InfoHub Logo

1. «Qazir kimsiz?» — deısiz. Tosyn suraq. Árıne,'aldymen adam shyǵarmyn. Azamat shyǵarmyn. «Jazýshysyz ba, depýtatsyz ba?» Jastar gazetine maksımalızm jarasatyn bolar. Saltykov-SHedrın jazýshy bolǵan ba? Álde sheneýnik bolǵan ba? Ol qazirge deıin qaı qasıetimen belgili? Ras, men Saltykov-SHedrın emespin. Biraq jazýshy bop qalatyn shyǵarmyn dep úmittenemin.

«Halyqtyń múddesin qorǵap aıtqan pikirim esepke alynbady» dep kesip aıtý artyq shyǵar. Tipti sonaý toqsanynshy jyldardyń basynda Jer týraly, Jerdi satý týraly zań qabyldanbaq bolǵan syn saǵatta men bul zańnyń qabyldanýyna qasarysa qarsy bolǵandardyń birimin. Zań qabyldanbady. Biraq araǵa jyldar salyp, bul másele 2000 jyly qaıta kóterildi. 2001 jyly «Jer týraly» zań qabyldandy. Úkimet usynǵan jobanyń sıraǵy men tuıaǵy ǵana qaldy! Zań múlde jańasha mazmunda jarıalandy. Munda meniń úlesim bar dep batyl aıta alamyn.

2. «Men, men» dep keýde soǵa berý unamsyz qylyq. Biraq suraq qoıylǵan eken, aıtý — paryz. Qazir respýblıkanyń ońtústik oblystary gazdyń zaryn tartyp otyrǵany, ózbekterge táýeldi bolyp qalǵany barshaǵa málim. Úkimet aldyna áldeneshe ret másele qoıyp, depýtattyq saýal salýymnyń sebebi bolǵan shyǵar, qazir úkimet Jambyl oblysyndaǵy Talas gaz kenishin qolǵa alýǵa kirisetin bolyp otyr.

Birinshi suraq pen on altynshy suraq egiz eken. Sondyqtan taǵy da shamaly tolyqtyra túskim keledi. «Eldiń muńyn aıtyp, halyqtyń sózin sóılep júrsiz. Biraq munyńyzdy túsine alatyn bir sheneýnik joq», — dep úzildi-kesildi túıin jasaısyzdar. Keshirińiz, men aıdalaǵa aıqaılaı beretin baqyraýyq baqsy emespin. Sheneýnikterdiń bárin bir ustaramen sypyra salý da maksımalızm. Mysaly, biz Kamal Smaıyl ekeýmiz sonaý 1996 jyldan bastap eki jylǵa jýyq «Egemen Qazaqstan» gazetiniń, betinde hat jazystyq. «Saǵynyshty sálem hat» emes, el taǵdyry, zaman kelbeti týraly.

Strategıalyq máni bar iri-iri óndiris oryndaryn sheteldikterge satyp jiberýge qarsy boldyq. Onyń zardaby orasan ekenin ýaqyt kórsetti. Úkimet mundaı joldyń qate ekenin qazir moıyndap otyr. «Eshten kesh jaqsy» degen.

Qazaqstan — altyn qursaq, asyl qazyna eli ekenin aıtqanbyz. Biraq sol kezde-aq: «Qazannan qaqpaq ketse, ıtten uıat ketedi» depte jazdyq. Jemqorlarmen, ury-qary, paraqorlarmen aıaýsyz kúres kerek ekenin eskertkenbiz. Qazir Parlamentte shetel bankterinde jatqan urlyqty aram aqshany Qazaqstanǵa qaıtarý týraly zańnyń jobasy jatyr.

Tere bersem, mundaı-mundaı kúrdeli máseleler kezinde káp kóterildi. Kesh bolsa da, úkimet tarapynan shashylǵandy qaıta jınaý áreketi baıqalady.

3. Parlamentte «Jer men el» tobyndamyn. «Aýyl» partıasynyń múshesimin. Aýyl — bizdiń kindigimiz! Kindik úzilse, kózimizge kók shybyn úımeleıdi. Azamatpyn degenderdiń kóbi aýyldan shyqqan. Endeshe, aýyldy aman saqtaý — paryz.

Sheteldik tele-radıo habarlaryn taratý tele-radıo jelilerinen taratylatyn habarlardyń jalpy kóleminiń 20 paıyzynan aspaý kerek.

4. Jalqaýǵa bári bóget. Men qalamdy mansapqa aıyrbastaǵan joqpyn. Men depýtattyqqa túsemin dep oılaǵan joq edim. «Tús, tús!» dep túrtkilegen aldymen «Jas Alashtyń» ózi bolatyn. Árıne, óz gazetimniń dem bergenine rızamyn.

5. Turar Rysqulov — áli taýsylmaıtyn jyr. Halyq baǵasyn bergen. Adal ulym dep tanyǵan. Tek keıbir «jazǵyshtar» onyń esimin atamaı ótýge tyrysady. Odan Turar alasaryp qalmaıdy. Keıbir tiri atandardyń pendeshiligine bıikten qasqaıa qarap tura beredi!

7. Shyn jazýshylardyń bárin oqımyn.

8. Qazir kimge tyıym salasyń? Oqyrman ózi oılasyn.

9. Oqyrmannyń baǵasy nege elenbesin? Memlekettik syılyqqa usynylǵan shyǵarma baspasóz betinde talqyǵa túsedi. Ras, talqy merzimin uzartý kerek. «Joǵary dáreje» degenińiz saraptaý komısıasy bolar. Komısıa shynshyl, adal, jóni túzý bilgirlerden bolǵanyn men de qalaımyn. 2000 jylǵy syılyqtar adalynan dep oılaımyn.

10. Jeken Qalıuly, Farıza Ońǵarsynova, Shámsha Berkimbaeva, Jandar Káribaev, Erǵalı Sarmanov... Basqalary, kóbisi qazaqshany jaqsy bile tura: «Bárine túsinikti bolý úshin...» dep shúldirlep ketedi. Osy sóılem meni qatty qorlaıdy. Óıtkeni qazaq tilin qorlaǵanyn sol «sheshen» ózi de sezbeı qalady. Sonda qazaq tili «bárine túsiniksiz» til bolǵany ǵoı. İlespe aýdarma bar. Túsiniksiz eshnárse joq.

Til máselesi — qandaýyrmen bir sátte sylyp tastaıtyn jara emes. Máńgúrtke bir taban jaqyn qalǵan aýrýdy emdeý ońaı bolmas. Tildiń derti qıyn. Ana tilinen ada qalǵandar kóp. Tutas bir dáýir qazaqtardy Ana tilinen aıyrýǵa kyzmet etti. Sol Ana tilinen ógeı qalǵandar «jańa ıdeıa», «jańa teorıa» ashyp, ony halyqtyń sanasyna sińirmek bolyp áreket jasap jatyr. Ana bir Telemtaev degen oqymysty «Safsana» degen kitapsha jazyp, «Qazaqstan ulty» degen uǵym týdyrmaq. «qazaq ulty» emes. Qazaqstanda qansha ulttar bar, sonyń bárin bir-aq ult jasamaqshy. Demek onyń tili de bireý-aq bolmaq. Árıne, qazaq tili emes. Osy ýaqytqa deıin bizdiń til mamandarymyz, ǵalymdar, jazýshylar bul sandyraqtaý ıdeıaǵa qarsy bir aýyz ún qatqan joq. Samarqaýlyqtan, enjarlyqtan asqan jaý joq. Ertede bir danyshpan: «Men dosymnan qoryqpaımyn. Kóp bolsa satyp keter. Men jaýymnan qoryqpaımyn. Kóp bolsa óltirer. Men enjarlyqtan qorqamyn. Enjarlyq opasyz dostan da, qatygez jaýdan da katerli», — degen eken.

Úkimet til saıasatyn birshama jónge keltirý nıetimen «Buqaralyq aqparat quraldary týraly» zańǵa ózgertý men tolyqtyrý engizbek bolyp Parlamentke joba usyndy. Sol — ol eken, jer-jerdegi táýelsiz, «komersıalyq» deıtin telearnalar órekpip, óre túregeldi. Bul jobaǵa ólerdeı qarsy. Nege deseńiz, onda sheteldik habarlardy barlyq ónimniń jıyrma paıyzyna deıin shekteý týraly aıtylǵan. Al qazir qalaı? Jekeshe, táýelsiz arnalar kúni-túni habar kórsetedi. Óz jýrnalıseri ter tógip, júgirip júrip daıyndaǵan birde-bir materıal joq. Tek sheteldiń alýan túrli buzyq ıdeologıaly materıaldaryn úıip-tógip kórsete beredi. Qalǵan ýaqyty tek jarnama. Maqsat — tegin aqsha tabý. Tegin aqsha úshin Otan múddesin, Qazaqstannyń táýelsizdigin satyp jatqandar. Munyń atyn qara nıetti ıdeologıa ıntervensıasy, shabýyly deıdi. Bul shabýyl bizdiń azattyǵymyzdy, egemendigimizdi bir oq shyǵarmaı-aq qulatady.

Osy jobany talqylaý Parlamentte uzaqqa sozylyp ketti. Óıtkeni osyndaı óreskel, zıandy «sóz bostandyǵyna» búıregi buratyn depýtattar Parlamentte de otyr. «Munyń qalaı?» — deseń, «demokratıa», «sóz bostandyǵy» deıdi. Ultyńa, Otanyńa, táýelsizdikke endi qoly jetken memleketińe qarsy áreket jasaıtyn «demokratıańa» da, «sóz bostandyǵyńa» da laǵnet.

11. Shyn shyǵarma da — perzent. Tolǵaǵy jetkende týady. Pýblısısıkanyń jóni basqa. Kórkem ádebıet — aýyr artılerıa bolsa, pýblısısıka — kavalerıa. Onyń da eńbegi eleýli. «Jas Alashtyń» beti tolǵan pýblısısıka emes pe? Ony halyqqa kyzmet etpeı jatyr dep kim aıtady?

12.Aqyn bolý — arman. Biraq aqyn emespin. Kók esekteı myrtyńdaǵan kóp aqynnyń biri bolǵym kelmeıdi.

13. Bir emes, san túrli másele bar. Eń aldymen — aýyl. Qajygeldın bastaǵan sheneýnikter aýyldy sansyratyp tastady. Ádiletsizdik kóp boldy. Noqaılarǵa aramzalar qosyldy. Jabyla berse shıe bóriler de arystannyń terisin sypyryp alady. «Jekeshelendirý» saıasaty aýyldy tyr jalańash qaldyrdy. «Betińdi aýylǵa búr» dep úkimetke qarata talaı sóz aıtyldy. Aýyl — lokomotıv. Aýyl — demografıa. Aýyl ketse — ulttyń uıtqysy ketedi. uıtqy ketse — ult irip-shirıdi. Mine — ýaıym! Al keıbireýler aýyl qalaǵa qańǵyryp qaptasa, adamdar shynyǵady-mys, zamanǵa beıimdeledi-mis dep danyshpansıdy. Al, kóshti. Al, qaptady. Ne boldy? Ne bolǵanyn kórip otyrmyz.

Ár túrli deńgeıdegi qylmys órshidi. Túrmeler jetpeı jatyr. Qamaıtyn oryn joq. Halyqtyń ósimi quldyrap kemidi. Qazaqstannyń baıtaq jeriniń árbir sharshy kılometrine 3-4-aq adam, al Ózbekstanda 40 adamnan keledi. Aqyryn kim biledi? Kim oılaıdy? Mine — Ýaıym! Meni ulttyq otansúıer, patrıotızmniń shalajansarlyǵy ókindiredi. Ár keýdede «Men — Qazaqpyn!» degen ot mazdamaıynsha, moıyny bylq-sylq dúmbilezder Otanyn, tilin, baılyǵyn ońaı sata salýǵa beıim turady. Ony kózi bar adam kórip júr. Júregi bar jan sezip júr.

18. Astanadaǵy «Elorda» baspasynan «Aı men Aısha» romanynyń birinshi jáne ekinshi kitaptary qosylyp, bir tom bolyp shyqty. Jańa jazylǵan «Noqtaǵa basy sımaǵan» pesa Taraz' teatrynda spektákl bolyp qoıylyp júr. Áńgime jazamyn. Jaqsy jazylǵan bir áńgime keıbir romanǵa tatıdy.

«Jas Alashtyń» maǵan suraq qoıyp, nazar aýdarǵanyna raqmet. Óıtkeni jýrnalıs, jazýshy retinde shyqqan tegim — «Jas Alash»! Men «Jas Alashta» zamanynda talaı-talaı jaqsylarmen, jaısańdarmen qyzmettes boldym. Olardyń kóbi qazir ortamyzda joq. «Jas Alash» jaqynda 80 jasqa tolady. Sol toıǵa jete almaı ketken bozdaqtardy «Jas Alash» úlken toı qarsańynda eske alsa, saýap bolar edi dep oılaımyn. Seksenine kemeldenip kelgen «Jas Alash» jasaı bersin!

20-aqpan, 2001 jyl

---