InfoHub Logo

Jambyl jákemiz qaıtys bolardan sál buryn óziniń bel balasy Tezekbaıdy shaqyrtyp alyp:

— Tezekbaı, daıyndala ber. Qyzyl jolbarysym úıdiń syrtyn aınalyp, taý jaqqa qaraı ketip qaldy. Endi men kóp uzamaıtyn shyǵarmyn, — depti.

Qyzyl jolbarys Jambyldyń kıesi eken ǵoı. Aqyndyq rýh. Júz jasaǵan uzaq jasynda Jambyldy Jambyl etip, kómeıinen jyr tókkizip qoıǵan sol rýh.

Óner adamynda, ásirese aqynda ondaı rýh bolmasa, ol shamaly ǵana, shala aqyn. Qatty aýyryp jatqanda kóńilin suraı barǵan Ásetke Kempirbaıdyń ne aıtqanyn bilemiz ǵoı.

Ásetjan, bul aýrýdan ólem bilem,

Allanyń amanatyn berem bilem.

Keýdemnen kókala úırek «qosh» dep ushty,

Sol shirkin keri joldas óleń bilem, —

demeı me Kempirbaı. Demek, Kempekeńniń kıesi Kókala úırek.

Jambyldyń ulylyǵy — Qyzyl jolbarysta.

Jambyldyń óz aıaǵy jetpegen jerge sol Qyzyl jolbarysy jetken.

Sonyń biri — Lenıngrad. Qazirgi Sankt-Peterbýrg.

Qasıetti Petrdiń qalasy. Kóp adamdar Petr Birinshiniń qurmetine qoıylǵan dep oılaıdy. Shyndyǵynda qalanyń atyn Sankt-Peterbýrg dep qoıyp júrgen sol Petr Birinshiniń ózi. Óziniń atyn emes, apostol Petrdiń atyn qoıǵany. Iısýs Hrıstostyń shadıarlarynyń bireýi.

Osy sáýir aıynyń on úshi kúni sol Sankt-Peterbýrgtiń Tavrıa saraıynda Jambyldyń 150 jyldyǵyna arnalǵan saltanatty jıynmenen Sankt-Peterbýrg jáne Lenıngrad oblysyndaǵy Jambyl kúnderi bastaldy.

Tavrıa saraıy. Toqsan jyl buryn 1906 jyly Reseıdiń I Dýmasy óz jumysyn osy Tavrıa saraıynda bastaǵan.

Zaman-aı deseńizshi. Sonda Reseı memlekettik Dýmasynyń minbesinen Baqytjan Qarataev, Álıhan Bókeıhanov, Ahmet Birimjanov sıaqty azamattar ezilgen qazaq halqynyń joǵyn joqtap, arman-tilegin aıtyp, qazaqqa jeńildik ber dep kúresip edi. Sonda Markov degen shovınıs depýtat: «Qazaqtardyń talabyn oryndap keregi joq. Olar baıaǵy Shyńǵys han men Aqsaq Temirdiń urpaqtary. Sondyqtan Amerıkada «qyzyl terili» úndisterdi qalaı qyrsa, kazaktardy da solaı qyrý kerek», — dep edi.

Al bizdiń elin súıgen erlerimiz osyndaı kúıdirgilermen arpalysta shyńdaldy.

Endi búgin sol minbeden Jambyl týraly nebir jaqsy sózder aıtyldy. Sankt-Peterbýrg meri Sobchak, Lenıngrad oblysynyń gýbernatory Belákov sóıledi.

Bizden akademık Zákı Ahmetov Jambyl týraly baıandama jasady. Respýblıka mádenıet mınıstri Talǵat Mamashov, aqyn Farıza Ońǵarsynova sóz sóılep, óleń oqydy.

Lenıngradtyń 900 kúndik blokadasyn kórgen kózi tiri shal-kempirler Jambyldy eske alǵanda, olardy enjar tyńdaý múmkin emes. Jambyldyń «Lenıngradtyq órenderim» óleńin ártis Mıhaıl Tokarev oqyǵanda zalda eńirep jylap otyrǵandardyń, talaıyn kórdik.

Soıqan soǵys kezinde Jambyldyń bir óleńi tutas bir armıanyń kúshinen artyq eser bergen. Qaljyraǵan ash-jalańash adamdar sol Jambyldyń jalyndy sózderinen teńdessiz kúsh-qýat alyp, rýhy bekigen. Al rýhy kúshtiler eshqandaı jaýdan jeńilmeıdi.

Áne, árbir lenıngradtyq Jambyldy sol úshin súıedi, sol úshin qasterleıdi. El bolǵan soń ishinde aqyldysy da, ara-tura áýmeserleri de kezdesedi. Lenıngradtyq Rozenbaým degen bireý kezinde «Biz Jambyldyń balasy emespiz»,-dep aljyp júrdi. Qazir ondaı únder óshti. Óıtkeni Jambyldyń arýaǵy bárinen de kúshti. Rozenbaýmdar kazakta da bolǵan. Birli-jarymy qazir de bar. «Jambyl aqyn emes», — degen ımansyzdardyń talaıynyń aýzy-basy qısaıyp qalǵan.

Sankt-Peterbýrgtiń qaq ortasyndaǵy Jambyl kóshesiniń boıyna memorıaldyq taqta qoıylyp, osy qurmetke kóp adam jınaldy. Qala turǵyndarynyń ózi osy jıynda birinen keıin biri shyǵyp sóılep, Jambylǵa arnap onyń kóshesiniń boıyna memorıaldyq taqta qoıý az, sonymen katar uly aqynnyń bederli beınesi qoıylsyn dep talap etip jatty. Al halyqtyń únin qadirleý lazym.

Jambyl kúnderi tek Sankt-Peterbýrgpen shektelip qalǵan joq. Oblys kólemine tarady. Vyborg qalasy Jambyl arýaǵyn jańǵyrtsa, Volhov uly aqynnyń qurmetine dep úlken mereke ótkizdi.

Volhov dese bizdiń qulaq eleń ete qalady. Óıtkeni bul maıdanda qazaqstandyq 310-dıvızıa jaýmen shaıqasqan. Ol shaıqasty ardaqty aqyn Syrbaı Máýlenov óz óleńderinde tebirene jyrlaǵan. Meniń bir aǵam osy Volhov maıdanynda on qolynan aıyrylyp qaıtqan. Ol týraly men «Sholaq Sıaqul» atty áńgime-esse jazdym.

Lenıngrad degende Álıany aıtpasa, arýaq attap ketkendeı keshirilmes kúnáǵa batar edik.

Álıa Moldaǵulova oqyǵan mektep qazir sol Álıa esimimen atalady, mektep ornalasqan kóshe de Álıa atynda. Mundaǵy kezdesý de áserli boldy.

Al endi osy kóptegen kezdesýlerde Qazaqstan Respýblıkasynyń, azat Qazaqstannyń aıbynyn asqaqtatqan tek sóz sóılegen sheshender ǵana emes, kóbinese bizdiń ánshi-kúıshilerimiz, óner juldyzdary boldy. Bul joly ásirese jas talanttar jarqyrap kórindi. Abaı atyndaǵy opera jáne balet teatrynyń ánshileri Jámıla Baspaqova, Inessa Tarasova, Qaıyrjan Joldybaevtar ataqty ánshilerge kende emes Peterbýrg jurtshylyǵyn rıza etti. «Adyrna» ansambli, belgili ánshiler Hafız Esimov, Kenjeǵalı Myrjyqbaevtar Jambyl elin, onyń ónerin ózge óńirge laıyqty tanyta bildi.

Joq, lenıngradtyqtar Jambyldy umytpapty. Jambyldyń jalyndy sózderinen medet alyp, rýhtanǵandar áli kóp eken. Másele — endi keler urpaqqa uly aqyndy umytpaıtyndaı tárbıe berý — bizdiń paryz.

Lenıngradqa Qazaqstannan barǵan delegasıa men óner sheberleri sol údeden shyqqandaı.

---