InfoHub Logo

Oryndaǵan:    3 «v» synyp oqýshysy Alshynbaı Nazerke

Muǵalimi: Balpanova Gýlmıra Orazalınovna

Taqyryby: Qaıyńdar

Qaıyń — symbatty aǵash, ushar basy úkideı shoqtanyp, bıik boılap ósedi. Kári qaıyńnyń aýyr butaqtary májnún taldaı tógilip turady. Ashyq jerlerde qaıyń keıde jeke-dara ósedi, biraq kóp rette olar orman bolyp turady. Jazǵy jap-jasyl shóp pen jaınaǵan gúldiń ortasynda turǵan aq baltyr qaıyń toǵaıy - ol bir ǵajaıyp sýret!

Qaıyń sáýirdiń aıaǵy men mamyr aıynyń basynda, ıaǵnı jańǵaq aǵashy men taldan keıin gúldeıdi. Onyń gúlderi qarapaıym syrǵa tárizdes bolyp keledi. Al qaıyńnyń japyraǵy sarǵaıa bastaǵan kezde qyrkúıek aıy da týady.

Qaıyńnyń uryqtary jelmen tez ushyp ketedi. Ol ormannyń basqa aǵashtary óse almaıtyn jerlerde de tez ósip-ónedi. Sondyqtan qaıyńdy ormannyń "pıoneri" dep ataıdy.

Skandınavıa elderinde qaıyńnyń dininiń tómengi jaǵy úıildenip, shorlanyp-jýandap ketetin qaıyńdar bar. Oǵan tipti balta da batpaıdy. Muny Karelıa qaıyńy dep ataıdy. Onyń aǵashynan áshekeıli ásem jıhaz, qobdısha jáne ár túrli bezendirý zattaryn jasaıdy. Karelıa qaıyńy óte sırek ushyrasady. Sondyqtan qazir ony qoldan jasandy jolmen ósirýge áreket jasalýda.

Qaıyń – aq tústi qabyǵymen erekshelenetin ádemi aǵash. Ómir súrý uzaqtyǵy - 100-150 jyl. Ol kóktemde erte búrshik jaryp, kesh japyraq túsiretindigimen erekshelenedi. Tabıǵatta qaıyńnyń 140 túri bar. Elimizde onyń kóptegen túrleri kezdesedi. Eń keń taralǵan túri - kádimgi qaıyń nemese aqqaıyń. Baıanaýyl jáne Kókshetaý qoryqtarynda qaraǵaı, kókterekpen birge qaıyńnyń “úlpek qaıyń” dep atalatyn túri ósedi. Qaıyń aǵashynyń butaǵy men dińi berik, ári shymyr. Japyraǵy jumyrtqa pishindes, jıekteri ara tisti. Qaıyń sáýir, mamyr aılarynda gúldeıdi. Gúlderi syrǵa sekildi. Kúzde erekshe sary túske boıalatyn qaıyń japyraqtary saıabaqtarǵa kórik berip turady. Qaıyńnyń barlyq túri óte tez ósedi jáne ońaı jersinedi. Gúlpazdar qaıyńdy «Saıabaq aǵashy» dep ataıdy. Ádemiligine bola joldyń eki jaǵalaýyna, tipti baq ishine qatar-qatar birneshe túbin birden egedi. Qaıyń ózgeshe sulýlyǵyna bola aqyndardyń óleń-jyrlaryna jıi arqaý bolǵan aǵashtyń biri. Ajarly da kórikti boıjetkenderdi aqqaıyńǵa teńep jatady.

Qaıyńnyń búrshigi men japyraǵynda, gúli men dińiniń qabyǵynda jáne aǵashy men shyrynynda emdik qasıetter bar. Onyń búrshikteri men japyraqtarynyń quramynda efır maıy, qara maı, flavonoıdtar, saponınder men S dárýmeni bar. Shyrynyn sýsyn retinde paıdalanady. Qaıyńnan joǵary sapaly shańǵy men shere jasalynady. Tez shirip ketetindikten qurylysta az qoldanylady. Janǵyshtyq qasıeti joǵary bolǵandyqtan, otyn retinde paıdalanady.

Kútimi

Kóp kútimdi qajet etpeıdi. Jas kóshetin alǵashqy jyldary túzýlep ósirse, dińi tik ári ádemi bolyp ósedi.

Sylanǵan sulý aq qaıyńdar talaı aqyn - jazýshylardyń óleń - jyrlaryna arqaý bolǵan. Qaıyńdy orman - basqa ormandarǵa qaraǵanda, keremetteı názik, ádemi kórinedi. Sondyqtan da onyń adamǵa áseri, estetıkalyq lázzaty ushan - teńiz. Sulýlyqtyń, náziktiktiń belgisi sanalatyn aq qaıyńnyń qurylysynyń mańyzyn bylaı qoıǵanda, odan alynatyn shıpaly shyryny jaıly jeke áńgime etýge bolady

Aq qaıyń. Bul kádimgi qaıyń tuqymdas, syrtqy qabyǵy aq tústi, orman aǵashy. Japyraqtary úshburyshty nemese romb tárizdi bolyp keledi. Bıiktigi 20 m deıin jetedi. Sáýir - mamyr aılarynda gúldeıdi. Elimizdiń sonyń ishinde Qazaqstannyń dalaly jáne ormandy aımaqtarynda ósedi.
Qaıyńnyń sóli - asa paıdaly sýsyn. Onyń dámdiligin shól qandyrar qasıetin bylaı qoıǵanda ártúrli aýrýlarǵa qarsy shıpalyq qasıeti jáne bar.
Aq qaıyńnyń búrinde shaıyr, efır maıy, betýloretın qyshqyly, saponınder, ılik zattar, júzim qanty, S dárýmeni jáne fıtonsıdter, glúkoza, frýktoza, kóptegen mıkroelementter kezdesedi. Qaıyń qabyǵynan aǵatyn shyryndy ishýge bolady. Qaıyń shyrynynda 20% qant, kálsı oksıdi jáne hosh ıisti zattar bar. Al, qandyaǵash búriniń quramynda ılik zattar, galla qyshqyly, al japyraǵynda glúkozıdter, kversetın men túrli organıkalyq qyshqyldar bar. Qabyǵy ılik zattarmen qatar trıterpenoıdtarǵa, tarakseronǵa jáne basqa da zattarǵa baı.

Emdik maqsatta aq qaıyńnyń búrleri men japyraqtary, keıde shyryny qoldanylady. Aq qaıyń búrlerinen jáne japyraqtarynan jasalǵan qaınatyndy men tunba halyq medısınasynda nesep jáne ót júrgizetin, qan tazartatyn, ter shyǵaratyn dári retinde qoldanylady.

Qaıyńnan bólingen shyrynnyń shıpalyq qasıeti qazaq balgerlerine erteden belgili bolǵan. Kezinde ony basy aınalyp, kózi qaraýytqan qany az adamdarǵa qan toltyrý úshin bergen. Tamaqty sińdirip, aýrýlarǵa dári esebinde qaıyńnyń sólin ishkizgen. Qazaq balgerleri ystalyp, ısi ketken torsyqtardy qaıyń aǵashynyń dińine japsyra ilip, kóktem kezinde torsyq - torsyq sól jınap alatyn bolǵan.
Qaıyńnyń sóliniń osynshalyq kóp qasıetke ıe bolýy - qazirgi kezde oǵan degen suranysty barǵan saıyn arttyryp otyr. Qaıyń qabyǵynan qaramaı (degot) alý ejelden belgili, onymen deńgelekterdi, aıaq kıimdi maılaǵan. Al, qaıyń tozynan ásem qorapshalar, sómkeler toqylady. Onymen Soltústik Amerıka úndisteri kanoenyń (tez júzetin qaıyq) syrtyn qaptaıdy. Qyzyl qaıyń Qazaqstandaǵy eń shólge tezimdi qaıyń túri. Qýańshylyq aýdandardaǵy eldi mekenderdi kógaldandyrý úshin paıdalaný usynylady. Naýryzym qoryǵynda, Baıanaýyl ulttyq parkinde qorǵalady.

Kóktemde jasyl jelek jamylǵan qaıyńdy toǵaıdy aralap bir kórińizshi... aq shaǵaladaı jup - jumyr qaıyń dińi kún kózinde jyltyldaǵan injý - marjanǵa tolyp ketedi. Aq qaıyń jylap tur dep oılaısyz. Joq, bul kúmis tamshylar - arý aǵashtyń bereke baılyǵy. Sol baılyqty ysyrap etpeı ıgilikke jaratý adamdardyń qolynda tur. Orman - jasyl jelekti, jazıraly tabıǵattyń negizgi baılyq kózi.

 

---