InfoHub Logo

Jazǵy balalar demalysyn qyzyqty oıyndar arqyly tıimdi uıymdastyrý
Minekeı oqýshylar da, ata-analarda, tipti muǵalimder de asyǵa kútken bıylǵy jazǵy demalysqa jettik desek bolady. Jyl boıy ýaqytynyń kóbi partada otyryp oqyp-jazýǵa ketken oqýshy, demalysyn asyǵa kútedi. Bul – tabıǵı nárse.

Mekteptegi dene shynyqtyrý sabaqtary men sporttyq úıirme jumystary endi ýaqytsha toqtaıdy. Jaz ýaqytynda ata-analar eń uzaq demalys (kanıkýl) kezinde balalarynyń toǵyz aı mekteptegi ýaqyttary sekildi dene tárbıesi, sport jattyǵýlarymen úzbeı, júıeli, turaqty aınalysýyn uıymdastyra ala ma? Uıymdastyrý qıynǵa soǵady. Onyń sebebi ata-ananyń ýaqyty da, múmkinshiligi de jetpeı jatady. Ata-ana úshin eń bir tıimdi joly bar. Ol jol kóptegen jyldar boıy uıymdastyrylyp júrgen balalardyń demalys-saýyqtyrý lagerlerine balańyzdy jiberý.

Balalardyń jazǵy tynyǵý lagerleri ár túrli bolǵanmen olardyń maqsaty men mindetteri birdeı: balalardy tynyqtyrý, qyzyqtyrý, densaýlyǵyn nyǵaıtý, bilimin keńeıtý, tárbıeleý. Osy maqsat, mindetterdi oryndaý úshin túrli jumystardy uıymdastyrady. Ol jumystardyń negizi bolyp árqashan túrli oıyndar qala beredi.

Sondyqtan tómende oıyndardy jiktep, balalardy qyzyqtyrady-aý degen taqyryptarda birneshe túrlerin berip otyrmyn. Oıyndardyń negizgi maqsaty qysqasha berilip otyr. Bul oıyndardy burynnan tanymal oıyndarmen birge paıdalana otyryp, balanynyń oıy men tárbıesin jeke tulǵa retinde zamanaýı talaptarǵa saı ushtaýǵa, odan ári damytýǵa qadam basamyz dep oılaımyn. Oıyndardy jas ereksheligine qaraı ózgertip, ıkemdeýge ońaı, ári balalardyń ózderide ózdiginshe júrgize alatyndaı jeńil.

İ Qımyldy oıyndar
Taqyryby: Aıdahardyń quıryǵy
Maqsaty: Balalardyń dene qımyldaryn jetildire otyryp birlese qımyldaýǵa, aýyzbirshilikke jeteleý.
Oıynǵa qatysýshylar biriniń artynan biri tizbektele belderinen ustap turady. Eń birinshi turǵan adam –«aıdahardyń basy». Eń sońǵysy - «quıryǵy» bolady.
Oıyn kezinde kóńildi mýzyka qoıylady. «Aıdahardyń basy» eń kúrdeli joldarmen júre otyryp óz «quıryǵyn» ustap alýǵa tyrysady. Onyń maqsaty – ustap alý, «quıryqtyń» maqsaty – ustatpaý, qaıtkende de qashyp qutylý. Eger «quıryq» ustalyp qalsa, ol - «bas» bolady. Oıyn óz jalǵasyn tabady.

Taqyryby: Qyzyl taban
Maqsaty: Balalardy ujymmen jumys jasaýǵa, uıymshyldyqqa, shydamdylyqqa, ádeptilikke úıretý.
Oıynnyń sharty túsindiriledi. Osy lagerdegi bir adamnyń tabanyna «qyzyl taban» belgisi japsyrylǵan. Ol belgi kez-kelgen adamda bolýy múmkin. Qaı top sol adamdy birinshi taýyp, áýeli ádepti sózder kómegimen tabanyn kórsetýin surap, dál tapsa, solar utady.

Taqyryby: Kóńildi maımyldar
Maqsaty: Erkindik bere otyryp tyńdaýǵa, tártiptilikke shaqyrý arqyly shydamdylyqqa, ujymmen birge qımyldaýǵa úıretý.
Júrgizýshi- «Maımyldaryń apasy»:
Biz – kóńildi maımyldar,
Óte qatty shýlaımyz,
Alaqandy soǵamyz,
Edendi de taptaımyz.
Urtymyzdy úrlep,
Ándetemiz gýlep.
Tóbege de sekirdik,
Mańdaıǵa saýsaq keltirdik.
Qulaǵymyz – qalqan,
Quıryǵymyz – salpań.
Biraq tártip – qatań,
«Úsh» degende apań-
Báriń tildi alyńdar,
Qozǵalmaı, qatyp qalyńdar!

Oıynǵa qatysýshylar taqpaqty júrgizýshimen birge qaıtalap, ár túrli qımyldar jasap, ábden erkinsıdi. Biraq «úsh» degen sózden keıin qozǵalmaı bir orynda qatyp qalady. Birinshi qozǵalyp qoıǵandar eń sońǵy oıynshy qalǵansha shetinen oıynnan shyǵa beredi.

İİ Az qımyldy oıyndar
Taqyryby: Aına
Maqsaty: Balanyń zeıini men baıqampazdyǵyn ári ár túrli dene qımyldaryn jetildirý.
Ár bala – «aına» bolady. Júrgizýshi ár aınaǵa bir baryp, sol «aınaǵa» qarap, túrli qımyldar jasaıdy. «Aına – bala» sol qımyldardy úlgirip, ári dál qaıtalaýy kerek. Eń durys «aına-bala» - júrgizýshi bolady. Oıyn osylaı qaıtalana beredi.

İİİ Logıkalyq oıyndar
Taqyryby: Balyq, qus, ań
Maqsaty:
Júrgizýshi oıynshylardyń janyna baryp jaımen ǵana «balyq, qus, ań»- dep aıtyp-aıtyp keledi de, bir oıynshynyń janyna barǵan kezde daýysyn qattyraq shyǵaryp:
-Balyq!(nemese ań, qus) –dep aıtyp qalady. Sol mezette ol oıynshy birden ózi biletin kez-kelgen balyqtyń atyn aıtyp úlgerýi kerek. Aıta almaı qalsa ol oıynnan shyǵady. Oıyn eń sońǵy oıynshy qalǵansha jalǵasa beredi.

Taqyryby: Maqal jarys
Maqsaty: Maqaldardyń maǵynasyn túsindirýmen birge tárbıelik jaǵyn asha otyryp, balany aýyz ádebıetin oqýǵa, sheshendikke baýlý. Ár sózdi oryndy qoldanýǵa shaqyrý.

İ nusqa
Balalardy eki topqa bólemiz. Júrgizýshi ár toptyń aldyna kelip bir sózdi aıtady. Sózder aldyn-ala daıyndalady. Qaı top osy sóz kiriktirilgen maqaldardy kóp tapsa solar utady. Mysaly: «til» degen sózdi qatystyryp maqal aıtý. «Til –tas jarady, tas jarmasa bas jarady», t.s.s.

İİ nusqa
Qaǵazǵa jazylǵan ár túrli maqaldar teń etip eki topqa taratylady. Júrgizýshi bir taqyrypty aıtady. Sol taqyrypqa qatysy bar maqaly bar bala ortaǵa shyǵyp, dálelder keltirip, túsindirýi kerek. Qaı toptan kóbirek, ári «dáleli túsinikti» jaýaptar bolsa, sol top utady.
Taqyryby: Tapqyshtar
Maqsaty: Ár túrli taqyryptaǵy astarly suraqtarǵa jaýap izdeý arqyly balanyń logıkalyq oılaýyn damytý.
Tapqyrlarǵa arnalǵan ázil vıktorına
Elekpen sý tasýǵa bolady ma? (bolady, muz kúıinde)
Ańshy kólde júzip júrgen úırekterdi bir oqpen atsa, kólde neshe úırek qalady? (qalmaıdy, bári úrkip ushyp ketedi)

Esik pen terezeniń arasynda ne tur? («pen» tur)
Orys kúntizbesinde eń qysqa aı qaı aı? (Maı- úsh áripten turady)
Qaı ózen eń qorqynyshty ? (Tıgr ózeni)
Straýs ózin quspyn dep aıta alady ma? (Joq, ol sóıleı almaıdy)
Neni daıyndaýǵa bolady, biraq jeýge bolmaıdy? (sabaqty)
Jasyl dop Sary teńizge qulasa ne bolady? (sý bolady)

Qaı qolmen sháıdi aralastyrǵan durys? (sháıdi qasyqpen aralastyrǵan durys)
Qandaı suraqqa «ıá» dep jaýap bere almaımyz? (uıyqtap jatyrsyz ba?)
Jańa jylda adamdardy jappaı qulatatyn tabıǵat qubylysy ? (muztaıǵaq)
On jumyrtqa salynǵan sebetti eki ret túsirip alsań nesheýi qalady? (bári jarylyp qalady)

İV Ózin-ózi tanýǵa arnalǵan oıyndar
Taqyryby: Jaqsy sóz - jarym yrys
Maqsaty: Balanyń biletin bar jaqsy sózderin dostaryna aıtqyzdyra otyryp, ózara syılastyqqa, dostyqqa jeteleý, ári sózdik qoryn molaıtý. Ózin-ózi tanýǵa, óziniń til baılyǵyn baǵalaýǵa úıretý. Balanyń boıyndaǵy izgilikti oıatý, túrtki bolý.

Qatysýshylardy sheńber boıyna otyrǵyzamyz. Júrgizýshi «jaqsy sózderdi» aıta otyryp, qolyndaǵy dopty kez-kelgen balaǵa laqtyra salady. Dopty alǵan bala dereý bir «jaqsy sózdi» aıtady da kelesi balaǵa dopty laqtyrady. Jaqsy sózder tizbegi osylaı jalǵasa beredi. Oıynnyń sharty boıynsha aıtylǵan sózder qaıtalanbaýy kerek. Sóz tappaı qalǵan, nemese qaıtalanǵan sóz aıtqan qatysýshy oıynnan shyǵady. Oıynnyń taǵy bir izgi sharty bar: oıynnan shyǵyp qalǵan balany dosy «jaqsy sóz» syılap qaıta kirgize alady. Biraq bir ret qana bul múmkindikti paıdalana alady.

Taqyryby: Mamandyqtar tańdaý
Maqsaty: Balanyń mamandyqtar týraly bilimin keńeıte otyryp, eńbek etý arqyly óz maqsatyna jetýge bolatyndyǵyn uǵyndyrý.
Ortaǵa ár túrli mamandyqtar aty jazylǵan qaǵazdar tastalynady. Ár bala bir-bireýden alady. Árkim ózine tıesili mamandyq boıynsha: shaǵyn kórinis, taqpaq, qysqasha monolog, sıpattama t.b. jasap, mamandyqty barynsha dáripteıdi, prezentasıa jasaıdy. Oıyn sońynda «Eń jaqsy prezentasıa» marapattalady. Barlyq qatysýshylardy qamtý maqsatynda ár túrli marapattar uıymdastyrýǵa bolady.

Taqyryby: Men kimmin?
Maqsaty: Balanyń óz boıyndaǵy qasıetteri men qylyqtaryn tarazylaýǵa úıretý. Ári ol ardy jaqsy, jaman dep jikteı bilýge, ajyratýǵa úıretý. Ádil bolýǵa, shynshyldyqqa tárbıeleý.
Ár bala paraqqa eki beıne salady. Bireýi: kúlip turǵan bala-kúnniń beınesi. Bul beıneniń jan-jaǵyna tek qana óz boıyndaǵy jaqsy qasıetterin jazady. Ekinshi sýret: qabaǵyn túıip, túnerip turǵan bala-kúnniń beınesi. Bul sýretke kerisinshe óz boıyndaǵy ózine unamaıtyn qylyqtaryn jazady. Eń sońynda ár bala óz jumysyna ózi baǵa beredi. «Shynshyl bala» ataǵy beriledi.

M.Mámetova atyndaǵy Qyzylorda gýmanıtarlyq koleji
ROÁB ádiskeri
Daýletbaeva Gúlzıra