InfoHub Logo

Ádebıettik oqý 3 synyp
Sabaqtyń taqyryby: Uıqyshyl.
Sabaqtyń maqsaty: 1. Oqýshylardy óleńdegi keıipkerdiń beınesine qarap, jaman ádetten aýlaq bolýdy sezindirý.
2. Beıneli sóıleı bilý daǵdylaryn jazý arqyly arttyrý.
3. Uıqyshyl bolǵannyń adamǵa keltiretin zıanyn túsinip, jaman men jaqsyny salystyrý baǵalaý daǵdylaryn damytý.

Sabaqtyń túri: Jańa sabaq
Sabaqtyń ádisi: Oqý, túsindirý.
Kórnekiligi: sýretter.
Sabaqtyń barysy
İ. Uıymdastyrý kezeńi:
1. Oqýshylardyń sabaqqa qatysýyn tekserý.
2. Oqýshylardyń zeıinderin sabaqqa aýdarý.
İİ. Maqsat qoıý kezeńi: Sabaqtyń taqyrybyn jáne maqsatyn habarlaý.

Ýİ. Jańa bilimdi meńgertý:
Óleńdi mánerlep, daýys yrǵaǵymen keltire oqý.
Óleńdi oqýshylarǵa tizbekpen oqytý.
Óleńdegi keıipkerdiń bir kúngi tirshiligin sıpattap aıtqyzý
Mysyqbaıdy uıqydan qutqarý úshin qandaı aıla jasaýǵa bolady?
Aqyn óleńde Mysyqbaıdy qandaı kóńil kúıde jazǵan? Dáleldeý.
A) Mysqyl men kúlki;
Á) Renish pen ýaıym.
Aqyn Mysyqtyń uıqysyn nege teńep tur?
Óleńniń qaı joldarynda Mysyqbaıdyń muraty týraly aıtylǵan. Taýyp oqyp berińder.
Dáptermen jumys.
Uıqyshyldyq saldarynan adamǵa keletin zıandy toptastyryp jazý.
«Uıqyashar» atty mysal qurastyrý úshin boljam jasaý:
A) Mysal keıipkerlerin oılap tap.
Á) Oqıǵa ornyn ata.
B) Mysal: kúlkili, aıanyshty, qorqynyshty kóńil kúıde jazylady.

İÝ. Sabaqty qorytyndylaý:
Jańa materıal boynsha oqýshylardyń qanshalyqty túsingen, túsinbegenin baıqaý úshin suraqtar qoıyp, jaýap alý, túsinbegen tustaryn túsindirý
Ý. Úıge tapsyrma berý:
Jalqaýlyq týraly maqal - mátelder taýyp jazyp kelý..

Ádebıettik oqý.
Sabaqtyń taqyryby: Ǵabıt Músirepov. Avtobıografıalyq áńgime.
Sabaqtyń maqsaty: 1. Avtobıografıany túsinip oqyp, túsingenderin suraqtar arqyly
tekserý. Oqýshylardyń til belsendiligin arttyrý.
2. Ádebıetke, kórke shyǵarmalarǵa degen qyzyǵýshylyqtaryn arttyrý,
ertegi arqyly oqýshylardy adamgershilikke, dostyqqa degen jaqsy
qasıetterdi qalyptastyrý.
3. Este saqtaý qabiletteri mke oqý jáne jazý mádenıetterin damytý.

Sabaqtyń túri: Jańa sabaq
Sabaqtyń ádisi: Túsindirý, suraq - jaýap, áńgimeleý.
Kórnekiligi: keste, sýretter.
Sabaqtyń barysy
İ. Uıymdastyrý kezeńi: 1. Oqýshylarmen sálemdesý.
2. Oqýshylardyń sabaqqa qatysyn tekserý.
3. Oqýshylardyń zeıinderin sabaqqa aýdarý.

İİ. Ótken sabaqty jan - jaqty pysyqtaý:
Y. Altynsarın «Óner – bilim bar jurttar».
İİİ. Maqsat qoıý kezeńi:
Sabaqtyń taqyrybyn jáne maqsatyn habarlaý.
Ýİ. Jańa bilimdi meńgertý:
- Balalar búgingi sabaǵymyzda Ǵ. Músirepovtyń Ómirbaıanymen tanysamyz
Ǵ. Músirepov Soltústik Qazaqstan oblysynda Jambyl aýdany Jańajol aýylynda dúnıege kelgen. Ǵabıt Músirepov - halyq turmys - tirshiligin tamasha sýrettegen kóptegen shyǵarmalardyń avtory. Áńgime jazýdyń sheberi.

Avto bıografıa - ómirbaıan
Tilin syndyrý - saýatyn ashý.
Qozy - laqpen etektese otyrý - qozy - laqpen qatar otyrý.

Ý. Sabaqty bekitý:
Mátinnen úzindiler taýyp, jazýshy ómir súrgen zamandy sıpattańdar.

Ýİ. Sabaqty qorytyndylaý:
Jańa materıal boıynsha oqýshylardyń qanshalyqty túsingen, túsinbegenin baıqaý úshin suraqtar qoıyp, jaýap alý, túsinbegen tustaryn túsindirý.
«Taza qol» jáne maqtanshaqtyq týraly ustaz sózin qalaı túsinesiń?
Mátinde ózderińdi tańdandyrǵan ne nárse?
«Bilgeniń - bir toǵyz bilmegeniń toqsan toǵyz» degen naqyl sózdi qaı keıipkerge aıtar ediń?.

Ýİİ. Oqýshylar bilimin baǵalaý, kúndelikterine qoıý.
Ýİİİ. Úıge tapsyrma berý: «Saýysqan men Kókek» ertegini oqý.

Ádebıettik oqý.
Sabaqtyń taqyryby: Balalar elin baǵyndyrý. N. Aqyshev
Sabaqtyń maqsaty: 1. Mátin mazmunyn ómirmen baılanystyrýǵa múmkindik berý.
2. Óz betimen taldaý, saralaý, qoldaný arqyly shyǵarmashylyq tapsyrmalardy oryndatý.
3. Adam ómirindegi jan - jaqty úılesimdilik degen uǵymdy túsindirýge múmkindik jasaý.
Sabaqtyń túri: aralas sabaq
Sabaqtyń ádisi: toptaý, «Bir aınalym sóılesý» strategıasy.
Kórnekiligi: sýretter.
Sabaqtyń barysy
İ. Uıymdastyrý kezeńi: 1. Oqýshylardyń sabaqqa qatysyn tekserý.
2. Oqýshylardyń zeıinderin sabaqqa aýdarý.
İİ. Úı tapsyrmasyn: Uıqyshyl
İİİ. Maqsat qoıý kezeńi:
Ertegi mazmunyn oqyp, túsiný arqyly taqyryby men ıdeıasyn ashýǵa múmkindik berý.
İÝ. Jańa bilimdi meńgertý:
Oqýshylarǵa qoıylatyn suraqtar:
Balalar jaqsy ómir súrý úshin ne kerek?
1. «Oıyn» toby 4. «Sport» toby
2. «Eńbek» toby. 5. «Óner» toby
3. «Oqý» toby 6. «Kitap» toby
Ár top ertegi mazmunyn túsinip oqý tapsyrylady.
Óz toptarynyń aty bolyp turǵan uǵymnyń paıdaly, zıandy jaqtaryn terip jazady.
Balalar mátindi oqı otyryp, túsinbegen sózderdi nemese tıisti tapsyrma boıynsha túrtip alyp, oqyp otyrady.
Jumys aıaqtalǵan soń, ár toptan bir oqýshy shyǵyp, mazmunyn áńgimeleıdi. Taqtaǵa jumys nátıjesi túsiriledi. Oqýshylardyń sóıleýi kezinde olarǵa suraqtar qoıylady: Mysaly:
-«Oıyn» toby ózderiniń bastapqy pikirlerińe ózgeris kirgizdińder me?
-«Eńbek « toby, sender balalardyń qandaı eńbekpen shuǵyldanǵanyn qalaısyńdar?
-«Oqý» toby, adam qansha jyl bilim alý kerek dep oılaısyńdar?
-«Sport» toby, senderge ómirde sportpen shuǵyldanýǵa kedergi keltiretin ne dep oılaısyńdar?
-«Óner» toby, adam qansha óner túrin ıgere alar edi?
-«Kitap» toby, keıbir balalar nelikten kitap oqymaıdy?
Alty top ta óz attarynyń kúndelikti ómirdegi qajettigin qorǵap, 3 - 4 sóılemnen turatyn oı - pikirlerin jazady.

Ý. Sabaqty qorytyndylaý:
Ár top ózderine tobyna berilgen atpen baılanysty bir - bir sóılem aıtady. Bul «Bir aınalym sóılesý» strategıasy dep atalady. Mysaly: Bala oıynmen ósedi. Adamdy adam etken - eńbek. Sport densaýlyq kepili.
Ýİİ. Oqýshylar bilimin baǵalaý, kúndelikterine qoıý.
Ýİİİ. Úıge tapsyrma berý: Balalar elin baǵyndyrý. 13, 14 – bet oqyp, mazmundap, suraqtarǵa jaýap daıyndap kelý.
Qaǵaz, Qalam jáne Sıanyń aıtysy. N.Aıtov. júkteý
Bilgenniń paıdasy jáne Sýǵa ketken ǵumyr. júkteý
Muǵalim. Q.Ydyrysov. júkteý
D.Ábildaev. Týǵan tilim. júkteý
Kúz. M.Dýlatov, Kúz kelbeti. Ǵ.Oralbaev. júkteý
Kúz. T.Jarokov. júkteý
Daqyldar áni. Á.Tabyldy. júkteý
Eginshilik dástúri. Kombaıynshy. júkteý
Qazan. Nesipbek Aıtov. júkteý
Nan qaıdan shyǵady? júkteý
Shyǵarma, Jaz. Mazmundama. Áıgerim apa. júkteý
Týǵan jer. júkteý
Muqaǵalı Maqataev «Úsh baqytym». júkteý