- 05 naý. 2024 03:44
- 214
Tabıǵı materıaldardan buıymdar jasaý
7 synyp
Sab aqtyń taqyryby: Tabıǵı materıaldardan buıymdar jasaý
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Tabıǵı materıaldar týraly uǵymdaryn qalyptastyrý.
Damytýshylyq: Oqýshylardyń oılaý, iskerlik, sheberlik qabiletterin damytý.
Tárbıelik: Oqýshylardy ásemdikti sezine bilýge tárbıeleý. Estetıkalyq talǵamdaryn arttyrýǵa tárbıeleý.
Sabaq túri: aralas sabaq.
Sabaq ádisi: Baıandaý, suraq - jaýap, kórnekilik, praktıkalyq.
Sabaq kórnekiligi: daıyn buıymdar kórmesi buıymdar, sýretter
Sabaq barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi.
İİ. Úı tapsyramasy
Suraq – jaýap
- Úı gúlderin qalaı kútý kerek?
- Adamǵa qandaı paıdasyn tıgizedi?
- Sizdiń úıde gúlder bar ma?
- Siz olardy qalaı kútesiz?
- Úı gúlderiniń attyn bilesiz be?
İİİ. Jańa sabaq.
Tabaıǵat - adam ómirindegi eń kerekti qazyna kózi. Adam jaratylysynan beri tabıǵatta kezdesetin nárselerdiń bárin aǵash, tas, qum, shópter bárin keregine jarata bilgen.
Adam óz jeriniń qojasy. Sondyqtan jerdegi ósip turǵan zattardy óz keregine jarata otyryp, odan ár túrli buıymdar jasaǵan. Tabıǵattan keregińdi ala bilý barda, ony qaıtarý, ıaǵnı tabıǵatty aıalaı bilý, saqtaı bilýdi el umytpaǵan.
Tabıǵı materıaldar:
a) Tabıǵattaǵy jalpaq materıaldar: japyraq, gúl, aǵashtyń, pıazdyń, ár túrli jemisterdiń qabyqtary, saban, shı.
á) Kólemdi tabıǵı materıaldar: júgeriniń sabaǵy, emen jańǵaǵy, shyrsha búrshigi, jańǵaqtyń qabyǵy, túrli jemisterdiń dánderi men qabyǵy.
b) Janýartekti zattar: súıek, teri bólshekteri, múıiz, tuıaq, qustardyń qaýyrsyny, jumyrtqanyń qabyǵy, jún.
v) Óli tabıǵat materıaldary: topyraq túrleri, qum, tústi, maıda tastar
Búgingi sabaqta tabıǵı materıaldardan panno jasaımyz. Bul buıymǵa qajetti materıaldarmen tanysaıyq:
IV. Saramandyq jumys:
Tabıǵatta ósip turǵan nárselerdi qoǵamda paıdaly eńbek retinde kórsetý úshin, biz olardan ár túrli buıymdar, jasamalar, syılyqtar jasaýǵa úırenýimiz kerek. Búgingi sabaǵymyzda qarbyzdyń, qaýynnyń, asqabaqtyń dánderinen panno jasap úırenemiz. Ol úshin ózimiz biletin penoplasty alamyz, oǵan aldyn - ala daıyndaǵan sýrettiń eskızin túseremiz. Oǵan japsyrylatyn tabıǵı materıalymyzdy jelimmen japsyrý ádisimen jumysymyzdy oryndaımyz.
V. Bekitý:
- Búgingi sabaqtan qandaı nárse úırendińder?
- Tabıǵı materıaldardyń basqa materıaldardan aıyrmashylyǵy nede?
- Tabıǵı materıaldardy bir - birine bekitý úshin ne qoldanamyz?
- Qandaı áser aldyq?
Vİ. Qortyndy:
Tabıǵı materıaldarmen buıymdar jasaǵanda oqýshylardyń estetıkalyq talǵamyn, keńestiktegi túrli qubylystarǵa degen kózqarastaryn damytyp, tabıǵı materıaldardyń túrli erekshelikterin
Bildirý kózdelýi kerek. Olardyń úlkendigi, pishini, túsi, qattylyǵy, óńdelýge bolatyndyǵy. Oqýshylar osy erekshelikti túsinip, ózi jasaıtyn buıymdaryna túrli tabıǵı materıaldy tıimdi qoldanyp úırený qajet. Jumys barysynda óz bilimderin keńeıtedi.
Vİİ. Úıge tapsyrma:
Úıdegi qolda bardaǵy tabıǵı buıymdardan buıym jasaý.
Vİİİ. Baǵalaý
Sab aqtyń taqyryby: Tabıǵı materıaldardan buıymdar jasaý
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Tabıǵı materıaldar týraly uǵymdaryn qalyptastyrý.
Damytýshylyq: Oqýshylardyń oılaý, iskerlik, sheberlik qabiletterin damytý.
Tárbıelik: Oqýshylardy ásemdikti sezine bilýge tárbıeleý. Estetıkalyq talǵamdaryn arttyrýǵa tárbıeleý.
Sabaq túri: aralas sabaq.
Sabaq ádisi: Baıandaý, suraq - jaýap, kórnekilik, praktıkalyq.
Sabaq kórnekiligi: daıyn buıymdar kórmesi buıymdar, sýretter
Sabaq barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi.
İİ. Úı tapsyramasy
Suraq – jaýap
- Úı gúlderin qalaı kútý kerek?
- Adamǵa qandaı paıdasyn tıgizedi?
- Sizdiń úıde gúlder bar ma?
- Siz olardy qalaı kútesiz?
- Úı gúlderiniń attyn bilesiz be?
İİİ. Jańa sabaq.
Tabaıǵat - adam ómirindegi eń kerekti qazyna kózi. Adam jaratylysynan beri tabıǵatta kezdesetin nárselerdiń bárin aǵash, tas, qum, shópter bárin keregine jarata bilgen.
Adam óz jeriniń qojasy. Sondyqtan jerdegi ósip turǵan zattardy óz keregine jarata otyryp, odan ár túrli buıymdar jasaǵan. Tabıǵattan keregińdi ala bilý barda, ony qaıtarý, ıaǵnı tabıǵatty aıalaı bilý, saqtaı bilýdi el umytpaǵan.
Tabıǵı materıaldar:
a) Tabıǵattaǵy jalpaq materıaldar: japyraq, gúl, aǵashtyń, pıazdyń, ár túrli jemisterdiń qabyqtary, saban, shı.
á) Kólemdi tabıǵı materıaldar: júgeriniń sabaǵy, emen jańǵaǵy, shyrsha búrshigi, jańǵaqtyń qabyǵy, túrli jemisterdiń dánderi men qabyǵy.
b) Janýartekti zattar: súıek, teri bólshekteri, múıiz, tuıaq, qustardyń qaýyrsyny, jumyrtqanyń qabyǵy, jún.
v) Óli tabıǵat materıaldary: topyraq túrleri, qum, tústi, maıda tastar
Búgingi sabaqta tabıǵı materıaldardan panno jasaımyz. Bul buıymǵa qajetti materıaldarmen tanysaıyq:
IV. Saramandyq jumys:
Tabıǵatta ósip turǵan nárselerdi qoǵamda paıdaly eńbek retinde kórsetý úshin, biz olardan ár túrli buıymdar, jasamalar, syılyqtar jasaýǵa úırenýimiz kerek. Búgingi sabaǵymyzda qarbyzdyń, qaýynnyń, asqabaqtyń dánderinen panno jasap úırenemiz. Ol úshin ózimiz biletin penoplasty alamyz, oǵan aldyn - ala daıyndaǵan sýrettiń eskızin túseremiz. Oǵan japsyrylatyn tabıǵı materıalymyzdy jelimmen japsyrý ádisimen jumysymyzdy oryndaımyz.
V. Bekitý:
- Búgingi sabaqtan qandaı nárse úırendińder?
- Tabıǵı materıaldardyń basqa materıaldardan aıyrmashylyǵy nede?
- Tabıǵı materıaldardy bir - birine bekitý úshin ne qoldanamyz?
- Qandaı áser aldyq?
Vİ. Qortyndy:
Tabıǵı materıaldarmen buıymdar jasaǵanda oqýshylardyń estetıkalyq talǵamyn, keńestiktegi túrli qubylystarǵa degen kózqarastaryn damytyp, tabıǵı materıaldardyń túrli erekshelikterin
Bildirý kózdelýi kerek. Olardyń úlkendigi, pishini, túsi, qattylyǵy, óńdelýge bolatyndyǵy. Oqýshylar osy erekshelikti túsinip, ózi jasaıtyn buıymdaryna túrli tabıǵı materıaldy tıimdi qoldanyp úırený qajet. Jumys barysynda óz bilimderin keńeıtedi.
Vİİ. Úıge tapsyrma:
Úıdegi qolda bardaǵy tabıǵı buıymdardan buıym jasaý.
Vİİİ. Baǵalaý