InfoHub Logo

Kóp jazýshylardyń qalamyn ushtap, qaıraǵan ustahanasy jýrnalısıka. Onyń ishinde «Lenınshil jas» (qazirgi «Jas Alash») gazetiniń redaksıasy shyn máninde bolashaq aqyn, jazýshylar ýnıversıteti boldy desek, ábden jarasymdy.

Árıne, jazýshylardy eshqandaı oqý oryny daıyndap bere almaıdy. Bul qudirettiń isi. Áıtkenmen sol qudiret bergen talanttyń kózin ashyp, darynyn daralaıtyn, saralaıtyn mektep — osy redaksıa.

«Lenınshil jastan» sol talanttyń kóbi shyńdalyp shyqty. Ábish Kekilbaı, Oralhan Bókeı, Farıza Ońǵarsynova, Muhtar Shahanov, Aqseleý Seıdimbek, Káribaı Ahmetbek, Orazbek Sársenbaı, Kádirbek Segizbaı, Ánes Saraı, Qýanyshbaı Qurmanǵalı, Serik Ábdiraıym...

Tize berse kóp. Sol shuǵylaly shoǵyrdyń ishinde Jumagúl Solty juldyzy da bar.

Jerles aǵasy Seıdahmet Berdiqulov Jumagúldi «klasık» deýshi edi. Árıne, ázili ǵoı. Klasıkter — Muhtar Áýezov, Ǵabıt Músirepov... Biraq qazir «klasık» atalyp júrgender az emes. Qazir kim klasık ekeninen jurt adasyp qaldy. Ol da «akademık» degen zor ataqtyń qor ataqqa aınalǵany sıaqty. Mysaly, akademık Muhtar Áýezov, Qanysh Sátbaev pen eki sózdiń basyn qurap jaza almaıtyn «akademık» Taltańbaı Tarbaqbaevtyń qunyn birdeı etken kezeńge tap boldyq.

Ǵylym men ádebıettegi, jalpy mádenıettegi qundylyq pen arzan qoldyq arasy birigip, shyn júırik pen aqsaq-toqsaqtar aralasyp shatasqan zaman. Jumagúl jaıly bulaı deı almaısyń. Buryn gazet-jýrnaldardan birdi-ekili áńgimelerin oqyp, «áı, myna qyz shyndap kóńil bólse, prozada shyńǵa shyqpasa da, shoqyǵa tý tiger shamasy bar eken-aý» dep qoıatynmyn.

Shyraıly áńgimelerimen sırek kóringen sebebi: jýrnalısiń kúnbe-kún bas kótere almas óz júgi bar. Jýrnalısiń arqasynan aýyr júk túsip kórgen emes. Sol qamytyp moınyna ilip alǵan Jumagúl, ol úsh balanyń anasy. Olardy baǵyp-qaǵý, ósirip, oqytý; janyndaǵy jaryńnyń yǵyn tabý — osynyń bári ońaı sharýa emes. Qazaq qyzdary shyn prozashy bolýy úshin fransýzdyń ataqty jazýshysy Jorj Sand (Avrora Dúdevan) erkindigi kerek shyǵar.

Buǵan deıin «Lenınshil jas», «Sosıalısik Qazaqstan», «Qazaqstan áıelderi» basylymdarynda úzdiksiz jumys isteı júrip Jumagúl «Berik bolsyn bosaǵa», «Tastúlek», «Sypaıylyq syry» sıaqty áńgimeler men pýblısısıka jınaqtaryn jaryqqa shyǵardy.

Al taıaýda «Jalyn» baspasynan shyqqan «Jalǵyz bala» atty jınaǵy bir tóbe. Bir qolynda qundaqtaýly balasy, bir qolynda qalamy... Maǵan bul jınaq osylaı eser qaldyrdy. Ana men bala taǵdyry basym. «Ókinish» atty áńgimesinde bala súıip kórmegen, bala súıýdi saǵynǵan shaqta dáýreni ótip ketken kekse kelinshektiń barmaq shaınaǵany kestelengen. «Balasyz ana — panasyz ana» (Ǵabıt Músirepov).

«Jalǵyz bala» áńgimesi qazaqtyń ulylarynan qalǵan qaǵıdany eske salady: «Jalǵyz uly bardyń shyǵar-shyqpas jany bar...» demeýshi me edi babalar.

Ásirese qazirgi zar. Zárý taqyryp. Qala turmaq, qazaq urpaǵynyń kenishi — aýylda da bala tabý kemshin tartty. Munyń arǵy jaǵynda qalyń-qalyń, qatpar-qatpar áleýmettik suńǵyla suraq jatyr. Arka jyly bolsa arqar aýyp nesi bar. Turmysy, áleýmettik jaǵdaıy jarasyp jatsa, keıbir kerdeń, kesirli kelinder bolmasa, jalpy qazaq áıeli baladan bezinip kórgen emes. Dúnıege adam bolyp kelgen soń artynda urpaq qaldyrý — moınyna jaratylys artqan birinshi borysh. Bul boryshty aqtamaǵan, deni saý, aıaq-qoly balǵadaı er azamat pen áıel zaty o dúnıege ne betimen barady? Zilmaýyr suraq, zil batpan soqqy.

Sol suraqqa jaýaby da daıyn. Kún kórisi joq, nesibesi joq, nesibesi áldekimderdiń aýzynda ketip, buıyrmaǵan, kembaǵal beısharalardy dúnıege keltirip, obalyna qalyp qaıtemin?! — deıdi. Onyki de durys.

Demek, bul búkil halyq, ámme áleýmet, patshalar, mınıstrler, ákimder, depýtattar bolyp qatty oılanatyn másele. Turatyn halqy, qyzyǵyn kóretin jurty bolmasa, seniń jerińniń ulan baıtaǵy, asty-ústi siresken baılyǵy kimge kerek. Sheteldikterge me?

Jumagúl Solty áńgimelerin túgel jańǵaqsha shaǵyp, dánegin terý meniń mindetim emes, biraq árqaısysynan názik te tatymdy náp alaryn, aqıqat. Redaksıada Jumagúldiń «Maǵjan» atty kitap oqyp otyrǵanyn kórdim. Avtory Shernıazdan Eleýkenov eken. Jumagúl:

— Aǵa, men bir jańalyq ashtym, — dedi qýanyp. — Men jaqsy kórip, súıip aıtatyn «Iapyr-aý» áni Maǵjandiki eken ǵoı.

Redaksıadaǵy merekelik jıyndarda Jumagúldiń bul ándi arqalana, eljireı, tolqı aıtatyny da ras.

Al onyń kórkem áńgimelerinen áýen syńsı estilip turatyn sıaqty. Ádebıet pen áýen egiz. Áýensiz ádebıet — tuzy joq kóje tárizdi.

Kitap tasqyny laısań. Onyń arasynan tazasyn, tatymdysyn tabý ońaı emes. Baǵdarshamdaı baǵyt berer syn da joq.

Aqbaqaıdyń kenishinde bir tonna topyraqtan bir shymshym altyn qıyrshyǵy tabylsa — úlken olja eken. Kitap álemi de sondaı!

Gazetterde, jýrnaldarda, jınaqtarda kópirgen óleń de kóp. «Parasat» jýrnalynyń osy jylǵy sońǵy nómirinen Sabyr Adaı aqynnyń:

Eı, Kók Bórim,
Kók Bórim,
Kókke ulyǵan sherlim-aı,
Kúreńliń qanǵa boıalyp,
Kúńsip bir ketken terligi-aı,
Atanyń atyn maldanǵan,
Ata bir jaýǵa jaldanǵan
Atańa nálet Ezderge
Kózińdi salshy,
Ker Qudaı!.. —

degen joldaryna kózim túsip ketip, jantaıyp jatqan jerimnen boıymdy túzep:

— E, qudiretti poezıa! Asanqaıǵydan Abaıǵa deıin jalǵasqan qarqaraly-úkilim! Táýbe, táýbe. Qazirgi jastarda da ata jolyn qýǵandar bar bolsa eken, — dedim.

Ezderin tanydym. Ana men bala qystalańda qalsa, sol ezderdiń ózeýrep ketkeninen, sol ezderdiń ózderi Anadan týyp edi-aý.

Jumagúl Solty áńgimelerinde Ana men Bala, taǵdyr talaıy arqaý jipteı tartylady da otyrady. Bul áńgimelerden oqyrman analar ózderin tanyp-bilýi ábden yqtımal. Budan er-azamattar beınesi kórinbeı qalǵan eken degen uǵym týmasa kerek. Kesek-kesek tulǵalar tabylady.

Ádebıet álemindegi Jumagúl Solty juldyzy áli alystan ǵana jaltyrap turǵandaı bolýy múmkin. Soǵan qarap álsiz eken deýge bolmaıdy. Kómeski kóringen juldyzdar Sholpansha jarqyramasa osaldyǵynan emes, alystyǵynan.

Juldyzyń jarqyraı túsýi úshin oqyrmanǵa jaqyndaı ber. Jazaryńdy nárli, dámdi etip bere ber, Jumagúl.

Jeltoqsan, 1998 jyl

---