InfoHub Logo

Osy kyrkúıektiń 10-12-si arasynda Tashkent shaharynda Muhtar Áýezov kúnderi ótkizildi.

Tashkentte ótken jyldar Muhtar ómirindegi eń bir qyzyqty da qymbat jyldar.

1922-23 jyldarda Tashkentke jalǵyz Muhtar Áýezov emes, Alashorda kósemderiniń kóbi, qazaq zıalylary jınaldy. Maǵjan Jumabaev, Júsipbek Aımaýytov, Halel Dosmuhanbetov, Jahanshah Dosmuhanbetov...

Ózinen-ózi suraq týady: nege Tashkentke jınaldy? Osy jerde olar oqý oqyp, kyzmet istep, shyǵarmashylyq shabyt taýyp, qulashyn jazyp, erkin júrip-turǵany qalaı? Olar nege mundaı múmkindikti Qazaqstannan tappady?

Keńes ókimetiniń birinshi jyldarynda Túrkistan Respýblıkasyn shovınıs bólshevıkter Tobolın, Ýspenskıı, Kazakov sıaqtylar basqardy. 1919 jyly Lenınniń joldamasymen Máskeýden «Túrikkomıssıa» keldi. Onyń kuramynda Frýnze, Quıbyshev, Elıava, Goloshekın, Bokıı sıaqtylar bar edi.

Ókimet bıligi túrkistandyq baıyrǵy túrik násildesterge tıe qoımady.

Bul jóninde Turar Rysqulov Lenınge: buryn Túrkistandy aq patsha general-gýbernatorlary bılese, endi myna Keńes ókimeti jarıalaǵan Túrkistandy qyzyl general-gýbernatorlar basqaryp otyr. Eshqandaı aıyrmashylyq joq dep jazdy.

Sóıtip bul kezeńde Túrkistandaǵy túrik halyqtary ám tájikter sol baıaǵy otarshyldyq, quldyq qalpynda qala berdi.

Tek 1920-jyldyń basynda Turar Rysqulov Túrkistan Atqarý Komıtetiniń Toraǵasy (Prezıdenti) bolyp, asa basym daýyspen saılandy.

1922-23 jyldary ol Túrkistan Úkimetin basqardy. Bul kezeńde Úkimet quramynda Sanjar Aspandıarov, Názir Tórekulov, Sultanbek Hojanov, Saǵdýlla Tursynhojaev, Nızameddan Hojaev, Qaıǵysyz Atabaev syndy túrkistandyqtar boldy.

Jıyrmasynshy jyldyń basynda-aq Turar Rysqulov jáne onyń jaqtastary Túrik Respýblıkasyn jarıalady. Túrik Respýblıkasyn Reseı Federasıasynyń quramynda bola turyp, óziniń aıryqsha egemendiligin saqtasyn; óz aqshasy bolsyn, óz áskeri bolsyn; sheteldermen tikeleı baılanys jasaıtyn múmkindigi bolsyn dedi. Túrkistandyqtar úshin ortaq alfavıt jasamaqshy edi.

Biraq ony Máskeý qup kórmedi.

Báribir áreket iske aspaǵanmen, ıdeıa qaldy.

Osy ıdeıa jaǵynda Tashkentke jınalǵan kazak zıalylary da boldy. Jas Muhtar osy ıdeıamen qarýlanǵandardyń bireýi.

Turar men Muhtardyń ıdeıalas-týys, jaqyndyǵy, dostyǵy týraly muhtartanýshylar kóp aıta bermeıdi. Beker-aq. Osy týystyqtyń arqasynda dúnıege «Qarash-Qarash», «Qıly zaman» syndy asyl shyǵarmalar týǵanyn aıtýǵa kelgende ádebıet tarıhshylary kúmiljip qalady. Bálkim, zerttelýi kem shyǵar. Oǵan arada ótken nebir zulmat jyldar da kináli bolar. Biraq túbinde aqıqaty ashylary haq. Altyn kezdik qap túbinde qashanǵy jata berer deısiń.

Myna azattyq alǵan sońǵy jyldarda Ortalyq Azıadaǵy úsh memleket basshylary: Qazaqstan, Ózbekstan, Qyrǵyzstan Prezıdentteri qaıta-qaıta bas qosyp, jeke-jeke táýelsiz memleketter bola tura, týystyq birlestiktiń joldaryn izdestirip júrgenderi baıqalady. Árıne, bul bir memleket bolaıyq degen nıet emes.

Biraq saıası, ekonomıkalyq, mádenıet, rýhanıat jaǵynan birlestiktiń paıdasy shash-etekten ekeni daýsyz shyndyq. Mysaly, osy úsh memlekettiń ortaq aqshasy bolǵannan halyqtar paıda kórmese, zıan shekpeıdi. Qazir Ózbekstanǵa bara qalsaq, Qazaqstannyń teńgesi ótpeıdi. Dollar aıyrbastaýǵa, kazak teńgesin ózbek somyna aıyrbastaýǵa tıym salynǵan. Sodan baryp, «qara bazardyń» aılasy qarastyrylady. Sóıtemin dep bizdiń bir jigitimiz Alaı bazarynda kolǵa da túsip qalyp, áreń qutyldy.

Ásker birlestigi qajet. Birlesken qarýly kúsh árdaıym álýetti. Osy kúnderi Qazaqstannyń ońtústiginde, Ózbekstan shekarasynda ótip jatqan birlesken áskerı jattyǵýlar óz nátıjesin berip te qalar.

Qansha aıtqanmen, dúnıe keıpine qarasańyz, alapat bolyp jatqan jerler az emes. Alysqa barmaı-aq, irgemizdegi Aýǵanstan, Tájikstandaǵy janjaldar da jetkilikti. Oı, ol bizden alysta ǵoı dep jaıbaraqat jantaıyp jatýdyń jóni joq. Úlken órttiń shoǵy alysqa shashyraıdy. Qudaı saqtansań saqtaıdy.

Aq ımperıa, qyzyl ımperıa túrik tildes halyqtardyń jigin ajyratýdyń neshe bir quıtyrqy joldaryn oılap tapqan.

Sonyń biri alfavıt. Ózbekpen júzbe-júz sóılesse, bári túsinikti. Al endi gazetin alyp qarasań, ejiktep oqyp áreń túsinesiń.

Qazir ózbekter birte-birte latyn árpine kóship jatyr. Birinshi synyptan bastap mektepterde kırıllısamen qatar latyn alfavıtine mashyqtandyrady. Kósheleri tola ózbek tilinde latynsha jazýlar.

Al endi osy bastan osy túrik tildester, olardyń asa bilimdi ǵylymdary birlesip latynnyń ózin ortaq jasamasa, taǵy da shóre-shóre, bir-birimizdi oqı almaıtyn, túsinbeıtin halde qalamyz.

Tóbeles neden shyǵady? Adamdar bir-birin túsinbeýden shyǵady. Túrik tildester birin-biri qazir túsinbeı, áldeqalaı tóbelesse, bizdiń urpaqtarymyz birin-biri óltirýge deıin barady. Qudaı onyń betin aýlaq qylsyn. Endeshe birliktiń qamy osy bastan qalanýy qajet.

Qazirgi jaǵdaıda týysqan úsh memleket: Qazaqstan, Ózbekstan, Qyrǵyzstan shekaralaryndaǵy kedender úsh Prezıdent keliskendegiden ózgesheleý. Maıda sheneýnikter qulqyn qamymen shekara keden sheshýin qıyndatyp, shıelenistirip qoıǵandaı. Shekaradaǵy usaq-túıek kıkiljińder — osylardyń áreketi. Árıne, ár memleket óz múddesin qorǵaıdy. Áıtkenmen, burynǵylar aıtqandaı, shekarańdy taspen qorshama, dospen qorsha. Al bizge dos degen uǵym az, biz týyspyz ǵoı. Dos degeniń búgin dos, erteń kim biledi...

Sondyqtan týysqandyq sezimdi oıata bergen lazym. Bul jolda mádenıet, ádebıet, óner, ǵylym baılanystary úlken qyzmet atqarar edi. Sondyqtan da 1995 jyly prezıdentter Islam Karımovtyń, Nursultan Nazarbaevtyń, Asqar Aqaevtyń qoldaýymen, jazýshy Shyńǵys Aıtmatovtyń bastaýymen «Túrkistan — ortaq úıimiz» atty Assambleıany qarjylandyrý jónindegi óz mindettemelerin sozbaqqa salmaı oryndasa, bul uıym túrik tildester men Túrkistan aımaǵyn mekendeıtin basqa ulttar men ulystardyń asa ımandy besigine aınalmaq. Maqsaty zor, múddesi bıik.

Sońǵy jyldary mádenı, ádebı baılanystarymyzdyń qojyrap ketkeni ras. Buryn Muhtar Áýezov, Aıbek, Sábıt Muqanov, Ǵafýr Ǵulam, Ábdilda Tájibaev, Mır temir, Saıd Ahmad, Asqar Súleımen syndy jazýshylar bir-birimen tanys joldas qana emes, dos-baýyr bolsa, qazir mynalar bar dep ataý qıyn.

Tipti bir-birimizde ne bolyp jatqanynan beıhabarmyz. Mysaly, qyrǵyzdyń ataqty jazýshysy Túgelbaı Sydyqbekovtyń, ezbektiń aıaýly aqyny Zulfıanyń dúnıeden ótip ketkenin de estimeı, bilmeı qalyppyz.

Qýanyshyna ortaqtaspasa, qaıǵysyna kúıinbese, nesi dos, nesi týys. Mine, bul rette atalǵan Assambleıa Túrkistan tutastyǵyna alda talaı qyzmet atqarar dep áli de úmittenemiz.

Muhtar Áýezovtiń 100 jyldyǵyna jınalǵan alqaly jıyndarda da osy másele kóp aıtyldy. Onda, Ózbekstan Jazýshylar odaǵynyń raıysy, aqyn Abdolla Arıpov, Qazaqstannyń Ózbekstandaǵy elshisi Ómirzaq Ózbekov, «Túrkistan — ortaq úıimiz» Assambleıasynyń vıse-prezıdenti Adyl Iakýb, muhtartanýdaǵy asa iri ǵalym Mekemtas Myrzahmetov, jazýshy Pirimqul Qadyrov, ǵalymdar Izat Sultanov, Lázız Kaıýmov, Qaldybek Seıdanov t.b. mazmundy, mańyzdy sózder aıtty.

Mekemtastyń baıandaýy boıynsha, Muhtar Áýezovtiń 50 tomdyq shyǵarmalar jınaǵy daıyndalǵan. Onyń ishinde 15 tomy bir Abaıdyń ózi týraly ǵana. 6-7 tomy — hattar.

Hattar demekshi, Tashkent turǵyny S. Qarabaev degen azamat óziniń qolynda Muhtar Áýezovtiń 200-den astam hattary bar ekenin málimdedi. Onyń bári Ǵaınıjamal esimdi áıelge arnalǵany belgili boldy. Bul hattar jarıalana qalsa, halyq súısinip oqıtyn talaı-talaı tarıh beti ashylmaq.

«Ózbekstanda ne jańalyq?» — degende, bizdiń aldymyzda ǵana Samarqanda «Shyǵys áýenderi» atty halyqaralyq mýzyka festıvali bolyp ótipti. Almatyda jylma-jyl ótetin «Azıa daýysy» festıvalinen aıyrmashylyǵy — munda shynaıy Shyǵys áýezi saltanat kurady eken. «Azıa daýysy» shyn máninde Azıa daýysy emes, kóbinese oıdan-qyrdan jınalǵan, Azıaǵa úsh qaınasa sorpasy qosylmaıtyn, halyqtyq, ulttyq reńki belgisiz áldeneler qaptap ketse, Samarqan festıvali halyq qurmetine bólengen eken.

Býhara men Hıýa shaharlarynyń 2500 jyldyǵyn toılaýǵa túbegeıli daıyndyq qyzý júrip jatyr.

Respýblıka birinshi kezekte óz óndirisin órkendetýge kúsh salǵan. Ulttyq baılyqty qanattyǵa qaqtyrmaı, tumsyqtyǵa shoqyttyrmaı, qazan aýzyn qaqpaqsyz qaldyrmaı, tap-tuınaqtaı bekem otyr.

Jemqorlyq, paraqorlyq pen urlyq-qarlyqqa qarsy kúres utymdy júıesin tapqan. Bul dert ásirese úkimet sheneýnikterine juqpaly aýrý bolyp tarasa — memlekettiktiń, bostandyqtyń, táýelsizdiktiń ózine qaýip tóneri belgili. Osyny ózbekter jete sezingen. Sondyqtan da Zań qatań baqylanǵan.

Tashkenttegi Muhtar Áýezov kúnderi sátti etti deýge bolady. Ózbek halqy Muhtardy óz ulyndaı súıip, qasterlep, qadirleıtinine kózimiz jetti.

Tashkent shahary. 1998 jyl

---