Latyn álipbıi: tájirbıe men taǵylym
Latyn álipbıi: tájirbıe men taǵylym
Elbasymyz N. Á. Nazarbaev óziniń kezekti Joldaýlarynyń birinde: "Biz aldaǵy ýaqytta da memlekettik tildi damytý baǵytyndaǵy keshendi jobalardy júzege asyrýdy tabandylyqpen jalǵastyra beremiz. Qazaq alfavıtin 2025 jylǵa qaraı latyn grafıkasyna kóshirýge daıyndyq jumysyn osy bastan qolǵa alý qajet. Bul qazaq tilin jańǵyrtyp qana qoımaı, ony osy zamanǵa aqparattyń tiline aınaldyrady "- degen
Men úshin óte durys qaǵıda dep oılaımyn. Elin súıgen elbasy Qazaqstannyń ózge memlekettermen saıası jaǵynan damı tússin degen nıetimen, halyqqa qolaıly bolsyn degen iltıpatymen erekshelingen bul qaǵıda men úshin óte durys, ári oryndy. Emle erejesin ázirleýde erekshe muqıattylyq qajet dep oılaımyn. Elbasy eli úshin osy qaǵıdanyń durys ekenin, paıdasy mol ekenin bilgennen keıin 2017 jylǵy 26 qazandaǵy №569 Jarlyǵyn barshamyz qýana qabyldaǵan edik. Al, sol maqsatta ne istep jatyrmyz? Álipbıi qaı zamanda da tutastaı halyqtyń rýhanı bet - beınesi, aldaǵy damýynyń saýattylyq aınasy, órkenet kóshine ilesýdiń kerýenbasy bolyp kelgen. Sondyqtan ótken ǵasyrdyń basynda alash qaıratkeri, onyń ishinde ulttyń ulaǵatty ustazy - Ahmet Baıtursynuly «Álipbı degen - tildiń negizgi dybystaryna arnalǵan tańbalardyń jumaǵy. Neǵurlym til dybystaryna mol jetse, arnaǵan dybysqa dál kelse, oqýǵa, jazýǵa jeńil bolsa, úıretýge ońaı bolsa, zamanyndaǵy óner qoldaryna ornatýǵa qolaıly bolsa, soǵurlym álipbı jaqsy bolmaq» dep aıtyp ketken. Bul qaǵıdanyń durys ekeni o basta alash qaıratkeri aıtyp ketkeneken.
Al, ony Elbasymyz bizge ári qaraı oryndaýymyzdy usyndy. Biz osy latyn álipbıine kóshemiz degenimizshe, kórshi elimiz – Ózbekstan Respýblıkasy 1991 jyly latyn álipbıine kóshý arqyly, eliniń kózin, kókiregin ashtyq desek te artyq ketpeımiz. Sondyqtan qazirgi qaǵıdany, Joldaýdy iske asyrǵanymyz durys. «Zamanyna qaraı adamy» degendeı men qazirgi ýaqytta osy latyn álipbıin, aǵylshyn tilin, koreıa tilderin úırený ústindemin. Óz basyma latyn álipbıi ári ońaı, tıimdi boldy. Aǵylshyn tiline sál de bolsyn uqsaıtyn sekildi. « Ózge tildiń bárin bil, óz tilindi qurmette» dep qazaq aıqandaı, adam kóp tildi meńgergen saıyn kókirek kózi ashylady, jańyny tek biliktiler men bilimdiler júredi. Nyq basqan qadamyn bilimge bolsa, jumsalǵan ýaqyt ilim men bilim alýǵa ketirilse - onda eń túzý, taza, adal joldy tańdaǵanyn Egemen Qazaqstan gezetiniń tilshisi - Qazaq orfografıa tarıhynyń kýágeri, abyz - ǵalym, akademık Rabıǵa Ǵazıqyzy men suhbattasyp, aıtylǵan áńgimesi bylaı boldy: Biz tilimizdi saqtadyq, órkendettik degen. «Tilimizdi saqtadyq degenge mynany aıtyp otyrmyn. Mysaly, tatarlar taý, baý degendegi ý dybysyn orystyń v dybysymen berdi. Endi qazirgi jastary taýyqty tavýk dep, taýdy tv dep sóılep ketti. Osy kúni tatarlar bizge qyzyǵady. Sender aıtqandaryńnan qaıtpaı, tilderindi saqtadyńdar ǵoı» dep maqtanyshpen Rabıǵa Ǵalıqyzy sózin aıaqtaǵan eken. Biz óte qaısar, elimizdiń dińgegiń saqtaǵan, namysty uldary, qylyqty qyzdary kóp ultpyz. Birer sózdiń basynda aıtylǵandaı, men latyn álipbıin mektep oqýymdy aıaqtaǵannan keıin úırenýge tyrystym. Basynda qalaı bolar eken? Úırene alamyn ba? degen suraqtar boldy. Latyn álipbıinde orystyń ıa, ıý áripteri kezdespeıdi. Bar - bolǵany 32 rettik áripi bar.
Men osy jaqynda «26 jylda qalyptasqan 26 qaǵıda kitabyn»oqyp shyqtym ne bári 56 bettik úlgili kitap eken. Sol kitapta bylaı deıdi avtor Danıar Jigitbek aǵamyz: «Ár jańa istiń eń qıyn jeri - basy. Sol kezde sabyr saqtaı bilseń, ár jaǵy jeńil bolady» Ras, osy sózdiń arǵy túpsanasy, óte joǵary aıtylǵan desem de shataspaǵanym bolar edi. Osy latyn álipbıin úırený barysynda qıyndyq týyndatqany bar, biraqta bilgim kelgeni sonshalyq, qansha altyn ýaqytymdy ketirsem daǵy aldaǵy maqsatyma jetý úshin sabyrmen latyn álipbıin úırenýdemin. Áli tolyq qandy úırenbesemde, jetik meńgermesemde - latyn tilin syrttaı bolsyn bilgenim úshin óte qýanyshtymyn. Osyndaı jetistikke jetip jatqanym - Rabbymyzdyń meniń nıetimdi qabyl etkeni dep bilemin. Keıde tań aldynda turyp latynsha óz esimimdi, ózim jaıly aqparatty latynsha jazyp úırene berýge tyrysamyn. Jetistikke jetý úshin áýeli túzý nıet pen eńbek qajet. Mine, osy eki qasıet boıynnan tabylsa, seniń alar asýlaryn kóp bolady! Barsha qazaq eli, halqym osy latyn álipbıine kóshýimizdi qoldaıdy degen senimdemin. Elin súıgen elbasymyzdyń árbir sózin nyq jetildirý úshin jastar aıanbaı eńbek etip, altyn ýaqytyn bilimge jumsasa bizdiń Egemendigimiz asqaqtaı bermek!
Qaraǵandy oblysy, Jańaarqa aýdany,
Qyzyljar aýyly, 10 synyp oqýshysy
Igenova Zarına
Elbasymyz N. Á. Nazarbaev óziniń kezekti Joldaýlarynyń birinde: "Biz aldaǵy ýaqytta da memlekettik tildi damytý baǵytyndaǵy keshendi jobalardy júzege asyrýdy tabandylyqpen jalǵastyra beremiz. Qazaq alfavıtin 2025 jylǵa qaraı latyn grafıkasyna kóshirýge daıyndyq jumysyn osy bastan qolǵa alý qajet. Bul qazaq tilin jańǵyrtyp qana qoımaı, ony osy zamanǵa aqparattyń tiline aınaldyrady "- degen
Men úshin óte durys qaǵıda dep oılaımyn. Elin súıgen elbasy Qazaqstannyń ózge memlekettermen saıası jaǵynan damı tússin degen nıetimen, halyqqa qolaıly bolsyn degen iltıpatymen erekshelingen bul qaǵıda men úshin óte durys, ári oryndy. Emle erejesin ázirleýde erekshe muqıattylyq qajet dep oılaımyn. Elbasy eli úshin osy qaǵıdanyń durys ekenin, paıdasy mol ekenin bilgennen keıin 2017 jylǵy 26 qazandaǵy №569 Jarlyǵyn barshamyz qýana qabyldaǵan edik. Al, sol maqsatta ne istep jatyrmyz? Álipbıi qaı zamanda da tutastaı halyqtyń rýhanı bet - beınesi, aldaǵy damýynyń saýattylyq aınasy, órkenet kóshine ilesýdiń kerýenbasy bolyp kelgen. Sondyqtan ótken ǵasyrdyń basynda alash qaıratkeri, onyń ishinde ulttyń ulaǵatty ustazy - Ahmet Baıtursynuly «Álipbı degen - tildiń negizgi dybystaryna arnalǵan tańbalardyń jumaǵy. Neǵurlym til dybystaryna mol jetse, arnaǵan dybysqa dál kelse, oqýǵa, jazýǵa jeńil bolsa, úıretýge ońaı bolsa, zamanyndaǵy óner qoldaryna ornatýǵa qolaıly bolsa, soǵurlym álipbı jaqsy bolmaq» dep aıtyp ketken. Bul qaǵıdanyń durys ekeni o basta alash qaıratkeri aıtyp ketkeneken.
Al, ony Elbasymyz bizge ári qaraı oryndaýymyzdy usyndy. Biz osy latyn álipbıine kóshemiz degenimizshe, kórshi elimiz – Ózbekstan Respýblıkasy 1991 jyly latyn álipbıine kóshý arqyly, eliniń kózin, kókiregin ashtyq desek te artyq ketpeımiz. Sondyqtan qazirgi qaǵıdany, Joldaýdy iske asyrǵanymyz durys. «Zamanyna qaraı adamy» degendeı men qazirgi ýaqytta osy latyn álipbıin, aǵylshyn tilin, koreıa tilderin úırený ústindemin. Óz basyma latyn álipbıi ári ońaı, tıimdi boldy. Aǵylshyn tiline sál de bolsyn uqsaıtyn sekildi. « Ózge tildiń bárin bil, óz tilindi qurmette» dep qazaq aıqandaı, adam kóp tildi meńgergen saıyn kókirek kózi ashylady, jańyny tek biliktiler men bilimdiler júredi. Nyq basqan qadamyn bilimge bolsa, jumsalǵan ýaqyt ilim men bilim alýǵa ketirilse - onda eń túzý, taza, adal joldy tańdaǵanyn Egemen Qazaqstan gezetiniń tilshisi - Qazaq orfografıa tarıhynyń kýágeri, abyz - ǵalym, akademık Rabıǵa Ǵazıqyzy men suhbattasyp, aıtylǵan áńgimesi bylaı boldy: Biz tilimizdi saqtadyq, órkendettik degen. «Tilimizdi saqtadyq degenge mynany aıtyp otyrmyn. Mysaly, tatarlar taý, baý degendegi ý dybysyn orystyń v dybysymen berdi. Endi qazirgi jastary taýyqty tavýk dep, taýdy tv dep sóılep ketti. Osy kúni tatarlar bizge qyzyǵady. Sender aıtqandaryńnan qaıtpaı, tilderindi saqtadyńdar ǵoı» dep maqtanyshpen Rabıǵa Ǵalıqyzy sózin aıaqtaǵan eken. Biz óte qaısar, elimizdiń dińgegiń saqtaǵan, namysty uldary, qylyqty qyzdary kóp ultpyz. Birer sózdiń basynda aıtylǵandaı, men latyn álipbıin mektep oqýymdy aıaqtaǵannan keıin úırenýge tyrystym. Basynda qalaı bolar eken? Úırene alamyn ba? degen suraqtar boldy. Latyn álipbıinde orystyń ıa, ıý áripteri kezdespeıdi. Bar - bolǵany 32 rettik áripi bar.
Men osy jaqynda «26 jylda qalyptasqan 26 qaǵıda kitabyn»oqyp shyqtym ne bári 56 bettik úlgili kitap eken. Sol kitapta bylaı deıdi avtor Danıar Jigitbek aǵamyz: «Ár jańa istiń eń qıyn jeri - basy. Sol kezde sabyr saqtaı bilseń, ár jaǵy jeńil bolady» Ras, osy sózdiń arǵy túpsanasy, óte joǵary aıtylǵan desem de shataspaǵanym bolar edi. Osy latyn álipbıin úırený barysynda qıyndyq týyndatqany bar, biraqta bilgim kelgeni sonshalyq, qansha altyn ýaqytymdy ketirsem daǵy aldaǵy maqsatyma jetý úshin sabyrmen latyn álipbıin úırenýdemin. Áli tolyq qandy úırenbesemde, jetik meńgermesemde - latyn tilin syrttaı bolsyn bilgenim úshin óte qýanyshtymyn. Osyndaı jetistikke jetip jatqanym - Rabbymyzdyń meniń nıetimdi qabyl etkeni dep bilemin. Keıde tań aldynda turyp latynsha óz esimimdi, ózim jaıly aqparatty latynsha jazyp úırene berýge tyrysamyn. Jetistikke jetý úshin áýeli túzý nıet pen eńbek qajet. Mine, osy eki qasıet boıynnan tabylsa, seniń alar asýlaryn kóp bolady! Barsha qazaq eli, halqym osy latyn álipbıine kóshýimizdi qoldaıdy degen senimdemin. Elin súıgen elbasymyzdyń árbir sózin nyq jetildirý úshin jastar aıanbaı eńbek etip, altyn ýaqytyn bilimge jumsasa bizdiń Egemendigimiz asqaqtaı bermek!
Qaraǵandy oblysy, Jańaarqa aýdany,
Qyzyljar aýyly, 10 synyp oqýshysy
Igenova Zarına
You Might Also Like
