InfoHub Logo

Araǵa bir jyl salmaı Qyrǵyzǵa taǵy keldik. Byltyr dúnıe júzinde teńdesi joq Manastyń myń jyldyq toıyn kórip, sol toıdyń qyzýy áli sýynbaı, sol áserdi saǵynyp keldik.

Manastyń myń jyldyǵy — ótti-ketti, taýys-támám emes eken. Uly toıdan iz qalǵan. Óshpesteı bolyp qalǵan. Bishkek qalasynyń qaı buryshyna barma — aldyńnan Manas shyǵady.

Osylaısha Manas arqyly qyrǵyzdar ózin-ózi, óziniń kim ekenin tanyp tur. Manas qyrǵyzdardyń keýdesine óziniń qyrǵyz bolyp jaratylǵanyna maqtanatyndaı sezim uıalatqan. Mine, bul baǵa jetpes baılyq.

Bir kezde dúnıe júzin dúrildetken Osman ımperıasynyń altyn táji kómeskilenip, kireýke tony tozǵanda halqy «biz túrikpiz» dep aıtýǵa namystanǵan. «Men túrikpin» dep aıtý — «adamnyń sorlysymyn» degenmen birdeı bolǵan zaman týǵan.

Sonda Mustafa Kemal Atatúrik bılik óz qolyna tıgende rýhy synǵan ulttyń eńsesin kóterý úshin: «Dúnıege túrik bolyp jaratylǵanyma maqtanamyn!» dep aıtyńdar! Túrik bolyp jaratylǵanyń úshin taǵdyryńa taǵzym etińder!» — dep úıretti qol astyndaǵy halqyn.

Qyrǵyzdarda da sondaı bir úrdis bar...

Men Qordaıdan mashınamen zýyldap óte shyqqan saıyn astyndaǵy aryq aty týlaqtaı bolǵan, ózi azyp-tozǵan Jambyl jákemdi kóz aldyma elestetemin.

Atym aryq, ton tozyq,
Qysyp keldi ashtyq, shól.
Jerimizde jut bolyp,
Óspeı qaldy bıyl tel.

Mundaı jut Qazaqstandy oqtyn-oqtyn uryp turǵany ras. Onyń ishinde ásirese kolhozdastyrý tusyndaǵy qoldan jasalǵan zobalań asharshylyq qazaq halqyn ádeıi qyrǵan genosıd edi. Sol soıqan Jambyldy da aıaǵan joq. Eger Qyrǵyzǵa baryp panalamaǵanda Jambyl tiri qalar ma edi, joq pa edi, Qudaı biledi.

Jaqsylyqta, jamandyqta Jambylǵa qushaǵyn ashyp, tórin ósirgen Qyrǵyz eli, mine, bul joly ony erekshe qarsy aldy.

Jambyl qyrǵyz baýyryna óziniń 150 jyldyǵyn toılaı keldi. Jókemniń shashbaýyn kóterip Bishkekke qazaqtar da jetti.

Olardy bastap barǵan Qazaqstan Respýblıkasy Premer-mınıstriniń orynbasary Imanǵalı Tasmaǵambetov, Mádenıet mınıstriniń birinshi orynbasary Saýytbek Ábdirahmanov.

Jambyldyń 150 jyldyǵyna arnalǵan saltanatty keshti Qyrǵyz Respýblıkasynyń úkimet basshysy Appas Jumaǵulov myrza sóz sóılep ashty. Onyń aıtýynsha Jambyl tek qazaqtyń ǵana ýly aqyny emes, qyrǵyzdyń da zańǵar shaıyry. Bul ásire qyzyl sóz emes. Jambyldyń ózi: «Súıegim — qazaq, etim — qyrǵyz» demep pe edi. Súıegi bir bólek, eti bir bólek adam bolmaıdy. Endeshe Jákeń qazaq-qyrǵyzǵa teń ortaq.

Jambyl jaǵympaz emes qoı, nege bylaı dep aıtty? Osyny men kóp oılandym. Sóıtsem, shynynda da qyrǵyz ben qazaqtyń týystyǵy erekshe eken. Bir-aq mysal: 1986 jyly Qazaqstanǵa jana basshy bolyp Kolbın keldi. Tegi joq, Qazaqstan sıaqty zor respýblıkany basqarýǵa ebi joq; basqaraıyn dep kelgen eldiń de tarıhyn bilmeıdi, ádet -ǵurpyn, salt-sanasyn, psıhologıasyn, turmys-tirshiligin bilmeıdi. Aspannan salbyrap túskendeı bireý.

Qazaqta da, qudaıǵa shúkir, namys bar. Ony birinshi hatshy etip lezde saılaǵan Plenýmda: aý, bul qalaı? — dep bir jan jaq ashpady-aý. Máskeý ne aıtty, boldy, bitti. Biraq halyq únsiz qala almady. Alańǵa jastar shyqty. Beıbit nıetpen shyqty. Ony arandatýshylar ázderi ushyqtyrdy. Qazaq jastarynyń qany tógildi. Áne, sonda qyrǵyz baýyrlardyń, qabyrǵasy sógildi. Kómekke kelmekke, qazaq baýyrlaryna qol ushyn bermekke Almatyǵa asyqty...

Kimniń kim ekeni anyq tanylatyn tus osy. Basyńa kún túskende pana bolýǵa jaraıtynyn qyrǵyzdar san márte dáleldedi. Sol aty jaman ashtyqta, 1932 jyly talaı qazaq qyrǵyzdardy panalady. Osy saparda sol qazaqtardyń urpaqtaryn kóp kezdestirdik. Ashtyq qaharynan qashqan, sóıtip qyrǵyz jerin meken etip qalǵan Dáýletbaqtyń, Saımasaıdyń tuqymynan degen kisilerdi kórdik.

1916 jyl. Qazaq pen qyrǵyzdyń bul jyly shekken azabyn Muhtar Áýezov «Qıly zaman» atty qasıetti kitabynda shyndyqtyń qanyn sorǵalatyp jazdy ǵoı. Narynqol men Kegende, Uzynaǵash pen Shelekte patshaǵa qarsy qazaqtar qan tógip jatsa, Qaraýyl pen Pishpekte qyrǵyzdar qyryldy. Azattyq úshin sheıit bolǵandardyń taǵdyryn jazǵan Muhtar tek qazaqtardy ǵana aıtyp qoıǵan joq, qyrǵyz baýyrlardyń qasiretin de jany jylap otyryp beıneledi.

Bir súısineri, qyrǵyz úkimeti 1916 jylǵy ult-azattyq kóterilistiń bıylǵy 80 jyldyǵyn atap ótý týraly qaýly shyǵarypty... Al bizdiń úkimet kimge qarap jaltaqtap otyrǵanyn bir Qudaıdyń ózi biledi.

Halyqtyń, ásirese jas urpaqty ótken tarıhymen tanysty – rýdyń tıimdi bir joly osy sát emes pe edi. Jas býyndy «áskerge barǵysy kelmeıdi, áskerden qashady» dep kústanalaımyz. Sol ult-azattyq kóterilis kósemderi Uzaq batyrdy aıt, Bekbolat batyrdy aıt, Aqkóz batyrdy aıt, Ádiǵapar han men Amankeldini aıt — úlgi tút, jas túlekke Otansúıer tárbıe berýdiń budan artyq qandaı joly bar?!

Jambyl qyrǵyz elin — óz elim dep sanaǵanda, árıne, onyń aqyn-jyraýlary baýyry, jan dosy bolary haq. Qyrǵyzdyń aıtýly aqyndary Qalyǵul, Qashaǵan, Qalmyrza, Shóıke, Saǵymbaı, Naımanbaı, Qarayrshy t.b. Jambyldyń aqyn dostary. Al Qyrǵyzdyń uly aqyny Toqtaǵulǵa degen sezimi, iltıpaty, yqylasy erekshe. Toqtaǵul 1898 jyly jalamenen Sibir aıdalyp, aryp-ashyp, eline qaıtar saparynda jolaı Jambylǵa jolyǵyp, syı-sıapatyn, ystyq yqylasyn kórgen desedi. Onyń aıǵaǵy Jambyldyń Toqtaǵulǵa arnaǵan myna óleńi:

Keldiń be, aqıyǵym, alys jerden,
Ótipsiń samǵap ushyp, asqar belden.
Almas pyshaq qap túbinde jatpas degen
Han-tóre aınalmaı ma sendeı erden.
Er ǵana elin tabar izdep júrip,
Júrse de ǵumyrynda qorlyq. kórip.
Qulandaı-aq buǵaýyn úzip qashqan,
Jetipsiń, endi mine, elge kelin.

Jambyldyń 150 jyldyǵyna baılanysty qyrǵyz-qazaq zıalylary, aqyn-jazýshylary, ónerpazdary Bishkekte bas qosqanda, mine, osy áńgimeler aıtyldy.

Qyrǵyz Ǵylym akademıasynda Jambyl shyǵarmashylyǵyna arnalǵan ǵylymı konferensıa ótti. Oǵan belgili kazak ǵalymdary Rahmanqul Berdibaev, Zákı Ahmetov, Sultanǵalı Sadyrbaev qatysty.

Qyrǵyz ulttyq memlekettik kitaphanasynda Jambyl shyǵarmalarynyń kórmesi ashyldy.

Qazaq óner sheberleri Bishkek qaýymyna úlken konsert kórsetti. Osy konsertte qyrǵyz kórermenderin óte-móte súısintken «Adyrna» orkestrin, Monǵolıa halyq ártisi, qaza tyn asa talantty ánshisi Qabylash myrzany erekshe atamasqa dátim shydamady. Úkimettiń qulaǵyna altyn syrǵa: Qabylash Mońǵolstan halyq ártisi bola tura, elim-jerim, ata jurtym dep Qazaqstandy ańsap kelgende ataǵy joǵy qalaı degendi jurttan estigen qulaqta jazyq joq.

Osy bıylǵy jyldyń júzinde Jambyl toıynyń arqasynda Sankt-Peterbýrgte bolyp, endi mine qyrǵyz eline kelip otyrmyn. Qaıda barma, halyqtyń Jambylǵa degen aǵyl-tegil yqylasyn kóresiń. Nege dep oılaısyń. Jaýabyn Jambyldyń óz óleńinen tabasyń.

Ótirikti súımedim,
Dúnıe úshin kúımedim.
Altynyna bireýdiń
Jolda jatsa tımedim.

Shyndyqtyń kilti osynda. Zamanymyzdyń nebir iri tulǵalary Jambyldyń aqyndyǵyna ádil baǵa berip, shyn tánti bolǵan. Qarap tursań, Jambylǵa ótirik qoshemet kórsetip, jalǵan sóıleıtin kisiler emes. Muhtar Áýezov Jambyldy: «aqyl-oıdyń alǵyry» dese, Ǵabıt Músirepov: «Jambyl ómirge jymıa qarap, synaı ósken aqyn edi. Onyń oıly kózderiniń túbinde qashan da bir syqaq turatyn» deıdi. Sáken Seıfýllın: «Jambyl jyrlary teńiz túbinde shashylyp jatqan marjan syqyldy» dese, Turar Rysqulov: «Jambyl qaı zamanda bolsa da shyndyqty aıta bildi. Sol úshin halqy ony jaqsy kóredi», — dep jazdy.

Shyndyqtyń kilti ashshy, ony árkim kóterip, ádildilikti moıyndaı bermeıdi. Jambyl keńes ókimeti tusynda tek kósemderdi, keńes zamanyn dáriptep, maqtaýmen ótti degenderdiki ótirik.

Mysaly, baılardy tárkilep jatqan kezde Jambyl óziniń úlken ókimet baýyryna aıtqany ashshy shyndyq.

Shyraǵym, taýǵa qaraı domaladyń,
Baılardy kámpeskelep, tonap aldyń.
Baılardy kámpeskelep, tonaı berseń,
Kedeıdiń jep qalarsyń tomalaǵyn, —

degeni dálme-dál keldi de qoıdy ǵoı. Kámpeskeniń artynsha qoldan ádeıi uıymdastyrylǵan uly asharshylyqtan halyqtyń jartysy qyrylǵan joq pa?!

Qyrǵyzstandaǵy Jambyl toıy Shý-Toqpaq elinde de jalǵasty. Áne, qyzyq-tamasha sonda da boldy. Qazirgi zamanda erigip júrgen eshkim joq. Al aýdan ortalyǵyndaǵy Mádenıet saraıyna jurt syımaı, dalada turdy. Jambyl degende eńbektegen baladan eńkeıgen qartqa deıin ishken asyn jerge qoıyp, toıǵa jetti.

Osyny kórgen myna biz endi qandaı qorytyndyǵa kelemiz?

Uly tulǵalardyń ózi de, sózi de kópke ortaq. Osy toıdyń arqasynda biz eski qyrǵyz dostarymyz aqyn-jazýshylar Túgelbaı Sadyqbekovty, Tólegen Qasymbekovty, Qazat Ahmatovty, Maıramhan Abylqasymovany, Jalal Sadyqovty, taǵy da basqalardy kórip qaýyshtyq. Bizdiń Jazýshylar odaǵynyń, jańadan saılanǵan basshylary osyndaı qarym -qatynasty úzbegeni abzal.

Abaı, Jambyl júz elý jyldyqtaryna baılanysty osy Abaı men Jambylǵa kimniń kyzmeti kóp etti, kim osylardyń jolyna kúndiz kúlki, túnde uıqy kórmeı qyzmet etti — sol baǵalansa. Áıtpese aqyndar aıtysynda on-on bes mınýt ishinde bes-alty aýyz eleń aıtqan «volga» minedi. Al osy tulǵalarǵa ómirlerin sarp etip, úlken-úlken eńbek jazǵan párýanalar attary da atalmaı qaldy. Osy da ádilettilik pe?! Bul baıdyń malyn baıǵus qyzǵanǵandyq emes, ógiz de ólmesin, arba da synbasyn.

«Jaqsydan — sharapat, jamannan — kesapat». «Jaqsy áke jaman uldy qyryq jyl asyraıdy». Uly babalar rýhynyń sáýlesi bizdiń jaýraǵan júregimizdi jylytady. Uly babalardyń rýhanı murasy urpaqtaryna myńdaǵan jyldar azyq bolýǵa jaraıdy.

Keshegi Manas, Abaı toılary sondaı. Búgingi Jambyl, erteń Muhtar toılary da solaı bola bermek. Rýhanı baıý toılary.

---