InfoHub Logo

Mármár teńizinde týǵan oılar

Túrikter óz meımandaryn Bosfor buǵazy arqyly Mármár teńizine alyp shyqty. Mingenimiz — shaǵyn aq keme. Meımandar — túrikshe aıtqanda «músápirler» — on segiz elden kelgen jazýshylar, jýrnalıser.

Bul jıyndy bireýler Jazýshylar men jýrnalıserdiń kongresi dedi, bireýler Jazýshylar sezi dedi. Ne dese o desin, «áıteýir Azıa men Eýropa elderiniń kóp ókilderi qatysqan úlken jıyn.

Uıymdastyrǵan Túrki álemi jazýshylary men jýrnalıseriniń qory (fond). Taqyryby: Baspasóz, Aqparat quraldarynyń bostandyǵy, táýelsizdigi.

Shyǵyp sóılegen sheshenderdiń aıtýyna qaraǵanda, barlyq elderde derlik senzýra degen bále joq eken. Iaǵnı, demokratıa.

Olaı bolsa, ne másele? Jer túbinen, tipti sonaý Mońǵolıadan jetip, jınalys ótkizý ne qajet?

Másele — kóp nárse sózde bar, iste joq. Qansha jerden bostandyq dep aıqaılasań da, bárinin qojaıyny — aqsha.

Memleket aqsha tólese — ókimettiń sózin sóıleısiń.

Partıa aqsha tólese — partıanyń sózin sóıleısiń. Jeke baılar qarjylandyrsa — sonyń soıylyn soǵasyń. Al óz aldyna kún kórip, qara qyldy qaq jaryp otyrǵandar neken-saıaq.

Shynshyl, adal jýrnalıser, jazýshylar bar. Ondaılar kóbinese oqqa ushady. Atyp ketedi.

Al aqshaǵa satylǵan aramzalary da bar. Áldekimderdiń jaldaýymen qalam sıasynan jalaqorlyqtyń, báleqorlyqtyń ýly zári tamshylap turady.

Álem qalaı ala-qula bolsa, baspasóz de, jýrnalıser de sondaı.

Sonda ádilet qalaı saltanat qurady? Shyndyq qaıtse jeńedi?

Osynyń tóńireginde talaı-talaı marqasqalar tilderin bezep-aq baqty.

Kádimgi Qudaı bergen qyzyl tilden, sózden qudiretti eshnárse joq. Biraq sol sóz, sol sózdi aq qaǵazǵa túsiretin qalam kimniń qolynda? Perishteniń qolynda ma, Ázázildiń qolynda ma? Mine, máseleniń eń shońy.

Ázirbaıjan jazýshysy Anardyń aıtýynsha, Armenıa men Ázirbaıjan arasyndaǵy qandy qyrqys bir aýyz sózden bastaldy. Aldymen oq atylǵan joq, zeńbirek zirkildegen joq, bomba jarylǵan joq. Sóz jazyldy.

Onysy ras. Meniń áli esimde, KSRO Jazýshylar odaǵynyń sońǵy sıezeriniń birinde Ázirbaıjannyń kart jazýshysy Myrza Ibragımov minbede qoly-basy dirildep, qaltyldap turyp: «Ádebıet gazetinde armán jýrnalısi Qarabaq týraly báleli sóz aıtty. Osynyń sońy soıqanǵa aınalyp ketpese eken», — dep qatty qaýiptendi.

Aqyry, kóp uzamaı soǵys bastaldy da ketti. Myńdaǵan adam qurban boldy. Myńdaǵan adam azap shekti.

Qazir myna Anar sony aıtyp tur.

Demek qolyna qalam ustaǵannyń qalamyna, radıodan, teledıdardan sóılegenniń aýzyna adam emes, senzýra emes, ar-uıat, uly parasat qaraýyl bolsyn. Qazaq aıtady: «Bir eli aýzyńa eki eli qaqpaq qoı» deıdi. Kópshilikke aıtylatyn sózdi aqyl-oıdyń, ar-ojdannyń eleginen ótkizip, júregińniń adal súzgisinen ótkizip baryp aıtpasań, dúnıe, az ba, kóp pe, áıteýir alasapyranǵa aınalady.

Tolyq úsh kúnge sozylǵan tolyp jatqan topan sózdiń tobyqtaı túıini:

Qazirgi zamanda, tehnologıa órkendep turǵan kezde, jýrnalısıka pármendi kúshke aınaldy.

Dúnıe júzinde habar-oshar qajettigi arta tústi.

Osyǵan baılanysty jýrnalısiń jaýapkershiligi óte-móte artyp tur.

— Jýrnalısiń adaldyǵy zárý. Jýrnalısiń etıkasy týraly Kodeks kerek. Jazyqsyzǵa jala jabý, bireýdiń ar-ojdanyn qorlaý, jalǵan aqpar, habar taratý jýrnalıske jat, ımansyz qylyq.

— Demokratıany, adam quqyǵyn qorǵaý — jýrnalısiń basty mindeti.

— Baspasóz týraly memleketter Zańy ádil bolsyn. Jáne múltiksiz, qıturqysyz oryndalar bolsyn...

Bári de altyndaı jaltyraǵan jaqsy sóz. Jaqsy sóz jarym yrys. Biraq oryndalýyn aıt.

Kórkem ádebıet týraly da birshama áńgime qozǵaldy. Qarap tursań: bárinde de bir qaıǵy. Ýkraınada kezinde ataǵy birshama shyqqan Mıhaılo Stelmah degen jazýshy bar edi. Onyń «Adam qany sý emes» degen romany qazaqsha da basylyp shyqty. Sonyń balasy Slava Stelmah ta jazýshy, dramatýrg bolypty. Stambýldyń minbesinde turyp alyp, qazirgi Ýkraına ádebıetiniń múshkil halin aıtqanda kóziniń jasy qol bolǵandaı.

Al bizde, Qazaqstanda qandaı degende, Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń toraǵasy Nurlan Orazalınniń aıtýynsha, bizdiń Prezıdentimiz Nursultan Nazarbaı myrza jazýshylardy, jalpy mádenıet salasyn jarylqaıtyn kórinedi. Bul maqsatta Qor qurylypty. Sol ortaq qazanǵa jazýshy da, jýrnalıs te, kınoshy da, sýretshi de, ártister de, kompozıtorlar da óz qasyqtaryn batyratyn kórinedi. Ol qasyqqa ne ilinedi — bolashaq kórsetedi.

Muny esitken basqa elderdiń jazýshylary eleńdesip:

«O! O!» — desti. Endi bul habar jer-jerge jetetini aqıqat. Keıin olar: «Qalaı bolyp jatyr?» — dep suraǵanda, jelkemizdi qasyp, kúmiljimeı, qasqaıyp tursaq kánekı!

Aq keme Bosfor buǵazymen júzip keledi. Azıa men Eýropanyń shekarasy.

Eki qurlyqty jalǵastyryp turǵan bıik kópirdiń astynan ótip baramyz.

Stambýldyń ózi de ekige bólinip jatyr. Bir jaǵy Azıada, bir jaǵy Eýropada. Munda Azıadan Eýropaǵa, Eýropadan Azıaǵa kúnde qatynap, jumys isteıtinder kóp.

Bosfor — Týrkıanyń altyn qaqpasy. Altyn bolatyn sebebi: osy buǵaz arqyly Túrkıanyń qazyna qazanyna altyn tamshylap týrady. Óıtkeni Qarateńiz ben Mármár, Ágeı, odan ary Aq teńizdi (Jerorta) jalǵaıtyn jalǵyz jol osy Bosfor. Al kún saıyn, tún saıyn bul jolmen ondaǵan shetel kemeleri ótedi. Ótkeni úshin aqy tóleıdi. Az tabys emes.

Túrkıa — týrızm eli. Orta eseppen jylyna jeti mıllıon týrıs keledi. Odan túsetin tabys jylyna eki mıllıard dollardy quraıdy. Al Túrkıada qyzyǵa kóretin jádigerler az emes. Tek Stambýldaǵy Aı-Sofıa, Sýltan Ahmet jámılerin, sýltandar murajaıyn — Top-qapyny kórgisi keletin jolaýshylar, týrıser legi bir tolastamaıdy. Bul murajaıda álemdi dirildetip, dúrildetken sultandardyń buıymdary ǵana emes, Muhammed paıǵambarymyzdyń qylyshy, tabanynyń izi, saqaly saqtalǵan.

Paıǵambardyń eń jaqyn serikteri Ábýbákirdiń, Ospannyń, Omardyń, Áziret Áliniń zattary týr.

Stambýlǵa baryp turyp, munyń bárin kórmeı ketý — birtúrli kúná sıaqty.

Aq keme júzip keledi.

Qasymda Enes Jansever (Jansúıer) bar. Bul túrik jigiti. Jeti jyldan beri Almatyda turady. «Zaman — Qazaqstan» gazetinde isteıdi. Osy ýaqyt ishinde qazaqshany sýdaı meńgerdi. Aq kóńil, ańqyldaq, meılinshe baýyrmal, ázilqoı, qaljyń qumar azamat. Túriktiń qaljyń áńgimelerin jol boıy aıtyp keledi. Túrkıada laz deıtin taıpa bar.

— Bir laz, — deıdi Enes, — sıgaret shegip turyp, tuqylyn shalshyq sýǵa tastaı salyp, artynsha sýdy keship baryp, tuqyldy týflıiniń tabanymen taptap jatqany...

Máz bolyp kúlemiz. Tutanýly tuqyl sýǵa túskennen keıin onsyz da óship qalmaı ma... Múmkin lazdyń ántek kórinetin áreketinde basqa maǵyna bar shyǵar. Qudaı saqtansań saqtaımyn degen.

Mynaý Mármár teńizi, — deıdi Enes beı, — endi osylaı júre bersek, Egeı teńizine ótemiz. Arǵy beti Grekıa. Júzdegen irili-ýaqty araldar bar. Sonyń biri — Salonıkte Atatúrik týǵan.

Atatúrik alaqandaı aralda týǵan. Sirá, aralda týǵandar osal bolmas, — deımin ishimnen, — Napoleon da aralda týǵan. Korsıka aralynda. Osylaı toqtamaı Jerorta teńizine shyqsań, Korsıkamy da kórýge bolady.

Atatúrik aralda týǵan.

Túrkıanyń ózi de aralda turǵandaı. Bir jaǵy — Qara teńiz. Ar jaǵy — Mármár, Egeı teńizderi. Ońtústik-shyǵys jaǵy — Aq teńiz. Biz ony Jerorta teńizi dep júrmiz.

Kún, sirá, jelteń bolar, teńiz betinde tolqyndy tolqyn qýalap, qatpar-qatpar sansyz belder paıda boldy.

Dáýirler sıaqty. Dáýir sońynan dáýir keledi. Urpaq sońynan urpaq keledi. Túrkıadaǵy túrikterdiń dáýiri Er-Tuǵyryldan bastalady. Qazirgi túrikter ózderi: bizdiń babalarymyz onynshy — on birinshi ǵasyrlarda Kazak dalasynan kelgen deıdi. Keıbiri: Ortalyq Azıadan kelgenbiz deıdi. Úshinshileri: bizdiń Ata jurtymyz Túrkistan deıdi.

Qaı jaǵynan qarasań da týys. Týysqandy túrikter «qardash» deıdi. Qaryndas, qursaqtas degeni ǵoı. Er-Tuǵyryldan — Osman. Imperıa sol Osmannan bastalady. Kelesi urpaqtar tarıhynda da Osman ımperıasy atalyp qala beredi.

Osman ımperıasyn dáýirletken sultandardyń tizimi edáýir. Mehmet sultan, Sálim sultan, Súleımen sultan, Murat sultan...

Maǵan bárinen de aıanyshtysy Baıazıt sultan. Ony alǵyrlyǵy, batyrlyǵy, jeńimpazdyǵyna laıyqtap Naızaǵaı Baıazıt dep ataǵan. Nege aıanyshty? Taǵdyry qaıǵyly. Ózi jaýlap jatqan eýropalyqtardyń qolynan ólse bir sári. Qudaı qyrsyq qylǵanda, óz qandasyna tutqyn qylǵan taǵdyrdy aıtsańshy. Baıazıttiń túbine ózimizdiń Aqsaq Temir jetti. Ekeýi de saıypqyran qolbasshy. Ekeýi de dáýirlep tur. Birin-biri shaýyp ne jetpedi eken? Biri Eýropany túgel almaqshy edi. Biri búkil Shyǵysty eńserip qalyp edi. Qaıta kúsh biriktirse qaıtedi? Álde baqtalastyq... Qansha uly dese de pende ǵoı. Temir Baıazıtti pildiń kúshimen jeńdi. Túrkıa jeri ol kezde qalyń orman kórinedi. Sol ormanǵa Aqsaq Temir Úndistannan alyp kelgen pilderdi jasyryp qoıyp, tutqıyldan shabýyldap, qubyjyq kóringen alyp andardyń kúshimen túrikterdi taptap ketken ǵoı.

Aqsaq onymen koımaı, Reseıdi tejep, aýyzdyqtap turǵan Toqtamysty kúıretti.. Altyn Ordany qulatty...

Aq kememen Mármár teńizin keship kele jatyp, osyndaı-osyndaı oılar keshesiń. Aqsaq Temir, Baıazıt, Toqtamystardyń bas biriktire almaǵan qatesin túrkiler tarıhy keıin de talaı qaıtalady.

Babalar qatesin qaıtalamaıyq, bir bolaıyq dep jıyrmasynshy ǵasyrdyń bas shamasynda bir top qaıratkerler bas kóterdi. Solardyń arasynda tiri qalǵan Ahmet-Zákı Valıdı Túrkıany panalap, Túrkıadaǵy uly isterdiń kýási boldy.

Birinshi dúnıejúzilik soǵys saldary Túrik áleminiń sahnasyna Mustafa Kemal Atatúrikti shyǵardy.

Ol kezdegi Osman ımperıasy tisi túgel túsip, ábden qaljyrap qartaıǵan dármensiz arystan sıaqty edi. Osman ımperıasynan kezinde kóresini kórgen Eýropa sol alty júz jylǵa sozylǵan bodandyqtyń karymyn qaıtarǵysy keldi me, kim bilsin, Osman ımperıasyn, ıaǵnı kazirgi Túrkıany tý talaqaı talap, bólip-bólip almaqshy boldy. Aǵylshyndar, fransýzdar qoldaǵan grekter, taǵy basqalar ózderin Antanta dep atap, jan-jaqtan jabylyp kep berdi.

Mine, osy kezde Ata túrik eńsesi túsip ezilgen eldi týra kelgen ajaldan alyp qaldy. Shashylǵandy jınady. Ultty uıymdastyryp, bir ýysta ustap, er túriktiń urpaqtary ekenin esterine salyp, san jaǵynan da, qarý-jaraq jaǵynan da áldeneshe artyq jaýdy jarǵa jyǵyp, teńizge batyrdy.

Myna Mármár teńizi sonda tógilgen qannan kópke deıin qyzyl kebik qusyp jatqan bolar-aý.

Dál osy tusta Bakýde Shyǵys halyqtarynyń birinshi sezi ashyldy. Sol sıeze Turar Rysqulov Mustafa Kemal Atatúrikti meılinshe qoldaý kerek dep kópshilikke úndeý tastady. Lenın Atatúrikke astyrtyn qarý-jaraq berdi.

Men keshe İsmet Boztaǵ esimdi kart ǵalym kisimen tanystym. Boztaǵ degeni Kóktaý degeni ǵoı. Túrikter kókti boz deıdi eken. Mysaly, Kók Bóri — Bozqurt. Qurt — bóri. Qobylandy batyrdyń qurtqasy — Ana bóri (volchısa).

İsmet Boztaǵ Atatúrik ómiri men qaıratkerligin kóp zerttep, kóp eńbek jazǵan kisi. Men odan:

Mustafa Kemal Atatúrik nege Túrkıa astanasyn Stambýldın Ankaraǵa kóshirdi? — dep suradym.

Kart oqymysty maǵan kúlimsirep qarap otyrdy da, qarsy suraq qoıdy:

— Nursultan Nazarbaı Qazaqstan bas qalasyn nege Almatydan Astanaǵa keshirdi?

Men óıtip-búıtip túsindirip baqtym.

— Qazaqstannyń Soltústiginde yzǵar bar. Árıne, aýa raıynyń salqyndyǵy ǵana emes...

— Á, — dedi İsmet beı saýsaǵyn shoshaıtyp, — dál sondaı qaýip bizde de bolǵan. Qara teńizdiń arǵy betinde jatqan Qyrym jer jannaty. Biraq sol Qyrym jaqtan bizge de ylǵı yzǵar soǵyp turatyn, Qyrymnan Stambýlǵa áp-sátte jetip kelý týk emes. Onyń ústine Stambýl sultandardyń astanasy. Ásirese sońǵy sultandar usaqtady. Baqa-shaıan, qurt-qumyrsqa sıaqty maıdalandy. Baıaǵy arystan sultandardyń sony irip-shiridi. Sol qapyryq qapastan da qutylý kerek boldy.

Atatúrik bas qalany memlekettiń orta tusyna jaqyndatty. Al biraq Stambýldy júdetken joq. Qansha ýaqyt ótti, biraq dúnıe júzi áli Túrkıa dese en aldymen Stambýldy aýyzǵa alady. Stambýl — túrik sımvoly sıaqty. On eki jarym mıllıon halyq mekendegen bul shahar álemdegi en iri qalalardyń biri.

Jazýshy Iavyz Býlentpen ángimelestim.

— Birinshi dúnıejúzilik soǵys tusynda da, soǵystan keıingi jyldardada Túrkıa halqy qatty asharshylyqqa ushyrady, — dedi Býlent. — Sizderde qazir qıynshylyq bar deıdi, biraq sonaý jyldardaǵy Túrkıanyń kórgeniniń qasynda ol buıym emes. Ash túrikter astyndaǵy atyn soıyp, sonyń qarnyndaǵy arpany alyp jegen.

— Qarnyndaǵy arpany jegenshe, sol attyń etin nege jemeıdi?

— E, bul endi tyıym máselesi. Túrikterdiń kúlli ómiri at ústinde, soǵys maıdanynda ótken dese de bolady. Kezinde sultandar jylqy balasy quryp ketpeý úshin jylqy etin jeýge tyıym salǵan. Din ony «haram» degen. Iaǵnı, ruqsat joq! Sol nanym musylman túrik júregine, mıyna qanjarmen qashalyp jazylǵan sıaqty.

Býlent myrza Qazaqstan týraly kitap jazyp júrse de, qazaqtyń ashtyq «epopeıasyn» bilmeıtin bolǵany ma... Osy ǵasyrdyń ózinde ǵana Uly Jylan asharshylyǵyn, Goloshekın Jylan asharshylyǵyn, 1941-1945 j.j. uly soǵys asharshylyǵyn estimegen-aý, sirá.

— Áne, sol sansyraǵan túrik mıllátin Atatúrik ysyrat kópirinen alyp shyqty. Qazirgi túrik ınshalla, attyń qarnyn jaryp, arpasyn jemeıdi.

Sonda qalaı alyp shyqty? Tozǵan eldi qalaı toptandyrdy? Ash-jalańash tobyrdy qalaı biriktirdi? Qalaısha alaman kúshke aınaldyrdy? Ne sıqyry bar Atatúriktiń? Tipti dindar túrikter Atatúrikti Mádı dep atady. Mádı (Maǵdı) musylman uǵymynda hrıstıandardyń Iısýs Hrıstosy sıaqty. Kúlli hrıstıan álemi osy ýaqytqa deıin: «Isa paıǵambar aspannan túsip, Jer betinde Uly sot júrgizip, azyp-tozǵan adamzatty jónge salady», — dep úmittenip keledi.

Musylman álemi de Mádıdi zaryǵa kútýli. Ol jerden shyǵatyn kórinedi. Al túrikter bolsa Atatúrikti sol Mádıge balady.

Atatúrik Mádı bolyp, kúlli álemdi quldyqtan qutqarmaǵanymen, Túrkıany qutqardy.

Ózin «túrikpin» dep ataýǵa qorlanyp júrgen balasyna Atatúrik:

«Túrik ulany!

Túriktiń ulttyq minezi asqaq. Túrik halqy eńbekqor, Túrik halqy — zerek halyq... «Men túrikpin!» degen qandaı baqytty. Túrik bolyp týǵanyńa maqtan!» — dep uran tastady.

Bul úndeý júni jyǵylyp, jigeri jasyǵan túrik adamyn dúr silkindirdi.

Rýh tirildi. Rýh qulshyndy. Rýh alaýlady. Sóıtip, ash-jalańash, jóndi qarý-jaraǵy da joq túrik balasy muzdaı qursanǵan, jaǵalaǵan jaýdy jaıratyp jiberdi.

Sonda Atatúrik jamaǵatqa taǵy jar saldy:

«Túrik ulany!

Álem bizdi qurmettesin desek óz ultymyzdy, óz ulttyq beınemizdi aldymen bizdiń ózimiz bar sózimizben, aqyl-oıymyzben, búkil qımyl-áreketimizben qurmetteýimiz kerek. Óziniń ulttyq beınesin taba almaǵan ulttardyń basqa ulttarǵa jem bolatynyn umytpańyzdar!»

Shovınısik pıǵyly basymdar Atatúriktiń bul úndeýin «ultshyldyq» dep baıbalam da saldy.

Sonda qalaı? Ózge kúshtilerdiń, ózimshil ozbyrlardyń ezgisinen ulttyq namysy, ulttyq rýhy sónip bara jatqan halyqty tiriltýge bolady? Ata túriktiń bul áreketin basqalardan, artyqtaý óz ultyn basqalardan artyq sanap, asqaqtaý emes,óz halqyn ózgelermen teńestirý áreketi dep túsiný kerek qoı.

Al baıybyna barsaq, Atatúrik óz halqyn rýhtandyryp, áldenip alǵannan keıin asaý minez kórsetken joq. Bireýdiń elin jaýlap, jerin tartyp alaıyn degen joq. Bar maqsaty, bar armany: óz jerin ózgelerge jem qylmaı, ózge elder qatarly beıbit ómir súrý edi. Ol múddege jetti.

Astanany Ankaraǵa aýdaryp, Atatúrik burynǵydaı sýltanat emes, Túrik Respýblıkasyn jarıalady. Sondaǵy aıtqany:

«Túrik ulany

Birinshi mindetiń: túrik táýelsizdigin, Túrik Respýblıkasyn máńgi saqtaý jáne qorǵaý bolyp tabylady!»

Dál qazirgi Qazaqstan aldynda da dál osyndaı mindet turǵan joq pa?!

Dál qazirgi qazaq ulany óz mindetin dál Atatúrik aıtqandaı túsinip júr me? Atqa mingenderdiń kóbi qazir Respýblıkany, Táýelsizdikti saqtaý múddesinen góri, halyq qazynasyna sheńgeldi qalaı molyraq salyp, qalaı molyraq alyp qalsam eken dep ózeýregen joq pa?!

Osy aıtqanymyz jala bolsa, Prezıdent jemqorlyq, paraqorlyq, urlyq-qarlyqpen kúres jóninde Jarlyq shyǵarýǵa nege májbúr boldy?

O, Jemqorlyq! Paraqorlyq! Urlyq-qarlyq! Baı Qazaqstannyń qaltasyn qaǵyp, qazynasyn taqyrlaǵan osy azǵyndar emes pe? Muny biz áý basta-aq aıqaılap aıtpap pa edik?! «Egemen Qazaqstan» gazeti sol aıqaıdy aıdyndaı etip jarıalamap pa edi?

Eshten kesh jaqsy. Kesh te bolsa, Jarlyq. shyqty. Zań shyqty. Kúres bastalǵan syńaıly. Ázirshe akýlalar ustatpaı júr. Keıbir shortandar, shabaq symaqtar ǵana biren-saran túsip tur torǵa.

Jemqor, paraqor, urylardyń keshegi jáne búgingi suǵanaqtyǵy apatqa ushyraǵan úılerdi tonaıtyn tonaýshylardyń, qorqaýlardyń toıymsyz qaraýlyǵyna uqsaıdy. Olar báribir aram jolmen tapqan maldan opa tappaıdy. Kók Táńiri bárin kórip tur. Jazalanady.

Respýblıka jarıalanysymen eldiń jaǵdaıyn biraz jeýkemdeýmen qatar, Atatúrik rýhanı salaǵa zor salmaq saldy. Sonda ol en aldymen bylaı dedi:

«Túrik ulany!

Túrkıa Respýblıkasyn qurǵan — túrik halqy. Túrik ulty. Túrik ulty degen sóz — Túrik tili degen sóz. Túrik tili — túrik ultynyń qasıetti qazynasy. Óıtkeni túrik ulty ótkendegi sheksiz baqytsyzdyqtardyń ishinde óziniń adamgershiliginiń, dástúriniń, estelikteriniń, mýddeleriniń, qysqasy búgin ázin ult retinde qalyptastyrǵan barlyq qasıetti Tiliniń arqasynda saqtalǵanyn kórip otyr. Túrik tili — túrik halqynyń júregi, aqyl-oıy».

Budan artyq qalaı aıtýǵa bolady.

Sol zamanda Keńestik Komýnıstik ımperıa qazaq, ózbek, qyrǵyz, tatar, bashqurt sıaqty ulttardyń ejelden kele jatqan arab árpin latynǵa kóshirýge ámir etti. Bul jóninde el aýzynda júrgen mynandaı bir áńgime bar. Álgi latynshaǵa kóshirerde Stalın keıbir ult ókilderin «keńeske» shaqyrsa kerek. Sonda Turar Rysqulov: «Arabshadan latynshaǵa, odan kırıllısaǵa kóship áýre-sarsań bolǵansha nege birden grýzınshege keshe salmaımyz?!» — depti deıdi. Ras pa, joq pa, biraq osynda halyqtyń zyǵyrdany jatyr.

Bul degenińiz — zamandar boıyna arabshamen jazylǵan tarıhtan, ádebıetten, sanadan aıyrý, týysqan halyqtardyń bir-birinen alystaýy degen sóz edi. Sony sezgen Atatúrik Ata-jurttaǵy túrki tildes týystardan múldem oqshaý qalmas úshin Túrkıadaǵy túrik tilin de latyn jazýyna kóshirdi. Munysy kóregendik edi.

Biraq Stalın zymıandyǵyna syryqqa quryq jalǵasa da boılaǵan emes, on jylǵa jeter-jetpes, álgi ulttar alfavıtin endi latynshadan kırıllısaǵa, ıaǵnı orysshaǵa kóshirdi de jiberdi.

Tarıhty, mádenıetti, ádebıetti, rýhty umyttyryp, halyqtardy máńgúrttendirip jiberip, baıtaq ımperıany bir knopkamen basqaryp, jat dese jatqyzyp, týr dese turǵyzyp otyrdyń utymdy tásilderiniń bir parasy osyndaı.

Til týraly aıtys kókpary Qazaqstanda áli tolastamaı týr. Áýeli basta Memlekettik til — qos til bolsyn! — degen ýran tastaldy. Mundaı sóz keıbir orys ókilderin bylaı qoıǵanda, óz qazaqtarymyzdan shyqty. Ómir boıy qazaq tili ǵylymynyń arqasynda nan jep, akademık atanǵan keıbir aǵalarymyz da: «qazaq jáne orys tili!» — dep qasarysty. Qos til — memlekettik bolǵanda, qazaq tili ómir boıy eńsesin kótere almaıtyny beseneden belgili. Qazaq tili — túkke alǵysyz, mardymsyz til dep masanovtar shyqty. Olar áli de kóp. İs basynda kóp otyr. Til týraly Zańǵa tyrmysa tusaý salyp otyrǵandar da solar.

Kezinde osyndaı ker tartpalarǵa Atatúrik: «Túrik tili — baı da aýqymdy til, ár aýqymdy berýge qabileti bar. Tek onyń bar ıgilikterin izdestirý, tabý, jınastyrý, olarmen jumys isteý kerek. Túrik jáne túrik tilin órkenıet tarıhynan jáne mádenıetinen tys dep qaraýdyń qandaı jaman qate ekenin búkil álemge kórsetemiz!» — dedi. Biz nege osylaı dep pármendi ún qata almaımyz? Til týraly Zańdar nege ishten óli týady? Zań shyǵarýshylar, basqarýshylar nege ózi týdyrǵan perzentti mápelemeı, tastandy qylady? Zań shyǵarýshylar osy Zańdy qabyldaı otyryp, nege basqa tilde saıraıdy? Úlgi qaıda?

Qazaq tilinde Prezıdent, Parlament, Úkimet taza sóılemeıinshe, Ana tiliniń alǵa baspaǵany baspaǵan. Mınıstrler, ákimder, búkil qaýym solardyń aýzyna qaraıdy. Solar ne kórsetse, sony isteıdi.

Prezıdent keshegi Úndeýinde: «Qazaqstanda ulttyq ekstremızmge oryn bolmaıdy», — dedi. Óte durys. Al keıbir beıbaqtar bizdiń osy aıtyp otyrǵanymyzdan «ulttyq ekstremızm» izdeıdi. Anamyzdy, qasıetti Ana tilimizdi óltirip almaıyq deseń de ekstremızm be?! Til — Atatúrik aıtqandaı, halyqtyń júregi, aqyl-oıy. Bul da ekstremızm be? Taǵy da Atatúrik aıtty:

« Ulttyq mádenıettiń barlyq, baǵytqa jol asha otyryp bıikteýin Túrik Respýblıkasynyń negizgi tilegi etemiz... Ulttyq mádenıetimizdi zamanaýı órkenıettiń asqaryna shyǵaramyz, óneri men óner qaıratkerleri joq ult tolyqqandy ómirge ıe bola almaıdy. Mundaı ult bir aıaǵy aqsaq, bir qoly sholaq múgedek jáne aýrý adam sıaqty». Al, buǵan qandaı daý aıtasyz.

Bizdiń Prezıdentimiz Nursultan Nazarbaı myrza taıaýda ǵana halyqqa Úndeý tastady. Eldi demokratıalandyrýǵa baılanysty, ekonomıkaǵa baılanysty; jalaqy, zeınetaqyǵa; áleýmettik máselelerge baılanysty; ulttyq merez — jemqorlyqqa, paraqorlyqqa, urlyqqa baılanysty aıtqandary janǵa jaǵymdy, júrekke jyly tıedi. Tek osy sózderdiń pármendiligin, oryndalýyn tileńiz.

Al «áttegenaıyn» aıtýǵa bola ma? Nege bolmaıdy. Demokratıa kanat jaısyn dep Prezıdent ózi aıtyp otyr ǵoı.

Eldi eleń etkizip, úmit otyn úrlegen osy ımandy Úndeýde ne joq? Taǵy da Mádenıet, Ádebıet, óner joq. Bul egeı miskinder «2030» baǵdarlamasynda da joq bolatyn. Osyndaı taǵdyr shesh máselelerde Prezıdent jáne onyń aqylmandary Atatúriktiń joǵarydaǵy sózderin eske alyp qoısa artyq bolmaıdy.

Taǵy da Atatúrik aıtty: «Meniń kúshim jáne qýatym halyqtyń maǵan kórsetken senimimen quralady».

Halyq senimine ıe bolǵan Ókimet pen Úkimet qana eshqandaı bále-jaladan da, daý-damaıdan da, saılaýdan da qoryqpaıdy.

Jaratqan Qudiretten sol senimdi tileńiz, ári áreket etińiz.

***

Qazir zor aqylar ıntervensıasy bar ma?

Bar.

Bar bolsa, qandaı quraly bar?

Quraly: atom bombasy emes, avtomat ta emes. Baspasóz. Radıo. Teledıdar. Internet.

Osy indet arqyly álemdi, álemdegi adamdardyń aqyl-oı, sanasyn bir oq shyǵarmaı jaýlap alady.

Stambýlda ótken jıynda osy jaǵdaı basa aıtyldy. Adam balasyn ımansyzdandyryp, qatygezdendirip, qanypezer qan tókkish etip, aıýandandyryp jiberetin dýleı kúsh osy aqparat quraldarynda.

Aqparat quraldary kimniń qolynda? Adaldardyń qolynda bolsa — izgilik. Aramdardyń qolynda bolsa — zulymdyq. Bul quraldy kóbinese aqsha bılep tur. Aqyldy kóbinese aqsha jeńip tur.

Shetel kınolary, teledıdary nasha qorlyqpen kúresken bolyp, sol nashany, apıyndy qalaı taratýdyń árqıly aıla-tásilin úıretip jatyr.

Apıyn — aqsha. Araq — aqsha.

Bizde, Qazaqstanda apıynmen kúres barsymaq. Al araqqa — azattyq!

Araq tuqymyndy tuzdaı qylatynymen eshkimniń isi joq.

Aqyldy dıhan eginge qaptaǵan aramshópti ǵana qurtyp qoımaıdy. K,ara shegirtkeni de qyrady. Al bizde aramshóppen alysyp jatqansymaq. Qara shegirtke andyzdap tur. Sonda egin qalaı aman qalmaq?!

Aı, Mármár teńiz, Mármár teńiz! Seniń maıda buıra tolqyndaryńa suqtana qarap otyra berseń qıaldar qaıda i egelemeıdi. Oıyńa neler kelip, neler ketpeıdi.

Kók Táńiri seniń dıdaryńdy taǵy da kórýge jazsyn.

Almaty — Stambýl — Almaty.

---