InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: Júsipbek Aımaýytovtyń ómiri men shyǵarmashylyǵyn oqytý.

Sabaqtyń maqsaty:
1. Bilimdilik: Sýretker jazýshy J. Aımaýytovtyń ómirbaıany men shyǵarmashylyǵyn oqytýda oqýshylarǵa jan – jaqty bilim berý úshin, jazýshynyń azamattyq bıik tulǵasy, týǵan halqyna, onyń ádebıetine, mádenıetine sińirgen eńbegin tanyp – bilýdi oqýshylardyń ózderine jumys istete, izdendire otyryp meńgertý.
2. Damytýshylyq: Oqýshylardyń oı - órisin, oılaý qabiletin, aýyz – eki sóıleý tilin damytý, óz betinshe izdene bilýge daǵdylandyrý, oqýǵa degen yntasyn arttyrý.
3. Tárbıelik maqsaty: Oqýshylardy elin, jerin súıe bilýge baýlý. Adamgershilikke, qaıyrymdylyqqa, ımandylyqqa tárbıeleý. Jazýshy ómirin úlgi etý. Ádebıetti súıýge baýlý.

Sabaqtyń túri: Dástúrsiz, pikir qorǵaý (zertteý sabaǵy).
Sabaqtyń ádisi: Oı shaqyrý, áńgime – leksıa, oqýshy habarlamasy, túsindirmeli ádis, óz betinshe zertteý.
Sabaqtyń tanym belgilerin arttyrý: Jeke jáne toptyq forma (FOPD)
Sabaqtyń kórnekilikteri: Jazýshy ómiri týraly býklet, ǵalymdardyń estelikteri, syn zertteý maqalalary. Jazýshynyń shyǵarmalary kitaptar kórmesi.
Pánaralyq baılanys: qazaq tili, tarıh.
Sabaqtyń barysy.

Uıymdastyrý kezeńi
a) Oqýshylarmen sálemdesip, sabaqqa daıyndyǵyn tekserý. Oqýshylardyń quraldarynyń bar - joǵyn qadaǵalaý.
á) Kezekshi arqyly synypty túgendeý.
b) Synyptyń tazalyǵyna kóńil bólý.
v) Búgingi kúndi taqtaǵa jazý.

Úı tapsyrmasyn tekserý
Balalar úıge S. Toraıǵyrovtyń ómiri men shyǵarmashylyǵyna baılanysty referat, gazet betterinen maqalalar taýyp kelýge bergen bolatynmyn. Qane kim daıyn? Balalardyń referattarynan kishkene mazmunyn suraımyn.

Jańa sabaq:
- Balalar biz jańa sabaqty bastamas buryn maǵan mynandaı suraqtarǵa jaýap berińdershi:
1. J Júsipbek Aımaýytov týraly ne bilesińder?
2. Qandaı shyǵarmalarymen tanyssyńdar?

Muǵalimniń kirispe sózi:
Qazaq ádebıeti alyptarynyń biri – Júsipbek Aımaýytov. Onyń qazaq ádebıetiniń janr jaǵynan damytýdaǵy eńbegi orasan zor. Ol – aqyn, prozashy, pýblısıs, synshy, teatr rejısery, aýdarmashy pedagog boldy. Bir ózi ádebıet pen ǵylymnyń ár salasynda eńbek etti. Qazaq ádebıetin proza, dramatýrgıa janry jaǵynan qalyptastyrýdy jáne mektepter men oqý oryndarynyń oqýshylaryna arnap birneshe oqý quraldaryn jazýǵa qatysqan.
Osyndaı ádebıetimizdiń, teatrdyń, ǵylymnyń damýyna aıryqsha qyzmet etken qlamgerdiń eńbekteri 60 jyl boıy oqýshynyń nazarynan tasada qalyp keldi.
Elimizdegi qaıta qurýdyń nátıjesinde bolǵan ózgeristerden keıin ǵana – 1988 jyldan bastap J. Aımaýytovtyń ómiri men eńbekteri jáne maqalalary jaryq kóre bastady.

1. Ǵylymı – pedagogıkalyq murasy
Ǵylymı - pedagogıkalyq murasy
↓
Tárbıe jetekshi
Psıhologıa
Jan júıesi jáne óner tańdaý
Kompleksti oqytý joldary

2. Poezıalyq týyndylary
↓
Saryarqanyń sálemi
Ah - ha - haý
Kóshý
Tuńǵıyq túpsiz astynda
Urshyǵym
Jámıla
Ásker marselezasy
Nur kúıi poemasy

3. Dramalyq janry
↓
Eski tártippen bala oqytý
Rabıǵa
Mansapqorlar
Sylań qyz
Shernıaz
Qanapıa men Shárbaný
El qorǵany

4. Prozalyq janrlary
1. Romandary: «Qartqoja»1626;«Aqbilek» 1927 - 1928
4. Hıkaıattary: « Kúnekeıdiń jazyǵy» 1928
5. Syn maqalalary: Abaıdan sońǵy aqyndar 1918; Maǵjannyń aqyndyǵy 1923; Aýdarma týraly; Suńqar jyry
6. Áńgimeleri: «Betim – aý, qudaı ǵoı»; Eles 1924; Ómir degen osy ma?; Mysyqqa oıyn, tyshqanǵa ólim 1923; Ánshi 1925; Borandy boljaǵysh áýlıe; Kóshpeli Kójebaı 1925.

Sabaqty qorytý:
- Mine balalar, ózderiń jazýshy týraly estelikter men pikirlerden mysaldar keltire otyryp, onyń adamgershilik qasıetterin, eńbekterin, týǵan jerge degen súıispenshiligin tanyp bildińder. Endeshe, Júsipbek álemi telegeı teńizdeı eken. Onyń naǵyz segiz qyrly, bir syrly daryn ıesi ekenin bildińder. Onyń mol murasy – keler urpaq úshin mol qazyna, asyl mura. Onyń ómiri urpaqqa ónege. Endi myna syzba sqemany toltyraıyq:

Júsipbek Aımaýytov kim?
↓
Aqyn
Jazýshy
Dramatýrg
Pýblısıs
Aýdarmashy
Dombyrashy
Ustaz - aǵartýshy
Ǵalym
Psıholog
Akter

Úı tapsyrmasyn berý.
(42 - 53 better) Júsipbek Aımaýytovtyń ómirbaıany men Ánshi áńgimesin oqyp, tómendegi suraqtarǵa jaýap beremiz.
Baǵalaý.
Oqýshylardy baǵalaımyn (2 - 3 mınýt)