oqý.
3 - top. Maqal - mátel, jumbaqtar. Oqytý, tuıyq etistikke qaraı taldaý.
Dombyranyń súıemeldeýimen án aıtyp, sol án shýmaqtarynan tuıyq etistikti tapqyzý. Án avtorlaryna toqtalý. Mysaly, «Keshikpeı kelem dep eń». M. Shahanov. Áni: Shámshi Qaldaıaqov).
Taqtaǵa ilingen sýrettermen jumys júrgizý, tuıyq etistikke taldaý. dápterlerine jazdyrý.
Jańa sabaqty baıqaý maqsatynda úlestirmeli kartochkalar jáne 210jattyǵýmen jumys.
Kartochka №1
Óz betińmen tuıyq etistikti oıla. Oǵan morfologıalyq keshendi taldaý jasa.
Kartochka №2
Myna sóılemdi sóılem múshesine qaraı talda.
Sol sátte jolaýshylar úlken jolmen zymyrap syrǵyp keledi.
Kartochka №3
Tómendegi sóılemdi sóılem múshesine qaraı talda.
Kúzde aǵashtyń japyraqtary sarǵaıa bastaıdy.
Kartochka №4
Sóılemderdegi sózderdi túbir men qosymshaǵa ajyrat.
Balalar oınap júr. Bizge sabaq boldy.
Kartochka №5
Shegeleý degen sózge fonetıkalyq keshendi taldaý jasa.
Kartochka №6
Kórý sózine matematıkalyq keshendi taldaý jasa.
Jańa sabaqty qorytyndylaý maqsatynda mynadaı suraqtar beriledi.
1. Tuıyq etistik degenimiz ne?
2. Ol qalaı jasalady?
3. Bir mysal oıla, septe.
4. Bir tuıyq etistikti táýelde.
Oqýshy bilimin baǵalaý.
Úıge tapsyrma. Tuıyq etistikti oqý. Kórkem ádebıetterden tuıyq etistigi bar sóılemder jazý.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
6, 7, 8, 9, 10 sabaqtardy qaraý
11, 12, 13, 14, 15 sabaqtardy qaraý
16, 17, 18, 19, 20 sabaqtardy qaraý
21, 22, 23, 24, 25 sabaqtardy qaraý
26, 27, 28, 29, 30 sabaqtardy qaraý
31, 32, 33, 34, 35 sabaqtardy qaraý
36, 37, 38, 39, 40 sabaqtardy qaraý
41, 42, 43, 44, 45 sabaqtardy qaraý
46, 47, 48, 49, 50 sabaqtardy qaraý
51, 52, 53, 54, 55 sabaqtardy qaraý
56, 57, 58, 59, 60 sabaqtardy qaraý
61, 62, 63, 64, 65 sabaqtardy qaraý
66, 67, 68, 69, 70 sabaqtardy qaraý
71, 72, 73, 74, 75 sabaqtardy qaraý
76, 77, 78, 79, 80 sabaqtardy qaraý
81, 82, 83, 84, 85 sabaqtardy qaraý
86, 87, 88, 89, 90 sabaqtardy qaraý
91, 92, 93 sabaqtardy qaraý