InfoHub Logo

Mańǵystaý oblysy Beıneý aýdany
"Abaı atyndaǵy orta mektebi" KMM-niń 10-synyp oqýshysy,
Dúısenova Gúldana Asyqbaıqyzy
Aýdandyq  «Daryn», «Kishi ǵylym» ǵylymı jobalar saıysynyń İİ oryn júldegeri,
Jetekshisi: Nýrımanova Aınýr Jangabaevna
Bıologıa pániniń muǵalimi

İ. KİRİSPE.

Mańǵystaý — respýblıkamyzdyń dańqyn álemge áıgilep otyrǵan qazyna qoımasy, gaz ben munaıdyń ólkesi, kól-kósir tarıhy mol ólke. Onyń darhan ólkesi Avstrıa, Shveısarıa, Nıderlandy jáne Lúksembýrg tektes birneshe memleket túgelimen sıyp keter 8 mıllıon gektar jerdi alyp jatqan keń aımaq. Qoınaýy- kenge, qyry-myńǵyrǵan malǵa toly, halqymyzdyń rýhanı baılyǵyn áıgileıtin arhıtektýralyq tarıhı jáne mádenı, ádebı muralar mol sabaqtalǵan osy aımaq týraly erteli-keshti kóptegen eńbekter jaryq kórgen.

Mańǵystaý — erte dáýirden toǵyz joldyń toraby. X-XII ǵasyrlarda Eýropanyń kóptegen saýda porttary men qalalaryn qamtyǵan Indıa-Orta Azıa-Eýropa saýda jolynyń biri osy túbek arqyly ótken. Birqatar eńbekterde Mańǵystaý-kóne kezden Eýropa-Orta Azıa, Orta Azıa-Kavkaz qaqpasy kóptegen elderdi baılanystyrǵan,osyndaı mańyzdy joldyń boıynda bolýy Mańǵystaýdyń mádenı ekonomıkalyq saıası ómirine eleýli áser etken onyń dáýirine saı úlken sıvılızasıa ortalyqtarynyń dárejesine jetýine ákelgen. 

Mańǵystaý týraly derekterdi ejelgi grek ǵulamalary Gerodot pen Strabonnan bastap, el-Istrahı, Maksıdı, Ál-Fadlan, Ibn-Fadlalah, Ibn-Batýta, Mahmýd Qashqarı, Abýlǵazy Bahadúr eńbekteriniń qaı-qaısysynan da kezdestiremiz. Ár dáýirde ólke topyraǵyn basqan G.S.Karelın, E.A.Eversman, N.I.Andrýsov taǵy basqa ǵalymdar men saıahatshylar osy aımaqtyń ertedegi eskertkishteri týraly baǵaly pikirler aıtqan.

Meniń ǵylymı jumysymnyń taqyryby «Mańǵystaýdyń ejelgi qalalary» bolǵandyqtan, ólkemizdi zerttegen ǵalymdardyń derekterin paıdalandym. Mańǵystaýda ejelgi qalalar kóp, biraq kópshiliginiń tarıhy bizge beımálim. Olardyń ishinde Mańqystaý, Altynqazǵan, Ýáli, Aqqaýym, Kerzi sekildi qalalar “Ǵaıyp bolǵan shaharlar” atanyp ketken. Zertteýimniń túpki maqsaty- ólkedegi ejelgi qalalar men kamaldardyń tarıhyna toqtalyp, zamandastarymyzǵa nasıhattap, urpaqqa mura etip qaldyrý. 

İİ. NEGİZGİ BÓLİM

Meniń alǵash zerttegen qalalarymnyń biri — Mańqystaý qalasy. Ol týraly Shahmardan Esenovtyń “Mańqystaý” (1973 j) kitabynda: “ÚII ǵasyrda Bolgar Saksınge jetip, Kaspııdiń shyǵys betindegi Mańqystaý qalasyna ótetin. Osy jol XII ǵasyrda polovsylardyń qolynda boldy, olarmen jaqsy aralasqan Rýs floty teńizdi sharlaı bastady.Hazar memleketiniń qıraýy (X ǵ). Mańqystaýǵa derbestik alyp berdi. 
Ústirt pen Jemniń boıyn mekendeıtin soltýstik oǵyzdarmen birge Mańǵystaý týrikmenderi biraz ýaqyt eshkimge baǵynbaı, Mańqystaý qalasyn ákimshilik ortalyq etip, avtonomıa boldy, bul kezde Mańqystaýdy Horezm álsireńkirep baǵyndyra almasa kerek” |1| degen úzindiden biz Mańqystaýdyń Kaspıı teńiziniń shyǵysyndaǵy jaǵalaryna jaqyn ornalasqan, sebebi munda Rýstardyń keme qatynasy týraly aıtylǵanyn jáne de Mańqystaý qalasy X ǵasyrǵa deıin Horezmniń qolastynda bolǵanyn bildim. 

Geograf Bekrannyń jazýyna qaraǵanda, Mańqystaýdaǵy kúshti taıpalardy baǵyndyryp alýǵa Horezm eń tańdaýly degen jaldamaly armıasyn ustaıdy,joıqyn joryq jasap, Mańqystaý qalasyn basyp alyp,Soltústik túrkmenderdi kónýge májbúr etedi. Horezmniń qatal saıasatshyl patshasy Atsyz 1155 jyly Horezm qalasyn kúshti qamalǵa aınaldyrdy. 

Al, Tekeshiniń balasy Alladınniń basqarýy kezinde (1200-1220 jj) uly Horezm dáýirleý shegine jetti. Baǵdattan Qypshaq dalasyna deıin ulan ǵaıyr kóp ultty jaýynger halyqtardy tize búktirip,bas ıdirdi. Edil men Jaıyq, Mańǵystaý jerindegi taıpalardy jaýlap aldy. Mańqystaý Eýropaǵa ótetin mańyzdy saýda joly bolǵandyqtan, Muhammed ekinshi bul qalalardy Mańqystaý Horrezmniń bir otaýyna aınaldyrdy. |1| Ejelgi mádenıet orny- Mańqystaý aımaǵy Eýropa men Orta Azıanyń mádenıeti toǵysqan mekenge aınaldy. 

Mańqystaý qalasy tarıhshylardyń jobalaýynsha, X-XII ǵasyrlarǵa deıin ómir súrgen. Al endi bul qala kaıda ketken, álde monǵol shabýylynan keıin Otyrar men Taraz sekildi joıylyp ketti me? Áıteýir monǵol joryǵynan keıingi dokýmentterde Mańqystaý qalasy kezdespeıdi. Bul kóp boljamymnyń biri ǵana. Meniń tómendegideı boljamym bar: Mańqystaý Kaspıı teńiziniń jaǵasyna jaqyn ornalasqan. Al, Kaspıı ár dáýirde ár túrli ózgeristerge ushyraıtyny bizge málim. Sondyqtan bul qala tabıǵat apatyna da ushyraýy múmkin dep oılaımyn.Qaraǵan men Sartas prıstany sóz bolady. Sartastyń kúnshyǵys jaǵalaýynda 10 km jerde Shytsha degen mol sýly qudyq bar. Osy qudyqtan 1 km shyqpaı-aq Embi taýy. Taýy aǵyp jaıqan tushshy bulaq. 

Sol mańda 2 km jerdi alyp jatqan qaýymdyq qorymdar bar, olardyń ortasynda eki úıik.Ár beıit ústinde birneshe tonnalyq qalaq tastar shanshylǵan, keıbireýleri qalaq tastarmen jabylǵan.Jergilikti halyq bul «Qyrǵyn»dep ataıdy Osy qaýymnyń irgesinen teńizdiń jaǵalap, Sherqalaǵa, Bozashyǵa uly joldar júredi. Men osy tustan qumyra synyqtaryn,tot basqan temir,farfor buıymdaryn, kúıdirilgen kirpishterdi kóp kezdestirdim. Tarıhı ádebıetterde: «Manqystaýda saýda isi men qolóner kásibi órledi. Keramıkadan, shynydan, metaldan túrli buıymdar jasalady» |1| dep keltirilgen. Qalanyń ornyn kórsetetin bir jaıt, osy atalǵan jerden Bozashy-17-18, Qoshaq qoınaýy-20, Shorym-18, Fort-SHevchenko qalasy turǵan Túpqaraǵan -110 km jerde bolýy.

Zerttelgen barlyq jaıtty eskere kelip, Manqystaý qalasy XII ǵasyrdaǵy asa iri saýda jolynyń boıynda, Embi taýynyń qoshaqqa kirgen eteginde, teńizge kirip turǵan tumsyqta ornalasqan. Horezmniń qol astynda bolyp, X-XII ǵasyrlarda gýldengen myqty qala bolǵan degen sheshimge keldim.

1962 jyly Manqystaý qalasynyń tusynan túıeshi Janádilov Isa erte zamanda tastan qashap jasalǵan alyp astaý men shópten shógendegen qudyq, shaǵyl arasynan 20l sý sıatyn qumyra tapty. Qumyranyń moıny uzyn,moınyna 3 qatar túzý syzyqtan órnek júrgizilgen, basqa jerinde órnek joq. Osy jerdi men de qarap shyqqanymda qumyra synyqtary men tostaqan, ydys-aıaq synyqtary, shala qorytylǵan qyzǵylt tústi mys pen qol synyqtary jatyr. Ǵalymdar qumyranyń IX-XIIǵasyrdyń buıymy ekenin anyqtady. Manqystaý qalasynyń ómir súrgen jyldarymen sáıkes keledi. 

Endigi zertteýimdi tolyq tarıhyn bilmegenmen de bárimizge belgili Sherqala men Qyzylqaladan bastadym. Sherqala men Qyzylqala qamaldary Bozashydan Horezm men Hıýaǵa júretin uly joldyń boıynda ornalasqan. Mańǵystaýdyń qasıetti jerlerin aıtyp, Sherqalany da tys qaldyrmaý qajet. VIII-IH ǵasyrda arab shapqynshylyǵy kezinde shyńda jasalǵan bekinis-qala retinde belgili bolǵan. Adammen jasalǵan taý, qamaly arystandy eske túsiretin, sondyqtan ony “arystan–qala” dep atap ketken bolatyn.

Sherǵala (Sherqala) — Shetpe qalasynan alys emes, Aqtaý qalasynan 170 kılometr jerde erekshe formadaǵy bir jalǵyz turǵan taý. Bir jaǵynan qaraıtyn bolsaq taý aq kıgiz úıdi bildiredi, al ekinshi jaǵynan Sherǵala basyn tabanyna salyp, uıyqtap jatqan arystannyń beınesin beredi. Sondyqtan taýdy – Sherǵala dep atap, túrik tilinen aýdarsaq “Taý-arystan” nemes “Arystandy taý”.Arystandy taý ańyzdar búrkitpen tabyldy. Onyń áıgili shyńdary úlken shatyr quryp, kıiz úıdiń tóbesine eske túsiredi. Onyń ústine kóterilý úshin arnaıy kóterilim qajet. Sherqalany aınalý úshin bir saǵattaı ýaqyt kerek. Al eger kóptegen taý úńgirlerin aralap, ejelgi qonystar oryndaryn aralap, órkenıetter dáleli bolatyn bas súıekterdi izdegińiz kelse onda bir saǵat az bolady. Halyqtyń yrymy boıynsha eger Sherqalany aınalar aldynda armandy josparlasań, ol mindetti túrde oryndalady. Biraq eń bastysy árbir qıylystan keıingi kórinis ár túrli bolyp, jańa jerge túsken sıaqty keremet kórinisti áser beredi.

Osyndaı bir úńgirlerdiń ishinde qudyq bolǵan. Jergilikti turǵyndar onyń taza sýyn iship, taýdyń basynda ornalasqan jaýpardan qorǵandy. Qazir qudyq jabylyp qaldy. Biz onyń tek qaldyqtaryn ǵana kóre alamyz.

Sherqala aınalasyndaǵy usaq taý jynystarynyń úlkendigi túrli bolyp keledi. Kóbi jel áserinen ózgerip qaldy. Keıbir tastar buzylyp qaldy. İshinde – kishkene qabyrshaqtyń jáne balyqtardyń izderi. Taý bókterindegi dala gúldenip, shóptenedi. Sherqaladan alys emes jerde kók oazıs bar. Bul Aqmysh kishkene ózeni jáne bulaq. Bul jerde kópǵasyrly aǵashtardyń kóleńkesinde qustardyń shıqyldaýynyń astynda Mańǵyshlyq qalashyǵy týraly ańyz tyńdaý erekshe áser beredi. Ol Buharamen jáne soltústik jerlerimen júzjyldaı ýaqytta saýda júrgen kerýen jolynda quryldy. Bul qala júz jyldyqty qamtıdy.

Qamaldyń qabyrǵasymen myń jyldyqtaǵy bas súıekterdi izdep, al eger jolyńyz sátti bolsa, kishkene monshaqtardy taýyp, kirpishterdi jáne ydystardy jandyratyn úlken peshterdi zerttep, qorshaǵan aınalany kórýge bolady. Osy jerden biz Batys Qarataý qara-kók taýlardyń qyrlaryn kóre alamyz. 

Sherqala-arabsha Arystan qala degen maǵynany bildiredi. Qalanyń esimine arab aralasýyna qaraǵanda, Sherqala arabtardyń VII-IX ǵasyrlardaǵy shabýylyna ushyrap, myqty erlik kórsetken bolsa kerek, odan keıin hazarlyqtar men horezmdikterdiń tirekti mekenine aınalyp, Arystan qala atalýy yqtımal. Sherqala 50 m bıiktigi bar,ońtústik batysqa qaraı atylǵaly jatyrǵan arystan ispettes pıramıda. Ústine shyǵatyn jol joq, taý jaq betkeıine eki jaǵyna eki bastıon qosymsha turǵyzylǵan, qamal qabyrǵalary tabıǵı taý tasy men kúıdirilgen kirpishten qalanǵan. Shyǵys betindegi bastıonnan shatqaldyń túbindegi týnelge jol tartylǵan. 

Týnel 5 m joǵarylaǵan soń, eki baǵytqa eki taraý bolyp, taý ústine shyǵady. Taýdyń basqa jerinde joǵary shyǵatyn jol joq. Qaraýylshylarǵa azyq-túlik jetkizetin, qaraýyl qaraýyldaıtyndardyń shyǵatyn joly osy bolýy kerek. Qamaldyń uzyndyǵy 300 m, birneshe júz áskeri at-kóligimen sıatyndaı. Qamaldyń basyndaǵy shyń baýyrynda torǵaıdyń uıasyna uqsas eki-úsh adamdyq ishi órtelgen oryndar bar. Meniń oıymsha bul oryndar kúzetshiler nemese sadaqshylarǵa arnalǵan oryn sekildi. 

Munda úı qurylysy joq, adam qonystanýǵa qolaısyz. Sondyqtan ol qasyndaǵy Qyzylqalanyń tynyshtyǵyn qorǵaǵan degen oıdamyn. 
Qyzylqalany zertteý barysynda kelesi derekterge qol jetkizdim. Ol Aqmysh degen ortalyq Qarataýdan soltústikke qaraı aǵyp jatqan qos bulaq qosylǵan tumsyqta salynǵan.Qyzylqala-ejelgi saýda saraıy. Aınalasy bir shaqyrymdaı, dálirek aıtsaq, 800 m, tórt buryshy qorǵan. Qabyrǵalarynyń syrty myqty som tastardan, ishki jaǵy kúıdirilgen kirpishten qalanǵan. Soǵan qarap Qyzylqala degen ataý bergen dep oılaımyn. Qyzylqalanyń ońtústik jaǵynda shaǵyn tóbe bar, onda bıik munara sondaı-aq kirpish kúıdiretin pesh te bolǵanyn ańǵardym. Kirpish órteýge jergilikti qońyr kómirdi paıdalanǵan. «Qyzylqalalyqtar kirpish órtep,kúndelikti turmysqa qajetti túrli ydystar shyǵarǵan. Bir ǵajaby solardyń myqtylyǵy, jelge de, sýǵa da tózimdiligi qaıran qaldyrady...» |6| deıdi Qyzylqalany zertteýshi arheolog Andreı Astafev. 

Qyzylqalany zertteý barysynda osy qala ornynda arheologıalyq zertteý nátıjelerimen sanasyp otyrdym. Olar Qyzylqala týraly bylaı deıdi: «Qazba jumystary kezinde tabylǵan ydystardyń synyǵyna qarap, Qyzylqalany salý kezeńderi X-XII ǵasyrǵa jatatyny anyqtaldy. X ǵasyrda Horezm memleketi aýmaǵyndaǵy qalalardyń qarqyndap óskeni týraly derekter bar. Horezmniń belsendi júrgizgen saıasaty nátıjesinde Povoljemen aradaǵy saýda joly damı tústi. Dál osy joldyń boıynda Qyzylqala eldi mekeni paıda boldy: »|4|

Qyzylqalanyń kólemi 25ga, qosymsha 200 qurylys salynǵan, mádenı qabattary 2 m astam, ortaǵasyrlyq qala. Ony qorshaı salynǵan qabyrǵalarynyń qalyńdyǵy 3 m, bıiktigi 5 m bolǵan. Belgili bir ýaqyt ótkennen keıin bekinistiń qabyrǵalarynyń qalyńdyǵy 2 m. kesek tastarmen órilgen, sonyń áserinen qabyrǵalarynyń bıiktigi 6-7 metrge jetken. Qazirgi ýaqytta 13 munaranyń orny tekserilý ústinde. Óziniń mańyzy bola tura Qyzylqala kóp ómir súrgen joq. Qyzylqalanyń quldyraýy 1220-1221 jylǵy qystaǵy Shyńǵys han áskerleriniń Horezmdi talqandaýynan keıin bastaldy. Azıa men Eýropa saýda baılanystary buzyldy. 

XII ǵasyrdyń sońynda Kaspıı teńizi ulan baıtaq qurǵaq jerdi sý astyna qaldyryp, deńgeıi 26-27 metrge deıin kóterildi. Saýda kerýenderi jańa jolmen júre bastady. Qyzylqala odan alysta qaldy, sóıtip onyń turǵyndary erteńge degen seniminen aıyryla bastady. Tarıhı derekterge júginsek, Mańǵystaý arqyly ótetin saýda kerýeni XIX ǵasyrda ómir súrýdi toqtatty. Qala qabyrǵalary XX ǵasyrdyń 30-shy jyldaryna deıin turdy da, elimizdegi ujymdastyrý tusynda onyń qabyrǵalary qulatylyp, qurylys materıaldary retinde paıdalanyldy. 
Dúnıejúzi ǵalymdarynyń aýzyn ashtyryp, kózin jumdyrtatyn bir jańalyqty respýblıkanyń Á.Marǵulan atyndaǵy arheologıa ınstıtýtynyń ǵalymdary ashyp otyr. Ol-Toqsanbaı taýynan tabylǵan eń ejelgi qala. Qalanyń jer qyrtystary úsh qabattan turady. Eń astyńǵy qabaty osydan tórt myń jyl burynǵy qola dáýirindegi otyryqshy qonysty dáleldeıdi. Buǵan deıin mundaı qala oryndary Malaızıa (Tron) jáne Oral taýynda ǵana (Arkaım, Sıntash) tabylǵandy. Al Beıneý aýdanyna qaraıtyn Toqsanbaı taýynyń ústindegi qala orny olardan da burynǵy ejelgi dáýir jádigeri bolyp shyqty. Bul-Qazaqstan, TMD elderi, tipti dúnıejúzi úshin úlken jańalyq. Ekinshi mádenı qabatynda bizdiń eramyzǵa deıingi bir myńynshy, al úshinshi qabatynda bizdiń eramyzdyń IX-X ǵasyrlaryndaǵy ortaǵasyrlyq saqtar turmysyn dáleldeıtin materıaldar tabylǵan.

Á. Marǵulan atyndaǵy arheologıa ınstıtýtynyń ǵalymdarynyń pikirlerine súıensek, qalalyq turmys Ústirt ústindegi Toqsanbaı taýynan bastaý alady eken. Bundaı mekender aýdanymyzdyń Jezdi, Qosoba jerinen de tabylyp otyr.

Taýshyq poselkasynyń shyǵysynda (17 km) Tóbequdyq tórtkili tur. Oǵan taıaý Shorym taýy. Shejire qarıalar esteliginde Shorym bılegen eldiń negizgi mekeni Altynqazǵan qalasy bolǵan. Bul túrkmenniń noǵaıly kezindegi iri taıpalardyń ortalyǵy. Altynqazǵan qalasynyń orny, altyn qazdy delingen jerler 500 m kólemdi alyp jatyr. Tarıhı derekterde Mańǵystaýdyń qorǵasyn, mys, temir qorytý ken oryndary b.d.d. VI-IV ǵasyrlarda-aq belgili bolǵan.1965 jyly Altynqazǵan mańyndaǵy Dolapa baýyrynan geologıalyq ekspedısıa domdap soǵyp, qyrlaǵan, úshkirlegen taza mys pen jez quımalaryn tapty. Bul da Altynqazǵannyń bir syry.

Bozashyda Qabaqty qalasy bolǵan. XVII ǵasyrdyń basynda Manqystaýdaǵy sháýdir rýlary osyy qabaqtyny mekendegen. Astrahanmen, Saraıshyqpen Qyzý saýda jasaǵan osy qabaqty qalasy keminde segiz, toǵyz ǵasyr ómir súrgendigi baıqaldy. 1936 jylǵa deıin Qabaqty qalasynyń qulaǵan qabyrǵalary men kóshege tósegen bir jaǵy óńdelgen aýyr kirpishteri kórinip jatty. XIX ǵasyrdyń ǵasyrdyń 80-shy jyldary Bozashy jaǵalaýynda Burynshyq, Kırıll, Orlov, Dolgıı poselkalary turǵyzylǵyn kezde, keıingi jyldar balyqshylardy kolhozdastyrý kezinde onyń qalǵan tastary alyndy. Sonda da qalanyń sulbasy joıylǵan joq. 

Qabaqty — Eýropaǵa ókpetus, saýda-sattyq isinde jan-jaqty baılanysy bar jáne balyqshylyq kásibi damyǵan qala. 1940 jylǵa deıin Qabaqty qalasynyń mańynda egilgen aǵash tuqymynan japanda adasqan qazdaı bir ǵana tal tur. El aýzynda osy aǵash týraly ańyz bar.Qabaqty hany Qamyranyń ári sulý, ári aqyldy jalǵyz qyzy bar balyqshy jigitke ǵashyq bolady. Olar osy aǵash túbinde kezdesip turypty. Ony sezip qplǵan ákesi qyzdy da, jigitti de osy aǵashqa asyp óltiredi. Sol eki jas qazasyna kýáger aǵashty halyq «Qamyrannan qalǵan qandy aǵash» dep ataǵan. Biraq eki jastyń mahabbatyna sýarylǵan aǵash qýramaı,jasara beripti. 

Qamyran qalasy ornynda kirpish órtegen oshaqtar, úıilip jatqan ydys-aıaq synyqtary, qumyralar kóp. 1936 jyly Qabaqty mańynan aýzy myqtap bekitilgen kishkene qumyra taýyp, onyń ishindegi shym qara tústi kúldi zerger Ótesh pen Tabıyqtar quıyp, bilezik, syrǵalar jasady, ıaǵnı uzaq zamandar ylǵaldy jerde jatyp, buzylǵan kúmis ekenin anyqtady. 

Manata taýynyń syrt betinde Myńsýalmas bulaǵynan km jerde tórt buryshtap salǵan, keńdigi 20 qulash, jarty sheńber bastıony bar, ishi qyzyl kirpishten, syrty aq kirpishten qalanǵan qamaldyń bólmeleri saqtalǵan. Naq osyndaı qamal Myńsýalmasta da bar. Biraq basqalarynan ózgesheligi-onyń janyndaǵy beıitter kúıdirilgen kirpishten salynǵan. Qamaldy kim turǵyzǵanyn bilý qıyn, XVIII ǵasyrda qazaqtar kelgende, bul qamal men ondaǵy eskertkishter osy kúıinde eken. 

Qazaqtardyń túsingeninshe bulardy turǵyzǵan noǵaılyqtar.Seısem-ata zıratynyń batys betinde 3 km jerde teńizden taý ústine shyǵatyn uly joldy bógep, Besbulaqty baılap, myqty qamal ornatylǵan. Qorǵandy tórt jerden bólip, qamal salynǵan. Qamal ortasynda shaǵyn meshit bar. Onyń qurylysyna kúıdirilgen kirpish paıdalanylǵan. Qabyrǵalaryna jalpaq tastardy tikesinen shanshyp turǵyzǵan. 
Taý basyna kúzet postylary úshin bıik úı jasaǵan. Onyń da syrtynda tastan qalanǵan qorǵan. Qamaldyń jalpy uzyndyǵy 11 km. 1558 jyly A.Djenkınson teńiz arqyly Mańǵystaýdyń soltústigindegi bir shyǵanaqqa túsip Uly Hıýa kerýen jolymen jónelip ketken. A.Djenkınson toqtaǵan shyǵanaq osy bolý kerek.

Eshkiqyrǵannan 28 km jerde Ýáli qamaly-qalasynyń qaldyqtary jatyr. Qabyrǵasynyń qalyńdyǵy 2 m, kúıdirilgen qyzyl kirpish pen aq tastan qalanǵan. Ýáli-bıik basyndaǵy qaýym aty. Qamal qudyqtyń 300 m ońtústik-shyǵysyndaǵy tómpek basynda. Ýáli degen qypshaq hany bolǵan. Qamal sol hannyń atymen ataldy. Bul jer sol hannyń jaz jaılaýy, orda tikken orny. Qamaldyń qurylys tehnıkasy men baıandaǵan qamaldarmen zamandas ekenin baıqatady.

Mańǵystaý qazaqtary Atyraýdy jaılap, Mańǵystaýǵa tolyq meken tepken kezde, Ústirttiń Qaraqumǵa qulaý baýyryndaǵy mol sýly bulaq boıynda, ejelgi qamal eteginde kemtar buqara baý-baqsha egip, kúneltken. Solardań biri-Beıneý eken. Keıin aınalasyna shaǵyn sharýaly aǵaıyn-týmalary kóbeıedi. Beıneýlikter qysta eski qamal qurylysyn panalaıdy. Onyń bir týmasy Beket osy bulaq janynan taýdy qashap meshit-ǵımarat salady. S.T.Tolstov Ońtústik-shyǵys Ústirttegi Beıneý qamalynyń, kerýen saraıynyń kesilgen tastan turǵyzylǵanyn sóz ete kelip, onan tabylǵan keramıkalyq buıymdarǵa qarap, Beıneýde XII ǵasyrda tirshilik bolǵanyn dáleldeıdi.

İri qamaldyrdyń biri — Uzynbas, uzyny-180, bıiktigi-4-5 m. Taýdyń óńdelmegen aq tasynan salynǵan. Ol Qaraqıa taýynyń eteginen, tushshy bulaqtyń tumsyǵyna ornalasqan. Qamaldyń tas qabyrǵalaryna qypshaqtyń, kereıdiń, kerderiniń, bestańbaly men adaıdyń rý belgileri qashalǵan.

Fort Shevchenko qalasynyń ońtústiginde 35 km jerde Shuqyraýyl qamaly bar. Bul ejelgi qonys-jaıdyń orny. Qamaldyń asty 200 metrdeı úńgir-keýek 100 m-ge sozylatyn japsar taý boıyna qýalap ketip jatyr. Úsh jaǵy taý, yqtasyn, jarqabaq. Sońǵy kezde tastary qulap, beınesi buzylǵanmen taýdyń erneýine ornatylǵan úsh qatar bekinis sulbasy áli saqtalǵan. Bekinis irgesi jaǵalaı úıik, qorasha beıitter. Tastarynda belgi, tańba kezdespeıdi. Qamal iri tastardan ornatylǵan, uzyndyǵy 120, kólemi 400 sharshy metrdeı. Qazirgi kezde syr qupıasyn arheologtar ǵana sheshe alar bul mekenniń aınalasynan tabylǵan qumyra synyqtary, keramıkalyq buıymdar, VIII-X ǵasyrdaǵy ishin shym kók tústi boıaýmen shaıǵan tostaǵan synyqtary Horezm men Buhardyń múlki ekendigin tanytady. Demek, uly Hıýa kerýen jolyndaǵy bul qamal olarmen bir kezdegi baılanysty pash etedi.

Ketik bekinisi áýelgi turǵyzylǵan kezde teńiz jaǵasynda bolsa, qazir 4 km-deı jerde. Eki taýdyń arasyna salynǵandyqtan Ketik atalǵan. Myńdaǵan jyl buryn negizi salynǵan Ejelgi Hıýa kerýen joly osy bekinisten bastalǵan. Ketik-Eýropa men orta Azıanyń arasyn baılanystyrǵan saýda bazasy. Qamaldyń tabandary da, qabyrǵalary da óte aýyr tastardan qalanǵan. Bekinis ishinde qoıma, turǵyn úıler bolǵan. Tarıhy Bolǵar, Hazar, tipti odan da ári ketetin Ketik bekinisi beınesin birinshi ret T.Shevchenko sýretinen kóremiz. Sýrette soıdıǵan 12 megalıt tas, qulaǵan kerýen saraıdyń qabyrǵalary tur. 1825-1826 jyldary Ústirtte birinshi ret zertteý júrgizgen E.A.Eversman Hıýa handyǵyna qaraı júretin barlyq joldardy jaza kelip, «Mańǵystaýdyń komersıalyq saýda isindegi prıstany jáne keteýi ketip qalsa da, kemelerdiń turýyna qolaıly oryn-Ketik» |1| dep jazǵan edi. Qamal-qala ornynan tabylǵan farfor ydys, tutqaly qumyralar, túrli keramıkalaq zattar Ketiktiń VII-X ǵasyrlarda Hazarlarmen , X-XII ǵasyrlarda oǵyzdarmen, odan soń Altyn Ordamen ekonomıkalyq baılanysy bolǵandyǵyn kórsetedi. Túpqaraǵandaǵy qala tek Ketik qana emes. El ańyzy men Óskinbaı jyrynda myndaı qala attary bar:

Araldy, Órdek barsań, Saýda bar,
Aqketik degen qala bar,-

Sol Aqketik Forttyń ońtústik jaǵynda 12 km-deı jerde. Aqketiktiń dańqy saýda, balyqshylyq kásibimen shyqqan. Salyný tehnıkasy Sherqala qurylysyna kúıdirgen kirpish aralaspaǵan. Qamal taýdyń tuıyǵyn bekite salynǵan. Eki ıyǵynda eki bastıon, batys betinde kúzetshiler úshin arnaıy oryn, astanda týnel. Qamaldyń uzyndyǵy 120-m. Tastarynyń betinde túrkmenniń abdal, buǵyrjy taıpalarynyń belgileri bar.
Mańǵystaý jerinde osyndaı tarıhı dáýirlerdiń ir kezeńiniń izi qalǵan. Bul ólke-kóne dáýirdiń ózinde árqıly óner damyǵan qalalary men qamaldary bolǵan aımaq. Osy irili-kishili qalalar týraly materıaldar izdep, zertteý jumystaryn júrgizdim.

Mańǵystaý qalalaryn zertteý barysynda men mynadaı jańalyqtar ashtym. Jańalyǵymnyń biri-SHerqala týraly zertteýimniń nátıjesindegi derekterim. Burynnan beri arheologtar men tarıhshylar Sherqalany qala dep zerttep kelse, men onyń bekinis , qorǵan ekenin anyqtadym. Sebebi ondaǵy zertteý barysynda baıqaǵanym Sherqalada úı qurylysy joq. Halyq qonystaýǵa qolaısyz. Sherqala bıiktigi 50 m, uzyndyǵy 300 m. Taý ústine shyǵatyn bir-aq jol bar. Ol adam eńbektep júretin taýdy oıyp salǵan týnel jáne de qamal ústinde shyń baýyrynda torǵaıdyń uıasyna uqsas eki-úsh adamdyq ishi órtelgen oryn bar. Bul jer qaraýyl nemese sadaqshylardyń orny bolsa kerek. Osyndaı belgilerine qarap Sherqalany oǵan jaqyn ornalasqan Qyzylqalanyń tynyshtyǵyn kúzetken qorǵan degen sheshimge keldim. 

Kelesi bir jańalyǵym Qyzylqalany zertteý barysynda ashyldy. Mańǵystaý jerinde Qyzylqalamen zamandas Mańqystaý degen bekinistiń bolǵany týraly Iakýttyń eńbeginde de sóz etiledi. Horezm memleketiniń táýelsizdigi úshin Seljýk dınastıasyna ashyqtan-ashyq qarsy shyqqan onyń alǵashqy bıleýshisi Atsyz týraly aıtylady.

«Mańqystaý Horezmniń eń batys shekarasyndaǵy alynbas qamal.Ol Horezm men Saksındegi jáne orrys memleketiniń ortasynda, Jeıhun ózeni quıatyn teńiz jaǵasynda». Iakýt Atsyzdy madaqtaǵan óleńdi de keltiredi.

Mańqystaýǵa úreı saldyq jaı otyndaı tóbeden
Moıyndady jeńilgenin qorqyp almas jebeden.

Istrahıdi qaıtalap, Mańqystaýdy Sıakýhtyń arǵy jaǵynan kelgen túrik taıpalary turady dep jazdy.

Meniń oıymsha, Qyzylqala aty ańyzǵa aınalǵan Mańqystaý qalasy. Eger eki qalany salystyratyn bolsaq:

Birinshiden — qalanyń gúldený kezeńi XI-XII ǵasyrlarda aıtylǵan tarıhı derekterge sáıkes keledi. XII ǵasyrda Mańqystaý qalasynyń ataǵy tipti órleı tústi. Muhammed Ibn Nadjıb Bekran ózinen burynǵy derekterdi rastaıdy.

Ekinshiden — Qyzylqala men Mańqystaý saýda jolynyń boıynda ornalasqan. 

Úshinshiden — Qyzylqala ortaǵasyrlyq jobamen salynǵan Mańǵystaý jerindegi birden-bir eldi meken. 

Tórtinshiden — qala tarıhy kúshti, alynbas qamal salýdan bastalǵan. 

Besinshiden — 1065 jyly Arp-Arslan áskerimen Mańǵystaýdy qorshaǵanda, bekinis qabyrǵalaryn turǵyzǵan bolsa, Qyzylqalanyń da bekinisi paıda bolǵannan keıin, belgili bir ýaqyt ótkennen soń tastarmen qaptalǵan. Eki qalanyń da bekinisi turǵyzylǵan merzimderi sáıkes keledi.

İİİ. Qorytyndy

Bul árıne bastapqy zertteýlerimniń nátıjeleri. Bul qalalar áli de tereń zertteýdi qajet etedi.Beıneý,Toqsanbaı, Qabaqty taǵy basqa qalalardy tereń zertteý bolashaq josparymyz bolyp otyr. Men osy jumysymdy tolyqtyryp, arheologıaǵa úlesimdi qossam deımin. Mańǵystaý qalalary arheologıasynyń kózin ashyp bastadym. Alda kútip turǵan jumys óte kóp ynta, jiger men zor eńbekti talap etedi.
Týǵan ólkemniń ejelgi, qupıaǵa toly qalalaryn zertteı otyryp, tómendegideı usynystar aıtqym keledi:

1. «Qaharman qalalar» degen atpen mektepte synyp saǵattaryn ótkizý arqyly týǵan jerdiń ejelgi eskertkishterin eskerip, búldirmeýdi talap etse;
2. Mektepte tarıh úıirmesinde, fakúltatıv sabaqtarda ejelgi qalalar týraly derekter oqytylyp, málimetter berilse;
3. Aýdandaq baspasóz betterinde «Mádenı mura» aıdary ashylsa;
4. Mektepterde ejelgi qalalardan syr beretin materıaldar men jádigerler jınaqtalyp, oqýshylar salǵan sýretter qoıylyp kórme uıymdastyrylsa;
Osy usynystar jurtshylyq qyzyǵýshylyǵyn oıatyp, ólkedegi tarıhı eskertkishterdi tereń zertteýge septigin tıgizedi dep oılaımyn.

PAIDALANYLǴAN ÁDEBIETTER:

1. Mańǵystaý.S.Shalabaev, E. Ómirbaev, Q. Sydıyqov. Jalpy redaksıasyn basqarǵan Sh. Esenov. Qazaqstan baspasy.Almaty.1973 jyl.
2. Uıqydaǵy arýdyń oıanýy.Á.Kekilbaev.Qazaqstan baspasy. 1979 jyl.
3. Mańǵystaý ensıklopedıasy.Almaty.1997 jyl.
4. Berekeli Beıneý. Aqtaý.1993jyl.
5. Beıneý.Ólke tanytqysh zertteýler.Almaty. Qaǵanat.-QS. 1999 jyl.
6. Beıneý. Tarıhı -tanymdyq áńgimeler.Almaty. 2002jyl.
7. S. Qondybaı. «Mańǵystaý geografıasy».Almaty baspasy. 2008j .
8. S. Qondybaı. «Mańǵystaý- nama». Almaty «Arys» baspasy. 2006 jyl.

---